Kui armsama sõtta Õhtulaul daami või merele saatnud akna all neiu kaebelaul Rüütliluule mujal maades ◦ Kandus edasi Saksamaale ja Itaaliasse ◦ Saksa aladel tegid meisterlaulikud oma tsunftid ◦ Sellega sai rüütlikirjandusest käsitööharu ◦ Minnesang – Saksa rüütliluule nimetus ◦ Minnesinger – lauliku nimetus ◦ 12.sajandi minnesangi esindaja Dietmar von Aist ◦ Luule on sisu ja vormi poolest rahvalikult lihtne ◦ 13.sajandi minnesinger on Tannhäuser ◦ Luule sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi andmeid ◦ Rahvusvaheliselt tuntakse teda samanimelise ooperi kaudu RÜÜTLIROMAAN Rüütliromaan: ◦ Enamasti värsivormilised ◦ Põnev ainestik ◦ Ajaloolised ja legendilaadsed pärimused ◦ Põhilised teemad armastus ja sõda
Rüütlikirjandus Sergei Saal Rüütlikirjandus · 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur · Alguse sai Prantsusmaal · Rüütlitele hakati õpetama lisaks relvakäsitlusele ka käitumist seltskonnas ja kombeid · Esiplaanile kerkis armastus, mille nimel võis kas või surra · Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine Rüütliluule · Keskaegne õukondlik luule · Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia, seiklus, jms · Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttamineku...
1.Keskaja üldiseloomustus.Mis eriti huvitavat juhtus kirjanduses? Varakeskajal valitses ladinakeelne kirjasõna, klassikalise keskajal loodi kirjandust põhiliselt rahvakeeles ja kujunesid välja keskajale iseloomulikud kirjandusliigid ja zanrid. Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja e...
Rüütlikirjandus põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest. Kõige täiuslikuma vormi leidis rüütlikirjandus luules ja romaanis. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad – trubatuurid. Trubatuurideks nimetati neid peamiselt Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Prantsusmaal tunti neid kui truvääre. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja lauliku nimetus minnesinger. Rüütliluule väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Keskaegsed rüütliromaanid olid enamasti värsivormilised ning esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi või legendilaadseid pärimusi. Põhilised teemad olid armastus ja sõda. Oma kangelastegusid sooritas rüütel oma isikliku au ja kuulsuse nimel. Esimesed rüütliromaanid kirjutati Prantsusmaal. 13
trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel. Varasema anonüümse rahvalauliku asemele astus loov isiksus omapärase maailmanägemise ja luulemaneeriga. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks. Valdav oli LEMBETEEMA, kusjuures armastuse käsitlus oli kahepoolne nagu tolleaegne maailmapiltki: 1) õrnõhkav rüütliluule 2)rahvapärane veidi labane luule. Rüütliluule teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Tähelepanu pöörati ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Niisiis tekkis uusi luulezanre:
Keskaja kirjandus · Kirik · Rüütlid · Ristisõjad · Rändlaulikud · Paavst · Linnused Vanem keskaja kirjandus Varakeskaeg 5-10 saj. Kultuurkeeleks oli ladina keel. Säilinud väga vähesed tekstid. Rahvakeelne kirjandus hakkas tekkima sedakaudu, kuidas Rooma riigi terriooriumile tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi. Bardid Lõid mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule Tänapäeva on jõudnud 18.saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda" 11-12 saj, põhjamaade pärimused. Kirjutatud vana islandi keeles. Iga laul on omaette tervik. Erinevate autorite poolt kirjutatud. Lühike, napp ja tihe stiil, iseloomulik on nimede suur hulk. Kasutatakse palju epiteete. Kenni...
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võima...
omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õiguseta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209 alanud ristsõjaga Lõuna-Prantsusmaa ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Tegevust alustas inkvisitsioon. Ellujäänud trubaduurid pagesid teistesse maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Truväärid XIII sajandi alguseskeskel puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks (ning Saksamaal minnesingeriteks). Nende peamiseks loominguzzanriks kujunes romaan, mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on rahvakeelset teost vastandina ladinakeelseile. Truvääride esimesed romaanid olid kroonikalaadsed, esivanematest, sõjakäikudest, antiiksetest pärimustest, Trooja sõjast,
rüütel pidi olema rüütellik. Head näited rüütlikirjandusest on "Kuningas Artur", "Tristan ja Isolde". Zanrit iseloomustab kurtuaasne ja ilmalik kirjandus, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandus. Kujunes välja ka lüürika. Omased on ka armastusteemad, daamikultus, rüütlielu idealiseerimine. Lüürika on vormikas, eepika seiklus ja fantaasiaküllane. Saksa rüütliluule viljelejad olid minnesingerid, luulel oli kaks suunda rahvalaululähedane ja provanssaali trubaduurid. Tuntuim viljeleja on Walther von der Vogelweide. Trubaduur 14. sajandi provanssaali rüütlilaulik. Esitas lüürikat, ballaade, sironteese.
1.MILLAL VALITSES KESKAEG, SELLE PERIOODI OLULISEMAD TEADUSSAAVUTUSED. 5. 16. SAJAND TRÜKIKUNSTI ARENDAMINE, KOOLIDES VABAKUNSTI JA MEHHAANILISTE KELLADE LEIUTAMINE 2.KESKAEGSED RAHVUSEEPOSED ,,LAUL MINU CIDIST" ,,LAUL IGORI SÕJARETKEST" ,,ROLANDI LAUL" ,,NIBELUNGIDE LAUL" 3. RÜÜTLILUULE LIIGID KANTSOON, SIRVENTES, TENSOON, PASTORELL, ALBA, SERENA, BALLAAD, ROMANSS 4. RENESSANSS- AEG, MÕISTE SISU. RENESSANSS OLI 14-16 SAJAND ITAALIAST ALGUSE SAANUD ANTIIKSEST HUMANISMIST JA KUNSTIST MÕJUSTATUD MURRANGULINE LIIKUMINE EUROOPAS. ARHITEKTUURIS LOOBUTI GOOTIKA KAANONITEST, TAAS TÕUSID AUSSE ANTIIKARHITEKTUURILE OMASED EHITUSVÕTTES, PROPORTSIOONID JA HARMOONIA. EESTISSE JÕUDIS RENESSANSI MÕJU 16. SAJANDI ALGUL PEAMISELT SAKSA- JA MADALMAADE KAUDU. 5. PETRARCA- "LAULUDE RAAMAT", SONETI MÕISTE. ,,LAULUDE RAAMAT" JAGUNEB KAHTE OSSA: ,,MADONNA LAURA ELUAJAL" JA ,,PÄRAST MADONNA LAURA SURMA", SISALDADES 366 LUULETUST, NEIST 317 SONETTI. SONETT...
reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku ki...
Mida tähendab väide : rüütliromaan oli avatud süsteem ? Rüütliromaanid said alguse ja levisid Põhja-Prantsusmaal. Seal esitasid romaane truväärid, Lõuna-Prantsusmaal aga trubaduurid. Iseloomulikeks joonteks oli romaanivormis kirjutamine, autori tähtsus ja proosavorm. Esines müstikat(võlurid, haldjad). Rüütliromaan oli avatud süsteem kuna selles räägiti kõigest avameelselt, nt armastusest. 7. Rüütliluule iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid, zanrid ? Rüütliluule hakkas levima XII sajandi teisel poolel Lõuna-Prantsusmaal ja levis sealt edasi. Esitajateks oli luuletajatest-lauljatest trubaduurid ja truväärid. Iseloomulisteks joonteks olid armastus, seiklus, kirg, nauding ja maise elu ülistamine. Zanriteks olid näiteks *sirventees (sõttaminekulaul) *kantsoon (5-6 silpi, reffääniga)*pastorell(esitajaks
Mida arvan keskaegsest muusikast? Keskaegne muusika oli liturgiline muusika. Mitme sajandi jooksul oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Kuulasin Gregoriuse koraali, ning see tundus omamoodi huvitav. See on veidi uimane, kurb, murelik, helisev ning sujuv. Gregooriuse laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Laulud olid enamasti nukra varjundiga, karmid ja askeetlikud. See oli muusika, milles teadlikult välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Algul levisid laulud suuliselt, kuid 11. Sajandil noodikirja leiutamisega hakati laule kirja panema munkade poolt. Keskajal olid ka teadatuntud rüütlilaulud. Rüütlilaulud olid keskaegsed armastuslaulud. Minu arvates ei ole neid võimalik võrrelda tänapäevaste arma...
