Keskaegne ja renessansskirjandus (0)

1. Keskaja üldiseloomustus

• Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus tõugati troonilt.
  
• Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku revolutsiooni algust 1640.
  
• Orjandus  feodalism
  
• Antiiktsivilisatsioon varemetes
  
• Kaubateede metsistumine - kauplemise ohtlikkus
  
• Kristlus
  
• Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, rüütli- ja linnakultuur
  
• Seisuslikkus
  
• Kadusid kirjaoskus , koolid, raamatukogud
  
• Ainsad kirjaoskajad vaimulikud
  
• Ladina keel
  
• Antiikkirjandus kui paganlikkus
  
• Imalik kirjandus sai alguse rahvaluulest
  
• Kujunesid rahvused oma keele ja kultuuriga
  

Romaani keeled ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhiaadel tänapäeva Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis.
Germaani keeled jäid valitsevaks Euroopa põhjapoolses osas: sakslased, hollandlased ja Skandinaavia rahvad ( normannid ).
Keldi hõimud - iirlased, šotlased, uelslased, britid - segunesid mandrilt tulnud anglide ja saksidega ning normannid Prantsusmaalt.
Slaavi rahvastest olid ladina keele ja kutuuriga tihedamas kontaktis poolakad, tšehhid, slovakid, horvaadid.
Soomeugrilastest jõudis keskaja kultuurisfääri ungarlased .
Araablaste kultuuril oli suur mõju Euroopale , kui see saavutas VIII - XI saj õitsengu. Nende (tõlgenduste) kaudu jõudsid eurooplasteni antiikkirjandus, filosoofia ja teadus. Mauride riik Hispaanias.

• Keskajal tekkisid uued kirjandusvoolud: lüürikas kantsoon, sonett , ballaad , madrigal , romanss ; eepikas uut tüüpi kangelaslaulud , allegoorilised ja õpetlikud poeemid ; proosas tänapäeva põhižanrid romaan ja novell .
  
• Teatris müsteerium, miraakel , moralitee, farss ; keskaja lõpus asenduvad need tragöödia ja komöödiaga.
  
• Kirjanduse arenemist takistasid materiaalsed põhjused (kirjutusvahendite algelisus ja kallidus)
  
• Gutenbergi trükipress
  
• Suuline edasikandmine asendus raamatuga
  
• Ladinakeelne kirjandus kloostrites - pühakute elulood , legendid imetegudest, kirikulaulud , jutlused
  
• Henriku Liivimaa kroonika XIII saj
  
• Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid lüüriliste laulude looja
  
• Suur umbusk - nõiaprotsessid
  
• Ristiusustamine ja sõjad
  
• Monarhia
  
• Hansa liit ja tsunftid
  
• Uus inimtüüp ja väärtused
  
• Katk
  
• Rüütliturniirid
  
• Haritud on see, kes tunneb antiiki
  
• Kultuuride segunemine
  
• Konstantinoopolist sai kultuurikeskus
  
• Aeglane urbaniseerumine
  
• Linnatänavad olid kitsad, turvalisuse pärast suleti need ööseks, turuplats koos katedraaliga, rüütlite linnamajad.
  
• Karnevalid - kujunes draamakunst, pea-tegelane narr , tihti pilati kirikut
  
• Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, rüütli- ja linnakultuur
  
• Seisuslikkus - vaimulikud, aadlikud , talupojad, rüütlid
  
• Rüütlikultuuri õitseng 12. sajand - maise elu jumaldamine, armastus naise vastu, mis oli kurtuaasse moraali aluseks
  
• Kurtuaasne lüürika ja rüütliromaan
  
• Keskaja stabiilsuse tagas: ristiusk , seisuslik kord, manufaktuursus (ei tohti-nud teha paremini ega halvemini)
  

2. Keskaja eeposte üldiseloomustus

• “ Beowulf ” VIII sajandil kirjutatud anglosaksi eepos . Lõuna-Rootsis elanud noor sangar Beowulf astub Taani kuninga kutsel võitlusesse koletise Grendeliga ja Grendeli emaga ning tapab nad (viimase võlumõõgaga). Saab kuningaks, kuid hiljem sureb pärast tema maad laastava lohe tapmist.
  
