Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Itaalia uurimustöö 2 (8)

Keskkool - Geograafia - Geograafia
3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?
  • Millised on majanduslikud eeldused?
  • Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele?
  • Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
  • Keskkonnaprobleeme?
  • Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis metsasus ?
  • Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad?
  • Millised on peamised puuliigid?
  • Milleks metsi kasutatakse?
  • Milline on tema osa maailma metsatööstuses?
  • Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis?
  • Milliseid tööstuslikke tooraineid maake riigis leidub?
  • Millised tööstusharud on esindatud?
  • Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted?
  • Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
  • Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?
  • Millised looduslikud tegurid soodustavad või taksitavad infrastruktuuri arengut?
  • Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes millised rahvusvahelistes vedudes?
  • Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
  • Milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam?
  • Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?
  • Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
  • Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse?
  • Milliseid tooteid ekspordib?
  • Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
  • Millised rahvusvahelistes vedudes?
  • Milline on jõetranspordi tähtsus?
Kose Gümnaasium
Uurimustöö küsimustiku alusel
Koostaja : Tiiu -Maarja Kink
Juhendaja : Õp. Epp Tähe
2008 Kose

Sisukord


Sisukord 2
Itaalia põllumajanduse iseloomustus 4
1.Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? 4
2.Millised on majanduslikud eeldused? 5
3.Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime- või loomakasvatusele? 6
4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 6
5.Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? 7
Metsamajandus ja metsatööstus 7
1.Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis ( metsasus %)? Kas seda on vähe või palju? 7
2.Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ? 7
3.Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? 7
4.Milleks metsi kasutatakse? 8
5.Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest). 8
6.Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? 8
7.Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? 8
8.Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? 8
Tööstuse areng 9
1.Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. 9
2.Millised tööstusharud on esindatud ? 9
3.Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. 9
4.Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib ? 9
5.Iseloomusta masinatööstuse arengut. 9
6.Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis? 10
Transpordi iseloomustus 10
1.Millised looduslikud tegurid soodustavad või taksitavad infrastruktuuri arengut? 10
2.Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes ? Põhjenda lühidalt. 10
3.Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis. 10
Turismi iseloomustus 12
1.Kas riik on tuntud turismimaa ? 12
2.Millised on turismi arengueeldused selles riigis? 12
3.Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam? 13
4.Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? 13
5.Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust? 13
Kaardid 14
1.Tööstuslikud toorained ja maagid. 14
2. Siseveetransport . Laevatatavad jõed ja tähtsamad jõesadamad. 15
3. Meretransport . Suuremad ja tähtsamad sadamad. 16
4.Õhutransport. Suuremad lennuväljad. 17
Kasutatud kirjandus 18

Itaalia põllumajanduse iseloomustus


  • Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?


    • Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse).


    Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%.

    Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik , sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused.

    • Kliima – kliimavööde, agrokliima iseloomustus.


    Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 oC, idarannikul ka üle 32 oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid.

    • Mullad (peamised mullad, muldade viljakus)


    Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet- pruunmullad , paakunud mustmullad , alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad . Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad.

    • Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse.


    Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (ca 66%), Itaalias (ca 57%) ja Prantsusmaal (ca 10%).

    • Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda.


    Igal pool ei ole võimalik, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused. Itaalias tegeldakse põllumajandusega peamiselt Lombardia madalikul ja Apenniini poolsaarel. Alpide orgudes on põhiline aiandus.

  • Millised on majanduslikud eeldused?


    • Kapitali olemasolu.


    Kuna Itaalia kuulub kõrgelt arenenud maade hulka on tal piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks ja sellesse investeerimiseks.

    • Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajandusega).


    Põllumajanduses on hõivatud 5% kogu rahvastikust, kuid oskustöölisi on piisavalt ja põllumajandustootmine on suhteliselt suur.

    • Valitsuse majanduspoliitika.


    Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt püüdakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali, sest Itaalias on liigkallis sotsiaalsüsteem.

    • Põllumajandusliku tootmise vormid.


    Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused .

  • Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime- või loomakasvatusele?


    Põllumajanduse kogutoodangust annab ⅔ taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele.

    • Peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades).


    Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- (istanduste all 11 670 km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid , sidrunid ja kiivid ). Enamiku viinamarja saagist annavad Apuulia, Sitsiilia , Veneto ja Emilia -Romagna.

    • Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailmas esimeste hulgas?


    Jah, Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja.

    Loomakasvatuses on oluline lihakari . Peetakse veiseid, lambaid , kitsi , sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid.

    Itaalia ei ole ühegi loomakasvatusharu arengult maailma esimeste hulgas.

  • Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?


    • Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?


    Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga.

    • Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse?


    Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi.

    • Milliseid tooteid ekspordib?


    Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat , toiduõli, makarone, tsitruselisi, liha ja kala, puuvilju (apelsine, mandariine, sidruneid, kiivisid), viinamarju ja oliive.

    • Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?


    Veini ekspordilt on Itaalia esimeste hulgas.

  • Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?


    Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus.

    Metsamajandus ja metsatööstus


  • Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasus %)? Kas seda on vähe või palju?


    Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta.

  • Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid?


    Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik.

  • Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?


    Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes – Alpides ja Apenniinides.

  • Milleks metsi kasutatakse?


    Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer , saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks.

  • Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest).


    Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega.

  • Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?


    Arvatavasti rahuldab, sest väga palju puitu ja puidutooteid eksporditakse.

  • Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses?


    Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide , paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses).

  • Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis?


    Peamiseks probleemiks võiks olla turg, sest riigi siseturul ei ole arvatavasti tarbijaid ning seepärast läheks kõik ekspordiks. Probleemiks võiks olla ka metsa uuendamine. Metsa uuendamise eesmärgiks on uue metsapõlvkonna saamine. Metsa uuendamiseks külvatakse metsaseemneid, istutatakse metsataimi või aidatakse kaasa loodusliku metsauuenduse tekkele, kuid sageli ei tehta nii nagu peab tegema. Üsna tihti jäetakse kasvama võsa, mis kindlasti ei ole metsa uuendamine.

    Tööstuse areng


  • Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile.


    Itaalias leidub plii-tsingimaaki (Sardiinias), elavhõbedamaaki, väävlit (Sitsiilias), asbesti (Põhja-Itaalias), tinamaaki, boksiiti (Kesk- ja Lõuna-Apenniinides) ja rauamaaki (püriiti) (Elba saarel).

  • Millised tööstusharud on esindatud?


    Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus.

  • Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda.


    Suuremad tööstusettevõtted asuvad enamjaolt Põhja-Itaalias, sest seal on tasane maapind ettevõttete rajamiseks ning head ja soodsad võimalused toodete eksportimiseks. Veel asuvad tööstusettevõtted ka suuremate (sadama)linnade lähedal ( Rooma , Napoli , Palermo , Bari), sest seal on head ekspordi võimalused. Enamasti asuvad ettevõtted ikkagi seal, kus on tarbijaid.

  • Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?


    Ekspordib: masinaehitustoodangut, tekstiili, rõivaid ja jalatseid, kemikaale, metalle , naftasaadusi. Impordib: masinaid ja transpordivahendeid, kemikaale, toiduaineid, metalle, naftat, maagaasi.

  • Iseloomusta masinatööstuse arengut.


    Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Masinatööstus on väga mitmekesine. Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, kodumasinaid (Itaalia on Euroopa suurim külmikutootja, aastas 6,4 mln külmikut) ning sõidu- (839 200) ja veoautosid (283 900), motorollereid, mootorrattaid ( FIAT -i peatehased Torinos) ja laevu (Monfalcones, Triestes, Veneetsias, Genovas, Livornos). Valmistatakse ka kompleksseid seadmeid keemia- , tekstiili- ja toiduainetööstusetarvis. Itaalia on kuulus ka kui üks suurimaid kirjutus- ja kassamasinate (Olivetti tehased Ivreas) tootjaid, areneb metallilõikepinkide, optika - ja elektroonikaseadmete tootmine.

  • Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?


    Kõrgtehnoloogia arengueelduseks Itaalias võiks olla see, et riik on kõrgelt arenenud majandusega riik.