Nad võisid ise olla aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg, nauding. Luulel oli teadlik püüe tehnilise täiuslikkuse poole. Lihviti hoolega oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. Minnesang - Saksa rüütliluule nimetus ja lauliku nimetus minnesinger. Esindaja Tannhäuser, kelle luule sisalas palju autobiograafilisi andmeid. Parodeerib ka eputamist ja võimatuid nõudmisi rüütlile. Hispaania luule silmapaistvamaid esindajaid - Jorge Manriqe Rüütliromaan - Prantsusmaal, 13. - 14 sajandil. Iseloomustus - Enamasti värsivormilised, esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi pärimusi või legende. Põhilised teemad armastus ja sõda. Fantastilise elemente pidi olema
1757. aastal. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. RÜÜTLIKIRJANDUS Rüütlikirjandus tekkis 11. 12. saj. Kogu rüütlikultuuri keskseteks teemadeks kujunesidki armastus ja daamikultus. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega vajas rüütelkond ka oma kirjandust. Et rüütlikirjanduse teke oli seotud kõrgaadliga, nimetati seda ka kurtuaasseks kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid:
1.Keskaja algus, lõpp ja tunnused.-5-17.saj. Tunnused-rahvasteränne, religiooni levik, rahvuste- ja keeltekujunemine, feodalism, kiriku ainuvõim, vähene kirjaoskus ja kujunevad ühised kultuurid. 2."Vanema Edda" tegelased, teemad, teose aeg ja olemus.-kääbused, haldjad, koletised, jumalad, Odin, inimesed, loomad ja Loki. Viha, kättemaks, reetmine, aga leidub ka tarkust, ettenägelikkust, mõõdukust ja truudust. 11.-12.saj. Sageli sõja tegevus, mis on seotud müütide ja võlujõuga. 3."Laul minu Cidist"-Hispaanlased võitlesid mauride vastu. Seda nim. rekonkisaks 8.-15.saj. PEATEGELASED-Rodrigo Diaz Bivar. Vaenlased andsid talle hüüdnime Cid, mis tähendas isandat. Teenis Sancho II juures. Teenistus ideaalne. Hiljem Alfonso VI juures. Tema juures muutub teenistus pingeliseks. KARAKTER-tegelane on praktiliselt ideaalne. Cidi iseloomustab julgus, vaprus ja salakavalus ning enesekindlus. Ta oli ka eeskujulik isa. AUTORI IDEE-autor rõhutab peategela...
Rüütlikultuur Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see...
Keskaja töö. 1.Mis on kantsoon? Kantsoon on vana prantsuse ja itaalia luulezanr,lembelaul,mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala.Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Fracesco Petrarca. 2.Mis on katrään? Katrään on värsinelik,neljarealine salm. 3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid noorus,kaunidus,harmoonia,armastus,seiklus,kirg ja nauding.Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi lau...
andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Lisa: Saksamaal nimetati laulikuid: MINNESINGERITEKS (teatud umbes 200 nime). Neist kuulsaim Tannhäuser (13.sajandi keskpaik) kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper ,,Tannhäuser".
o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja jumaldamine. o Naisi ülistati värssides ja proosas. 9. Rüütli lüürika · Kurtuaasne lüürika- õukonna lüürika · Rändpoeedid- õukonna lüürika loojad o Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rändlaulikud o Truväärid- Põhja-Prantsusmaa rändlaulikud o Minnesinger- Saksa rüütliluule esitaja o Vagant, goljaar- Lääne-Euroopa rändlaulikud o Mahe stiil-kujunes välja Itaalias, trubaduuride järgi( seotud luulega) o Kantsoon- luule põhizanr o Ballaadid Robin Hoodist, tohutult populaarsed 10. Rüütliromaan- Keskaja romaanid rääkisid armastusest ja sõjast. Rüütel pidi, kas kaitsma oma riiki, kuningat või südamedaami.
2. sirventees- sõttaminekulaul 3. pastoreel- rüütli kohtumine karjuseneiuga.Enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. 4. romansis- rüütli püüd võluda aadlineidu 5. tentsoon- dialoog luuletus.Kahe poeedi vaidlus. 6. alba- hommikulaul.Sõber tuletas rüütlile meelde, et aeg on armastatud daami juurest salakohtingult lahkluda. 7. sereena- õhtulaul daami akna all 8. itk- leinalaul 9. pastoral- (rahvaluule ja rüütliluule ühinemine) karjaselaul Tähtsus. 1. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks. 2. Tundmatu rahvalauliku asemele asus loov isiksus oma loominguga. 6.Linnakirjandus. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma kirjandus s.o.linnakirjandus. Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused.Arenes kauplemine ja käsitöö.Linnakodanluse hulgas tekitas pahameelt aadlike ja vaimulike jõudeelu.
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba kes...
Varakristlus Kristlus saab alguse meie ajaarvamise algul Palestiinas. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kultuur, kus põimuvad erinevate kultuurida traditsioonid. Seal on jooni Lähis-Ida maadest, Vana-Kreeka kultuurist, Rooma impeerium lagunemise ja Suure rahvasterände perioodist. Esimesed kristlikud kogudused asusid Antiookias. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb: Vanast testamendist- Jumala leping Iisraeli rahvaga Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Ro...
poolt eestlaste muistset paganausku, teiselt poolt kristlikku elulaadi kahe usundi kokkupõrge. Eestlaste kangelaslikkus väga siit välja ei paista. Kujutatakse neid brutaalsete paganatena. See ongi kroonika väärtus ehedad kujutused vanade eestlaste uskumustest. Seda perioodi ( vabadusvõitlust ) romantiseerib 19 sajandi kirjandus. Rüütlile oli kõige olulisem au. 2. Liivimaa vanem riimkroonika Kujunenud keskaegse rüütliluule eeskujul. Kujutab tegevust alates 1920 aastast. Kirjutatud kesksaksa murdes. Mõne aja eest eesti keelde tõlgitud otsetõlkena, eesmärgiga mitte edasi anda riimi, vaid sisu. Autor pole teada. 3. Liivimaa noorem riimkroonika Autor: Hoeneke Selle algtekst ei ole säilinud, vaid teatakse hilisemate proosajutustuste kaudu. Käsitleb 1315- 1348 aastaid. (kattub ajaliselt Dekameroniga, Firenze linnas puhkeb 1348 katk)
vürst.Ta läheb üksi polovetside vastu sõjaretkele. Ta tahab lõpetada vürstide vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „Beowulf“ 5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond. Rüütlikultuuri keskmesse tõsteti naine, enam ei võetud teda kui „patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud, aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks
Linnakirjandus 1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad
maailmapildi kesktelg renessanss ooper tuntakse ooperi Eurydike järgi retsitatiiv on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine retsiteerimine on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine requiem aeternam tähendab igavest rahu romantsim klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt, väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia rändlaulikud on keskajal paigast paika rändav (rahva)laulik rüütlilaul on keskaegne õukondlik luuletekst rüütlilaulikud on keskajal rüütliluule looja ja esitaja saagad on vanagermaani ja skandinaavia ajaloost jutustav kangelasmuistend septett - heliteos seitsmele pillile või häälele, seitsme esitajaga ansambel septett - heliteos seitsmele pillile või häälele, seitsme esitajaga ansambel skomorohh oli rändnäitleja, laulik, pillimees, ka akrobaat, dresseerija või tantsija keskaegsel Venemaal sonaat on ulatuslikum, harilikult mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillile
tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · Musike lauldes ettekantud luule · Tragöödia traagilise lõpplahendusega näidend · Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal · Truväärid rüütlilaulikud Põhja - Prantsusmaal · Minnesingerid Saksa rüütliluule laulikud · Vagandid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud · Ilmalik mittevaimulik (muusika, levis suulisel teel) · Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul
riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. · ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. · ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. (paberil) · SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD. · PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. (lugemik Rüütlilüürika algab Lõuna-Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli
romaan(keldi aluspõhjaga) *Graali romaan(saksa varanduse otsimine) *Tristani ja Isaolde romaan(keldi aluspõhjaga) 4.Linnakirjandus-(autori nimi polnud oluline)*Roosiromaan(sümboltegelased) *Rebaseromaan(Allegoorlised loomad tegelasteks) *fablioo(satiiriline jutt) *Keskaja lõpul tekkis rändüliõpilasi, kes kirjutasid laule armastusest, veinist, elu nautimisest. Vahel olid nende laulud riivatud, irvitati rüütliluule ilustsemise üle ja mõnikord loodi nn lollilaule(erootiliselt labaseid)- üks tuntumaid autoreid oli Francois Villon. *"Rolandi laul" Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. *"Laul minu Cidist" Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
neli pôhisuunda :rahvalikud kangelaseeposed, vaimulik kirjandus, rüütlikirjandus, linnakirjandus rüütliromaani liigid: Bütsantsi romaan 3 Aleksandri romaan Aenease romaan Arturi romaan Graali romaan Tristani ja Isolde romaan rüütliluule liigid: kantsoon(teenistuslaul), sirventees(vaidluslaul), alba laul, serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood)
Tekstis hulgaliselt motiive ja kujundeid rahValuulest. Teoses esinevad vanavenejumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. 8. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus ja fantastikaküllane. Rüütliluule kõrgaeg oli u 12.13.sajandil. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad trubatuurid ning anonüümsest kirjandusest autorikirjandus. Tänapäeval on nime järgi teada oma pool tuhat trubatuuri (neist 30 naised), kellelt on säilinud kokku üle 2500 luuleteksti. Sisult on elurõõmus, ülistati maist elu. Trubaduuridelt pärinevad kogu armastuslüürika kesksed kujundid ja romantilise armastuse kuvand. 9
märgi õmmelda. Siis meelitab ta kangease maale jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta Minnesangarid luuletajad; minnesingerid allikale jooma lähevad, tapab Hagen laulikud reetlikult Siegfredi, mis on selle eepose Tundelisus, rahvaluulelähedus, ristisõja- dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib laulud, mõttesalmid Hagen leset Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa 7. Rüütliluule käsitleb Kriemhidi kättemaksu. Vendade survel abiellub ta uuesti, seekord hunnide Trubaduuride luule Lõ-Prantsusmaal, kus võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi ristusid mitmete kultuuride mõjud (Itaalia kuningas kutsutakse hunnide juurd = antiikaeg ning araablaste Hispaania) ja õhtusöögile, kuhu ta halbadest ennetest valitses rüütlite aumeelsus ja naisõigused hoolimata läheb koos Hageniga
=On veendunud, et Laurast saab pühak Kirjutab sonette: =2 neljarealist katrääni -Süliriim =2 kolmerealist tertsetti -Ded, cdc =Igas reas 11 silpi =Sonetipärg -15 sonetti -Viimane koosneb kõigi eelnevate esimestest ridadest -Peab lõppema puändiga Pilet 7 Rüütliromaan; Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 1. Rüütliromaan Kujuneb vähemal määral rüütliluule kõrval =Põhja-Prantsusmaal Loojad truväärid =Nad olid isanda teenistuses menesterialised ehk eriülesannetega teenrid Hakkasid kirja panema isandate esivanemate lugusid =Romaanid ja kroonikad =Romaan on rahvuskeelne teos =Kirja pandud kui tõsilugu Kirjutati Aleksander Suurest, Trooja sõjast, Aenasest =Kangelastest tehti keskaegsed rüütlid Armastusteema =Läbi Araabia tutvuti ,,1001 ööga" Kirjutati Pühast Graalist
Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile. Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Algul andis tooni kõrgaadel, hiljem kohtame samavõrd alamaadlit, kuid särav anne tõi laulikute hulka ka madalast seisusest inimesi. 13.saj. hakkas truvääride kunst linnastuma ja oli seetõttu võrreldes trubaduuridega rahvuslikum. Peamisteks olid armastus ja kangelaslaulud, iseloomuliku südamedaami kultusega(rõhutatud aupaklikkus ja alandlikkus) Prantsusmaal ja Saksamaal oli rüütliluule valdavalt ilmalik, Hispaanias ja Itaalias peamiselt vaimul Lk.4 IV MITMEHÄÄLNE MUUSIKA (IX-XIV saj.) V MADALMAADE MUUSIKAAJALUGU(XV-XVI saj.) 1.Burgundia kool ehk I madalmaalaste põlvkond; Dufay. Kahe sajandi vältel kogu Lääne- Euroopa muusikastiili määranud koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal (1420 1460). Tähtseim muusikakeskus -
noodisabad jne. Rüütlimuusika oli oluline osa keskaja ilmalikust muusikast. See tekkis rändmuusikute kultuurist. Rändmuusikud valdasid väga mitmekülgset kunsti - nad tantsisid, laulsid, mängisid mingit pilli, tegid akrobaatikat ja näitlesid. Neid nimetati erinevates maades erinevalt - huglaarid, spielmannid, zonglöörid. Rüütlimuusika tekkis aga 12.-ndal sajandil. See esindas peene ja ilusa elu kultust. Rüütlimuusika oli peamiselt õukonnamuusika. Teadaolevalt tekkis rüütliluule õukonnas Lõuna- Prantsusmaal umbes 11. sajandi lõpus. Tuntuim rüütlilaul on Rolandi laul. Nende peamisteks teemadeks oli armastus, Neitsi Maarja ja kangelased. Tuntuimad rüütlilaulikud on trubaduur Bernart de Ventadorn, truväär Adam de la Halle ja minnesinger Walther von der Vogelweide.Guido Arrezzost oli 10.-11.-nda sajandi muusikateoreetik, kes võttis esimesena kasutusele noodinimed, võttes need ühe religioosse sisuga laulust. Pilet nr. 14- Frangi kultuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