• Ühisjooned erinevates eepostest: vapper peategelane rändab kaugele, et end tõestada ning suurtest katsumustest hoolimata võidab kõik deemonid ja koletised , kes tema teele ette satuvad.
  
• “Vanem Edda ” (9. - 10. saj) on Skandinaavia eepos, mille varajasem osa jutustab maailma ja inimese loomisest, jumalate ja hiidude võitlustest, jumalate omavahelistest tülides, maailma lõpust ja Valhallast, kuhu pääsesid vaid vapramad. Uuema osa moodustavad kangelaslaulud, kus tegelasteks on jumalikku päritoluga kangelased (Sigmundr)
  
• Suuline traditsioon
  
• Žonglöörid (Prantsusmaal); špiilmanid (Saksamaal) - rändlaulikud/jutuvestjad/ veiderdajad
  
• Harilikult värsivormis, aga ka proosas või segavormis
  
• Looduse hingestatus , kuna inimene samastas loodust endaga
  
• Kujunes väja IV - VII saj Suure rahvasterändamise ajal, sündis müüdist
  
• Liialdavad lahingukirjeldused, iga sündmus on suurejooneline
  

3. “ Rolandi laul”

• Arhailine vorm - tõsine ja ülev stiil, vähe muinasjutulist.
  
• Sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu. Kui Karl Suur astus võitlusesse baskidega, hukkus lahingus markkrahv Roland .
  
• Maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel.
  
• Saragossa paganakuningas Marsilius tunnistab end võidetuks ja Karl Suur arutab, keda saata Marsiliuse juurde lepingut sõlmima. Roland pakub end, aga see idee laidetakse tema keevalise iseloomu pärast maha. Seejärel pakub Roland minejaks oma võõrasisa Ganeloni, kes on kindel, et Roland tahab teda surma saata ning ta otsustab Rolandile kätte maksta. Ta täidab ausalt oma ülesande, kuid reedab frankide sõjaplaani ning ahvatleb Marsiliust, kes hiljem sureb Rolandi käe läbi, järelväge ründama. Toimubki ebavõrdne lahing. Roland langeb võitluses, osalt iseenda süü läbi, sest oma parima sõbra Olivieri nõuannete kiuste peab ta endale häbistavaks sarve puhuda, et keisrit appi kutsuda. Viimasel hetkel ta siiski teeb seda, kuid keisri väed ei jõua õigeks ajaks kohale. Järgneb hirmus kättemaks ja saratseenide täieik purustamine. Eepos lõpeb kohtu-mõistmisega reetur Ganeloni üle.
  
• Ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust
  
• Taunib feodaalide omavahelist vaenu ning idealiseerib õiglast ja autoriteetset valitsejat
  
• Rahvustunne ja kodumaa-armastus
  
• Roland on vapper, uhke, truu, populaarne rahva hulgas, valmis end alati riigi kaitseks välja panna; tal on keevaline iseloom, “hea” kristlane , kes tapetakse “pahade” muhameedlaste poolt, ta on ideaalse rüütli keskaegne stereotüüp; tal on ka armastatu , Olivieri õde Aude.
  
• Ganelon on reeturlik , täielik vastand ideaalsele rüütlile keskajal, kättemaksu-himuline, kade Rolandi populaarsuse üle, ta vihkab Rolandi “edevust”.
  
• Marsilius ülesanne on kehastada “kurja” vaenlast, muhameedlast, keda lõpuks kangelaslikult võidetakse
  

4. “Laul minu Cidist ”

• XII saj keskpaiku
  
• Taustaks võitlus võitlus mauridega, põhineb rekonkistal
  
• Rüütel Diaz de Vivar, keda kutsuti Campeadoriks või Cidiks
  
• Silmapaistev võitleja Campeador satub valekaebuste tõttu kuninga viha alla ning peab lindpriik kuulutatuna maalt ahkuma. Koos temaga läheb pagendusse väike salgaka ustavaid vasalle, kellega Cid hakkabmauride vastu võitlema. Varsti vallutatakse Valencia ning Cidile ustavaks kuulutavad end aina rohkem võitlejaid, isegi osad maurid. Cid jääb koos oma naise Jimena ja kahe tütrega Valenciasse. Kuningas lepib Cidiga ning korraldab Cidi tütarde abiellumise Carrioni krahvi-poegadega. Nood osutuvad ülbe-teks, kuid argadeks & alatuteks meesteks, kes ei taha Cidi endi vääriliseks tunnistada. Nad võtavad vastu suure kaasavara, kuid koduteel häbistavad naisi ning jätavad nad kaitsetut metsa, kust üks Cidi ustav vasall nad päästab. Cid läheb kuninga kohtusse, kus saavutab õiguse. Krahvpojad peavad hüvitama kõik kahjud, auhaavamist saab tasuda aga ainult verega - pidades kahevõitlust kahe Cidi vasalliga, nad langevad. Cidi tütardele ilmuvad üllad kosilased , Aragoni ja Navarra kuningapojad, ning kangelaslaul lõppeb pulmadega.
  
• Võrreldes “Rolandi lauluga” on “Laul minu Cidist” palju ajaloolisem, jutustades kroonikalise täpsusega reaalsetest sündmustest
  
• Ei võitle ainult kangelased, vaid ka tavamehed
  
• Tähelepanu pereelul ja olustikule
  
• Armastus naise ja laste vastu
  
• Värss on vaba ja jutustav
  
• Cid pole ainult kangelaslik ja rüütellik, vaid pigem tavaline rüütel, kes on end isiliku vapruse ja tublidusega ües töötanud.
  

5. “Nibelungide laul”

• XII saj
  
• Valdavad isiklikud teemad: armastus ja abiellumine; solvamised ja kättemaksud; rüütellik daamiteenimine ning vasall-kohuste täitmine.
  
• “Vanemast Eddast” tuntud tegelased nagu nt Siegfried jne, kes esinevad tihti ajalooliste isikutena
  
• Käsitleb seega nii muistendeid , kui ka rahvaste rändega seonduvaid sündmusi
  
• Esimeses osas jutustatakse, kuidas Nibelungide soost kangelane Siegfried, kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne naituda Islandi kuninganna Brunhildiga. Siegfried nõustub. Ta teeb ennast võukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate abielust möödub 10 aastat, lähevad Brunhild ja Kriemhild tülli ning viimane paljastab kosimise saladused . Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagen . Kavalused uurib ta Kriemhildilt välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohat , kuhu lohe veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaeht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meelitab ta kangease jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale jooma lähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfredi, mis on selle eepose dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib Hagen leset Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa käsitleb Kriemhidi kättemaksu. Vendade survel abiellub ta uuesti, seekord hunnide võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi kuningas kutsutakse hunnide juurd õhtusöögile, kuhu ta halbadest ennetest hoolimata läheb koos Hageniga. Kriemhildi ässitusel puhkel peosöögi ajal tüli, mis lõpeb kohutava tapatalguga, kus kõik burgundia külalised, Hagen kaasaarvatud, hukkuvad. Lõpus tapetakse ka Kriemhild.
  
• Kriemhild on kaunis, kergeusklik (sest temalt sai kavalusega Siegfriedi nõrkused välja nõuda), ta ei suuda saladusi hoida, kättemaksuhimuline.
  
• Siegfried on loo kangelane, ta on tugev (võitlus Brunhildiga) ja tark, tüüpilise kangelase stereotüü
  
• Hagen on ustav vasall, kes olenemata sellest, mida ta ise õigeks peab, täidab kuninganna käsu tappa Siegfried. Samuti on ta nupukas.
  
• Brunhildi on väga uhke ja kättemaksu-himuline, mis puudutab tema au riivamist.
  

6. Rüütlikirjandus

• XI - XII saj tekkis eraldiseisev rüütli-seisus, mis oli omalaadse eluloodi ja moraaliga
  
• Ristisõdadel tekkis rüütlitel kokkupuude kõrge Araabia ja Bütsantsi kultuuriga
  
• Tekkis rüütli- ehk kurtuaasne kirjandus Lõ-Prantsusmaal
  
• Kurtuaasse kultuuri tegevuskohaks oli loss
  
• Väline peen käitumine pidi peegeldama sisemist täiuslikkust
  
• Jumala asendamine naisega; taevane maisega tekstis
  
• Trubaduurid
  
• Alba hommikune äratuslaul; serena v serenaad õhtulaul; sirventees sõttamineku-laul; tensoon vaidluslaul; ballaad ajaloo-lise sisuga tantsu-laul; romanss neiukaebe-laul; kantsoon levinuim ja sisuliselt kõige vabam 3-7-salmiline refrääniga laul: pas-torela karjaselaul: itk matuselaul;
  