    Transpordi iseloomustus


  • Millised looduslikud tegurid soodustavad või taksitavad infrastruktuuri arengut?


    Infrastruktuuri arengut Itaalias takistavad põllumajandusliku maa vähesus (80% riigi territooriumist on kaetud mägedega) ning loodusvarade vähesus ja otsa saamine (metsa, puidu, maakide ).

  • Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt.


    Riigi sisevedudes võiksid olulisteks transpordiliikideks olla autotransport ja raudteetransport , sest nende transpordivahenditega saab kõige kiiremini ja paremini riigis kaupa vedada. Rahvusvahelistes vedudes võiksid olululisteks transpordiliikideks olla meretransport, sest praktiliselt tervet Itaaliat ümbritseb meri ja mere kaudu saab vedada kaupa peaaegu igasse maailmanurka ja õhutransport, sest siis saab eksportida kergesti riknevaid ja õrnu kaupu, kuid ka autotransport on väga oluline. Autotransporti kasutades saab kiiresti ja ka odavalt eksportida oma maa toodangut naaberriikidesse.

  • Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis.


    • Autotransport. Teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedam või hõredam, miks? Autoteede kogupikkus.


    Itaalias on maanteid 484 700 km, neist 6621 km kiirteid (2004). Teedevõrk on kõige tihedam Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest neis kohtades paiknevad suured tööstusettevõtted ja liigub ringi palju inimesi. Kõige hõredam on teedevõrk mägedes – Apenniinides ja saartel – Sardiinias ja Sitsiilias, kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. Itaalias ehitati 1920–ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad.

    • Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut.


    Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Itaalial ka naaberriikidega raudteeühendus – Prantsusmaa, Šveitsi, Sloveenia ja Austriaga.

    • Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks.


    Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 2400 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod on mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Siseveeransport ei sobi, kui jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid), jõed võivad talvel külmuda. Siseveetransport sobib, kui veetavad kogused suured ja mahukad (puit (parvetamine), kütuse, transpordivahendid, maavarad ),kuid võivad olla väiksemad kui
    raudtee - ja meretranspordil.

    • Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurkaardile suuremad ja tähtsamad sadamad.


    Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport (90% impordist ja 65% eksoprdist). Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa Sitsiiliasse ja Sardiiniasse. Suuremad ja tähtsamad sadamad on Genovas, Triestes, Augustas, Livornos, Ravennas , Venezias ja Napolis .

    • Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurkaardile suuremad lennuväljad.


    Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Itaalias on 133 lennujaama , neist 98 kõvakatteliste radadega. Suurimad ja rahvusvahelised lennujaamad on Roomas ja Milanos.

    Turismi iseloomustus


  • Kas riik on tuntud turismimaa?


    Itaalia on turistirikkamaid maid. Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Rännakut võiks alustada Genova linnast, kust põhja poole liikudes jõuad autotööstuse poolest tuntud Torino linna. Sellest veidi ida pool asub Milano oma aukartust äratava peakiriku ning kuulsa La Scala ooperiteatriga. Milanost on kerge teha väljasõite Alpidesse või Como, Garda ja Maggiore järve äärde. Alpidest maksab rännata kanalirohkesse ja romantilisse Veneziasse. Sealt viib teekond lõunasse. Esmalt külasta ülikoolilinna Bolognat, kust saab teha väljasõite Emilia Romagna või naabermaakondade ilusatesse väikelinnadesse, nagu Ravenna , Parma, Ferrara, Modena ja Verona . Sisemaa tundmaõppimiseks peatu kõigepealt tõelises kunstide linnas Firenzes nind edasi ka teistes Toscana linnades – Seinas ja Pisas. Enne kui tee Rooma viib, tasub tutvuda Apenniinide metsikute mägimaasikega ning käia Umbria maakonna linnades. Viimastest on huvipakkuvad etruskide ajast pärist müüridega Perugia ning Püha Franciscuse mälestistega Assisi. Nüüd võiks jätkata teekonda rannikule – Vahemere-linna Napolisse ja selle lähedal asuvate Pompei varemete suunas. Rännates sealt lõunasse üle Messina väina, jõuadki Sitsiiliasse. Saarel näed imelisi maastikke ning kreeka, araabia, normanni jm päritolu mälestusmärke. Et pika teekonna väsimusest puhata, veeda mõni päev Sardiinia saare või Aadria mere supelrandadel.

  • Millised on turismi arengueeldused selles riigis?


    Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet.

  • Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam?


    Kõige enam külastatakse Itaalias tõenäoliselt Roomat , Milanot, Napolit ja Torinot ning nende ümbruses olevaid ajaloolisi paiku.

  • Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt?


    Jah, Eesti turismifirmad pakuvad reise Itaaliasse. Novatours pakub välja lennureise Livignosse ja Kronplatzi. Perereisid pakub välja bussireise Veneetsiasse ja lennureise Rooma. Marhaba Tours pakub välja reise Sitsiiliasse. Embach tours pakub: Lõuna - Itaalia ja Sitsiilia ringreis (Rooma – Vatikan – Pompei – Sorrento – Napoli – Sitsiilia, Palermo – Napoli),  Lõuna - Itaalia ja Sitsiilia ringreis (Pompei – Sorrento – Napoli – Sitsiilia, Palermo – Napoli –Rooma – Vatikan).

  • Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?


    Sisemajanduse kogutoodangust moodustab turism 4%.

    Kaardid


  • Tööstuslikud toorained ja maagid.


  • Siseveetransport. Laevatatavad jõed ja tähtsamad jõesadamad.


  • Meretransport. Suuremad ja tähtsamad sadamad.


  • Õhutransport. Suuremad lennuväljad.


    Kasutatud kirjandus


  • Axis , Geograafia Entsüklopeedia Euroopa-Aasia, kirjastus “Odamees”, 2000
  • Maalilma riigid – riikide lühikirjeldused, kaardid, arvandmed , lipud; kirjastus Top-O-Gràf, 2001
  • Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999
  • ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus “Valgus”, 1989
  • Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (õpik), Eesti Loodusfoto Tartu, 2003
  • Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (töövihik), Eesti Loodusfoto, 2003
  • EE 15 Eesti Entsüklopeedia, Tallin Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007
  • MAAILMA ATLAS , Kaardikirjastus Jāņa sēta, kartograafia 2002,Eesti Entsüklopeediakirjastus, eestikeelne väljaanne. Kolmas, täiendatud trükk, 2003
  • SUUR MAAILMA ATLAS, Eesti Entsüklopeedia kaardiköide, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaardikirjastus Jāņa sēta , 2005
  • Internet:

    18
    • .DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 169 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Itaalia uurimustöö 2 #1 Itaalia uurimustöö 2 #2 Itaalia uurimustöö 2 #3 Itaalia uurimustöö 2 #4 Itaalia uurimustöö 2 #5 Itaalia uurimustöö 2 #6 Itaalia uurimustöö 2 #7 Itaalia uurimustöö 2 #8 Itaalia uurimustöö 2 #9 Itaalia uurimustöö 2 #10 Itaalia uurimustöö 2 #11 Itaalia uurimustöö 2 #12 Itaalia uurimustöö 2 #13 Itaalia uurimustöö 2 #14 Itaalia uurimustöö 2 #15 Itaalia uurimustöö 2 #16 Itaalia uurimustöö 2 #17 Itaalia uurimustöö 2 #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 169 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maarja123 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Uurimustööd Itaaliast on kõik hinnatud hindega viis. :)
    Sisukord 2
    Itaalia põllumajanduse iseloomustus
    1.Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?
    2.Millised on majanduslikud eeldused?
    3.Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime- või loomakasvatusele?
    4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
    5.Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
    Metsamajandus ja metsatööstus
    1.Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasus %)? Kas seda on vähe või palju?
    2.Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid?
    3.Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?
    4.Milleks metsi kasutatakse?
    5.Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest).
    6.Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?
    7.Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses?
    8.Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis?
    Tööstuse areng
    1.Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile.
    2.Millised tööstusharud on esindatud?
    3.Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda.
    4.Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
    5.Iseloomusta masinatööstuse arengut.
    6.Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?
    Transpordi iseloomustus
    1.Millised looduslikud tegurid soodustavad või taksitavad infrastruktuuri arengut?
    2.Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt.
    3.Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis.
    Turismi iseloomustus
    1.Kas riik on tuntud turismimaa?
    2.Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
    3.Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam?
    4.Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt?
    5.Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?
    Kaardid
    1.Tööstuslikud toorained ja maagid.
    2.Siseveetransport. Laevatatavad jõed ja tähtsamad jõesadamad.
    3.Meretransport. Suuremad ja tähtsamad sadamad.
    4.Õhutransport. Suuremad lennuväljad.
    Kasutatud kirjandus
    itaalia uurimustöö riik

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Itaalia
    27
    doc

    Itaalia

    Tööstustoodete eksport ja import lk 21 Masinatööstuse arengu iseloomustus lk 21 Kõrgtehnoloogia arengueeldused lk 22 Trantspordi iseloomustus lk 22 - 24 Trantspordi infrastruktuuri areng lk 22 Trantspordi liigid lk 22 Trantspordi liikide arengutase lk 23 - 24 Turismi iseloomustus lk 25 Itaalia tuntus turismimaana lk 25 Turismi arengueeldused lk 25 Kõige enam külastatavad kohad lk 25 Reisivõimalused Eestist Itaaliasse lk 25 Turismi osa sisemajanduse kogutoodangust lk 25 Kokkuvõte lk 26 Kasutatud kirjandus lk 27 3 Sissejuhatus

    Geograafia
    Venezuela
    15
    doc

    Venezuela

    UURIMISTÖÖ Venezuela Tähti Kull Kose Gümnaasium 10a klass Juhendas Epp Tähe 07.01.2009 Sisukord Riigi põllumajanduse iseloomustus 2 Metsamajandus ja metsatööstus 6 Tööstuse areng 8 Transpordi iseloomustus 9 Turismi iseloomustus 11 Kontuurkaart 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbi

    Geograafia
    Šveits - referaat
    17
    doc

    Šveits - referaat

    Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH

    Geograafia
    Geograafia - Hiina
    20
    docx

    Geograafia - Hiina

    Sisukord Rahvastik .............................................................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need

    Geograafia
    Itaalia
    28
    doc

    Itaalia

    Turismi iseloomustus..............................................................................24 11.Kokkuvõte...............................................................................................25 Kasutatud kirjandus......................................................................................26 3 Sissejuhatus Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. Itaalia pealinna on Rooma, mis on tuntud juba ammustest aegadest. On ju selle linna kohta ka üks ütlus: ,,Kõik teed viivad Rooma". Teadsin riigist suhteliselt palju kuid himu uue teadmise järele oli suur. Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma uurimuslikus referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.Sain teada väga palju uut infot . 4 1

    Geograafia
    Austraalia
    14
    doc

    Austraalia

    Sisukord Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aa

    Geograafia
    Argentiina
    11
    docx

    Argentiina

    Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Janno Kertsman Juhendaja: Epp Tähe 2010 Riigi üldiseloomustus. Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km). Kliima : Argentina asub lähistroop

    Geograafia
    BRASIILIA - Riigi üldiseloomustus
    22
    odt

    BRASIILIA - Riigi üldiseloomustus

    Kose Gümnaasium Uurimistöö küsimustiku alusel Kose 2009/2010 BRASIILI A 2 | Page Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik) Pindala: 8 547 404 km2 Rahvaarv: 192 272 890 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 1 822 000 Keel: portugali keel Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka riigi kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu,

    Geograafia


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (8)

    maarja123 profiilipilt
    maarja123: Kahjuks ma ei oska öelda, miks osad ei saa mõnesid faile avada. :/
    21:20 22-02-2009
    sbykq profiilipilt
    sbykq: Suhteliselt asjalik, kui pole väga detailidesse mindud.
    19:10 31-03-2009
    aavokass profiilipilt
    aavokass: mul ei õnnestu seda avada :/ milles viga võiks olla?
    22:20 17-02-2009



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun