Keskaeg (0)

Sissejuhatus:
Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud?
Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid.
Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama?
ALGUS

• 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./
  
• 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne.
  
• 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser
  
• 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja.
  
• 711 araablased maabusid Hispaanias
  

LÕPP

• 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli
  
• 1492 Kolumbus avastab Ameerika
  
• 1494 Itaalia sõjad
  
• 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel
  

PIKK KESKAEG - Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse.
KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE:
VARAKESKAEG KÕRGKESKAEG HILISKESKAEG
….-11. Sajand 11.saj-13 saj lõpp 13.saj II POOL-15-16.saj vahetus
->feodaalse korra kujunemine -> kujuneb lõplikult seisuslik -> rahamajanduse üle-
kaal naturaalmajand.
-> naturaalmajandus -> areneb rahamajandus, mille -> pärisorjus järk-järguline
baasiks on linnad. kadumine
->perioodi lõpul algab linnade -> tsunftikäsitöö õitseng -> maailmarännud,
kujunemine -> kaubanduse areng maadeavastused
-> feodaalne killustatus -> algab tsent. riikide teke
Prantsusmaal võib keskaega luged akuni Prantsuse revolutsioonini ning Venemaal Peeter I’ni
FEODALISM
Feodalismi mõiste on kasutusele tulnud hiljem , see on tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Feodalism on seotud omandisuhetega. Selle iseloomulikult tunnused ühiskonnatüübina on : seisused jagunevad klassidesse, aadel on ühisonna tipp.
Feodalism Nõukogude mõistes on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks ilma majandusliku sunnita, vaid kohustuse pärast.
Bastard feodalism-> palgaline leping, ehk vasall sai raha itte maad.
KESKAJA AJALOO ALLIKAD
Kirjalikud allikaid võib jagada:

• HISTOGRAAFILISED- kroonikad(ajaraamatud, dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses), annaalid (lühikesed kirjapanekud aastate kaupa tähtsamatest sündmustest, näiteks Püha Nikulause annaalid.)
  
• HAGIOGRAAfILISED- pühakute elulood. Kesksaja levinuim žanr. Ahtosantoorium- elulugude kogumik.
  
• ÕIGUSESSE PUUTUVAD KIRJUTISED: * kohtumaterjalid ( inkvisitsioon ), * diplomaatilised allikad, * seadusandlused, * kirikuõigusallikad e kanooniline (sinodite, paavistide otsused, kloostrireeglid, bullad (paavsti nimel välja antud tekstid ja ka pliist pitseriga dokumendid –> pliist pitserid olid ka valitsejatel.), *ürikud (nt. Testament), * aktid (akt on jooksva asjaajamise dokument näiteks vakuraamatud(talude ja nendel lasuvate kormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel), arveraamatud, kirjavahetused.)
  
• KIRJANDUS: traktaadid (teadusteksti arhailine vorm), liturgiad (jumalateenistuse kord/riitus), palveraamatud nekroloogia (järelhüüe) ja memoriaalraamatud.
  