• Daamikultus
  
• 1209ndal aastal alanud ristisõjaga laastati Prantsusmaa kultuurikeskusi ning rüütli-kultuur koondus nüüd põhiliselt Saksa-maale
  
• Minnesangarid luuletajad ; minnesingerid laulikud
  
• Tundelisus, rahvaluulelähedus, ristisõja-laulud, mõttesalmid
  

7. Rüütliluule

• Trubaduuride luule Lõ-Prantsusmaal, kus ristusid mitmete kultuuride mõjud (Itaalia = antiikaeg ning araablaste Hispaania ) ja valitses rüütlite aumeelsus ja naisõigused
  
• Võeti kasutusele riim (varem harv näht)
  
• Armastus ja naiste ülistamine
  
• Luule haakus muusikaga - enamasti esitas neid siiski žonglöör
  
• Kaunikõlaline
  

8. Rüütliromaan

• XII saj Põ-Prantsusmaal (truväärid = menestrelid )
  
• Kui eepos talletas rahvuslikku pärimust, siis romaan algas antiiksüžeedest
  
• Autori anonüümsus kadus
  
• XII veel värsivormis, XII saj proosas
  
• Süžeedeks armastus ja sõda
  
• Kujutati vapruse, truuduse ja armastuse proovilepanekut
  
• Peategelane seisis valiku ees: kas soori-tada kangelastegu, nagu seda nõudis vasallikohus, või eirata seda armastuse tõttu Kauni Daami vastu (“Tristan ja Isolde ”, “Kuningas Arthur”)
  
• Bretooni tsükkel  Arthuri romaanide tsükkel (Geoffrey, Chretien)
  
• Kuningas Arthuri isa oli Uther Pen- dragon , kes võttis naiseks Igraine’i. Uther tungis Igraine’i abikaasa surmatunnil nais magamistuppa, võtnud võlur Merlini abil tolle abikaasa kuju. Kokkuleppel võttis Merlin sündinud poisi enda juurde ja pani talle nimeks Arthur. Enne surma kuulutas Uther oma pärijaks Arthuri, kuid tema päritolu saladuslikkus ja vaenalaste salasepistused põhjustasid sõja. Arthuril oli oma poolõega, Morgause’ga poeg, Mordred, kellest pidi tulevikus saama oma isa tapja . Saavutanud sõjas võidu, abiellus Arthur Guinevre’iga. Tekib ümarlaud, mille taga istujad on kõik võrdsed. Arthuri laua taga jäeti üks koht tühjaks - inimene, kellele see koht oli määratud polnud veel sündinud. Selleks inimeseks oli sir Lanceloti poeg õilis sir Galahad . Koos sir Percevaliga oli ta kangelaslikel püha Graali otsingutel. sir Gauvain, kes oli kuninga õepoeg ning kelle jõud sõltus otseset looduse elutsüklist, paistis silma oma jõu poolest. Loo edenedes loovutavad aga Galahad ja Gauvain oma ümarlaua koha sir Lancelot Järvlasele, kes saatuslikult valis oma südamedaamiks Guinerve. Lanceloti kasvatas Järveemand, kes annab Arthurile Excaliburi. Lancelot jõuab õigeks ajaks kohale, et päästa Gunevre lõkkel põlemisest ja viia ära oma lossi. Seejärel tunnistas ta kuninganna süütust (vääralt) ning kutsus duellile igaühe, kes jullges vastupidist kuulutad, kuid tegelikult purjetas ta mere taha minema. Talle järgnesid Arthur ja Gauvain ning kuninga eemalolekut kasutas ära Mordred, kes üritas trooni hõivata, põhjustades sellega sõja, mis lõpeb kõigi osaliste surmaga. Arthur aga jääb legendi järgi elama, et kunagi oma riiki tagasi tulla.
  
• Arthur oli ideaalrüütel - vapper, suure- meelne , halastav
  
• 12 ümarlaua rüütlit
  
• Enamikele romaanidele tekkis palju variante
  
• “Don Quijotes” Hispaanias
  
• “Tristan ja Isaolde” - Cornwalli kangelane Tristan ja Iiri kuningatütar Isolde armuvad armujoogi tõttu ning lõpuks hukuvad traagiliselt, sest seisuslikud eelarvamused ja saatusikud õnnetused ei lase neil abielluda (Isolde on määratud abielluma Tristani kasuisaga, võlujook oli määratud kasuisale)  platooniline armastus
  
• Tüüpiline oli, et neiu röövitakse mereröövlite poolt, kui vaenlane linna vallutas
  

9. Linnakirjandus - luule

• Haridus ilmaikumaks
  
• Teater ärkab ellu
  
• Vagandid ehk goljaarid Prantsusmaal
  
• “Olgem rõõmsad, kuni oleme veel rõõmsad”
  
• Rutebeuf (XIII saj) loobus kurtuaassest ilutsemisest ja sageli ka muusikast. Jutustab viletsast ka elu, näljast, külmast ja härraste hoolimatusest oma pihtimus- luuletustes , “Eesli testament ”
  
• Villon (XV saj) on suurim keskaja lüürik, kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle keerulise aja suurus ning viletsus . Põhimotiivideks olid erinevad vastuolud nagu elu ja surm, kaduvus ja igavik , keskaegne patutunne ja jamalaema ihalemine kõrvuti renessansi-inimese eneseväärikustunde ja ihaga maise elu täiuse ja vabaduse järele. Villonile pole miski püha. “ Nelik ”,”Ballaad kadedaist keeltest” räige, võik, rõve, räpane
  
• Meistersingerid Saksmaal koondusid sageli seltsidesse - seal oli kirjandus allutatud väga rangetele reeglitele
  
• Sach (XV saj) kuulsaim Saksamaalt
  
• Erinevused rüütliluulest: 1) vähem ilutsemist; 2) vahel loobutakse muusikast-ki; 3) elule tõetruum; 4) armastus polnud enam peateema , vaid ühiskonna prob-leemid;
  

10. Linnaromaan

• XII saj
  
• Valdavaks vaimukad õpetlikud lühi-vormid, kus kritiseeritakse ühiskonda
  
• Saksamaal “Papa Amis”, Inglismaal “Robin Hood”
  
• Tekib mitmekesine narrikirjandus, milles naerdakse välja mineviku rumaluse üle. Rotterdami Erasmuse “ Narruse kiitus”
  
• “ Rebaseromaan “, millest areneb keskaja populaarseim tegelane Reinuvader Rebane ja mis on allegooriline satiir feodaalühiskonna kohta
  
• Sisu: Lõvi Noble esindab kuningavõimu, karu Brun on suurfeodaal, hunt Isengrin keskaadli esindaja, eesel ja oinas on vaimulikud, kukk Chantecer, kanad jt väiksemad loomad aga esindavad liht- rahva mitmesuguseid kihte. Rebane aga esineb kord rahvaliku vambumehena, kes suuri härrasid kavalusega üle trumpab, kord meenutab ta tolle-aegset linna-kodanikku. Teistes lugudes on ta väike-aadel, kes elab oma lossis ning kohtleb oma alamaid kehvasti. On ka jutustusi, kus rebane on munk, kes jutlustab.
  

Romaanis toimis kuningriik kahe seaduse järgi: feodaalne õigus ja loomalik käitumine. Rebase kavaldamised näitavad, et linn hindas eelkõige ettevõtlikust ja osavust.

• Populaarsus kogu Euroopas
  
• “ Roosiromaan ” (XII saj de Meung ja de Lorris), mis on õpetlik kirjandus ja kujutab endast traktaati armastusest, kohandades linnakodaniku vaimulaadile antiikautorite sellesisulised teosed ja kurtuaasse armas- tuse teooriad
  
• Sisu: autor uinub ja näeb unes , et on sattunud kaunisse aeda. Seal märkab ta roosi ja tunneb, kuidas Amori nool teda südamesse tabab. Ta tahab roosi noppida, kuid siis sekkuvad tegevustikku arvukad allegoorilised tegelased, kellest mõne teda soosivad ( Tervitus , Suuremeelsus, Kaas-tunne jne), teised takistava ( Keeldumine , Keelepeks, Kadedus , Vagadus jne). Teises osas püüab Mõistus noormeest veenda armastusest loobuma . Sõber annab head nõu. Loodus aga käsib oma seaduste järgi käia. Lõpuks tuleb appi Amor ise koos arvukate vasallidega.Silmakirjatsus petab kindlust valvavat Vanaeite ja vahepeal sinna suletud Tervitus vabastatakse, kindlus vallutatakse, noormees võib roosi noppida ning ärkab üles.
  
• Rünnatakse vaimupimedust ja igasugust dogmatismi; südamesoovid vs mõistus, valikuprotsess
  
• Linnaväljakul kohtusid erinevad voolud
  

11. - 12. Dante Alighieri - “ Jumalik komöödia”

• Keskaja viimane ja ühtlasi uusaja esimene poeet
  
• “Uus elu”, “Jumalik komöödia”
  
• “Uus elu” on proostekstis kirjutatud lembelaulud kogu, milles poeet ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet
  
• Elas XIII saj Firenzes
  
• Prominentsest perekonnast
  
• Ema suri noorelt
  
• Armastus Breatice’i vastu, kuigi Dante ise oli abielus
  
• Pagendati Firenzest poliitiliste suundu-muste tõttu
  
• “uus mahe stiil” - rohkete metafooridega armastusluule
  
• “Jumalik komöödia” on allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma.Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib meie maise eu poolel rajal paksu metsa (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. Teda ründavad Panter ( valelikkus , reetlikkus, himurus), Lõvi (upsakus, vägivald) ja Hunt (kasuahnus, enese- armastus). Appi tuleb kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika - paradiisi. Siin peab taaga kui ristimata pagan Dantega hüvasti jätma. Edasi viib teda Beatrice - jumaliku armu ja tarkuse sümbol -, kellega koos poeet jõuab lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu.
  
• Koosneb 100 laulust
  
• Jaguneb 3 ossa : Põrgu, Purgatoorium ( puhastustuli ), Paradiis
  
• Kaastunne patuste vastu, keda kirik on karmilt hukka mõistnud
  
• Rängemaid karistusi määratakse paavsti-dele
  
• Dantes pole enam keskaja inimeste aland-likkust ega endastmõistetavat alistumist autoriteetidele
  
• Maagiline arv 3
  
• Põrgu värvate taga on need, kes ei lasta veel põrgu sügavamatesse ringidesse esimese jõe Acheroni taga, siin vaevlevad need, kes olid arglikud ja otsustusvõime-tud; karistuseks ajasid neid taga parmud ja sääsed ning nad jooksid mööda vakladega kaetud maad
  
• Dante kohtab põrgus tuttavaid inimesi ning klaarib nendega arveid
  
• Charon ülevedaja surnute merel
  
• Põrgu esimene ring e Limbo - seal pole piinu, aga ka mitte väljapääsu hingedel, kelle ainus süü seisneb selles, et ristiusk jäi neile mingil põhjusel tundmatuks
  
• Teine ring - seda valvab Minos , põrgu-deemon, kes otsustab oma saba järgi patuse süü ja koha igaveste piinade riigis. Teise ringi kuuluvad himulised inimesed
  
• Kolmas ring - valvuriks on Kerberos, täitmatu isuga koletis , kes rebib liha nende kehadelt, kes eluajal andusid söömakirele.
  
• Neljas ring - Plutos; kitsipungad ja pilla-jad; paavstid ja vaimulikud
  
• Viies ring - Stige soo, kuhu on kaelani uputatud vihapidajaid
  
• Styx - vihkamise jõgi
  
• Tulelinna Dite müür
  
• Kuues ring - lahtised lõõmavad hauad ; ketserid ;
  
• Phlegethon - tulejõgi
  
• Seitsmes ring - vägivallatsejad naabrite vastu - türannid ja mõrvarid -, enda vastu ning Jumala ja looduse vastu
  
• Kaheksas ring - kupeldajad ja võrgutajad, meelitajad, simonistid, ennustajad ja võlurid ja astroloogid , kelmid, silmakirja-teenrid, vargad , vale nõu andjad, mässu-õhutajad, alkeemikud ja valetunnistajad; kümme Kurja Lõhet
  
• Üheksas ring - reetlikkus (Caina, Antenora, Ptolomea, Judecca)
  
• Lucifer , kes järab oma kolme peaga Juudast, Cassiust ja Brutust
  

13. Renessansi üldiseloomustus

• XIV saj Põ-Itaalias ning XVI saj teistes Lä-Euroopa maades
  
• Petrarca
  
• Baas varakapitalismile
  
• Tootmisearenemine, suured leiutised ja nüüdisaegse rahvuste ja maailmakauban- duse kujunemine
  
• Individuaalsus - inimene oma loomu-päraste huvide, õiguste ning taotlustega
  
• Vabanemine kristlikust dogmast
  
• Antiikkultuur
  
• Inimese võime olla looja tunnistamine
  
• Algas humanismiga - renessansi filosoo- fiaga, mis tegeles inimese ja kõige muu maise uurimisega
  
• Firenze
  
• Humanistid - nim neid filosoofe, teadlasi, kunstnikke ja kirjanikke, kes asusid võitlema inimese õnne eest; Raffael, Leo X, Lorenzo Tore, Macciavelli, Dante; da Vinci, Michalangelo
  
• Medicid - Lorenzo, kes oli paljude humanistide metseen
  
• Euroopa oli rahutu - sõjad  unistus ühtsest Euroopast nagu seda oli unistus ühtsest Itaaliast - ebaõnnestumine ja pettu-mus ( kirikureform )
  
• Maadeavastused
  
• Rekonkista
  
• Kirikureform
  
• Rotterdami Erasmus
  
• Trükikunst
  
• Boccaccio - tõi kirjandusse jutustava ini-mese
  
• Novell, sonett, esee , romaan (esimene kuulus romaan oli Rabelais ’ “Gargantau ja Pantagruel ”), millest tekkis uus eepos - kangelaseepose ja rüütliromaani parodee-rimine
  
• Iseloomulik on dialoogilisus romaanide
  

14. - 15. Boccaccio (1313 - 1375) ja “ Dekameron ”

• Suurema osa oma elust veetis ta oma kodukohas - Firenzes
  
• Ema oli kõrgest soost prantslanna
  
• Isa tegeles rahandusasjadega ning 18-aastasena alustas Boccaccio ühes pangas tema juures õpinguid
  
• Viis aastat hiljem hakkas Boccaccio teoloogiat õppima Napolisse
  
• Tema esimesi luuletusi saatis edu
  
• Kasutas üht tüüpilist motiivi mitmes oma romaanis - 7 nümfi/naist, kes sümbo-liseerivad voorust, jutustavad lugusid
  
• “Dekameroniga” tekkivad mõisted raamat - autor - jutustaja
  
• Sisu: 7 daami ja 3 noormeest, kes kohtusid Firenze auväärses Santa Maria Novella kirikus aastal, mi kogu Euroopat oli vapustanud katk. Ülas sltskond otsustab ajutiselt lahkuda linnast ja leida peavarju linnaähedases villas , et vältida surma nägemist ja võib-ola surma ennasti ning leidaunustust sündsates meelelahutustes. Ühise kokkuleppe kohasaael veedetakse päeva palavaeg puhates, jutustades ja kuulates najakaid ning õpetlikke lugusid. Iga päev räägib igaüks ühe novelli, kokku on päevi 10, seega 100 novelli (10 on täiuslik number)
  
• Dekameron tähendab “10 päeva”, varem oli olemas raamat “6 päeva”, mis jutustas sellest, kuidas Jumal maa 6 päevaga lõi  Boccaccio esitas justkui väljakutse
  
• Igal tegelasel on oma nimi, kuid indivi-duaalsed isiksused pole välja kujunenud
  
• Selstkond on lõbusad, noored, peenetun-delised ja õilsad - katku eest põgenute meeleolu äärmised varjundid
  
• Kõige viimase päeva novellid on neist, kes armastusest käituvad heldelt või suure-meelselt
  
• Kuunda päeva (Piibli järgi inimese loomise päeval) jutustatakse teravmeelse-test ja nupukatest inimestest
  
• “Dekameron” on ka raamat armastusest, milleks on inimene võimeline selle tunde mõjul ja milliseks see tunne inimesi muu-dab; näiteks viienda päeva avanovell, mis räägib tegelasest nimega Cimone (elajas), kes käitub rumalalt, aga, kui ta armub ühte tüdrukusse, muudab ta oma käitumist ning lõpuks saab temast kirjamees
  
