Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega? (10)

KESKAJA MÕISTE 1.
Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis ? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval?
Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti „pimedat” aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil.
Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna.
ALGUS
LÕPP
*viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne- Rooma keisririigi likvideerimine
*Rooma riigi kaheks jagamine
*Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse
*Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut
*Ameerika avastamist
*reformatsiooni Saksamaal
Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega. Märkige tabelisse perioodi aeg, nimetus ja iseloomulikud jooned.
AEG
NIMETUS
ISELOOMULIKUD JOONED
4. – 10. sajand
vara
Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine
11. – 14. sajand
kõrg
tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine
15. – 16. sajand
hilis
kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke
BÜTSANTS 395-1453 2.
Ida-Rooma püsimajäämise põhjused
*Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol )
*Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal
*Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje
Keisrivõim ja riigikorraldus
Türgi ohu eest läände pagenud Bütsantsi õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri vastu. Rooma õiguse süstematiseerimine.Levis kirjaoskus . 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria , astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus. Kirjanduses lihviti antiikžanreid, vaimulik kirjandus, pühakute elulood Kõrgvaimulikud osalesid kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse. Kyrillos , Methodios võtsid vastu õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku.
Justinianuse valitsemisaja 527-565 saavutused
* Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale ( Hagia Sofia )
* Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus)
FRANGI RIIK 3.
Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481
* laskis kirja panna saali frankide seaduste kogu
*võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis
MAJORDOOMUSED – kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu
KARL MARTELLI 714-741 tähtsus
*saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs’ lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse
*teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks
PIPPIN LÜHIKE 741-768 > Karolingid kuningaks
♥tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik
♥ diplomaatiline, tark, ettenägelik
♥ paavst kroonis kuningaks
KARL SUUR 768-814
Riigi laiendamine
*kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel
*koolide rajamine – Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom - ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika , aritmeetika, muusika , astronoomia ja geomeetria
*antiikkultuuri väärtustamine – Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast)
Karolingide dünastia
*kirjaoskus hakkab rohkem levima(ladina k.)
*hakatakse rajama koole , et koolitada ametnikke – toomkool, kloostrikool .
*väärustatakse antiikkultuuri
FEODAALSUHETE KUJUNEMINE 4.
miks kujunes feodaalkord?
*vaja uut tüüpi sõjaväge
*vajadus luua stabiilne võimusüsteem
*sõjaväel pidi olema sissetulekut ja ressurssi varustuse hankimiseks
maa saaja kohustus sissetuleku eest:
*muretsema omale varustuse
*ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse
*vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel)
Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele

• Suhe lepinguline , lepingu sõlmimist nim. investituuriks
  
• Suhe polnud võrdne
  
• Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks
  
• Senjöör läänistas maad vasallile
  
• Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia , kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms
  

• FEODAAL e. LÄÄNIMEES – maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik
  
• FEODAALNE HIERARHIA – feodaalne astmestik :
  