17-19. publitseeriti massiliselt keskaja allikaid, et teha ajaloo uurimine lihtsamaks. LUDOVICIO MURATORI andis 18. Sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost.
“Monumenta Germaniae historica” esimene köide 1826.
Varasel keskajal polnud mille peale kirjutada, pärgamend (eriliselt pargitud lamba/vasika nahk) oli kallis. See probleem oli ka hiljem, kuid hakati kirjutama järest rohkem ja seetõttu ka järjest enam lühendeid kasutama.
Pärgamenti sai uuesti kasutada, kui vana tekst maha nühiti. Seda nimetatakse PALIMPSES: korduvalt kasutatud pärgament.
TOPOS: mõttekirjelduse skeem, mis korudb teosest teosesse. Kuningas-vapper, pagan-nurjatu, rüütel-õilis jne.
Kirjutamine oli vaimulike amet ning nemad lõid traditsiooni, kuidas peab kirjutama. 13-14. Sajandi tekstid on põhiliselt vaimulike poolest kirja pandud. Rahvakeelsele kirjandusele üleminek tuli esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood olid rahvakeelsed.
Ürikute probleem on see, et nad kajastavad kuidas minevik pidi olema ,aga küsimus on, kas see päriselt ka nii oli? 1
12. sajandil kasvas kirja kasutamine
’Ristirahva vaenlased’Keeled, murded ja rahvastevaheline kommunikatsioon. Kaasaja ja ajaloo mõistmine, ideed maailmariikidest ja maailmaajastutest.
Rahvust nagu me seda tänapäeval mõistame, keskajal ei olnud. Pigem oli tegemist õiguskogukondadega, mis ei tähendanud tingimata etnilist kogukonda.
Eurooplasi mõisteti kui ühtset ristirahvast, ühine osa oli kristlus , ladina keel ja sarnased sotsiaalsed mudelid. Euroopa kui mõiste ei omanud tähtsust.
Keskajal usuti, et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõppu. Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu, kes võis tulla kohe. Püha Hieronymos eraldas 4 suurt perioodi: Babüloonia, Pärsia , Kreeka, Rooma .
6. sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas selle aja) Sellegipooles olid ajaarvamisel üldiselt kasutusel keisrite valitsemisaastad, kuupäevi märgiti näiteks nii mitu päeva pärast madisepäeva jne, kaasa arvatud kasutasid seda süsteemi paavstid. Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat.
RAHVASTIK
Rahvastikuajaloo uurimise võimalused on napid, sest konkreetset materjali napid. Kirjalikud allikad on lokaalsed (näiteks maksuloendused), linnad on paremini dokumenteeritud. Võib vaadelda ka arheoloogilisi allikaid, nt asulate arvu, inimeste arvu saab näiteks arheoloogiliseld vaadata kiriku või linna müüriga piiratud ala järgi, kuigi kuipalju need võisid näidata mahutuvust suurena ka prestiizi pärast. Kui palju oli rahvaarv, seda me tegelikult ei tea. Rahvaarvu muutumist mõjutasid: kliima ja selle muutumine, epideemiad. Sõjad, abieluline käitumine.
Varakeskajal rahvaarv püsis või Euroopa hõredalt asutatud aladel oli kahanev.
10-13 sajand, rahvaarv kasvas 2-3 korda 13. Sajandi lõpus hakkas kliima halvenema ja rahvaarvu kasv pidurdus. 1/3 eurooplasi elas Burgundias, Madalmades ja Reinimaal.
14 sajandi kekselt kuni 15 sajandi II pooleni kahanes ning seejärel hakas taas tõusma. U aastal 1500 on musta surma aegne tagasiminek ületatud, kuid epideemiad ja põllumajandusolud olid endiselt halvad, kust tuli rahvastiku kasv? : -> toitumisolud paranesid, sest põllumajandus suutis vähema tööjõuga toota rohkem, vanad põllumaad muudeti karjamaadeks-> saadi rohkem liha. Perekond kui väärtus kasvas-> ellujäävaid lapsi rohkem.
Keskaja II poolel keskmine eluiga u 40-50 aastat.
Igas 1000 sündinud kohta suri : alla aastasena 150-300 last, alla kahe aasta 100-200 last.
Sõjad kui rahvastiku ajalooline tegur on pisut ülehinnatud, sest hukkunud inimhulgad sõadades olid väiksed. Vastaseid võeti pigem vangi, et neid perekonnae tagasi müüa. Peamised tegurid rahvastikuloos on nii nälg , sest vili andis 80 protsenti kalorinormides ja kui vilja hind tõusis, saabus ka nälg. Viljasaak sõltus aga jällegi väga palju kliimast , näljaga tuli kaasa ka nõrg organism, mis tegi vastuvõtlikus epideemiatele, näiteks 1347 jõudis Aasisast katk Sitsiiliasse ja levis sealt üle Euroopa, kus suremus oli rahvastikust 20-30%, mõnes riigis isegi 50%
Abielu oli poliitiline tehing suguvõsade vahel, tütar oli kapital , taludes tähendas naisevõtmine võimalust hankida lisa tööjõudu. Abiellumise vanus oli naistel tavaliselt 12 a. Suur osa rahvastikust ei saanud lubada abiellumist.
Loe rohkem : MUST SURM
ÕIGUS
LEGES BARBARORUM: varakeskaja kriminaalõiguse normid, mis sisaldusid tavaõiguse ladinakeelsetes üleskirjutistes. (keskaja alguse barbarite õigus).
Karistusõigus määrab, millistele tegudele milline karistus ette on nähtud. Tavaõigus on õigusnormide kogum, mis on tekkinud rahva õigustundest.
Inimese lunaraha või trahv inimese eest, inimese väärtus määratakse rahas, nt Gotlandi mehe lunaraha 3 marka kulda. Meheraha väärtuses avaldub kannatanu sotsiaalne väärtus vastavalt arhailise ja keskaja väärtushinnangutee
Õigusteaduse sünd ülikoolides.
Kanooniline õigus on kiriku õigusvõim, mis mingil hetkle hakkas liikuma ka väljaspoole kkirikut ning vaimulike seisust . Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest, mis algselt olid pühakirjast tulenevad ettekirjutused, aga 8—9. sajandil ka juba paavsti bullad. . U.1140 koostas Gratianus “Corpus iuiris canonici” kus oli süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus, aktsepteeritav nimetus on ka decretum gratianus.
ORDAALID - jumalaotsused, keskaegse kohtuprotsessi võted, mille kohaselt validlevate poolte süü või süütus tõestati liisuheitmise, loodusjõudude või kahevõitlusega.
Arhailine kohtuprotsess, EHK SUGUKONDLIK kohtuprotsess, tõendamine käis kas läbi nt vande andmise (vale annet ei saanud anda, sest vastasel juhul oleks kulturese valeandja maagilise jõuga tapnud.), vande andmisel võis kasutada ka abilisi, kes ei pruukinud kuritöö kohta midagi teada, piisas sellest, et nad ütlesid et kuritegu ei toimunud. ; ORDAALID, KOHTULIK KAHEVÕITLUS. Õiguse maagilisus seisnes selles, et tulemus oli võimalik välja selgitada eelnevate nimetatud protsesside käigus.
Isikute erinev õigusjõulisus: Inimesed on seaduse ees ebavõrdsed
.. Vaenus, Inkvisitsiooniprotsess kui kohtuprotsessi tüüp. Linnaõigused: ius mercatorum, linnaõiguse territoriaalsus. Magdeburgi õigus, Lübecki õigus. Õiguse ostetavuse küsimus.
Rooma õigust hakati uuesti tundma õppima 12. Sajandil. Rooma õiguse kohaldamisega kaasajale tegelesid postglossaatorid, kuid rooma õiguse ulatuslik levik sai Saksamaal alguse alles 15-16 sajandil. 15. Sajandi lõpul loodigi Wormsi riigipäev, mis hakkas rakendama keisri seadusi ja Rooma õigust. Kõrgkeskaja I poolel koostas Ike Repow “Saksi õiguspeegli” (Sachsenpiegel), mis oli nii kriminaa-tsiviil kui lääniõiguse kogu ja mida mõndel aladel kasutati veel 19. sajandilgi
SÜNDIK- kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega.
NOTAR -
VAENUS
INKVISITSIOONIPROTSESS:
RIIK JA ÜHISKOND
„Rändav kuningas“.Territoriaalriikide tekke algus Hommage, consilium et auxilium. Immuniteet.
VERFASSUNG: õiguslike reeglite kogum, mis organiseerib inimeste elu. Kirikliku abielu kujnemine ja valdavaks saamine toimus aja jooksul, Keskaja I poolel polnud veel valdav.
Abieluviisid: -> MUNT: andis naise mehe perekonna ja mehe võimu alla ning naine andis mehele kaasavara, mees andis MORGENGABE (mõttelise osa varandusest kui naine peaks leseks jääma ).
-> FRIEDEL: abielusuhe meeldivuse alusel, ei too kaasa varanduslikke tehinguid perekondade vahel.
Kirik suutis läbi viia kirikliku abieluõiguse, kuigi rahvas sellele suurt tähele ei pööranud. Kirikliku abielu õguse kehtivaks muutmisel on vaja naise nõusolekut, vähemalt formaalset, kanoonilised vanused on meestel 14 ja naistel 12. Piirang oli lähisugulaste 7. Astmeni ning piirang oli ka ristivanemate abiellumisel ristitu sugulastega. Lahutus oli lubatud paavsti eriloaga ja siis kui : selgus sugulus , pidalitõppe haigestumine, sunnitud abielu, ühe poole kloostrisse minek, abielu toimimatus.
Keskaegne riik põhineb inimestevahelistel suhetel, mitte institutsioonidel. See tuleneb germaani hõimudest -> germaani rahvad olid strukuriseeritud hõimude põhjal. Karolingide ajal kutsuti kogunemisi maiväljadeks, merovingide ajal märtsiväljadeks. Osalesid need, kes olid vabad. Perekonad ja pered koonduvad suuremasse ühendusse- riiki. Germaani riik on riik, mis põhineb isikutel, mitte maa-aladel, ka vasalli suhtes on seotud isikud, mitte maa-alad.
