Itaalia - uurimustöö (5)

Kose Gümnaasium
Koostaja : Tiiu -Maarja Kink
Juhendaja : Õp. Epp Tähe
2006 Kose
Sisukord

Sisukord……………………………………………………………………….2

Riigi üldiseloomustus………………………………………………….……...3
Üldandmed……………………………………………………………………3
Geograafiline asend…………………………………………………………...4
Looduslikud tingimused………………………………………………………4
Arengutaseme näitajad………………………………………………………..5
Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse……………………5
Itaalia tuntumad firmad ………………………………………………………6
Itaalia kaart……………………………………………………………………6
Kasutatud kirjandus………………………………………………………….7
Riigi üldiseloomustus
Itaalia asukoht Euroopas maailmas
Itaalia lipp Itaalia vapp

Üldandmed

Pindala
301 276 km2
Rahvaarv
59 305 600
Pealinn
Rooma
Pealinna elanike arv
2 561 200, eeslinnadega 3 695 500 el.
Keel
itaalia keel
Rahaühik
euro (EUR)

Geograafiline asend

Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Šveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt , Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared – Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku , Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Šveitsis Lugano järve ääres.

Looduslikud tingimused

4/5 maa-alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4634 m), nende lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega, laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi. Seal asuvad tegevvulkaanid Etna (3340 m), Vesuuv (1277 m), Stromboli ja Vulcano, sageli on maavärinaid (viimased tugevamad olid 1908 ja 1980). Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik, mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega.
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23º-28ºC) ja pehme sademe rikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2º-12ºC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24ºC ja jaanuaris 0ºC). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm Boora , Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Siroko, mägedes ( Alpides ) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veerežiim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune.
Alpides algav Po ja selle lisa jõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede ( Tiber ja Arno) veetase alaneb suvel järsult.
Itaalia taimestikku ja mullastikku on oluliselt mõjutanud inimtegevust. Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamatel nõlvadel., kokku 50% Itaalia pindalast on põllud ja istandikud. Metsa on säilinud mägedes, umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalamail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse- ja nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets ja makja.
Maavaradest leidub palju väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Monte Amiatas Toscanas), marmorit (Carraras), pimss, püriit, kivisüsi, potas, asbest ja muid ehituskive, vähem plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel).

Arengutaseme näitajad

Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi
21.
ÜRO inimarengu indeks
0,916
SKT elaniku kohta (USD)
29 000
Sündimus
0,9 %
Suremus
1,0 %
Imiku suremus
0,6 %
Kirjaoskus
98,5 %
Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest.

Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse

Euroopa Liit (EL), BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, G-7, G-8, G-10, WHO, UNTSO, UNESCO, OECD , NEA, OSCE , WTO, NATO , Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), koostööd tehakse NASA -ga, Euroopa Kosmoseagentuur (asutatud koos Belgia, Hollandi ja Saksamaaga), AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, CEI, CERN , EAPC, EBRD, EIB, EMU, ESA, FAO, IADB , IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol , IOC, IOM, ISO, ITU, LAIA, MIGA, MINURSO, NAM (külaline), NSG, OAS, OPCW, Paris Club , PCA, UN, UNCTAD, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMEE, UNMIK, UNMOGIP, UPU, WCL, WCO, WEU, WHO, WIPO, WMO, WToO, WTO, ZC.

Itaalia tuntumad firmad

FIAT – masina- ja autotööstus, Pirelli & C. – kummitööstus, Montedison – keemia- ja elektroonikatööstus, Olivetti – kirjutus- ja kassamasin, Firenze nahakaubad, Venezia klaas, Montedison, Enel – elektrienergeetika, Eni – energeetika .

Rahvastik

Itaalias elab 59 305 600 (2006) inimest.
Rahvastiku paiknemine
Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 – 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 – 500 000 elanikuga linnu 37.
Riik
Asustustihedus
Itaalia
197 in./km2
Šveits
181 in./km2
Prantsusmaa
112 in./km2
Austria
98 in./km2
Sloveenia
97 in./km2
Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe suurune asustustihedus on Šveitsil 181 in./km2. Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2).
Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d’Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke hõlmavas Campanias ( Napolis ) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2).
.

Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis

Vanus
Inimeste arv
0-15
13, 9 % (mehi 4,166,213 /naisi 3,919,288)
15-65
66, 7 % (mehi 19,554,416 / naisi 19,174,629)
65- . . .
19, 4 % (mehi 4,698,441 / naisi 6,590,046)

Kasutatud kirjandus

Axis , Geograafia Entsüklopeedia Euroopa-Aasia, kirjastus “Odamees”, 2000

Maalilma riigid – riikide lühikirjeldused, kaardid, arvandmed , lipud; kirjastus Top-O-Gràf, 2001

Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus “Valgus”, 1989

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu, 2003

Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia ,
http://www.immigrationusa.com/wfb2004/italy/italy_geography.html ,
9