Kuningas – omas kogu maad
Hertsogid, krahvid – omavad u. paarsada küla
Parunid – paarkümmend küla
Rüütlid – 2 –3 küla
DOMEEN – kuninga maavaldus
ALLOOD – vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand
Senjöör – lääni andja. Kohustatud vasalli eest seisma.
Vasall – lääni saaja, kohustatud senjööri aitama VÕI läänimees, feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega).
Lään – maa, koos seal elavate talupoegadega, mis antakse kasutada sõjaväeteenistuse eest
Benefiits – lään, mis antakse eluks ajaks
Feood – lään, mida võis pärandada
Valitseja ehk süserään – läänistab talle kuuluvaid maaalasid läänikondlastele, oma asevalitsejatele.
Immuniteedikirjad – kirja saajale läheb üle osa riigi võimu funktsioonidest (õiguse mõistmine).
Krah – K.S. poolt määratud asevalitsejad
Mark – piiriala
Markkrahv – piiriala asevalitseja
Abt – mungakloostri ülem
Mõisamajandus
PÕLISRENDISÜSTEEM ehk RENDIHÄRRUS
PÄRISORJUSLIK MÕISAMAJANDUS ehk MÕISAHÄRRUS
kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise eest renti
suurem osa maast mõisa maa, väike osa talupoegade käsutuses, mille eest tuli tasuda tööga mõisa põllul
KIRIK VARAKESKAJAL 5.
Kiriku sissetulekud:
☺ kümnis
☺ sissetulekud kiriku maavaldustest
☺ tasu kristlike toimingute eest
☺ annetused
7 kristlikku sakramenti: ristimine , leeritamine, armulaud , pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine.
Katoliku kiriku hierarhia
*lähtunud piiskoppidest
*piirkonnakoguduste eestseisja
*ainuke organiseeriv jõud oli kirik ja Rooma piiskopp  
VAIMULIKUD ORDUD JA KLOOSTRID
Kloostrid – keskaegse euroopa vaimuelu keskpunkt
*suletus – elasid seal, kirjutasid raamatuid ümber
*patukahetsuse paigad
*rõhutavad oma töökust( pidasid end tööga üleval)
*päranduste kaudu saavad maavalduse
BENEDIKTLASED
benediktlaste kloostrireeglid
* munkade /nunnade elu jagunes töö ja palve vahel
* kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile)
* füüsiline töö kloostris oli kohustuslik
* kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama
ISLAM JA ARAABIA KALIFAAT 7.
MUHAMED (570-632) – islami usu rajaja
jumal Allah
KORAAN – islami usu püha raamat, araablaste elukorralduse juhis
Araablaste edu põhjus
*vaprus, surmapõlgus
*hea ratsavägi
*kõrge võitluskunsti tase
*hea distsipliin
Islami leviku põhjused – islam on mõjut. Judaismist ja kristlusest.
* salliv suhtumine teiste rahvaste tavadesse
*islamiusulised vabastati maksudest

• Araabia kultuur levis tänu Ristisõjast naasnud Euroopa feodaalidele ja Araabia kaupmeestele
  
• Leiutised : paber, kompass, püssirohi, tuuleveski , niisutuspõllundus, postituvide kasutamine, läätse abil kujutise suurendamine , abipuri laevadel
  

5 tugisammast e moslemi.... : usu tunnistamine, 5* peab näoga Meka poole palvetama, 1kuu paastu, peab vaestele annetusi jagama , teeb elu jooksul palverännaku Mekasse.
Peale Muhamedi? Surma jaguneb islam 2ks, kuna tekkisid erimeelsused järglase valimisel. Sunniidid( ei tunnista, nende meelest oli selleks väimees) ja šuiidid ( tunnistavad järglaseks Abubakri).
VIIKINGITE RETKED 9. – 11.sajandil
Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne – eurooplased nimetasid neid aga normannideks. Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus
Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat.
Läänetee (taanlased, norralased) – Inglismaale , Lääne – Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) – läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. Avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja –Ameerikasse → Vinlandia
Vana-Vene riik
riigi teke:
*normannistlik – slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema
* antinormannistlik –eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida – Slaavlasi
Ristiusu vastuvõtmise tähtsus
*tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu
* paranes suhtlemine teiste maadega
*soodustas kultuuri arengut
Austasid loodusjõude, surnud esivanemaid, majavaime.
Lagunemine
*tülid ülemvõimu pärast, mis viisid killustamiseni
*uue rändrahva polovetside rüüsteretked
Ristiusu kirik:
a) katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile
b) õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile
Läänekirik
Idakirik
*püha vaim lähtub isast ja pojast
*püha vaim lähtub vaid isast
*armulaual said ilmalikud vaid leiba
*armulaual said kõik nii veini kui leiba
*hapendamata leib
*hapendatud leib
*ristimärk 5 sõrmega
*ristimärk 3 sõrmega
* teenistus toimus vaid ladina keeles
*teenistus oli lubatud kohalikus keeles
*vaimulike vallalisus
*vallalisus vaid munkadel
NATURAALMAJANDUS :

• s.o. majandusviis, milles enamus vajalikust toodetakse ise kohapeal oma tarbeks ja kaubavahetus on nõrgalt arenenud.
  

*talupojad tootsid ise toidupoolise, riided, tööriistad jne.
*feodaali varustasid talupojad ja mõisas elavad käsitöölised
*osteti vaid soola, rauda ja feodaalid luksuskaupa
*vähene kaubandus toimis rändkaupmeeste kaudu
*raha peaaegu käibel polnud
*sidemed erinevate piirkondade vahel peaaegu puudusid
*inimeste elatustase oli madal