• Armastus annab lootust, et tänu sellele muutub maailm paremaks paigaks
  
• Ei kirjeldada paanilist põgenemist katku eest - see on teadlik - üritatakse seda maailmat mõista
  
• Sageli on lood muinasjutulised
  
• Taotles tõepärasust - varem kirjutati sel- lest , kuidas inimesed peaksid käituma, Boccaccio kirjutas, kuidas inimesed käitu-vadki
  
• Lugejale jääb mulje, et autor räägib sündmustest, mis juhtusid hiljuti ja mida kõik mäletavad, sest ta alustab “ühel teisi-päeva hommikul …”, märkimata mingit kuupäeva. Lisaks jätab see lugejale mulje, et ta kuulub autori lähikonda - Boccaccio ei esine jutustajana, vaid vestluskaaslasena
  
• Boccaccio novell ei lõpe õpetussõnadega, sest ta kirjutas raamatut ning tõeline mõte sai välja tulla alles selle lõpus
  
• Naer kõlab läbi terve raamatu
  
• Saame pildi Itaalia elust
  
• Renessanslikus väljendub Boccaccio suh-tumises oma tegelastesse
  
• Armastuse, elurõõmu ja mõistuse ülistamine
  

16. William Shakespear’i elulugu, loo-ming, inglise sonett

• 1564- 1616
  
• Stratford
  
• Isa oli kaupmees
  
• Jättis kooli pooleli - seega polnud tal korralikku haridust
  
• Kolm last - kaks tütart ja poeg Hamnet, kes suri noorelt
  
• Alustas kirjutamist 1580ndatel
  
• Ta tihti laenas süžeesid teistelt autoritelt
  
• Ta kirjutas põhiliselt teatri jaoks
  
• Põhižanrid: ajalookroonika, komöödia ja tragöödia
  
• Ajalookroonikais (“Kuningas Henry IV”, “Kuningas Henry V”, “Richard III”,) käsitleb Sh. tolleaegse ühiskonna probleeme minevikuaine najal. Eriti konflikt kuningavõimu ja feodaalide vahel. Iseloomulik probleemide küllus ja hea karakterikujundus - peategelasteks harilikult tugev isiksus, kes on võimeline allutama endale nii saatuse kui ka aja
  
• Komöödia - “Tõrksa taltsutus”, “Suveöö unenägu”; renessanslik elurõõm on ühendatud vägagi tõsiste eluprob-leemidega; teravmeelsed; ehedad tunded; usk inimestesse  optimistlikud
  
• Kolm loomeperioodi: esimesel perioodil kirjutas ta kõik teadaolevad ajaloo- kroonikad , suurem osa komöödiatest ja osad tragöödiad (“ Romeo ja Juulia“, “Henry V“, “Julius Ceasar “); teisel perioodil kirjutas ta enam-vähem ainult tragöödiaid (“Hamlet“, “ Othello “) - juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuoludest; viimasel perioodil (“Talve muinasjutt”, “ Torm ”) valmisid viimased tragöödiad antiikajast pärit süžeedele ja kujunes uus žanr - romantilised draamad
  
• Kolmandal perioodil valminud teosed on helgeks täienduseks varem valminud tragöödiatele - positiivsem vaade tulevikule
  
• Inimese väärtust peab Shakespear tema tegevuse mahtu ühiskonna hüveks
  
• Inimene on vastandlike tunnete kogum
  
• Tragöödia peategelane päärdub tihti saatuse ja tähtede poole
  
• Sonettis tähtsustab armastust ja sõprust
  
• Testamendis ei maininud ta käsikirju, mis viis kahtluseni, kas Shakespear ikka oli nende teoste autor, mida me tema nime all tunneme? Shakespear’i kahjuks räägib ka asjaolu, et ta ei reisinud. Shakespeare’i asemel on nimetatud autoriteks Marlowed, Baconit ja isegi kuninganna Elizabethi
  
• Inglise sonetil on 14 ride , mis jagunevad 3-ks 4-realiseks + 1ks 2--realiseks nö salmiks (a-b-a-b c-d-c-d e-f-e-f g-h)
  
• Itaalia sonett - a-b-a-b a-b-a-b või a-b-b-a a-b-b-a