Keskaeg - mõisted ja seletused (0)

Feodaalkord maid omavad feodaalid , kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel   rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaž  noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda   vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis , mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht . seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit  P-Saksa kaupmeeste organisatsioon , pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör  suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias  madalamal seisvad feodaalid ehk  vasallid Vasall ehk läänimees   keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel  raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal  maaisand , valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus  läänid, mida vasallid isalt pojale edasi pärandasid turniir  spordi või mängu suurema hulga osalistega võistlus trubaduur  keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik agraarühiskond ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja  karjakasvatus , rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks sunnismaisus üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. „linnaõhk teeb vabaks“  põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne senjööri ees –kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi:  40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima ; andma sen nõu;  olema ustav; teenima sen jne Rüütlieetika -  ilmaliku põhimõttega eetika  : ustavus , mis jagunes kogukond, feo ja poliit – ustavuse tuumaks oli perekond; heldekäelisus ehk sõjasaak jagati perekonnaga; vahvus ehk rüütel võitles reeglitepäraselt, sangarlikult ja ausalt   Linnaelu ja traditsioonid linnad kasvasid, kaubeldi, tehti käsitööd,linnasüda: turg, majas mugavusi polnud, 2-3x majad, aukohal :söögilaud, voodi, avalikud söömaajad, palju pidusid(kiriklik taust), näitemängud, värsivormilised lühilood, avalikud tänavad, väljakud, surnuaiad, pühakute mälestuspäevad, kahvel 2-3 haruline Linlaste ellusuhtumine linn pakkus õppimisvõimalusi, inim sõltus turust- kaupmehelik mõtlemine(kasum), käitumine oluline(sõlt au), munk - suhe jumalaga , piibel kui lunastusreligioon, patused ei pääse paradiisi . Rüütlikslöömine  viimase öö veetis rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul pärast pidulikku riietumist tuletati talle meelde rüütlireeglid, noormees langes seejärel ühele põlvele ning andis tõotuse neist kinni pidada. Saabastele kinnitati kannused ja keha ümber seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist. Anti relvad, algas pidulik söömaaeg. Rüütliväe taktika vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku, piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast ei püütud tavaliselt tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Aadliku abielu roll eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised ja tüdrukute käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud. Mehed abiellusid umbes 30aastastelt, tüdrukud murdeeas. Sageli pandi tütred aga kloostrisse ning pühitseti nunnaks. rüütliromaanide eesmärk rõhtada daamikultust. Rüütel pidi olema truu oma väljavalitule.Põhiline- ülev kirg ja hingeline truudus .traditsiooniline agraarühiskond (suure osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatestsõltuvad )-elati maal ja tegeleti põllumaj .Alates 12saj . hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus . Maaisandad olid rohkem huvitatud,et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda vajadust talupoegadele toodangut turustada. Pidid toodangu turul müüma. Rikkamad talupojad ostsid isanda käest vabaks talupoegade mõttemaailm kirjaoskamatud-pole eriti säilinud tekste. Nõudsid koormiste kirjalikku fikseerimist, nõuti isikuvabadust. Suhtusid ellu konservatiivselt Traditsiooniliste kohustuste ja ül.lepiti,muutustesse suhtuti umbusklikult. Olid usklikud, kuid maailmavaates põimus kristlik õpetus vanade rituaalidega, juured ulatusid mustsesse paganausku. Levis ketserlus . Talupoeg ja Aadel talupoeg: põllutööline maaga, külakogukonnas sotsiaalne tugivõrdustik,  tavaliselt üks komplekt rõivaid. 20% teenistusest isandale. Kümnis preestile või piiskopile. Pidasid ülal feodaale ja vaimulikke. Kindlad kohustused isanda ees. Mõisategu(harida mõisa põlde), töö oma põllul, et tasuda loonusrent . Enamikud sunnismaised, tohtis olla pere.  Aadel: kõrgaadel(kuningad, hertsogid, krahvid), alam aadel(rüütlid). Elasid linnustes(mäe tipus ), vabal ajal turniiridel ja jahil, ettevalmistus sõjale. Turniirid polnud nii ohtlikud- nürid relvad. Feodaalseisus. Feodaali juures õppisid relvade käsitlemist, vestlemist, ratsutamist. Ustav senjöörile, truu teenimine, julgus , ausus, rüütelikkus.  Elu maal ja linnas  linnas elu kiirem ja põnevam kui maal; linnas kirev ja kiirelt kasvav elanikkond, kellel olid kindlustatud ja esinduslikud majad, maal elati abihoonetega ümbritsetud talumajades ja talupoegadest sõltus ühiskonna rikkus; toit oli maa omast mitmekesisem, samas kitsad eluolud soodustasid taudide levikut (avalikud saunad ); iive neg, kuna abielluti hilja ; pidid rohkem harjuma kõige uue ja tavapäratuga; kirjaoskus rohkem levinud; Rüütlikultuur Osad krahvi tiitliga, Enamus madala päritoluga, kõigil polnud lääni, moodustasid õukonna. Feodaalid- sõjamehe seisusesse . Rüütlist sai pärilik seisus- aadel. Saadi 7-10 said paažiks, 14-15 kannupoiss, 20a rüütliks, viimase öö oli kirikus, valvas relvi, hommikul pidulik riietus, andis vande, sai kannused, vöö, relvad. Ustavad senjöörile, tugevad sugulussidemed, perekond tähtis,rüütel aus, vapper . Aadli elulaad Relvad: piik , mõõgad, kirved , nuiad. Kaitseks rõngassärk, metallplaadid, kiiver. Raudrüüd- leiutati tulirelvad . Kilbid. Rüütli ratsaväe kõrval os jalamehed , ül rüütliväe abistamine Linnused  peamiselt rajati kivist kindluseid looduslikult kaitstud paikadesse ( nt künkale); suurus olenes omaniku jõukusest; jagunesid tornlinnusteks ( elasid väikerüütlid) või kindluskompleksid ( elasid suurnikud ); oluline oli leida midagi piiramistehnika( bilda ehk vastukaalukatapult, müüripurustajad ehk traanid ja piiramistornid) vastu; linnustes korraldati ka turniire Linnade teke linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres( Rooma ja Marseilles); paiknesid soodsate tingimustega kohtades ( jõeääred, sadamapaigad, palju talupoegi, kelle toodangut linlasi vajasid ja kelle arvelt kasvas linlaste arv) nt Toscana ja Lombardia, Pariis; linnad polnud kuigi rahvarohked; linnad said senjöörilt linnaõiguse, mille alusel linn oma elu korraldas; väikelinnad olid senjööri valduses, suured kuulutasid tihti oma senjööriks kuninga, et vabaneda kohalike feodaalide võimu alt Feodaalkord  põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Rüütlikirjandus  seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust , jäägitut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust, ülistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Temaatika muistsetest pärimustest, legendidest, tõestisündinud lugudest. Kolm põhižanri – kangelaseepos ( Rolandi laul), rüütliromaan (Kuningas Artur) ja armastusluule (daamikultus sisuks).Linn ja senjöör - Senjöör koostas linnaõiguse, kus olid määratud mõlema poole kohustused ja õigused, nt feodaalkoormised kaotati, tuli maksta senjöörile makse, linna elu juhtis raad, aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg sai vabaks. rüütliseisus  kuj Lääne- Europ 10.–11. saja  vabadest sõjasulastest, kes rüütliks löödi. Nr1-sõdimine. Rüütliseisus- feodaalhierarhia madalaim aste, 12-13.saj muutus päritavaks suletud seisuseks. Kuj rüütlikirjandus(nt Graalist, Arthur ). Rüütlieetika-seisuseuhkus, truudus ja ustavus. Rüütlivoorused-olid  oma seisuse raames ning mitte võõraste/alamate suhtes.14.–16. saj kaotas rüütlitest sõjavägi tähtsuse, sulas ühte alamaadliga Turniirid näidati sõjalisi oskusi  rahuajal. Algul-väikeseid lahinguid, ohvriterohke. Asendusid kahevõitlustega,kus vastased püüdsid teineteist sadulast maha paisata.Võitja sai  kaotaja relvastuse. Ühiskond suhtus vastakalt.Palju rahvast, kokkusaamiskohad..Platsil tribüünid. Kiriku suhtumine- tauniv,püüdis  keelata, tulemuseta. kaubandus-müüdi põllumajandussaadusi, toitu ka kaugemalt(nt Veneetsia , Genua) . Luksuskaup : siid ja vürts. Flandria linnad -riidetootjad.Lambavilla toodi  Inglismaalt, Hisp . Tooteid müüdi peamiselt Euroopa.13 saj hakati flandria kaupu vahemere maadesse viima- genua kaupmehed.