Hõimujuhid printsipiaadid (principes) olid piiratud ring , perekond, kellele traditisooniliselt kuulus võim.
DUX Herzog- sõjapealik
REXmeer+zug- kuningas
Krahv tähenda esialgselt kuninga ametnikku, kes esindab kuningat piirialadel.
Margid-> alad, millel on vilets poliitiline kaal. Asevalitseja markkrahv e Markii
“Rändav kuningas”
“Omaabi” kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, siis võib teda käsitleda türannina ning türannide vastu on õguspärane võidelda.
Jumalarahu: Jumala rahu ehk Pax Dei, rahva kogunemiskohtades on vägivald keelatud ( kirik , turg ) lisaks inimesed keda ei tohtinud puutuda: vaimulikud , kaupmehed , talupojad, naised. Reeaalselt selle kehtestamine ei õnnestunud ning kuulutati välja ajajärkusid, mil ei võinud vägivallatseda, Treuga Dei
MAARAHU , landfireden: pole kiriklikku päritolu, vaid valitseja käsul
Territoriaalriikide tekke algus
Läänikord ja selle kujunemine.
Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Seda valdust nimetati benefiitsiks. Karl Suure ajal ning osaliselt varemgi uutus olukord tunduvalt, vaja oli ratsaväelasid, mis oli veelgi kallim. Kujunes välja feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse ning saadud maa eest oli kohustatud isandat truult teenima . Ajajooksul muutusid maad pärandatavaks ning maadest kujunesd läänid. Vasallid võis kuningalt saadud maad ka edasi läänistada ja nii tekkis varafeodaalne killustatus.
PREKAARIA- protsess, kus tuleb loobuda relvakandmisest, sest see on liiga kulukas ning antakse end kellegi sõltuvusse.
VASALLITEET: vasallide omavaheline sõltuvussuhete süsteem, mille aluseks oli feodaalne hierarhia . Suurfeodaal sai kuningalt maalt, jagades selle omakorda läänistatud maa väikefeodaalidele, olles neile senjööriks.
LÄÄN : ehk feood , mis on kõrgemalt valitsejalt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud valdus .
ALLOOD : allood ehk pärisvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võiks piiramata käsutada, millel ei olnud feodaalsuhteid. Nt vabadel talupoegadel oli allood.
MEIER - ehk mõisavalitseja
BANALITEET- mõisniku ainuõigus leivaajule, veskile, kirikuandamid, kohtuanamid.
Aadel kui suletud seisus kujunes 10-11 sajandi vahetusel, kui suhted stabiliseerusid ja maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks isalt pojale, mitte võimsalae. Pärimisreeglid said selgemaks ja kindlamaks.
MINISTRIAAL- teenija, mitte vaba, kes täitis kuninga või piiskopi administratsioonis mingeid ülesandeid. Ministriaalil oli sama töö, mis aadlikel. Mingil hetkel hakkasid saama lääne tasuks ning osad aadlikud andsidki end ministraalideks, et saada maad. Ministraalide ja väikeaadlite lähenemine toimub ning ministraalide seisus kaob.
Rüütlid ja rüütlikultuur. Läänistamise vastuolulisus: senjööri võimu tugevdamine ja killustamine selle läbi. Võimalused lääni pärimiseks, meeslään, kogukäeõigus. Sotsiaalse karjääri võimalused hiliskeskajal. Mõis ja põhimikuhärrus. Talupoegkond: kujunemine ja erinevad sõltuvused. Koloonid . Sunnismaisus, pärisorjus. Külakogukonna tekkimine. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord hiliskeskajal, sunnismaisuse osaline kadumine. Talu. Villikatsioon. Ribapõllud , nöörimaad, väljasund. Talupoegade koormised: teo-, loonus- ja rahaandamid. Taille. Banaliteedid. Talupoegade pagemine ja vastuhakud. Orjus keskajal.
RÜÜTLID JA RÜÜTLIKULTUUR
Rüütliseisus- käitumiskoodeks ja sotsiaalne staatus, mis tulenes käitumisnormide täitmisest. MILES- RÜÜTEL, ladina keeles sõjamees. Rüütliks vastuvõtmine tähendab professionaalsete oskuste tunnistamist. Rüütliks olemine sakraalne, kaitsta ristiusku, pidada ristisõda .
Lään muutus päritavaks kõigepealt Prantsusmaal kui vasall suri ja järgi jäi vaid tütar, siis võttis kunigas ta eeskoste alt kuniks ta mehelepanekuni. Hiliskeskajal laienes lääni pärimisõigus , mis varem piirdus poegadega uutele sugulussidemetele ning naistele. Lääni tagasilangemine senjöörile väheneb. Läänist saab omand, jäädes formaalselt ikkagi lääneks.
MÕIS JA PÕHMIKUHÄRRUS: mõis oli kas kui majandusüksus, kus kas talupojad/ orjad tegid tööd ja mõisnik sai osa saagist ja rahast. Võim maa üle on võim inimeste üle, kes seal maal elavad ehk põhimikuhärrus.