Keskaeg (0)

Keskaeg
Keskaeg algas 476.aastal, kui kukutati viimane Lääne- Rooma keiser.
Keskaeg oli periood, mis jäi vana ja uue aja vahele.

5.-15.sajand

Ristiusk - kõiki ristiusulisi ühendas katoliku kirik . (Katoliku kirik-üleüldine)
Vaimulikud ja kloostriinimesed olid ainsad haritud.
Haridus oli privileeg .
Usuti hauatagusesse ellu. (Taevariiki ja põrgut)
Kolm seisust oli ühiskonnas: 1)Vaimulikud 2) Aadlikud 3)Lihtrahvas
Elu jagunes heaks ja kurjaks- nende vahel toimus võitlus.
Saatan oli endine ingel Lucifer , kelle jumal minema kihutas pattude pärast.
Puhastustuli- purgatoorium
Pärispatt- Aadama ja Eeva patt.
Kõik kehalised, ihulised naudingud ja vajadused olid tagaplaanil ( puhtus oli tabu ja keelatud)
Alavääristati tunded.
Piibel- kreeka keeles biblia- raamatud
Vana (jumala sõnum- saabuv jumalariik, Iisraeli rahva ajalugu) ja Uus (Jeesuse elu ja viimne kohtupäev) Testament
4 evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium )
Apostlite tegude raamat- Piibli samanimelise raamatu ja apostlite kirjade kommentaar. Kuna apostlite elutööks oli evangelisatsioon, siis on ka raamatu peamiseks sisuks misjonitöö, esitatuna Pauluse, Peetruse , Johannese ja teiste algristikoguduse juhtide elu ja tegevuse kaudu.
Prohvetid - Jumala sõnumi edastajad
21 kirja
Ilmutusraamat- Uue Testamendi ja seega kristlaste Piibli viimane raamat

Kirjandus

Pühakute elulood ( sisult sarnased, rahvakirjad)
Armastatud olid lugulaulud, kangelaseeposed, mis rääkisid rahva parema osa vägitegudest.
Peategelane oli valmis riskima (vaenlased, lohed, koletised )
,, Rolandi laul’’- vanim prantsuse eepos . On ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel.

Augustinus - kristlik kirjanik

Usku ei saa seletada, põhjendada
Markuse ja Aureliuse monoloog
Keskajal olid filosoofid mõttetud targutajad.
,,Austa seda, mida põletasid. Põleta seda, mida austasid.’’
Kirjalik kultuur- ladina keel

Rooma piiskop- tähtsaim võimu esindaja

Kloostrites õpiti grammatikat(õigekiri), dialektikat(mõtlemist), retroorikat(kõneoskust)- algharidus.
Hiljem- aritmeetikat(arvutamine), geomeetriat, astronoomiat, muusikat.
Linnas olid kitsad elutingimused.
Privaatsus oli staatuse tunnus (kui sul oli voodi, siis olid ilmselgelt rikas)
Elati keldri- või pööningukorrustel.
Vargus ja prostitutsioon oli vaesete elatumine.
Mida rikkan linn oli, seda rohkem oli ka vaeseid.
Muutusid väärtushinnangud
Väärtuseks pidas inimene seda, mis tõi kiiresti tulu.

Rahaga sai osta staatust, mõjutada- rahavõim

Ainuke, mis tegi kõiki võrdseks oli surm, siis ei lugenud ei rikkus ega vaesus .
Manipuleerimine ehk demagoogia - eesmärk on lugejate hoiakute ja käitumise mõjutamine soovitud suunas, kuid seejuures kasutab kirjutaja ebaausat teed.
Rüütlikirjandus- ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. R.k on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja – vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus - ja fantastikaküllane. 12.-13.sajand.
12.sajandil sai Lääne-Euroopas juhtivaks aadelkonna kultuur. Suursugused lossid olid õukonnaeluks lausa loodud. Rüütel ei pidanud ainult võitlema, vaid ka intelligentne ja kombekas olema.
Rüütlikasvatus- feodaalide esikpoegade kasvatus keskajal.
Hõlmas rüütlivoorusi: ratsutamine , ujumine , oda-, kilbi- ja mõõgakäsitsemine, vehklemiskunst, jahipidamine , vibulaskmine, malemänguoskus, luuletuste ja värsside ning ka laulude sepitsemine. Kirjaoskus ei olnud kohustuslik.
Kaplan- vaimulik, kes õpetas usutõdesid
Paažid- 7-14aastased (õpipoisid)
Relvakandjad- 14-21aastased
Rüütlikultuuri keskne motiiv oli daamikultus.
Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte seksuaalses mõttes (｡♥‿♥｡) )

Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas

Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele.
Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest.
Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja.
Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus.
Prantsusmaa aadelkonnast kujunesid välja laulikud truväärid(Põhja- Prants ) ja trubaduurid(Lõuna-Prants), kes laulsid daamidele
Truväär- rüütlilaulik, kes luuletasid prants keeles.
Trubaduur- provanssaali luuletaja ja rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet
Rüütliromaanide ainestik pärines antiigist , oluliseks kujuneb armastusteema.
Rikkalik ainestik pärines keldimüütidest, keskne tegelane oli briti kuningas Artur(5.-6.saj)
Romaanid kirjutati värsivormis.
Arturi õukonnast on pärit ümarlauakomme, mis sümboliseeris võrdsust ja vendlust.
Ümarlauaromaanid (proosavorm tuleb 13.-14.saj)
Naiste vastu on austus , naine pole enam alam.
Rüütel otsib seiklusi, et panna ennast proovile.
Püha Graal - täiuse ja õnne sümbol / keskaja legendide müütiline reliikvia , väidetavate imettegevate omadustega anum , levinuima variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal söömaajal.
Tristan ja Isolde - pärit keldimüütidest, keelatud armastus.
Marie de France - prantsuse esimene naiskirjanik . Hakkab kirjutama leesid, lühike värssjutustus.
Lee- keskaja rüütlikirjanduses levinud jutustav või lüüriline luuletus , mida kanti ette lauluna.
Kangelaseepos - väga armastatud lugulaul mitmesuguste kangelaste vägitegudest. Pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli tavaliselt senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kuulsaim eepos ,,Rolandi laul’’.
Rüütliromaan- vapratest ja ustavatest rüütlitest. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest(ümarlaua rüütlid). Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule, südamedaamile.
Rebaseromaan- 13.saj keskpaiku Prants kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart’i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ,, Rebane Reineke’’ 1498 .a
Roosiromaan- allegooriline prantsuse poeem . Teos on kirjutatud kahes osas. Esimene osa kirjutas 1230.aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279.aastal Jean de Meung . Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Peategelasteks on Loodus ja Mõistus.
Linnakirjandus - kujunes samaaegselt hilise rüütlikirjandusega. Väljenduselt lihtsam ja rahvalähedasem. Esindas tugevalt keskklassi maailmavaadet .
Surma tants- Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst , pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll shokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et ollakse täiesti tühja elanud.
(See mingi tüübi arvamus surmatantsust) =)
Valhalla- surnute riik, ‘langenute eluase’. Langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid.
Eriti rohkesti viljeldi kunsteeposi keskajal, näiteks Wolfram von Eschenbachi “Parzival” jt rüütli- ning õukonnaeeposed, aga ka renessansiajal, näiteks itaalia renessansiaja kuulsaima poeedi Dante Alighieri (1265-1321) „ Jumalik komöödia”. Keskaja kuulsaimad kangelaslaulud -eeposed on prantsuse „Rolandi laul”, mida lauldi juba aastal 1066, kui normannid vallutasid Inglismaa; hispaania “Laul minu Cidist ” XII sajandist ja saksa „Nibelungide laul”, mille loomisajaks peetakse XIII sajandit. Nii prantsuse kui hispaania kangelaslaulud räägivad võitlusest araablaste ehk mauride vastu.
Chertien de Troyes: ,,Lachelote ehk Kärurüütel’’, ,, Yvain ehk Lõvirüütel’’, ,, Perceval ehk Graali lugu’’
Bernart de Ventadorn
Graal oli maagiline ese keldi folklooris.
Graali teemat jätkas laulik Wolfram von Eschenbach ,, Parzival’’
,, Kuslapuu ’’-Marie de F.
Seitse surmapattu- iharus, laiskus, aplus, ahnus, viha, uhkus, kadedus .