LAV(mais, soja, puuvill). Kskmine aastane juurdekasv on suurim arenguriikides (ligikaudu 20%), arenenud riikides ca 5%. Kultuurtaimede geneetilise muundamise taotlusteks on: 1) Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust) 2) Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukate suhtes 3) Tõsta taluvust herbitsiidide suhtes 4) Tõsta vastupanuvõimet karmidele keskonnatingmuste suhtes (külma-, kuuma-, põuataluvust ms) GMOde abil toodetakse ravimeid, vaksiine, toidulisandeid. Eesti seisukohad Euroopa suhtub Ameerikast märksa tõsisemalt GM kultuuride kasvatamise ja kasutamise küsimusse. Siiani püsib veel Euroopa Liidus moratoorium nende suhtes, kuid korporatsioonide survel valmistutakse selle langemiseks. Väljatöötamisel on reeglistik nii kasvatamise, kasutamise kui riskide hindamise jaoks, sama toimub ka Eestis. EL seadusandlusest tulenevalt on kehtestatud ranged nõuded GMOde
4 Milleks? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GMkultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. 5 Aga tegelikult? Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks ei ole mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja tavad. 6 Levinumad GM kultuurid Soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%). Nende kõrval on väga vähesel määral ka teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, nagu nt tomat, kartul, suhkrupeet,
kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008) Geneetilise muundamise suureks erinevuseks võrreldes tavapäraste sordid- ja tõuaretusmeetoditega on võimalus kombineerida väga kaugete liikide gene, näiteks siirdades geene kalalt tomatitaimele, samuti on võimalik sisestada organismi tehisgeene. Looduse poolt on tegu seatud liigipiiride ületamisega. "Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatamine ja muul eesmärgil turustamine lubatud ainult vastava loa olemasolul. Eraldi nõuded on kehtestatud GMO keskkonda viimise ja turustamisloa taotlemisele ning GMOde toiduks ja söödaks kasutamise taotlemisele. EL põhimõtete kohaselt ning ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei tohiks ühegi GMO kasutamiseks anda luba välja enne, kui on tõestatud selle GMO ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tervikuna. Kõik Euroopa Liidus välja antud GMO
...................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.HÜPOTEES.............................................................................................................................4 2.HÜPOTEESI TÕESTUS.........................................................................................................4 2.1.Väiteid GMOde poolt........................................................................................................4 2.2.Väiteid GMOde vastu.......................................................................................................4 3.ANALÜÜS...............................................................................................................................5 KOKKUVÕTE...........................................................................................................
SINDI GÜMNAASIUM GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja: Heli Salundi Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16
Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. GMO-dega seotud riske on uuritud suhteliselt vähe. Uuringute kallidus, töömahukus, GMO-sid tootvate firmade vähene koostöövalmidus, kui sageli keeldutakse teaduskatsete jaoks isegi algmaterjali (seemneid) andmast, ning paljud teised probleemid takistavad GMO riskide uurimist (internetisait Gmo-vaba Eesti). Mitmed GMOd on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMOde kasutamine kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud. Enne kui ükski GMO kasutusele lubatakse, tuleb teha üksikasjaline riskianalüüs, mille käigus määratletakse kõik võimalikud ohud, ohu tekkimise tõenäosus ning GMO kasutuselevõtu tagajärjed. Iga GMO on unikaalne. Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkust või ohutust tõendav riskianalüüs.
käitlemise loa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (ratifitseeriti Eestis 21.01.2004, jõustus 22.06.2004 RT II 2004,2,4) Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigil oleks kättesaadav info turule lubatud ja kasutatavate GMOde kohta ning et ilma vastava loata ei võiks GMOsid riiki sisse vedada. Geneetiliselt muundatud elusorganism ehk geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud biotehnoloogia abil. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28684/GMO+tr%FCkis+%28est %29.pdf Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) riskianalüüsi käsitlev brosüür - [Keskkonnaministeerium] GMOde kasutamine
Üksikust rakust uue taime regeneratsioonil kasutatakse koekultuuri meetodeid, mida tuntakse põhimõtteliselt juba üle poole sajandi. Sarnase metoodikaga on kasvatatud näiteks laialt tuntud meristeemmaasikad, koekultuuri etapi on läbinud suur osa Eestis kasvatatavate seemnekartulite eellasi. Geenitehnoloogia on üpriski moodne, ent siiski mitte suisa eilse päeva saavutus. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed tehti Belgias ja Missouris 1983. aastal GMOde kasutamine Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid, soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid.
viiruste abil, kuid vastavalt GMOsid puudutavale seadusandlusele ei ole sellised liigid (näiteks kõik traditsioonilised kultuurtaimed ning kariloomad) GMOd. GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid, soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid.
saavutatud kasulik omadus kaob. 4.Geneetiliselt muundatud toidu vastased rõhutavad, et kas taim on ikkagi taim, kui temas on looma geenid ja valgud, ja transgeense toidu võimalik kahjulik mõju nii inimestel kui keskkonnale, ei ole täiesti üheselt selgeks uuritud. 5. Mõjutada tuleb paljusi isendeid- et saavutada soovitud soovitud isend, ja et see oleks ka kasulik mutatsioon, tuleb mutageenidega mõjutada väga paljusi isendeid. 6. Roheline ideoloogia on GMOde toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 7.Biotehnoloogia on põllumajandust intensiivistanud. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning putukatele resistentsed liinid. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus
arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................4 1.GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID............................5 1.1. GMOd kes või mis nad on?.........................................................5 1.2. GMOde saamine.............................................................................5 2. GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID.................6 2.1. Esimene transgeenne kultuur..........................................................6 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad......................................6 3. GEENMUUNDATUD TAIMEDE KASUTAMISE TAGAJÄRJED...8 3.1. Võimalikud keskkonnariskid..........................................................8 3.2
GMO toidu märgistamise määrus jõustus Eestis 1.jaanuaril 2001. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (ratifitseeriti Eestis 21.01.2004, jõustus 22.06.2004 RT II 2004,2,4) Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigil oleks kättesaadav info turule lubatud ja kasutatavate GMOde kohta ning et ilma vastava loata ei võiks GMOsid riiki sisse vedada. Toiduaine peab olmea erladi märgistatud, kui üle 1% mõnest tema koostisosast on saadud geneetilise muundamise teel. See ei tähenda, et kui tootes on 50% maisi, siis tuleks see kohe märgistada. Seda peab tegema vaid juhul, kui sellest 50% maisist on üle 1% muundatud.
GMO poolt ja vastu Üldinformatsioon Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) all mõeldakse organisme, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern.
- PCR metoodika: 1. Ependorfis segatakse kokku: - Nukelotiidid - DNA-polümeraas - Oma DNA lahus - Praimerid-lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA-piirkonna mõlema ,,otsaga" - Pannakse kolmeks tunniks PCR-masinasse - Toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu pidevate temp. Vaheldumistele - Ühte DNA lõiku kordistatakse palju kordi-võimalik saada miljonites uusi lõike - Kasutamine: kurjategijate ja isaduse tuvastamisek - GMOde plussid: - Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) - Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale - Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) - Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) - Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) - Kiiremad tulemused - Geenid teistelt liikidelt - GMOde miinused: - Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom - Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid)
GMOde poolt ja vastu GMO ehk geneetiliselt muundatud organism, mille all enamasti mõistetakse transgeenseid organisme. Need on organismid, kelle genoomi on viidud mõne võõrliigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele, tõsta taimede taluvust erinevate umbrohutõrje kemikaalide suhtes ja tõsta taimede karmide keskkonnatingimuste taluvust. Minu arvates on transgeensete taimede loomine positiivne, sest kui muuta mõne taime kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast ei suudakski ellu jääda ehk teisisõnu laiendada taime kasvuala, mis omakorda kindlustab ka selle, et kultuur ei sure välja. Teiseks, vastupidavus erinevate haiguste ja kahjurite eest on kindlasti b...
neli kultuuri: sojauba 62%, mais 21%, puuvill 12% ja raps 5% herbitsiide taluvaid kultuure on 75%, putukakindlaid 17% ja mõlema tunnusega 8% Geeniasjatundjate arvates on muundorganismide loomine küllaltki lihtne, vähe tööd ja investeeringuid nõudev. Palju kulukam on selgitada ja tõestada, kas need organismid on püsivad ja ohutud loodusele ning nendest valmistatud tooted loomadele ja inimestele. GMO Euroopas: Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatamine ja muul eesmärgil turustamine lubatud ainult vastava loa olemasolul. Eraldi nõuded on kehtestatud GMO keskkonda viimise ja turustamisloa taotlemisele ning GMOde toiduks ja söödaks kasutamise taotlemisele. EL põhimõtete kohaselt ning ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei tohiks ühegi GMO kasutamiseks anda luba välja enne, kui on tõestatud selle GMO ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tervikuna
e) Geenitehnoloog saab tuvastada kas kuriteopaigalt leitud aine pärineb kahtlusaluselt või mitte 13.GMO on geneetiliselt muundatud organism. 14.Poolt: parem toit biotehnoloogia abiga; GMO-d seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda; on mahedam; põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt üksteisega seotud. Vastu: Mahedus on vaid näiline; bioloogilise mitmekesisuse hävimine; geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele. 15.GMOde kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust - GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 16.Geeniteraapia on uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. 17.Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast; piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske;
Bioloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia tehistingimustes. Geenitehnoloogia kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uute pärilike omadustega organismid. Valdkondadeks on kloonimine (nii paljundamise kui ravi eesmärgil), keskkonna puhastamine, isikute tuvastamine, transgeensete organismide ehk GMOde loomine ning haiguste geeniteraapia. Kasutatakse peamiselt baktereid ja seeni, vähem taimi ja loomi. Organisme kasutatakse mitmesuguste ainete tootmiseks. Paljusid bakter- ja seentüvesid kasutatakse toiduainetööstuses, nad toodavad mitmesugusel eesmärgil vajalikke ensüüme (toiduainetel parandatakse lõhna- ja värviomadusi, juustu tootmine, ensüümid piima valgendamiseks, õlu selgeks muutmine).
maisi. Üleüldse on 70% maailma sojasaagist geneetiliselt muundatud. Kahekümne viiest maailmas kasvatatavast geneetiliselt muundatud taimeliigist levinuimad on soja, mais, puuvill ja raps. Sojasrott on kõige väärtuslikum taimne proteiinisööt. Lisaks väljutavad sojasöödaga toidetud loomad vähem kasvuhoonegaase. Ühe broileri kasvatamine kahekiloseks võtab tööstuses aega 40 päeva. Kodus kasvatamisel võtaks see pool aastat. GMOde mõjusid inimestele on olnud võimalik uurida vähem kui 20 aastat. Lisaks sisaldavad GM-taimed tihti rohkem mürkaineid, kuna masstootmine nõuab suuremat kogust putuka- ja umbrohutõrje kemikaale. Vähem on aga kõneldud GMOde sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest. Paraguays on viimase 40 aasta jooksul muudetud 70 protsenti endiste vihmametsade aladest sojapõldudeks. Lisaks on GM-soja kasvatamine kaasa toonud ka laiaulatusliku
tähendab, et peab kasutusele võtma toksilised umbrohutõrjevahendid. 2 Võrreldes tava- või mahepõllumajandusega, on pestitsiidide suuremal kasutamisel eelkõige otsene 1 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 11 2 Truve, E., Koppel, M., Eek, L., Levandi, T., (2009) Kuidas hinnata GMOde mõju inimestele. GMOde praktiline riskianalüüs. [http://www.bioneer.eu/eluviis/tarbimine/newwin-print/article_id-4200] (vaadatud: 16.03.2011) keskkonnasaaste ehk mürgisus paljudele elusorganismidele, mille tagajärjel väheneb looduslik mitmekesisus.1 2003.aastalavaldatud tulemused näitasid GM õlirapsi märkimisväärselt kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Täheldati, et tavakultuuridega põldudel on kuni kuus korda rohkem umbrohuseemneid, mis on oluline toit lindudele, näiteks lõokestele.
Põllumajandus Brasiilias Joonis 1 Brasiilia alepõllud • Metsade hävimine, ökosüsteemi hävimine Muldade hävimine, erosioon Ajutine lahendus, taastub kaua Joonis 2: Alepõld Brasiilias Joonis 3: Suurpõld Brasiilias • Muldade vaesumine, mets hävitatakse üks liik domineerib, ökosüsteem kahjustub GMOde sattumine loodusesse Joonis 4: Maisipõld • Maisi tootmine Parana regioonis Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks • Brasiilia asub ekvatoriaal- ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Põhilised loodusvööndid Brasiilias on vihmamets, aastaajati niiske mets ja puisrohtla • Brasiilias on ferralliitmullad (punamullad). Punamullad on huumusevaesed ja väheviljakad, seetõttu nad põllumajanduseks eriti ei sobi. • Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt
turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest, Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. Kommentaar..keskkonnaministeeriumilt Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi: Eesti on tuginenud oma senistes GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele (EFSA, Geenitehnoloogiakomisjon, Uuendtoidukomisjon) iga GMO liini osas eraldi. Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel. Transgeenne vasikas Juuni 2013. a juuni lõpus sündinud lehmvasika genoomis on inimese kasvuhormooni geen. Loodeti, et lehm hakkab tulevikus oma piimaga lüpsma kasvuhormooni, mida saab sealt eraldada ja
Mitmed GMO-d on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMO-de kasutamine kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud. Enne kui ükski geenmuundatud organism kasutusele lubatakse, tuleb teha üksasjaline riskianalüüs, mille käigus määratletakse kõik võimalikud ohud. Iga geneetiliselt muundatud organism on unikaalne. Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkus või ohutust tõendav riskianalüüs. (Turve, Koppel, Eek, Levandi 2008, lk 7) Ohu määratlemisel on esimeseks sammuks kindlaks teha GMO mingi omadus (bioloogiline, keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimesele või keskkonnale kahjulik mõju. Geneetiliselt muundatud organismi oht võib olla näiteks tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust. (Turve jt 2008, lk 8)
osutuda GMO ja seega kellegi teise varaks ning tuua kaasa pikad kohtuistungid ja suured rahatrahvid. Selliseid näiteid on olemas USAs ja Kanadas, kus on GMO kasvatamine üsna laiadaselt levinud. Seega nn tava põllumajanduse kaitseks peaks mitte ostma GMO taimi sisaldavaid tooteid ning mitte toetama patente omavaid suurfirmasid, mis üritavad kogu toiduainetööstust monopoliseerida. Geenmutatsiooniga on tegeldud juba ligemale kui sada aastat. Inimese elus on see pikk aeg, aga tajumaks GMOde mõju ökoloogiale, on see lühike aeg. GMOdesse ja sellest tulenevalt muundatud organismide patenteerimisse, peaks suhtuma erilise ettevaatlikusega, sest me ei oska öelda, mida inimese sekkumine evolutsiooni protsessidesse tulevikus võib tähendada.
Uued, geneetiliselt muundatud viljad on vallutamas suuri põllumaid. Asjatundjate arvates muudab see maailma põllunduse palet lähiaegadel tundmatuseni.Biotehnoloogia abil uusi taimesorte arendavad firmad väidavad, et nemad toidavad ära maailma. Roheäärmuslased omalt poolt heidavad ette, et selline lähenemine ohustab looduslikku tasakaalu ning teeb rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Kumbki pool pole oma argumentidest loobunud. Ent uute geneetiliselt muundatud organismide ehk GMOde laine on hoolimata vastuseisust jõudmas ka Euroopasse. Kui inimesed õppisid ennast pesema ja oma heitvett eemale juhtima, hakkas rahvaarv Maal plahvatuslikult kasvama. Suurima panuse laste suremuse vähenemisse ning eluea pikenemisse pole andnud mitte arstiteadus, vaid hügieen. Ning kui vaid maamunal oleks rohkem söödavat, mida ka võrdsemalt jaotataks, kasvaks rahvaarv uue hooga. Toidunappuse leevendamiseks on siiani kasutatud paari teed. Kasvatada taimi, mis
taimi, mis on näiteks toitainerikkamad, toodavad mõnda kasulikku ainet vms. GMO-ga kaasnevad riskid Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. -----------Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Sel juhul toiduäri poleks sedavõrd kontsentreeritud. Just suurfirmade soov muundamise
anna. Muidugi on geenitehnoloogiat abiks võttes põhimõtteliselt võimalik luua lõpmatul hulgal uusi organismiliine. Nende seas võib näiteks leiduda selliseid, mille abil saab toota suhteliselt odavalt väärtuslikke farmatseudikume, mis rikastavad toidulauda tavapäraselt väheesinevate komponentidega ja annavad spetsiifilisi tooraineid tööstusele. Kuid osa teadlasi on pessimistlikud. Nad ütlevad, et kuni pole uuringuid GMOde mõjust tervisele, on ebaeetiline neid propageerida. Võib-olla ütleksid nad sedasama ükskõik mille kohta. Kus on andmed selle kohta, et kartul on ohutu? Prantslased ei lubanud sada aastat inimestel kartulit kasvatada arvasid, et see on väga mürgine. Me ei tea kaugeleulatuvat mõju, aga oleme taimi muundanud alles väga hoolika uurimise järel. On muudki, mis taimedega looduses toimub, taimed ise on mutandid ja see on normaalne. Peame olema
looma söödapealt. Seega võib ka kasutada seda inimese söögilaual. Gmo toiduga on võimalik, et kariloomad hakkavad andma rohkem piima. Teadlased on kindlaks teinud, et see ei avalda mingit mõju kariloomadele, mis tähendab, et praeguse seisuga on see ohutu. Seda ei ole uuritud, mis juhtub kui GMO toitaineid kasutada pikemat aega. Seda kõike jälgitakse ning peavad vastama Euroopa Liidu nõuetele. GMO riskid GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Üheks tõsiseks probleemiks on paradigmamuutuseks - on see, et GMOsid
14. Milline on esimene GMO taim? Tomat 15. Miks ei ole GMO kolmandas maailmas laialdaselt kasutusel?3P riigid ei võta abi vastu, võib rikkuda kohalikku looduslikku mitmekesisust, pole tehtud veel piisavalt uuringuid 16. Põhjenda oma arvamust GMOdest inimese, keskkonna ja majanduse põhjal?3P 17. Kuidas võivad GM-taimed mõjutada keskkonda?1P Rikuvad looduslikku mitmekesisust. 18. Millistest põllukultuuridest käib GMOde puhul peamiselt jutt? Mais, puuvill, sojauba, raps, suhkrupeet TOIDULISANDID 1. Kas toidulisandid on kasulikud või kahjulikud? 4P (kas oled poolt/vastu) Oleneb inimesest ja toidulisandist. Kui sa oled inimene, kes teeb trenni või vajab lisaaineid, siis on need kasulikud. Tavainimese puhul, kes regulaarselt trenniga ei tegele, siis pigem kahjulikud, kuna võivad tekitada rasvumist ja muuta keha väsinuks. 2. Mis rolli mängivad toidulisandid sportlase elus? 3P
· Presümptomaatilise diagnostika abil riskigruppidel võimalik käitumist muuta · Pere planeerimisel võimalik geneetilist tausta arvesse võtta Euroopa ja USA strateegiad GMO taimede osas erinevused ja saavutused Ohutus toode peab olema ohutu, ega mitte ohustama inimeste või loomade tervist, samuti mitte ohustama keskkonda. Kõik GMOd peavad olema vähemalt sama ohutud kui klaasikalistel meetoditel saadud organismid, muidu heakskiitu ei anta. Valikuvabadus isegi GMOde puhul, mis lubatakse turule, peab potentsiaalsele kasutajale jääma võimalus nende toodete eiramiseks, ehk GMOde ja mitte GMOde segunemine peab olema tagatud. Märgistamine kõik tooted, mis sisaldavad GMOsid peavad olema selgelt märgistatud, et tagada tarbijatele informeeritud valikuvabadus. Jälgitavus märgistamine on vajalik isegi sel juhul kui valmistootes ei ole GMO sisaldust võiomalik enam tuvastada, seetõttu peavad kõik
eralduvat nõrgvett saab juhtida kanalisatsiooni, eralduvate gaaside kogumine kütmiseks, prügilal puhastus ja töötlemisseaded. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide kogumine, GMOde ulatuslikum kasvatamine. Tagajärjed üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes, kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses, otsene kasum elusolenditest saab loomset ja taimset toitu. Lahendused hävimisohus liikide võtmine kaitse alla, haruldaste liikide elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, loomaaiad, võitlus röövkaubandusega, loodusvarade säästlik tarbimine.
rakendusharus meditsiinis). 4.2. GMO vastu GMO mahedus on vaid näiline Biotehnoloogia on põllumajandust intensiivistanud. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning putukatele resistentsed liinid. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal on hõlbus kasutada tõrjevahendeid. Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine GMOde kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust - GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. Geneetiline saastumine GMOdega on võimalik luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud. Nende talitlemise tagajärgi ökosüsteemis pole praeguse teadmiste taseme juures võimalik prognoosida. 7
ohtlikud. Kui taime mahl satub nahale, põhjustavad selles sisalduvad furanokumariinid päikesepaistelise ilmaga põletusele sarnanevate villide teket. Geneetiliselt muundatud organismide sissetoomine · Transgeensete organismide looduslikesse kooslustesse levimise tagajärjel võivad lähedased looduslikud liigid välja surra, isegi kui ka transgeensed liigid ise ellu ei jää. · On suur oht, et tekivad GMOde ja looduslike liikide hübriidid, mille tulemusena võivad tekkida superumbrohud või võib kaduda populatsiooni geneetiline informatsioon selle asendumise ja geneetilise segunemise tõttu. · Negatiivse keskkonnamõjuga on sellised geenmuundatud põllukultuurid, mis on muudetud mürgikindlaks. · Sellistel puhkudel tekib põlluharijail võimalus kasutada senisest suuremat mürgikogust ning protsessi käigus hävib suur hulk liike ka põlluga külgnevailt aladelt.
enamlevinud GM sortide saagikus on kas madalam või parimal juhul võrdne muundamata sortide saagikusega. GMO-ga kaasnevad riskid Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele (vt. uurimust). Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik
• Karuputke võõrliigid on inimesele otseselt ohtlikud. Kui taime mahl satub nahale, põhjustavad selles sisalduvad furanokumariinid päikesepaistelise ilmaga põletusele sarnanevate villide teket. Geneetiliselt muundatud organismide sissetoomine • Transgeensete organismide looduslikesse kooslustesse levimise tagajärjel võivad lähedased looduslikud liigid välja surra, isegi kui ka transgeensed liigid ise ellu ei jää. • On suur oht, et tekivad GMOde ja looduslike liikide hübriidid, mille tulemusena võivad tekkida superumbrohud või võib kaduda populatsiooni geneetiline informatsioon selle asendumise ja geneetilise segunemise tõttu. • Negatiivse keskkonnamõjuga on sellised geenmuundatud põllukultuurid, mis on muudetud mürgikindlaks. • Sellistel puhkudel tekib põlluharijail võimalus kasutada senisest suuremat mürgikogust ning protsessi käigus hävib suur hulk liike ka põlluga külgnevailt aladelt.
4. Millistest osadest koosneb argument? Toetav väide, järeldus. Toetuseks kasutatud väited, eeldused. 5. Millistel juhtudel võidakse argumendis saada väär järeldus? Järeldus ei tulene eeldustest. Eeldused on väärad. 6. Mida ütleb Hume’i seadus? Too mõni näide Hume’i seaduse rikkumise kohta. Faktidest ei saa tuletada väärtusi. E1: GMO on elusorganism, mille geneetilist koodi on muudetud. E2: Geneetilise koodi muutmine on ebaloomulik. J: GMOde arendamine ja kasutamine tuleb keelata. 7. Kuidas töötab reflektiivtasakaalu meetod ja mille jaoks seda kasutatakse? Üksikotsustuste langetamiseks ja moraaliprintsiipide või –teooriate leidmiseks. Üksikotsustused tasakaalus üldiste moraaliprintsiipide või –teooriatega. 8. Antropotsentrism on seisukoht, mille järgi … Nimeta mõni seda seisukohta esindav autor. Sama küsimus järgmiste voolude kohta:
_Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja arengukava 1999 _Riiklikud aruanded, viimane IV - 2008 _Eesti riiklik Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustik (BTV) (2005) _Bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll (2004) käsitleb GMO ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli. _157 riiki on ühinenud (oktoober 2009) _EM:tagada GMO ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. _Kõigil peab olema kättesaadav info turule lubatud ja kasutatavate GMOde kohta, ilma vastava loata ei või GMOsid riiki sisse vedada. UNESCO «Maailma kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsioon _Vastu võetud 1972, Eesti ühines 1995 _141 riiki ratifitseerinud, 185 liiget. _878 objekti (juuli 2008): _ 679 kultuuripärandi objekti, _ 174 looduspärandi objekti, _ 25 mõlema väärtusega objekti. _Tallinna vanalinn 1997 _Struve geodeetiline kaar 2005 (Soome esitas, 10 riiki) _ Looduspärand:
GMO toidu ja sööda ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse hindamisega. (Maaeluministeerium, 2015) 4.3. Geneetiliselt muundatud toiduainete märgistamine Märgistamise nõuded kehtivad EL määruse 1830/2003 näol alates 2004.a. 16. aprillist. Märgistamise põhinõudeks on kohustus märgistada GMO tootena kõik tooted, mis sisaldavad või on toodetud EL-s heaks kiidetud GMOst, välja arvatud juhul, kui toode sisaldab GMO-sid alla 0,9% ning GMOde esinemine tootes on juhuslik või tehniliselt vältimatu. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) Selline regulatsioon ei tähenda, nagu oleks kõigis mitte-GMO toodetes GMO-sisalduse lubatud maksimummäär 0,9%. Juhul, kui ettevõtja väidab, et tema toode sisaldab küll GMOd, ent seda ei tule märgistada, peaks ta tõestama, et GMO-sisaldus tootes on tõesti juhuslik, st ettekavatsemata, või tehniliselt vältimatu. Kõigil muudel juhtudel (st kui toode sisaldab
2 – Ohualtid: Oa, V, (kollane). 3 – Haruldased: Hr, R, (valge). 4 – Tähelepanu vajavad: Tv, CD, (roheline). 5 – Määratlemata: Mr, I, (hall). GMO kui organismi pärilikkustegureid on muudetud viisil, mis ei ole looduslikul teel võimalik, on tegemist geneetiliselt muundatud organismiga. Probleemid: Eetilised, seadusandlikud, tehnilised, kontroll, ohutus. Seadus: Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, millega reguleeritakse GMOde keskkonda viimist ja keskkonda viimiseks kavandatud GMOsid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamist. Geneetiline muundamine leiab aset, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: (1) Rekombinantse nukleiinhappe tehnikad, millega luuakse väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone, mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles nad on võimelised jätkuvalt paljunema
määratlemisse ja rakendamisesse) Art. 95 uued teaduslikud tõendid (rangem siseriiklik regulatsioon) Art. 174 kättesaadavad teaduslikud ja tehnilised andmed (millal evp rakendada). Evp on lülitatud ka teisesesse õigusesse direktiividesse: "Elupaikade" direktiiv, KMH direktiiv, välisõhu kvaliteedi direktiiv, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiiv, GMOde direktiivid. Evp Eesti õiguses: 1) säästva arengu seaduses jaotub taastuva loodusvara varu kriitiliseks ja kasutatavaks varuks ning sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab VV, arvest juurde määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee juhtimise veekogusse peatab kkjvasutus või KOV, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu in
Organismi kloonimine. 1 Tänapäeval on paljud taimesordid geneetiliselt modifitseeritud, ehk need sordid sisaldavad lisageene. GMO – transgeenselt modifitseeritud organismid Sordiaretus: Üks võõraste geenide ülekande põhimeetodeid seisneb bakteri Agrobacterium tumefaciens’i Ti-plasmiidi vahendatud geenide ülekandes taimedesse. GMO-de kasutamine on tänapäeval rahvusvaheliselt ja riigiti küllalti rangelt kontrollitud. Põhjuseks potentsiaalne biooht: GMOde kontrollimatu levik looduses, mitteteadaolevate allergiliste või toksiliste ainete süntees või ravimiresidentsusgeenide horisontaalne looduslik ülekanne. Tootmiseks soovitatud taimedel neid kahjulikke mõjusid siiani veel kindlalt tõestatuna pole avastatud. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele Viljade säilivusaja pikenemine (tomat). “kuldne riis” toodab β-karoteeni. On suurendatud riisi toiteväärtust. Tõuaretus
Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parandamiseks, toiteväärtuse suurendamiseks, taimede vastupidavamaks muutmiseks kahjurite, põua, liigniiskuse ja teiste keskkonnategurite suhtes. Geneetiliselt muundatud taimi kasvatatakse 1990. aastatest. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks. Roheline ideoloogia on GMOde toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid (majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides). GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%.
Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Eesti GMO alane seadusandlus: Eestis on GMO alase seadusandluse reguleerimine jaotatud kolme ministeeriumi vahel, milleks on Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Keskkonnaministeerium: GMOde tahtliku keskkonda viimist reguleeriv direktiiv 2001/18/EÜ on Eesti seadusandlusesse üle võetud „Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadusega“, mis reguleerib GMOde keskkonda viimist, GMOde või neid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamist ja GM põllukultuuri kasvatamist ja käitlemist. Geenitehnoloogia ja GM organismi või toote keskkonnaohtlikkuse küsimustes nõustab
annaabi.ee 
