rannajoone pikkus on 7600 km • Naaberriigid on Prantsusmaa, Šveits, Austria, Sloveenia • Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad riigid San Marino ja Vatikan Pinnamood • Valdav osa Itaaliast on mägine (Alpid, Dolomiidid, Apenniinid) • Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond (tuntud vulkaanid Etna ja Vesuuv) • Sageli toimuvad maavärinad • Lõunas on sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved- Garda, Como ja Lago Maggiore järved Kliima • Kliimat iseloomustavad külmad Alpi talved ja vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas Veestik • Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore, Bolsena järv ja Iseo järv
Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. 5) Itaalias on üle 20 % maast niisutatud. 6) Igal pool selles riigis pole võimalik tegeleda põllumajandusega nimelt valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid.. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Itaalia on loodusvarade poolest vaene
Kohapeal liiklemine peamiselt Alpide lõunajalamil valitseb parassoe, merre. autodega või bussidega või ka jala. mägedes jahe või külm kliima. Suved soojad. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Keskmine temperauur jaanuaris 0C, juulis Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Varia: Sveitsil on üks madalamaid 18,5C.Sveits asub parasvöötme Lago Maggiore. kuritegevuse määrasid arenenud riikides. kliimavöötmes. Populaarseim alkohoolne jook on vein. Naaberriigid: Ta piirneb põhjast Saksamaaga, Neil on neli riigi keelt, sealhulgas prantsuse, Pinnamood: Sveits on mägine ja kõrgemad läänest Prantsusmaaga, lõunast Itaaliaga, idast saksa, itaalia ja retoromaani
Erich Maria Remarque 22.juuni 1898-25.september 1970. Ta sndis raamatukitja pojana.Prast phikooli ppis katoliiklikus petajate seminris. Aastal 1916 lks sdurina rindele.Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja,mgiagendi,hauaplaatide mja,klaveripetaja ja organistina.Kirjutas ka teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis.Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming. 1929 aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" sai ta kuulsaks peaaegu le.
Tootjad: Barbara Broccoli Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. Michael G. Wilson Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. -- Nagu ikka jätkati filmis James Bond'i tegelaskuju, seekord siis oli näitelaks Daniel Graig, kes sai tööga väga hästi hakkama. Seekordset osa filmiti ülemaailma järgmises kohtades: Miami, Ocean Club, Lago Di Comi (Itaalia), Veneetsia, Madagaskar jne. Filmile paneks hindeks 10/10 Piisavalt põnev, et mitte silmi pealt ära tõsta ja samas oli vürtsitatud heade kildudega. See oli tõesti üks film, mis vääris kinos vaatamist. Minu poolt väga positiivne hinnang.
Liina tera Rb 11 Üldist Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Mille poolest tuntud? Ø Käekellad Ø Pangandus Ø Noad Ø Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid
Itaalia Rahvaarv Itaalia asub Lõuna- Euroopas Riigi rahvaarv on 61 016 804 (2011) Maailma mastaabis on Itaalia suurriik Umbes samapalju inimesi elab Suurbritannias, Birmas ja Prantsusmaal Rahvastiku paiknemine Tihedus on 199,8 in/km2 Click to edit Master text styles Tiheduselt on Itaalia 58 Second level kohal. Third level Fourth level Kõige suurema Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpi...
