Facebook Like
Küsitlus


Keskaeg - Riik ja Ühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Riik ja Ühiskond 
 
Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. 
Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud , sõjamehed ja 
töötegijad/talupojad(​laboratores​) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent 
reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. 
Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid 
talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid 
taevariiki. ​ Laborator  ​oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui 
teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 
1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja 
majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi – majanduslikku klassi – 
ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia  
sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid toona ordudeks. Selle 
eesmärgiks oli sakraliseerida see ühiskonnastruktuur ning selle abil muuta ühiskondlik 
revolutsioon võimatuks. Hiljem lõhkus kolmainsuse uus klass, milleks oli kaupmeeste 
klass. Sealhulgas ei olnud kaupmehe seisus kuigi teretulnud teiste seisuste arvates. 
1200. Aasta paiku saab määravaks seisus, algab seisuste ajajärk. Seisuste arv varieerub  
autori suva järgi, kuid need alati koosnesid tegelikult kahest hierarhiast, milleks oli 
vaimulik ning ilmalik. See hierarhia oli siiski paindlikum, kui ordudeaegne hierarhia. Ei 
kujutatud enam ülestikku seisvaid ordusi vaid hanereas paiknevaid seisusi. 
Ühiskonnapilt desakraliseerus ning see tõi omakorda ühiskonnastruktuuride 
killustumise. Desakraliseerumine ei olnud meelt mööda kirikule, kuid nad olid sunnitud 
sellega siiski leppima. Siiski kleepis kirik igale klassile omase patu sildi ja sisendas neile 
ametimoraali. Ühiskonna kolmeosalise skeemi hävingu põhjustab linnade õitseng XI-XII 
sajandil. Keskaja kristlik maailm kujutas endast kahevõitluse maailma, sest pikka aega 
samastas keskaja kristliku maailma totalitaarne süsteem head ühtsusega ja kurja 
erisusega. Olulisim vastasseis keskaja vältel ühiskonnas oli vaimulik ja ilmalik. 
Kristliku maailma liidriteks olid vaieldamatult paavst ja keiser /kuningas. Keskaega  
mõjutas tugevalt nende kahe instantsi vastasseis. Kirik soovis, et kuningavõim oleks 
ilmalik käepikendus, kes täidab vaimulike klassi korraldusi ja määrib tema asemel oma 
käsi füüsilise jõu kasutamise, vägivalla ja verevalamisega, millest kirik oma käed 
puhtaks peseb. Vastutasuks pühitseb kirik kuningavõimu. Aga kui kuningas ei tahtnud 
alluda , meenutas kirik talle otsekohe tema vääritust. Kuningate argumendiks oli aga 
tavaliselt Rooma õigus, mille kohaselt on kuningas kõrgeim võimukandja. On teada, et 
kui paavst ei lasknud keisril ja kunigal võtta endale vaimuliku funktsiooni, siis tal endale 
ei õnnestunud haarata ilmalikku võimu. . Konfliktid tekkisid sellest, et mõlema võimu 
kandjad üritasid mõnikord ühendada endas mõlemad võimud. 
 
 
 

Pere ( familia ) kui sõltlasrühm 
Perekond tähendas tervet hulka inimesi, kelle eest naisel oli vaja hoolitseda nende 
elurütmi ja tegemisi korraldades. Esikohal pidi olema mees, kes kurnatuna koju tulles 
ootas eest leida sooja sööki. Pidi jälgima teenijaid, et nad ei väljuks kontrolli alt. Samuti 
ka lapsed. Kõik suguvõsa liikmed olid omavahel sõltuvuses, nii juriidiliselt kui ka 
faktiliselt . Feodaalide puhul oli suguvõsa kogukond , mis koosneb ’’sugulastest’’ ja 
’’ lihastest sõpradest’’, kes on ilmselt hõimlased. Suguvõsa liikmeid seob suguvõsasisene 
solidaarsus. Feodaalse perekonna omapära on see, et tema sõjaline funktsioon ja 
isiklikud sidemed on sama tähtsad kui selle majanduslik roll. Suguvõsade vahel ning 
sees esines pidevalt käärimisi. Praktiseeriti ohtralt veretasu. Pinged sündisid ka 
korduvatest abieludest ja arvukatest sohilastest. 
 
Abieluõigus. 
Keskajal tähendas abieluliit eelkõige n.ö. ,,rahu sõlmimist’’. Perekondadevahelise 
rivaalitsemise või ka avaliku sõja järel seadis abielu jalule rahu ning oli selle pitseriks. 
Alles hiljem toimub abielu alustes ühiskondlikke muudatusi, mille järel tekib ka 
arusaam abielupaarist endast, kui kõige olulisemast. Abielusi sõprussidemete 
tagamiseks perekondade vahel kasutati kõrgemas klassis pidevalt. Samuti tehti seda ka 
madalamates ühiskonnaklassides. Pruudi perekond pidi abiellujatele kaasavara andma. 
Madalaima klassi abielud sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel, teineteist tunti 
lapsest saadik. 
 
Naiste õigused abielus. 
Naiste sõnakuulmatus ei kutsunud esile üksnes abikaasade etteheiteid, vaid teenis ära 
ka ühiskonnapoolsed sanktsioonid. 
Naisi kasutati tööriistana, mille isiklikud soovid ja arvamused olid madalamad, kui tema 
roll rahu sõlmimisel. Vältida laiduväärset käitumist ja hoida sellega jõus kahe leeri liitu, 
sünnitada järglasi ja aidata kaasa oma uue suguvõsa püsimisele. Hiljem siiski said ka 
naised valida, kas minna mehele või mitte. Kuna naistel oli teatud juhtudel õigus isa 
pärandile, püüti valida peigmees sugulaste hulgast, et pärandus suguvõssa jääks. 
 
Abielupiirangud 
Abielusi sõprussidemete tagamiseks perekondade vahel kasutati kõrgemas klassis 
pidevalt. Samuti tehti seda ka madalamates ühiskonnaklassides. Samas võis liidu 
ebaõnnestumise korral puhkeda ka sõdu. Tuli ette ka sugulastevahelisi abielusi, mis ei 
häirinud ilmikutest valitsejaid, kes üritasid oma pärandust säilitada. Sugulastevahelised 
abielud kutsusid esile aga pahameelt kirikus. Seetõttu oli tegelikult lihtsam anda tütar 
kloostrisse
Strateegilised abielude puhul kritiseeris Augustinus sugulastevahelisi abielusi. 
Augustinus seostas sugualstevahelise abielu keeldu vajadusega tagada ühiskondlike 
sidemete säilitamine ja kiindumuse üles näitamine, mida üksteist armastavad inimesed 
üksteise vastu peavad näitama. Oma varanduse säilitamise nimel olid valmis ilmikud  
intsestist mööda vaatama ning panema paari oma lapsi. Aja jooksul leevendas kirik oma 
nõudmisi: abielluda võisid inimesed, kellel oli ühine esivanem 4 põlve tagasi. 
 
Laulatuse kujunemine 
Laulatus arenes välja 9.-12. sajandi jooksul ning sai 12. sajandi üheks sakramentideks. 
Varem piisas selleks volitatud isiku õnnistamisest sageli koduses miljöös. Paavst 
Aleksander ütles: abielu peab sõlmima kirikus vaimulike ja tunnistajate juuresolekul. 
Praktikas omas see küsimus tähtsust vaid konfliktide ja pärimisasjade korral. Et kui vaja 
nt tõestada, et asi pole õige. Sellistest küsimustes oli siis alates 13. sajandist hiljemalt 
paavstil viimane sõna. Alamrahva jaoks oli mingi eri institutsioon paavsti kantselei  
juures. Nt läksid ka Liivimaa talupoegade abieluasjad Rooma arutamisele ja seal 
kuulutati välja absolutsioon
 
Hõim kui õigusühendus: ​Sugukonnad kui õigusevallad ühinesid hõimudeks.Hõim oli 
isiklikul alusel toimiv ühendus ning ühtlasi oli see ka õiguslik  ühendus. Ühineti 
omakasu eesmärgil- mida enam oli veresugulasi, seda enam oli oodata liitlasi. Pole 
täpselt teada, mis alustel või kuidas hõimuks ühinemine toimus. Hõim on see ühendus, 
kus inimesed on omavahel õiguse või rahuga seotud. Kui erinevad hõimud satuvad 
omavahel vastamisi , siis mingeid kohustusi neil üksteise ees ei ole, võivad üksteist maha 
lüüa, kui tahavad, midagi sellest ei pruugi muidugi aga juhtuda. Kaks hõimu võivad 
teineteise jaoks olla lindprii staatuses. Kuigi hõimud olid tihti väga väikesed ja 
meenutasid perekondi, valitseti neis aristokraatlikult ning seega hierarhiliselt. Hõimu 
liikmed olid ​kuningad, ülikud, talupojad ​ning ka​  orjad ​ olid ühiskonna osa. Hõimu 
tipus seisis kuningas, kellel oli u 50 sõjamehest koosnev saatjaskond, kes olid samuti 
ülikute kihist. Sünnieliit ( kuningad ja ülikud) erines oma eluvormis selgesti 
rahvahulkadest, kuid kaks teineteisest lahutatud kultuurikihti elasid ühiskonnas 
rahumeelselt koos. Talupoegkond sõltus ülikutest, kellele toodi reeglipäraseid annetusi 
ehk tavasid. Isand , kellele annetusi toodi, oli sõjamees ning tal polnud aega tegeleda 
põlluharimisega, sellepärast toodi talle annetusteks nt süüa. Ülikute kui sõjameeste 
ülesanne oli kaitsta hõimu sõjas, talupoegade ülesanne oli tagada üliku heaolu ja 
elulaad. Kummalgi poolel olid omad ülesanded, oma vajadused ja kindel teadmine teise 
poole erinevustest. 
Isiklikel suhetel põhinev riik: ​Keskaja riik põhines isikutevahelisel ühendusel. Suhe 
oli riigi alus. Isiklikel suhetel põhineva riigi mudel pärineb germaani rahvaste seast. 
Riigipiiride kehtestamine polnud oluline, tähtis oli valitseja võim. Kuningas valitses 
teiste üle, mõisnik valitses talupoja üle. Ka õigus kehtis inimeste grupi suhtes, mitte 
territooriumil. Alles 12.sajandi teisel poolel toimus maa-ala avastamine riikluse alusena
Vasalliteet kui sõltuvussuhe: ​Isikliku sõltuvuse side, mille lõi 
truudusevandetseremoonia ja mis tugines vastastikusel, kuigi ebavõrdsel kohustusel. 
See võimaldas vabal inimesel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Keskaeg - Riik ja Ühiskond #1 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #2 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #3 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #4 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #5 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #6 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #7 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #8 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #9 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #10 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #11 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #12 Keskaeg - Riik ja Ühiskond #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sadamavaht Õppematerjali autor

Lisainfo

Keskaja riiki ja ühiskonda hõlmav konspekt.

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

49
pdf
Keskaeg - kirik
43
pdf
Keskaeg - Poliitiline ajalugu
30
doc
Keskaeg
47
docx
Eesti keskaeg
10
docx
Keskaegne ühiskond
15
docx
Keskaegne ühiskond
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun