kangelane-Ferdia)ferdiaa püüab igati vältida kokkupõrget Cuchulinniga kuid toimub äge taplus Ferdiadi surmaga.teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid paisutatud. 4)Laul minu Cidist-Hispaania kangelaseepos,12saj;kajastab maa omapärast saatust varajasel keskajal;(Ridriga de Vivar;Kastiila,Cidi).algas sajandi keskel maa
saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. Kreeklased vallutavad Trooja ja asuvad tagasiteele Osysseust peeti surnuks Ülikud kosivad ta naist Odysseus tapab koos pojaga kosilased Vana-Kreeka "Illias" Autor on Homeros. Tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal.
oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja elurõõmu. 4.Novelli mõiste. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt ehk ootamatu lõpp. 5. Kolme keskaja eepose pealkiri ja millest seal kirjutati. Vene eepos: ''Lugu Igori sõjaretkest''. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest, kaotusest ja põgenemisest. Prantsuse rahvaeepos: ,,Rolandi laul''. Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Armastusteema puudub. Saksa eepos: ,,Nibelungide laul''. Esiplaanile tõusevad probleemid nagu armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud, tegelaste isiklikud probleemid. Ei ole ajaloosündmustest. 6.Rüütliluule. trubaduur. Teemad. Millal lauldi? Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding
KRJANDUSE KOKKUVÕTE KANGELASLAULUD 1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj
Veidemani arvates suurelt osalt tänu ,,Kalevipojale" tekkis eesti keele poeetiline struktuur. Kalevipoeg pani aluse eesti kirjanduse arengule. Kust otsast me Kreutzwaldi ,,Kalevipojale" ka ei läheneks, mis külgedest me seda ka ei mõtestaks, ikka toob see Jaan Unduski sõnul enesega kaasa avastusretke eesluse aluspõhja. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" on paradoksaalne teos nii oma tekke, vastuvõtu kui ka mõju poolest. Tegemist on eliidiprojektiga. See ei ole rahvaeepos nagu soomlaste ,,Kalevala", mille Lönnrot oma ,,runojahtidelt" kokku korjas ja järgides eeposeteooriat, voolis sellest kunstiteose ning andis soomlaste muinasajast tervikliku maailmapildi. Kalevipoega võrreldakse Euroopa renessansi loojangul Luis Vaz de Camõesi ,,Lusiaadid". Mõlemad lasevad välja paista patriootilisel ideaalil. Kalevipoega sisu poolest võrreldakse veel J.W. von Goethe ,,Faustiga".
Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,rolandi laul" Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel. Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" 12.saj
ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba keskajal. Tõelise hoo sai see sisse reformatsiooniga 16.sajandil. Eestikeelne Piibel ilmus 1739 aastal. Piiblist on saanud maailma kõige levinum raamat. Ta on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, üksikuid osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise pühjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare
rohkesti kõrvalepisoode, kus sündmustiku kandjaks on mõni kõrvaltegelane. Süzee paiguti lõdvalt seotud, põhitoonilt eleegiline teos. Koosneb 20 loost+Soovituseks+Sissejuhatuseks. ,,Kalevipoja" saamislugu: üldiselt peetakse eeposi rahvaeeposteks, ,,KP" peetakse kunsteeposeks, sest see sisaldab küll rahva seast lugusid, ent palju mõtles välja Kreutzwald. ,,KP" teos, milles on rahvaluulet, kuid on ühe kirjaniku teos. Võrdlkuseks ,,Kalevala" autori koostatud, aga rahvaeepos. 1839.a Faehlmann ÕESis ettekanne KP muistendiest >I mõte eeposest. Pärast F. Surma tegi ÕES K-le ettepaneku teha eepos. 1853.a esitas K. ÕESile esialgse variandi ,,KP-st". See koosnes 12 laulust, hiljem nimi ,,Alg-Kalevipoeg". 1857-1861 ilmus ,,KP" teadusliku väljaandena: ühel pool eestikeelne tekst, kõrval saksakeelne tõlge. See ei levinud lihtrahva hulgas, sisaldas kommentaare. 1862.a Kuopios Soomes trükitakse rahvaväljaanne.
Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,Rolandi laul" Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel. Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" 12.saj
varanduse, kuid ise sureb haavadesse. ,,Beowulfil" on sarnasusi teiste germaani muistendite ja islandi saagadega (saaga muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused kuningatest, kangelastest, sugukondadest, ajaloosündmustest ja rahva elust). ,,Beowulfis" esineb islandi eepikaga võrreldes vähem paganlikke seiku, seal kohtab koguni ristiususümboolikat, nagu peategelase märtrisurm rahva õnne nimel. ,,Rolandi laul", prantsuse rahvaeepos 11. sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest. Süzee aluseks on ajalooline fakt Karl Suure Hispaania-sõjakäik, mis lõppes mauride võiduga. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. Armastusteema puudub, varasema kirjandusega võrreldes kohtab siin vähe muinasjutupärasusi
Muistsed, aga siiski olulised hõimudesse kuulumised on tugevalt mõjutanud põhja ja lõuna erinevusi. Kõrgõzstanil on kõrge kirjaoskus ning tugev traditsioon harida kõiki kodanike. Ometi on nende püüdlik programm Nõukogude haridussüsteem ümber korraldada takistatud madala rahastuse ja õpetajate puuduse tõttu. Koolis on kohustuslik käia kuni üheksanda klassini. 5.1 Kirjandus Kirgiiside rikkas ja mitmekesises rahvaluules on nii eepilisi kui lüürilisi zanre. Rahvaeepos ,,Manas" kuulub maailmakultuuri tähelepandavaimate hulka. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli õitsengul rahvalaulikute akõnnide luule, milles on eristatavad demokraatlikud ja feodaalsed suunad. Vähesed 20. sajandi alguses araabia tähestikuga kirjakeeles kirjutatud teosed leidsid peaaegu täiesti kirjaoskamatus rahvas vähe vastukõla. Kirjandus hakkas järjepidevalt arenema pärast Nõukogude võimu kindlustumist. Varasemad Nõukogude kirjanikud koondusid 1924
Kaugelt vaadatuna mõjub ta ülilihtsa võrdhaarse kolmnurgana, mille aluspind on ruut. Püramiide ehitati kangide ja rullidega, mille ehitamiseks ei kasutatud isegi veoloomi. ``Püstita endale mälestisi, et ka orjade karjad oleksid oma isandale kasulikud,`` õpetas vaarao Merikere oma poega. Hauakamber näitas ka kuulsust, seetõttu mõned hilisemad vaaraod kustutasid esimeste ehitajate raidkirja ja püüdsid nende kuulsust ise omastada. See kivist poeem oli nagu rahvaeepos. Vaarao oli päikese poeg ja seetõttu püramiid ausambaks päikesele. Lisaks balsameeritud keha kaitsele oli püramiid monument, mis ülistas vaaraod. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul ja peale tema surma hakati kohe uut ehitama. Püramiidi ehitamiseks kulus terve riigi aastaid. Arvatakse, et ehitamine ei olnud puhtalt sunniiviisiline, pigem ühiskonna ühtsuse sümbol. jõud. Üksnes selle tee ehitamiseks, mis viis ehitusplatsile kulus mitmeid
Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.] Eepos - lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kuntseeposi. Rahvaeepos - kangelaslugudel, Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul. ["Kalevipoeg", "Ilias", "Odüsseia".] Epiteet - lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Omadussõna. Fraseologism - mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. [lihtfraseologismideks ja lauselisteks fraseologismideks] Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad.
· kordused, püsimotiivid ja epiteedid · jutustamisviis on aeglane ja rahulik · sõnastus on arhailine ja lihtne või siis pidulik · esitaja kasutas pilli(keelpill); meloodia kordus · kui ettekannet ei jõutud õhtuks lõpetada, jätkus see järgmisel päeval · teos oli liigendatud ja üksikosad olid iseseisvad · kõige rohkem keskaegseid kangelaslaule on säilinud prantslastel 4. ,,Rolandi laul" · prantususe rahvaeepos 11. saj · kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust, Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest · süzee aluseks on Karl Suure Hispaania-sõjakäik, mis lõppes mauride võiduga · lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil, heroiline, ülev tõsidus; armastuseteema puudub
prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba keskajal. Tõelise hoo sai see sisse reformatsiooniga 16.sajandil. Eestikeelne Piibel ilmus 1739 aastal. Piiblist on saanud maailma kõige levinum raamat. Ta on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, üksikuid osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise pühjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare
võistlusesse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle; Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. Viiekümne aasta pärast aga asub rüüsterünnakutee Beowulfi maa ja rahva vastu lohe; kuningas võitleb temaga, kuni lohe hukkub ja rahvas vabaneb. Beowulf saab kätte ka lohe varanduse, kuid sureb ise haavadesse. 2) ,,Rolandi laul" (prantsuse rahvaeepos 11.saj.) Roland, rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Tema iseloom avaneb eeposes teiste tegelaste, eelkõige Karl Suure ja mõistliku ning ettevaatliku Olivier` taustal. Seejuures pole Rolandit ja Olivier`d vastandanud, sest neid seob verevendlus ning armastus oma kodumaa vastu. Roland on uhke ja iseteadev, ta usub õiglusesse ning edusse ja ihaleb sangarlikkust; egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. See kõik tegi temast
Eeposes elatakse suurte ideaalide nimel. Peategelasi üks, tavaliselt kangelane, kelle tegudest sõltub rahva saatus. Kangelane ei muutu sündmuste käigus, puudub lõhe sisemise ja välimise vahel. Puudub küsitavus ning kangelase enda arvamus langeb kokku teiste omaga. Eepos on pööratud minevikku kirjeldab sündmusi, millel pole kaasajaga mingit seost. Minevik on suletud, sündmused lõpetatud. Eepos on ühehäälne, koosneb tegudest mitte tõlgendustest. Vanim eepos ,,Gilgames" Rahvaeepos suulisel teel levinud, ilma kindla autorita jutustused Kunsteepos ühe autori teos, mis jäljendab rahvaeepose vormi ,,Kalevipoeg" on segu neist kahest. Romaan eeposega võrreldes maisem zanr, tegelased vooruste ja vigadega. Ka muistsed kangelased on kujutatud tänapäevases võtmes, lugeja ja kangelase vahel puudub barjäär. Romaan on alati seotud kaasajaga, suudab kõnetada kaasaegset lugejat isegi siis, kui on ajaloolise sündmustikuga.
Olulisemad žanrid - suurvormid eepos ja romaan - väikevormid valm, novell, jutustus Eepos - värsivormiline suurteos ( maailma loomisest, jumalate tegudest, ajaloosõndmustest, looduskatastroofidest) - lugulaul Kangelaseepos - kesksel kohal rahva suurkuju - kangelane Eeposele iseloomulik - suurejoonelisus - üleloomulikud inimesed - kõik suurem ja võimsam kui elu - jutustamistoon rahulik Eeposed tekkeloo järgi: Rahvaeepos - anonüümsed - kandusid suuliselt edasi - tuginevad müütidele Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul kirja pandud Rahvuseepos - koomiline - loomtegelased Eeposeid: - sumeri „Gilgameš“ (22.saj.eKr) - kreeklaste „Ilias“ ja „Odüsseia“ (8.saj.eKr) - Dante „Jumalik tragöödia“ (1307-1321) - Kreutzwald „Kalevipoeg“ (1862) Eepika alaliik romaan Romaan - eepika suurvorm - sünniajaks peetakse 1605
Eepose tegelaste nimed on moodustatud Läti kohanimedest: Lielvārde – Lielvārdis, Kangari mäed – Kangar, Aizkraukle linnus – Aizkrauklis jne. Arvatakse, et ka kangelase nimi on moodustatud Lāčplēši `Karutapja` talu nime järgi. Karutapja motiiv – kangelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust, on pärit Lielvardest. Algselt kirjutas Pumpurs „Karutapja” eeltööna rahvaeepose loomiseks, kuid väljaandjate jaoks oli rahvaeepos sündinud ja see antigi sellise nime all välja. „Karutapjas” on lugulaulu põhiline idee: võitlus orjastajate vastu, rahva vabaduse eest. „Karutapja” väärtus on, et A. Pumpurs on muinasjuttude, muistendite ja rahvalaulude motiive kasutanud oma aja progressiivsete rahvuslike, feodalismivastaste ja ülddemokraatlike humanistlike ideede väljendamiseks. A. Pumpursi teos on saksa röövvallutajate 700 aasta pikkuse ikke hukkamõist, suunatud feodalismijäänuste vastu Lätis
annaabi.ee 