Die Niederlande sind darauf besonders angewiesen. Um bei Unfällen mit wassergefährdenden Stoffen schnell reagieren zu können, wurde eine Alarmzentrale eingerichtet. 1966 erregte ein Weißwal Aufsehen, der während eines Monats rheinaufwärts bis nach Bonn und wieder zurück ins offene Meer schwamm (siehe Moby Dick (Rhein)). Der Rhein entwässert auch einen kleinen Teil Italiens: Der Reno di Lei leitet Wasser aus dem Lago di Lei in der italienischen Provinz Sondrio in den Hinterrhein. Der Rhein führt auch einen Teil des Wassers der oberen Donau ab; an mehreren Stellen wird die Europäische Wasserscheide unterirdisch umgangen, siehe Donauversickerung. Eigentlich könnte der Rhein auch Aare heißen, denn die Aare ist beim Zusammenfluss mit dem Rhein derjenige Fluss mit der größeren Wassermenge (s. oben), und
arv keel Itaalia keel Rahaühik Euro (EUR) itaalia lipp 1.b · itaalia asub euraasia mandril,euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir(1938 km) prantsusmaa (488 km),slveitsi (740 km) Austria (430 km) ja sloveeniaga (232 km). · Rannajoone pikkus on 7600 km,ning teda ümbritseb nii paremalt,vasakult kui ka lõunast Vahemeri.suurimateks järvedeks on Garda,Como ja Lago maggiore. · kliimavöötmeks on vahemerelised alad · 4/5 maa alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4364 km) nende lõuna nõlvu liigestavad sügavad orud,kus asuvad eelnimetatud suurimad järved. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega laia eelmäestikualaga Apenniini mäed,mis jagunevad Põhja-Kesk-ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia
ITAALIA VABARIIK Asukoht kaardil. Itaalia ulatub 800km pikkuselt Vahemerre. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia Ja Sardiinia. Üldandmed. · Pealinn : Rooma · Pindala : 301 230 km² · Riigikeel : itaalia · Rahvaarv : 58 103 000 · Rahvastikutihedus : 192,8 in/km² · Rahaühik : euro (EUR) · Iseseisvus : 17.märts 1861 Itaalia köök Itaalia söögikultuur. Road ja enam kasutatavad toiduained jagunevad selles Vahemere-äärses riigis vastavalt
Joonia meri. Itaaliapiirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Šveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Loodus(pinnamood) Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid. Lõunas on orud, mis on väga sügavad. Madalaim koht on Vahemere ääres. Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid Pikimad jõed on Po (652km), Adige (410km) ja Tevere (405km) Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²) Kõrgeim mägi on Mont Blanc (4808m) Kõrgeimad vulkaanid on Etna (3340m) ja Vesuuv (1281m) Looduskaitsealad Looduskaitsealadel leidub vähesel määral hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Sitsiilia saarel leidub mufloneid ja metskasse. Itaalias asub 22 rahvusparki. Maavarad Itaalia ei ole maavarade poolest kuigi rikas riik.
Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore). Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd, veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos,
Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani riigid. Itaalia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeeled Itaalia Rahvaarv 60 870 745 President Giorgio Napolitano Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved: Garda järv, Como järv, Lago Maggiore järv. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning
Introducing Red Grouse Scoticus(Lagopus Lagopus scotica ) Evelyn Landing Red grouse scoticus: medium-sized bird found in heather moorland in Great Britain and Ireland usually classified as a subspecies of the Willow Ptarmigan but is sometimes considered to be a separate species moorfowl or moorbird Description plumage being reddish brown, and not having a white winter plumage tail is black and the legs are white white stripes on the underwing red combs over the eye young birds are duller and lack the red combs Habitat Red Grouse is endemic to the British Isles The British population is estimated at about 250,000 pairs with around 15,000 pairs in Ireland Pretators like Hen Harrier, foxes and sometimes dogs hunt them. What they eat? The Red Grouse is herbivorous and feeds mainly on the shoots, ...
Metaan Kaspar Kaare Markus Sepp Metaan Metaan ehk metüülhüdriid (molekulvalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige. Metaani avastas ja isoleeris esimesena Alessandro Volta ajavahemikus 1776 1778, uurides Lago Maggiore soogaasi. Füüsikalised omadused Metaan on värvitu ja lõhnatu ning maitsetu gaas. Metaani molaarmass on 16,0425 g/mol. Metaani sulamistemperatuur -182,5 °C [1], keemistemperatuur -161,6 °C Metaani molekul on tetraeedrilise kujuga. Sidemenurgad on 109,5 kraadi. Süsiniku ja vesiniku aatomi vaheline kaugus on 108,70 pikomeetrit. Metaan on hüdrofoobne. Keemilised omadused Metaan põleb sinise leegiga. Tema leekpunkt on -188
LOODUS Third level Fourth level Fifth level Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore) Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani- Vesuuv ja Etna. KLIIMA Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest.
Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini
Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on Itaalial piir Austriaga, Prantsusmaaga, Sveitsi ja Sloveeniaga. Itaalia territooriumil asuvad ka San Marino ja Vatikani iseseisvad riigid. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevatest Alpidest lõuna poole jäävad sügavad orud, kus paiknevad riigi sügavaimad järved Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide järkuks kirdes on Dolomiidid ning piki poolsaart kulgevad Apenniinid. Itaalias esineb tihedasti maavärinaid ning seal asetsevad kaks kuulsat vulkaani Etna ja Vesuuv. Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis kuulutati välja 2. juunil 1946 korraldatud reformiga. Põhiseadus Itaalias kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning see jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu
madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Järved · Sveits moodustab veelahkme, Tuntumad järved on Genfi järv, millest vesi jõuab Reini kaudu Bodeni järv, Neuchâteli järv, Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Luzerni järv, Zürichi järv ja Vahemere lääneossa, Ticino jõe Lago Maggiore. kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Kliima · Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. · Rahvastik · Sveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%),
kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis, Ronco sopra Asconas. 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminäitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga
Ta noorem õde tapeti selle teose pärast. 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus ning kirjanik põgenes Sveitsi. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Sügavalt sõjavastane Remarque emigreerus Sveitsi 1932 .a ja 1939 .a edasi Ühendriikidesse pärast kodakondsuse kaotamist . Lõpuks, 1947. sai ta US A kodakondsuse ja 1948 pöördus tagasi Sveitsi Sveitsis elas kirjanik villa Porto Roncos Lago Maggiore ääres, jätkas seal kirjutamist ja reisis palju 1946 . aastal ilmus menukas " Triumfikaar " 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque USA filminäitleja Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. See Remarque tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. 1967. aastal autasustas Saksamaa valitsus kirjanikku Liitvabariigi Suure teeneteristiga Erich Maria Remarque suri 25
Muu 25% 25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Cosmo järv ja Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima: Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 o C, idarannikul ka üle 32 oC
Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Itaalia poolsaarel paiknevad lisaks veel kaks iseseisvat riiki: San Marino ja Vatikan 3) Looduslikud tingimused: · Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. · Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. · Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad.
Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. LOODUS Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. MAJANDUS 4 Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Majanduse
koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Looduslikud tingimused Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põllumajandus Kliima poolest on Itaalial ideaalsed eeldused põllumajanudse arendamiseks , aga kuna maastik on mägine ja kivine siis on raske seda künda ja tegeletakse peamiselt
Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja PõhjaReini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Järved Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore. Kliima Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Kogu aasta vältel puhuvad Sveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu. Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura
ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). 3 Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel
lpetamist ppis Osnabrcki katolikus petajate seminaris. Aastal 1916 lks sdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja, mgiagendi, hauaplaatide mja, klaveripetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades ttas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning lks elama Lago Maggiore jrve rde Tessinisse. Aastal 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja veitsis, Ronco sopra Asconas. 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga.
Itaalia asukoht Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957) Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. 4 Looduslikud tingimused 4 /5 maa-alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4634 m), nende lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega, laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi. Seal asuvad tegevvulkaanid Etna (3340 m), Vesuuv (1277 m), Stromboli ja Vulcano, sageli on maavärinaid (viimased tugevamad olid 1908 ja 1980)
väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
rongipileti. Josef jõudis rongile. Ta läks restoranvagunisse, broneeris seal koha. Ühel hetkel asutsid ametnikud tema juurde (SS-mehed), palusid Josefilt passi ja pagasit. SS-mehed nägid passi vahel Georg Jürgensi kirjutatud kirja. Nad läksid teise lokaali, mille aadressi oli eelmise ööklubi omanik andnud. Schwarz võeti Sveitsis neli korda kinni. Josef kohtus Heleniga hotellis. Zürichisse jäid nad nädalaks. Nad elasid Lõuna-Sveitsis Lago Maggiores. Helenit külastas Saksa konsulaadi ametnik Krause. Helen ei tahtnud paljastada, et Josef on tema mees või põgenik. H ütles Krausele,et ta on genflane, härra Leinor (prantslane). George saatis spiooni. Nad sõitsid lõunasse spioonide eest (As Conasse). Nad said järgmise ähvardava kirja spioonidelt. Nad läksid prantsuse konsulaati turistiviisat taotlema (selle nad said aastaks). Nad sõitsid järgmisel päeval Prantsusmaale. Helen ei tahtnud Prantsusmaale jääda, vaid Sveitsi
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulg...
Mõned kuulsamad Rooma turud on näiteks Campo De Fiorit ning Porta Porteset. Rooma korterite üürihindu võib võrrelda Eesti suuremate linnade kallimate korteritega. Üürides näiteks 3-toalise möbleeritud korteri, tuleb maksta 700-800 € kuus. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart 4 kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
Pikim jõgi on Po, mille pikkuseks on mõõdetud 670 km. Veel on seal jõed Tiber 404 km, Adda, Oglio, Adige, Reno, Tevere ning Piave. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna- Itaalia jõgede veetase alaneb suviti järsult. Itaalia suurimad järved asuvad Alpide lõunanõlvu liigestavates sügavates orgudes. Järvedeks on Garda, Como ja Lago Maggiore järv. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. 4 Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus. Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamail nõlvul on põllud ja istandikud. See moodustab 50% Itaalia pindalast. Metsa on säilinud mägedes umbes viiendikul riigi pindalast.
7 · Soololaule häälele ja kalverile PUCCINI JA AUTOD Vähesed teavad, et tänu Puccinile ehitati Itaalias esimene maastikuauto. Maestro oli parandamatu autode armastaja, 1901. aastal ostis ta oma esimese auto Milano maailmanäitusel nähtud De Dion-Bouton'i, et see juba 1903 välja vahetada Clement Bayardi vastu. Selle autoga sõitis Puccini Torre del Lago ja Viareggio vahet. Tõenäoliselt liiga suure kiiruse tõttu sõitis Puccini 1903 aastal koos oma perega teelt välja, õnneks jäid teised terveks, kuid Puccini sai raskelt viga. Sellest seigast hoolimata jätkas helilooja autode kollektsioneerimist ning vahetas neid väga tihti. Kõik need autod olid linnas ja maanteel sõitmiseks sobivad, kuid ei kõlvanud jahi pidamiseks. Selle tõttu pöördus Puccini 1919 aastal itaalia autotootja Vincenzo Lancia
eriti paella, tortilla ja sangaria järgi. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa , Sloveenia ja Sveitsiga . Rannajoone pikkus on 7600 km. Suurem osa Itaaliast on mägine. Põhjas asuvad Alpid. Lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad suurimad järved nagu Garda järv, Camo järv, Lago Mogiore. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalias on kaks kuulsat vulkaani, Vesuuv ja Etna. Tihti on maavärinaid. Alpides on külmad talved ja sajused suved. Po madalikul on suved kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jaheda ilmaga võib lausa sadada lund et suusatada. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Etna mägi on Euroopa kõrgeim vulkaan, mis on tänini aktiivne (viimane purse 2002. A. okt.). Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme
Kevadest sügiseni, kui sajab rohkem ning lumi ja liustikud sulavad, on jõgedes ka rohkem vett Kõige suuremad vihmad algavad sügisest, mis põhjustavad mitmel pool suuri üleujutusi. Suvel on jõgedest vähem vett, kuna suvine kliima on kuiv ja kuum. 5. Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi? Itaalias võib esineda üleujutusi Po, Stura ja Dora Riparia 6. Nimeta selle riigi suurimaid järvi. Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. 10 7. Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett? Tõenäoliselt kasutatakse Itaalias pinnaveekogude vett põllumaa niisutamiseks, vähemal määral võidakse kasutada ka hüdroelekrijaamades. 8. Kas on probleeme veekogude puhtusega? Itaalias ei ole probleeme veekogude puhtusega. 9. Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende
vastu Igavese Liidu esimene demokraatlik riik Euroopas Loodus · põhjas lubjakivist Juura mäestik 12% · lõunas Alpid 60% · nende vahel Sveitsi platoo ehk Mittelland 23% - kõige tasasem ja tihedamini asustatud · kõrgeim tipp Dufourspitze 4634 m (Monte Rosa) · 5,7% pindalast on liustikega kaetud · Alpe lõhestavad suured jõed: Rein, Rhone koos oma lisajõgedega Lõunasse Lago Maggiore ja järv voolab Ticino Mägedevahelistes tektoonilistes nõgudes paiknevad järved: · Neauchatel · Vierwaldstätter · Zürich · Genf - suurim · Boden · Lugano · Maggiore Loodus. Kliima · Alpi mäestik on kliimapiir parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel · oluline kõrgusvööndilisus · sademeid 500-4000 mm aastas · alpides lumesajud ja laviinid
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ...
sulama hakkavad. Vähemalt lähiajal ei tohiks Itaalial sellega probleeme ette tulla. Suuremad jõed ja järved Itaalia suurimad jõed on Tiber ja Arno. Pikim jõgi aga on Po, mis on 652 kilomeetrit pikk. Veel voolavad seal ka jõed nagu Adda, Adige, Mincio, Piave, Tevere, Ticino ja Toce jõgi. Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Jõgede peamised toiteallikad ja kõikumine Alpi mäestik on Euroopa keskne veelahkmeala - sealt saavad alguse paljud suured jõed. Jõgede algus on enamasti kärestikuline, paljud neist toituvad liustike sulamisveest. Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi, põhjavesi ja lume sulavesi. . Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase
temperatuurid ja kõrgel Alpides esineb ka liustikke. Alpidest lõunapool asuv Ticino asub lähistroopilises kliimavööndis ja sealsed temperatuurid on enamasti 2-4°C kui Sveitsi kiltmaal. Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore. 7 Ajalugu Kasvuperiood 1. augustil 1291 ühinevad kolm kantonit Uri, Schwyz ja Unterwalden eesmärgiga võidelda ühiselt ümbritsevate vaenlaste vastu. 1332. aastal ühineb nendega Luzern, 1351. aastal Zürich, aasta hiljem Glarus ja Zug. 1353. aastal lisandub Bern. Need kaheksa kantonit moodustavad ,,acht alten Orte" (kaheksa vana riiki).
pärast raamatu ilmumist vändati Lewis Milestone'i käe all Hollywoodis selle järgi film. Remarque'ile heideti ette, et ta ei ole ise sõjast üldse osa võtnud, avalikult tauniti tema elustiili ja teda süüdistati koguni kommunistliku propaganda levitamises. Romaani vastu võitlesid eelkõige natsionaalsotsialistid, kasutades kõikvõimalikke vahendeid. (Scholl 2005: 89-91) Aastal 1931 lahkus Remarque Saksamaalt ning asus elama Põhja-Itaaliasse Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus. 1939. aastal emigreerus Remarque USA-sse, kus aastatel 1939 kuni 1943 elas Los Angeleses ja hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis. 25. veebruaril 1958 abiellus kirjanik Erich Maria Remarque filminäitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda oli ta kaks korda olnud abielus Ilsa Jeanne Zambouiga
Loodus Itaalia asub välja venitatud piklikul saapakujulisel poolsaarel, millest lõunas on Türreeni meri ja idas Aadria meri. See on piiratud Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveenia poolt põhjast. Valdav osa Itaaliast on mägine, poolsaare selgrool Apenniini mäed ja Alpid tema põhjapoolsel piirjoonel. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad Itaalia kõige suuremad järved Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb Seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb ka maavärinaid. Kõrgeim mägi on Mont Blanc, mis asub Alpides Prantsuse ja Itaalia piiril. Selle tipp ulatub 4800 meetrit üle merepinna. Apenniinide kõrgeim mäetipp on Corno mägi (2914 m). Liikudes Apenniinide loodeserva poole (kuni ühinemiskohani Alpidega, mis on justkui Itaalia sulgemiskoht
Drachi ehk draakoni koopad asuvad Mallorca läänerannikul Puerto Cristo maalilise linna lähedal. Koopad on võimsad, eriti nende suuruse tõttu - see on kui samm teise maailma. Drachi koopad on kaks kilomeetrit pikad ja hästi valgustatud, et võiks näha nende kogu ilu. Tuhanded stalagmiidid ja stalagtiidid kaunistavad kolme kambri, Cueva Negra, Cueva Blanca ja Cueva Luis Salvator, seinu. Koopad on eriti kuulsad maa-aluse järve Lago Marteli tõttu, mis on nimetatud Edouard-Alfred Martel, kes avastas koopad 1896. aastal. Maa-alune järv on ilmselt üks suurimaid maailmas ja iga tunni järel kustutatakse valgus ning kolm paati sõidavad üle järve, saadetuna klassikalisest muusikast, mida paadis istuvad muusikud mängivad. Pärast vaatemängu võivad soovijad sõita paadil väikese sõidu. Drachi koopad on saare populaarseim atraktsioon, 5
16% liigub mereti.(Vaata Lisa 5, foto 9) Religioon Itaalia on märkimisväärselt ühtne ühiskond. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 9 3. Basilicata maakond 4
Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.),...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4 Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele.................................5 Strateegiad juhendamise efektiivsemaks muutmiseks..........................................7 Kokkuvõte...........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
