Inimõigused (1)

Inimõigused
Aine sisukokkuvõte
Inimõiguste ajalugu ja areng
ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon
ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon.
1950)
Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a.
New Yorgi konventsioon,1954
EL inimõiguste harta, 2000
Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused
Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid
Rahvusvahelised varjupaigamenetluse
põhimõtted
Valik kirjandust
Kohustuslik kirjandus:
1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350.
2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk
122­127.
3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6,
26).
4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
(2006,01,07);
http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl
emine/
Rahvusvahelise kaitse taotlemine
Kontaktinfo
Kodakondsus ja Migratsiooniameti pagulaste osakond
Vilmsi 59, 10147 Tallinn
Tel: (+372) 605 69 87
Faks: (+372) 605 69 90
Epost: [email protected]
http://www.mig.ee/est/
Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus
Jaama küla, Illuka vald, 40001 IdaVirumaa
Tel: (+372) 335 4414 või (+372) 335 4410
Faks: (+372) 335 4411
Epost: [email protected]
http://www.ivv.ee
Rahvusvahelise kaitse taotlemine
Kontaktinfo
Inimõiguste Teabekeskus
Nunne tn. 2, 10133 Tallinn
Tel: (+372) 64 64 270
Faks: (+372) 64 64 272
Epost: [email protected]
http://www.lichr.ee/new/index.php
Tallinna Halduskohus
Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn
Tel: (+372) 628 2728
Faks: (+372) 6 282 737
Epost: [email protected]
http://www.kohus.ee/3479
Riiklik Õigusabi
http://www.just.ee/106
Inimõigused 1 AP arvestustöö
Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära
unusta ka pagulasi!)?
Loetle varjupaigataotleja õigusi.
Loetle varjupaigataotleja kohustusi.
Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid?
Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente
(rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)?
Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik?
Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel?
Nimetage 5 inimõigust omal valikul.
Mis on UNHCR, millega tegeleb?
Inimõigused arvestustöö I
Millised õigusaktid kaitsevad Eestis
inimõiguseid?
Inimõiguste kaitsemehhanismid
( organisatsioonid jms, ära unusta ka
pagulasi!)?
Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja
ajutist kaitset vajav isik?
Mis on UNHCR, millega tegeleb?
Mis on ksenofoobia, too näiteid?
Inimõigused arvestustöö II
Millised õigusaktid kaitsevad Eestis
inimõiguseid?
Loetle varjupaigataotleja õigusi.
Piirivalveametniku kohustused
varjupaigataotluse vastuvõtmisel?
Mis on inimõigused ja nimetage 5
inimõigust omal valikul.
Mis on rassism, too näiteid?
Inimõigused arvestustöö III
Loetle varjupaigataotleja kohustusi.
Millised õigusaktid kaitsevad Eestis
inimõiguseid?
Piirivalveametniku kohustused
varjupaigataotluse vastuvõtmisel?
Mis on inimõigused ja nimetage 5 inimõigust
omal valikul.
Missugust kaitset pakuvad pagulastele ja
varjupaigataotlejale inimõigused?
Sissejuhatus, inimõiguste
ajalugu ja areng
Teema 1
Mis on inimõigused?
Inimõigused on:
Inimõigused ­ need on õigused, mis kuuluvad igale
inimesele inimeseks olemise tõttu.
* iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis
on üldised ja kehtivad kõigi kohta ning on
võõrandamatud ja universaalsed;
* õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu.
Põhilised inimõigused?
Põhilised inimõigused on:
õigus elule;
õigus inimlikule kohtlemisele;
õigus vabadusele.
Milliseid põhilisi inimõiguste rikkumisi
maailmas sa oskad nimetada?
Kas oskad välja tuua suuremaid
kriisikoldeid?
Mis laadi probleemidega on seal
tegemist?
Kas ja kuidas mõjutab see teiste riikide
ja nende elanike heaolu?
Inimõiguste liigid
Kodaniku ­ ja poliitilised õigused (esimese põlvkonna
õigused, nn negatiivsed õigused).
Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (teise
põlvkonna õigused, nn positiivsed õigused).
Kollektiivsed õigused (nn solidaarsusõigused, "uued"
õigused, kolmanda põlvkonna õigused).
Tänapäeva inimõiguste kontseptsioonis annab tooni kõigi
kolme põlvkonna inimõiguste jagamatuse ja omavahelise
sõltuvuse idee, ja kõik see liigitamine on tinglik, samuti
on tinglik nn positiivsed ja negatiivsed õigused.
Inimõiguste liigid
Kodaniku ­ ja poliitilised õigused (esimese põlvkonna
õigused, nn negatiivsed õigused) ­ nende õiguste puhul
lasub riigil kohustus mitte sekkuda vastavate õiguste
teostamisse (klassikalised vabadusõigused)
Kodaniku ­ ja poliitilisteks õigusteks on: õigus elule,
õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus
kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja
karistamise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise,
soolise või usulise diskrimineerimise eest, õigus mõtte ,
südametunnistuse ja usuvabadusele, sõnavabadus,
õigus eraelu kaitsele jne.
Inimõiguste liigid
Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (teise
põlvkonna õigused, nn positiivsed õigused). Neid õigusi
on sageli peetud pigem programmilisteks õigusteks kui
tõelisteks individuaalseteks õigusteks. Nende õiguste
kaitse ulatus sõltub suurel määral riigi ressurssidest.
Majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks
õigusteks on: õigus toidule, õigus inimväärsele, tervist ja
heaolu tagavale eluasemele, õigus tööle, õigus
haridusele, õigus vara kaitsele, õigus perekonnale jne.
Inimõiguste liigid
Kollektiivsed õigused (nn solidaarsusõigused, "uued"
õigused, kolmanda põlvkonna õigused). Kollektiivsed
õigused põhinevad käsitlusel rahvusvahelisest
solidaarsusest ning seonduvad enam ülemaailmsete
probleemidega kui individuaalsete õigustega.
Kolmanda põlvkonna õigusteks on: õigus arengule, õigus
rahule, õigus rahuldavale keskkonnale, õigus saada
kasu inimkonna ühisest pärandist, õigus humanitaarabile
jmt.
Küsimused teema kohta
Kes peab eelkõige tegelema
inimõiguste kaitsmisega?
Millised rahvusvahelised institutsioonid
inimõiguste kaitsmisega tegelevad?
Milliseid regionaalseid institutsioone sa
tead?
Kellel on inimõigused?
üksikisikutel, seega igal inimesel;
inimrühmadel või gruppidel nagu
perekond, välismaalased
(mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid,
pagulased, võõrtöölised), vähemused,
põlisrahvad, valitsusvälised
organisatsioonid;
rahval;
inimkonnal.
Ajalooline ülevaade
Arvati, et inimväärikus oli vaid Ateena
kodanikel (polise liikmetel);
"Inimesed on oma loomu poolest kas
vabad või orjad": Aristoteles;
Sofistid (Alkidamas ­ VanaKreeka
filosoof);
Justinianuse valitsemine 6 saj;
Keskaegne loodusõigus;
Keskaja alguses hakkasid tekkima mõned
seisuse eriõigused;
Ajalooline ülevaade
Kristlik reformatsioon;
"Üldine Preisi Maaõigus" 1794;
Allgemaines Bürgerliches
Gesetzbuch 1797;
John Locke;
Montesquieu, Voltaire, Rousseau;
Mirabeau 1770 (droits
fondamentaux);
Ajalooline ülevaade
Inimõiguste areng Saksamaal;
Belgia põhiseadus;
Inimõiguste reguleerimine rahvusvahelisel
tasandil 19 sajandil;
"FoxBurke Act Abolition of Slave Trade"
Inglismaal;
"Valge orjuse keelustamine";
Sõjaõiguse kodifitseerimine 19 sajandil;
Genfi konventsioon, Peterburi deklaratsioon
Inimõiguste areng
Klassikalises rahvusvahelises õiguses valitses seisukoht,
et inimõiguste kaitse kuulub riigi absoluutsesse
jurisdiktsiooni. Modernses rahvusvahelises õiguses on
see seisukoht kardinaalselt muutunud, kuigi ka
tänapäeval leidub riike, kes leiavad, et inimõiguste kaitse
on peamiselt siseriiklik asi.
Inimõiguste kaitse arenguga loovutasid riigid teatud osa
oma suveräänsusest. Selle üheks väljenduseks on olnud
individuaalkaebuste esitamise aktsepteerimine
rahvusvahelises menetluses, aga ka üksikisikute
rahvusvaheline vastutus.
Inimõiguste kandjad ja
adressaadid
Inimõigused on traditsiooniliselt olnud
üksikisikute õigused riigi suhtes. Mõnede
inimõiguste realiseerimine ongi sageli mõeldav
vaid inimeste ühenduses (usuvabadus,
ühinemisvabadus).
Inimõiguste kaitse ei toimu ainult vertikaalselt, st
suhtes riik ­ isik, vaid ka horisontaalselt, mis
tähendab inimõiguste rakendamist üksikisikute
või teiste eraõiguslike isikute vahelistes suhetes.
Ühinenud Rahvaste
Organisatsioon (ÜRO)
· Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
(ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti
ühines ÜRO'ga 17. septembril 1991;
ÜRO eesmärgid...
Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.
Rahu ähvardava ohu vältimiseks ja
kõrvaldamiseks ning agressiooniaktide või
muude rahu rikkumiste mahasurumiseks
rakendada tõhusaid kollektiivseid meetmeid.
Rahvusvahelisi tülisid või olukordi, mis võivad
viia rahu rikkumiseni, reguleerida või lahendada
rahulike vahenditega vastavalt õigluse ja
rahvusvahelise õiguse põhimõtetele.
ÜRO eesmärgid...
Arendada rahvusvahelisi sõbralikke
suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja
enesemääramise põhimõtte austamise
alusel ja rakendada muid meetmeid üldise
rahu kindlustamiseks.
ÜRO eesmärgid...
Arendada rahvusvahelist koostööd
majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja
humanitaarse iseloomuga rahvusvaheliste
probleemide lahendamisel ning
lugupidamise kasvatamisel ja
süvendamisel inimõiguste ja kõigile
mõeldud põhivabaduste vastu, tegemata
vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel
ÜRO 1948.a. inimõiguste
deklaratsioon
Teema 2
ÜRO inimõiguste
ülddeklaratsioon 1948
Inimõiguste kaitse ÜRO raames
­ ÜRO inimõiguste dokumendid
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon võeti
vastu ÜRO Peaassamblee
resolutsiooniga nr 217 (III) 1948. a
juriidiliselt mittesiduva dokumendina.
Erialases kirjanduses nimetatakse seda
ka universaalseks inimõiguste koodeksiks
(Universal Code of Human Righs)
Inimõiguste kaitse ÜRO raames
­ ÜRO inimõiguste dokumendid
1966 võeti vastu järgmised dokumendid:
Kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise
pakti I protokoll (individuaalkaebuste
menetlemine);
Kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise
pakti II protokoll (1989);
Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste
õiguste rahvusvaheline pakt
Jätk 1
Orjuse ja muu sunniviisilise töö
keelamise rahvusvaheline konventsioon
(1956);
Genotsiidi vältimise ja karistamise
konventsioon (1948);
Piinamise ja muude julmade,
ebainimlike või inimväärikust alandavate
kohtlemis ja karistamisviiside vastane
konventsioon (1984);
Jätk 2
Rahvusvaheline konventsioon rassilise
diekrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise kohta (1996);
Naiste poliitiliste õiguste konventsioon
(1953);
Apardheidikuriteo tõkestamise ning selle
kuriteo eest karistamise rahvusvaheline
konventsioon (1973);
Jätk 3
Konventsioon naiste diskrimineerimise
kõigi vormide likvideerimise kohta (1979);
Hariduses diskrimineerimise keelamise
UNESCO konventsioon (1960);
Lapse õiguste konventsioon (1989).
Euroopa Inimõiguste Konventsioon aastal
1950 (Euroopa Nõukogu)
Teema 3
Euroopa kaitsesüsteemid
Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse mõned
olulisemad dokumendid:
1949. a Euroopa Nõukogu statuut.
1950. a Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsioon
1961. a Euroopa sotsiaalharta
1987.a piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise
või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon
1995.a vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon
(jõustus 1998.a)
Inimõiguste kaitse
Euroopas
1. Ajalugu
2. Euroopa Nõukogu
3. Euroopa Inimõiguste
konventsioon
4.Euroopa Sotsiaalharta
5. Inimõigused EL ja EL
institutsioonides
Ajalugu
Konventsioon inimõiguste ja
põhivabaduste kaitseks ehk Euroopa
inimõiguste konventsioon sündis
reaktsioonina II maailmasõja koledustele
ning kroonis humanistliku Euroopa
ammuseid püüdlusi demokraatia
arendamisele ja kontrolli kehtestamisele
avaliku võimu üle.
Euroopa Nõukogu, organisatsioon
Mis koosneb kõikidest Euroopa liikmesriikidest
Kuulutas 1950. aastal välja Euroopa inimõiguste
ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mis
jõustus 1953. aastal
Konventsiooni jõustumisest alates on Euroopa
Nõukogu välja töötanud 11 protokolli, mis on
püüdnud suurendada konventsiooniga ette
nähtud inimõiguste kaitse taset;
Euroopa Inimõiguste konventsioon
See on rahvusvaheline leping,
millega Euroopa Nõukogu
liikmesriigid püüavad tagada
kõigile oma jurisdiktsiooni all
olevatele isikutele nende
inimõigused ja põhivabadused
Euroopa Inimõiguste konventsioon
Leping kirjutati alla Roomas 4.
novembril 1950 ja see jõustus 1953.
aastal. Asutati kaks sõltumatut
institutsiooni: Euroopa Inimõiguste
Komisjon (1954) ja Euroopa
Inimõiguste Kohus (1959), mis
valvasid konventsiooniga tagatud
õiguste rakendamise järele.
Euroopa Inimõiguste konventsioon
Et vastata laieneva Euroopa
vajadustele, otsustati Viini
tippkohtumisel 1993. aastal, et endise
kaheastmelise süsteemi asemele
tuleb rajada ühtne Euroopa
Inimõiguste Kohus. Uus Strasbourg`is
asuv kohus loodi
1. novembril 1998.
Mida konventsioon tagab?
Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse:
· elule, isikuvabadusele ja turvalisusele;
· õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil ja
kriminaalasjades;
· valida ja olla valitud;
· südametunnistuse, mõtte, ja usuvabadusele;
· sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus);
· omandile.
Konventsioon keelab
· piinamise ja ebainimliku või alandava
kohtlemise või karistamise;
· surmanuhtluse;
· konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste
kasutamise diskrimineerimise;
· oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või
nende riiki sisenemise mittelubamise;
· välismaalaste kollektiivse väljasaatmise.
Lepingu tähtsus?
Konventsioon on esimene edukas katse
tagada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
poolt 1948. aastal vastu võetud Inimõiguste
ülddeklaratsioonis sätestatud õigused ja
vabadused. See dokument on saanud
eeskujuks teistele süsteemidele kõikjal
maailmas, sh märkimisväärselt Ameerika
inimõiguste konventsioonile.
Lepingu tähtsus?
See on ainuke alaline ja sõltumatu
järelevalvesüsteem Euroopas, mis
kindlustab laiaulatusliku põhivabaduste
(eelkõige kodaniku ja poliitiliste
vabaduste) austamise riikide poolt.
Lepingu tähtsus?
Lepingu osalisriigid on kohustatud tagama
igaühele nende jurisdiktsiooni all,
hoolimata tema soost, rassist, rahvusest,
etnilisest päritolust jms Euroopa
inimõiguste konventsioonis sätestatud
inimõigused ja vabadused.
Inimõigused EL ja EL institutsioonides
Olenemata inimõiguste kaitse tähtsusest
rahvusvahelises õiguses, ei olnud inimõigused ja
põhivabadused ja nende kaitse lülitatud EÜ
algsetesse lepingutesse. Ühendus loodi algselt
majanduslike huvide kaitseks ja IÕ jäid
tahaplaanile
Euroopa Kohtul on olnud oluline mõju IÕ kaitse
arengule Euroopa Liidus kuna ta arendas välja
inimõiguste kaitse põhimõtted Euroopa Liidus,
mis hiljem leidsid kajastamist ka lepingutes.
Inimõigused EL ja EL institutsioonides
EL institutsioonid on teinud avaldusi ja
deklaratsioone puutuvalt inimõiguste ja
põhivabaduste kaitsesse (nt 1977. aastal
kirjutasid Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon
ja Nõukogu alla ühisdeklaratsioonile, milles
omistati primaarne tähtsus liikmesriikide
konstitutsioonidest ja Euroopa inimõiguste
konventsioonist tulenevatele põhiõigustele).
Inimõigused EL ja EL institutsioonides
Ühtse Euroopa akti (1986) preambul
sisaldab viidet demokraatia edendamisele
põhiõiguste, eriti vabaduse võrdsuse ja
ühiskondliku õigluse alusel, mida on
tunnustanud liikmesriikide konstitutsioonid
ja seadused, inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsioon ning Euroopa
sotsiaalharta.
Inimõigused EL ja EL institutsioonides
Euroopa Liidu leping (1992 Maastrichti leping)
sätestab, et liit austab põhiõigusi kui ühenduse
õiguse üldpõhimõtteid, nagu need on tagatud
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa
konventsiooniga, mis on alla kirjutatud Roomas
4. novembril 1950, ning nagu need tulenevad
liikmeriikide ühesugustest riigiõiguslikest
tavadest.
Inimõigused EL ja EL institutsioonides
Amsterdami lepinguga (1997) viidi sisse
sanktsioonide rakendamise võimalus
liikmesriikidele, kes raskelt ja jätkuvalt
rikuvad inimõigusi. Samuti seab see leping
liikmeksastumise eeltingimuseks
inimõiguste tunnustamise.
Inimõigused EL ja EL institutsioonides
Euroopa põhiõiguste harta (2000 Nice.i
kohtumine) kirjutati alla Euroopa
Komisjoni, Nõukogu ning Parlamendi
poolt. Harta sisaldab nii nn klassikalisi
kodaniku ja poliitilisi õigusi kui ka
sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi
õigusi. See põhiõiguste kataloog on
plaanis lülitada lepingutesse.
KUIDAS süsteem töötab?
Süsteem peab töötama eelkõige riiklikul
tasemel. Kõik liikmesriigid peavad tagama
nende õiguste laienemise igale oma
jurisdiktsiooni all olevale üksikisikule.
Juhul, kui nimetatud esmane kaitseabinõu
ei toimi, on igal üksikisikul võimalus
esitada teatud tingimustel kaebus Euroopa
Inimõiguste Kohtule.
KUIDAS süsteem töötab?
Ka riik võib esitada kaebuse teise riigi vastu.
Kohtu jurisdiktsioon on siduv kõigile lepingu
osapooltele. Alaliselt Strasbourg'is tegutsev
kohus tegeleb kohtuasjaga algusest lõpuni,
alates kaebuse eelmenetlusest kuni
kohtuotsuse langetamiseni. Kohtunikud on
täiesti sõltumatud ja neid valib Euroopa
Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Kohtule
esitatud avaldusi arutab kõigepealt
kolmeliikmeline kohtukolleegium, kes otsustab,
kas kaebus on vastuvõetav.
KUIDAS süsteem töötab?
Et avaldus oleks vastuvõetav, peab kohtu poole
pöörduja tõestama, et ta on ammendanud kõik
siseriiklikud õiguste kaitse võimalused kaebuse
lahendamiseks. Avaldus tuleb esitada kuue kuu
jooksul pärast antud riigi kohtute või
võimuorganite lõppotsust. Ilmselgelt
põhjendamatuid kaebusi süsteem sellest
järgust alates edasi ei menetle eelmainitud
kohtukolleegiumi üksmeelse otsuse põhjal.
1951.a. Genfi Pagulaste
Konventsioon
Teema 4
1951.a. Genfi Pagulaste
Konventsioon
Pagulaste seisundit reguleerib 1951. aasta
Genfi konventsioon, mida on muudetud
1967. aasta New Yorgi protokolliga.
Euroopa Liidus on pagulaste seisundit
täpsustatud Dublini konventsiooniga.
Dublin`i Konventsioon
Dublini konventsioon on Schengeni lepingust välja
kasvanud kompensatsioonimeede. Sisepiiridel kontrolli
kaotamise üheks eeltingimuseks oli varjupaigataotluse
eest vastutava riigi määratlemine. Tulenevalt Dublini
konventsiooni järglasest, nn Dublin II määrusest (EÜT L
50 25.02.2003 lk 1­10) on üks peamisi kriteeriume
ebaseadusliku piiriületuse riik, millest tulenevalt võib
eeldada, et peamine koormus varjupaigataotluste
menetlemisel võib langeda ELi nn välispiirialadele,
milleks on muuhulgas ka Eesti. Nimetatud konventsioon
ega ka määrus ei sea kvoote varjupaigataotlejate
vastuvõtmiseks.
Dublin`i Konventsioon
Dublini immigratsioonikonventsioon jõustus 1997 aasta 1.
septembril. Selle konventsiooni kohaselt võib Euroopa
Liidust väljastpoolt viisavabalt saabunud
varjupaigataotleja esitada avalduse ametliku
põgenikustaatuse saamiseks ükskõik millises Euroopa
Liidu riigis, kus ta elada sooviks.
Enne selle konventsiooni juurutamist oli praktika Euroopa
Liidus erinev. Nimelt võis varasemate põhimõtete
kohaselt varjupaigataotleja, kes oli saabunud teise
Euroopa Liidu liikmesriigi kaudu, sinna ka tagasi saata.
Põhjenduseks oli, et varjupaigataotlus tuleb esitada
esimeses riigis, kus julgeolek on kindel.
Mitteväljasaatmise põhimõte
Teema 5
Välja või tagasisaatmise lubamatus
1. 1. Osalisriik ei saada pagulast oma territooriumilt välja
ega tagasi ("refouler") mistahes viisil selle territooriumi
piiridele, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse
rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi
kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu.
2. Sätet ei kohaldata pagulasele, kelle suhtes on
põhjendatud kartus, et ta võib asetada ohtu riigi
julgeoleku või kes on kohtuotsuse alusel mõistetud süüdi
eriti raskes kuriteos ja on seetõttu ühiskonnaohtlik.
Põhjused kolmanda riigi kodanikule
lahkumisettekirjutuse mitte väljastamiseks
Pagulasi, varjupaigataotlejaid ja rahvusvahelist kaitset vajavaid
isikuid ei saadeta riigist välja, kui pole alust arvata, et isiku Eestis
viibimine ohustab avalikku korda ja julgeolekut. Järgida tuleb
väljasaatmist keelavat põhimõtet, mis ei luba saata isikuid riikidesse,
kus nende elu ja turvalisus võivad olla ohus.
Samuti ei tehta lahkumisettekirjutust eestlasele kes võib olla
kolmanda riigi kodanik. Eestlasele tehakse seadustamisettekirjutus,
mille kohaselt ta peab oma Eestis viibimise seadustama näiteks
esitama elamisloa taotluse.
Kinnipidamine
Kuni väljasaatmise lõpuleviimiseni (48 tunni jooksul peale
välismaalase kinnipidamist) peetakse välismaalane kinni Piirivalve,
KMA või politsei ametiruumis, politsei arestimajas või
Väljasaatmiskeskuses.
Kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud
tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku otsuse
alusel Väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte
kauemaks kui kaheks kuuks. Vastavalt seadusele võib
halduskohtunik pikendada kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu
kaupa.
Meessoost ja naissoost väljasaadetavad majutatakse eraldi
tubadesse, perekonnaliikmed majutatakse võimalusel kokku.
New Yorgi konventsioon aastast
1954
Teema 6
New Yorgi konventsioon aastast
1954
Kodakondsuseta isikute seisundit käsitlev
28. septembri 1954. aasta New Yorgi
konventsioon
New Yorgi konventsioon aastast
1954
ÜRO on mitmel juhul väljendanud sügavat muret
kodakondsuseta isikute pärast ning püüdnud võimaldada
neil laialdaselt kasutada inimese põhiõigusi ja vabadusi,
arvestades, et 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi
konventsioon käsitleb üksnes neid kodakondsuseta
isikud, kes on ühtaegu pagulased, ning et on palju
kodakondsuseta isikuid, keda kõnealune konventsioon ei
käsitle.
Arvestades, et kodakondsuseta isikute seisundit oli
soovitav reguleerida ja parandada rahvusvahelise
kokkuleppega, on kokku leppinud järgmises.
Mõiste "kodakondsuseta isik" määratlus
1. Konventsioonis tähendab mõiste "kodakondsuseta isik" isikut, keda ükski
riik ei pea oma õiguse kohaselt oma kodanikuks.
2. Konventsiooni ei kohaldata:
i) isikule, kellel on ÜRO organi või asutuse, välja arvatud ÜRO pagulaste
ülemkomissari kaitse või abi, kuni ta sellist kaitset või abi saab;
ii) isikule, kelle puhul tema elukohariigi pädevad asutused on tunnistanud,
et tal on selle riigi kodanikega ühesugused õigused ja kohustused;
iii) isikule, kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et:
a) ta on pannud toime rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase
kuriteo, nagu need on määratletud rahvusvahelistes õigusaktides, millega
nähakse ette selliseid kuritegusid käsitlevaid sätteid;
b) ta on pannud toime raske mittepoliitilise kuriteo väljaspool oma
elukohariiki ja enne seda, kui ta kõnealusesse riiki lubati;
c) ta on olnud süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtete vastastes tegudes.
New Yorgi konventsioon aastast
1954
Artikkel 2 Üldkohustused
Kodakondsuseta isik peab järgima selle riigi, kuhu ta on saabunud,
õigusakte ja avaliku korra nõudeid.
Artikkel 3 Diskrimineerimisest hoidumine
Osalisriik kohaldab kodakondsuseta isikutele konventsiooni sätteid,
diskrimineerimata neid rassi, usu või päritolumaa pärast.
Artikkel 4 Usk
Osalisriik tagab oma territooriumil kodakondsuseta isikutele seoses
usutalituste vabadusega ja nende laste usulise kasvatuse
vabadusega vähemalt sama soodsa kohtlemise nagu oma
kodanikele.
New Yorgi konventsioon aastast
1954
Artikkel 27 Isikut tõendav dokument
Osalisriik annab oma territooriumil viibivale, kehtiva
reisidokumendita kodakondsuseta isikule isikut tõendava
dokumendi.
Artikkel 28 Reisidokument
Osalisriik annab seaduslikult oma territooriumil viibivale
kodakondsuseta isikule reisidokumendi reisimiseks väljaspool riigi
territooriumi, kui see ei sea ohtu riigi julgeolekut või avalikku korda,
ning selliste dokumentide suhtes kehtivad konventsiooni lisa sätted.
Osalisriik võib reisidokumendi anda kõikidele muudele oma
territooriumil viibivatele kodakondsuseta isikutele; eelkõige suhtub ta
mõistvalt reisidokumendi andmisse sellisele kodakondsuseta isikule
oma territooriumil, kes ei saa reisidokumenti oma seaduslikult
elukohariigilt.
EL Põhiõiguste Harta, 2000
Harta kujutab endast uut etappi Euroopa integratsioonis. Harta preambula
sätastab, et Euroopa Liit (edaspidi liit) teadvustab oma vaimset ja moraalset
pärandit, ning ta on rajatud inimväärikuse, vabaduse, võrdõiguslikkuse ja
solidaarsuse jagamatutele põhiväärtustele. Liidu aluseks on demokraatia
ning õigusriigi põhimõte.
Harta täidab liikmesriikidele orientiiride andja ülesannet ühiste väärtuste
säilitamiseks ja arendamiseks ning hartas sisalduvad põhiõigused
kujutavad endast inimõigusi, seega annab harta inimõiguste kataloogi liidu
liikmesriikidele.
Põhiõiguste harta koostati Nice'is 7.detsembril 2000.aastal. Euroopa
Parlament, Nõukogu ja Komisjon kuulutasid vastava teksti pidulikult
Euroopa Liidu põhiõiguste hartaks. Harta oli esialgselt poliitiline
dokument, mis veel pole liikmesriikidele ja EL institutsioonidele
õiguslikult siduv, kuid ta saab õiguslikult siduvaks põhiseaduse lepingu
osana.
EL Põhiõiguste Harta, 2000
Hartas kinnitatakse õigusi, mis tulenevad liikmesriikide
ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest
kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu vastuvõetud
sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa
Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast.
Hartas sisalduvad põhiõigused kannavad endas jagamatuse
printsiipi, mis sisaldub traditsioonilises inimõiguste käsitluses,
kus on ühitatud nii inimõiguste ja poliitiliste õiguste põlvkond
majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste ning
kollektiivsete õiguste põlvkonnaga.
EL Põhiõiguste Harta, 2000
I jaotis ­ väärikus.
Inimõigused on määratletud juba ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO
majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste paktis, ÜRO rahvusvahelises
kodaniku- ja poliitiliste õiguste paktis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsioonis jt. rahvusvahelistes inimõiguslepingutes.
Jaotis käsitleb inimväärikust (artikkel II - 61), õigust elule (artikkel II - 62), õigust
isikupuutumatusele (artikkel II - 63), piinamise ning ebainimliku või alandava
kohtlemise ja karistamise keeldu (artikkel II - 64), orjapidamise ja sunniviisilise töö
keeldu (artikkel II - 65).
Artikkel II -62 sätestab õiguse elule. Samuti on sätestanud õiguse elule ÜRO
inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 3, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooni artikkel 2, PS § 16. Liidu liikmesriikides, s.h. ka Eestis, on
surmanuhtlus kaotatud. Surmanuhtluse kaotamise nõue Euroopas tuleneb Euroopa
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr.6 surmanuhtluse
kaotamise kohta.
EL Põhiõiguste Harta, 2000
Artikkel II 63 seostub artikliga II 62 ja arendab edasi selliseid
õigusi, mis on seotud teaduse ja tehnika arenguga. Euroopa
Nõukogu "Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja
inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel" ja selle
inimese kloonimist keelav lisaprotokoll (Eestis jõustus 1.06.2002)
käsitlevad artiklis sisalduvat temaatikat põhjalikumalt.
Artikkel II 65 sätestab orjapidamise ja sunniviisilise töö keelu, siia
alla kuulub inimkaubanduse keeld. Käesoleval ajal on
inimkaubandus üks enam tunnustatud orjuse vorm, mille vastu
võitlevad eriti laiaulatuslikult Euroopa Liidu liikmesriigid.
EL Põhiõiguste Harta, 2000
II jaotis ­ vabadused.
Jaotises tagatakse Euroopa Liidu õigusruumis tunnustatud
vabadused: õigus vabadusele ja turvalisusele (artikkel II 66), era
ja perekonnaelu austamine (artikkel II 67), isikuandmete kaitse
(artikkel II 68), õigus abielluda ja õigus luua perekond (artikkel II
69), mõtte, südametunnistuse ja usuvabadus (artikkel II 70),
sõna ja teabevabadus (artikkel II 71), kogunemis ja
ühinemisvabadus (artikkel II 72), kunsti ja teaduse vabadus
(artikkel II 73), õigus haridusele (artikkel II 74), kutsevabadus ja
õigus teha tööd (artikkel II 75), ettevõtlusvabadus (artikkel II 76),
õigus omandile (artikkel II 77), varjupaigaõigus (artikkel II 78),
kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral
(artikkel II 79).
EL Põhiõiguste Harta, 2000
Artikkel II - 67 sätestab, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era-
ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust. See põhimõte on
juba inimõiguste ülddeklaratsioonis (artikkel 12). PS § 27 sätestab samuti
igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Liidu institutsioonid,
riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi
perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja
korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja
vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Artikkel II - 69 sätestab, et õigus abielluda ja õigus luua perekond
tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide
kohaselt. EV perekonnaseaduse § 1 lg.1 sätestab, et abielu sõlmitakse mehe
ja naise vahel.
EL Põhiõiguste Harta, 2000
Artikkel II 78 sätestab, et varjupaigaõigus
tagatakse 28.juuli 1951.aasta Genfi
konventsiooni ja 31.jaanuari 1967.aasta
pagulasseisundi protokolli sätete ning kooskõlas
põhiseaduse lepinguga. Selles artiklis on
konreetne viide ÜRO konventsioonile, mis on
üldtunnustatud inimõigusleping ja mille (k.a.
protokoll) on ratifitseerinud ka Eesti. Artikkel II
79 täiendab eelnevat artiklit vastavate sätetega.
MILLE kohta kaebusi esitatakse?
Konventsiooni puudutavad üksikisikute kaebused
käsitlevad üha laiemaid valdkondi, näiteks:
ihunuhtlus;
vaimuhaigete kinnipidamine;
vangide õigused;
sõjaväeline ja erialane distsipliin;
kohtumenetluse kättesaadavus ja kestvus;
telefoni pealtkuulamine;
homoseksuaale puudutavad seadused;
ajakirjandusvabadus;
laste eestkostet;
perekonna taasühinemist ja inimeste riigist
väljasaatmist puudutavad küsimused.
KONVENTSIOON JA EESTI ÕIGUS
Eesti Vabariik ühines Euroopa
Nõukoguga ja kirjutas alla Euroopa
inimõiguste konventsioonile 14. mail
1993. Riigikogu ratifitseeris selle 13.
märtsil 1996 ning ratifitseerimine
muutus Eestile rahvusvaheliselt
siduvaks 16. aprillist 1996.
KONVENTSIOON JA EESTI ÕIGUS
Et rahvusvahelistel lepingutel ei ole
tagasiulatuvat jõudu, siis rakendus
konventsioon Eestis nende sündmuste ja
faktide suhtes, mis on leidnud aset pärast 16.
aprilli 1996. Ehk teisisõnu, kaebust Strasbourg'i
saab esitada sündmuste ja faktide asjas, mis
toimusid pärast seda kuupäeva.
Eesti Vabariigi põhiseadus
II peatükk: põhiõigused, vabadused ja kohustused § 8 § 55.
§ 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja
kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel
välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida
rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse,
poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse
seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja
diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav.
Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist,
vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
Eesti Vabariigi põhiseadus
Sõnavabadus
Sõnavabadus, informatsioonivabadus, ajakirjandusvabadus,
väljendusvabadus
Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada
nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus laiemas mõttes tähendab
ka ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Sõnavabadus kuulub
üldtunnustatud ja põhiliste inimõiguste hulka ning hõlmab igasugust
väljendusvormi ja viisi.
Sõnavabadus ja õigus teabele on Eestis kaitstud põhiseaduse
paragrahvidega 4446 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni
artikliga 10.
Ksenofoobia (võõrviha),
rassismi ja nendega seotud
eelarvamuste põhjused
Teema 8
Rassism ja ksenofoobia
Sissejuhatus
Euroopa mandri erinevates regioonides
üha enam tõstab pead rassismi ja
ksenofoobia (ehk sallimatus teistsuguste
inimeste vastu) fenomen
Sissejuhatus
Rassismist ja sallimatusest tulenevad ohud:
Agressiivne element selles ideoloogia valdkonnas läheb
üle uutele võitlusmeetoditele
Rassistlike kodulehekülgede arv Internetis
Ekstremistlikud ideoloogid propageerivad rassismi ja
sallimatuse stereotüüpe
Valitsevad poliitilised jõud ja ühiskond ei pööra mitte alati
ja igal pool küllaldast tähelepanu, et kasvav sallimatus,
rassism ning antisemitism kujutavad endast tõelist ohtu
rahulikule kooselule
Sissejuhatus
Koos kõrvuti sallimatuse ja rassismi ilmingutega on
püsivalt aktuaalsed teised inimõiguseid ja põhivabadusi
pärssivad väärteod:
Nagu genotsiid, apartheid, antisemitism, piinamine ning
muud julmad, ebainimlikud või inimväärikust alandavad
kohtlemis ­ ja karistamisviisid
Mõisted
Rassism (pr.race tõug) ja rassiteooria :
tõekspidamine, mille kohaselt jaguneb
inimkond selgelt piiritletud rassideks, mis
on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal
rassil õigus valitseda alamate rasside üle,
neid alavääristada, ekspluateerida või
koguni hävitada. Ajalooliseks näiteks on
fasism ja apartheid.
Mõisted
Ksenofoobia: Ingl k xenophobia ­ kõige
võõramaise mitteusaldamine ja vihkamine.
Edasi käsitleme ksenofoobiat loengu tekstis
sallimatus = tolerantsus.
Milles avaldub sinu tolerantsus?
Milliseid tolerantsuse liike oskad
nimetada?
Missugune tähtsus on tolerantsusel
meie elus?
Mõisted
Antisemitism ­ juudiviha ja juudi rahva
diskrimineerimisega seotud aktsioonid.
Üks äärmusliku sovinismi ja rahvusliku
sallimatuse avaldumise vorme.
Hitlerliku Saksamaa riiklikuks poliitikaks oli
juutide massiline füüsiline hävitamine
(holokaust).
Mõisted
Fasism:Sõna ´fasism¡ tuleneb ladinakeelest sõnast
fascia, mis tähendab sidet, liitu ja ka vitsakimpu.
Teatmeteosed defineerivad fasismi kui juhikultust,
militarismi ja rassismi propageerivat poliitilist voolu, mis
omandas äärmusliku vormi Itaalias (193245) ja
Saksamaal (193345).
Apartheid: afrikaani keeles eraldatus, lahutamine. Lõuna
Aafrika valitsuse ametlik doktriin suhtumises
mitteeurooplastesse institutsionaliseeritud rassism.
1973 aastal kuulutas ÜRO konventsioon apartheidi
rahvusvaheliseks kuriteoks
Rassismi ja ksenofoobia ajalugu
Maailmas on üks sagedastest isiku diskrimineerimise põhjustest
tema rass. Rassism tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad
inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes
paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil.
Erinevatesse rassidesse kuuluvatel inimestel on näiteks erinev
naha ja juustevärvus. See aga ei anna põhjust suhtuda
erinevatesse rassidesse kuuluvatesse inimestesse teatud
eelarvamustega.
Rassismi mõistet kasutatakse ka teise rassi kuuluvate isikute suhtes
solvava ning agressiivse käitumise kirjeldamiseks. Selline käitumine
võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega.
Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 1)
Millega seoses oled enne kuulnud
rassismist?
Milline sõda peeti rassistlikel põhimõtetel?
Kuidas see lõpes?
Kus võib praegu leida rassismi?
Too näiteid ksenofoobia väljendusvormidest!
Milliseid näiteid oskad Eesti ühiskonnast
tuua?
Millised ühiskondlikud liikumised sellega
kõige sagedamini seotud on?
Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 2)
Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri
arengu/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks
rassideks. Algselt põhineb euroopalikel ilu ja
kombeideaalidel ning väärtuskriteeriumitel (ristiusk,
eurooplaste edukas vallutustejada kogu maailmas).
Euroopakeskne mõtlemine pani ka indoeuroopa
keeltele nende paremust rõhutava rolli. Oma ajas oli
pigem tegemist siira teadusliku lähenemisega,
kuigialgusest peale jäi puudu muidugi sallivusest ja
humanismist. Raskekujulisemad rassismi vormid
kujunesid välja piirkonnis, kus oli vaja õigustada
orjandust (Ameerikas), või tulla vastava propaganda
kaudu võimule (fasistlik Saksamaa).
Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 3)
Rassism oma olemuses oli olemas juba ammu enne
seda, kui sõna ise 20. sajandi alul tarvitusele võeti. Oli ka
enne seda, kui teadlased 18. sajandil rasside mõiste
valja mõtlesid. Rassism tekkis 17. sajandil ja võimendus
18. sajandil (irooniliselt küll oli samal ajal tegemist
niiöleda Valgustusajaga). Rassismi peetakse üdini
euroopalikuks väljamõeldiseks (ehk ainult India
kastisüsteem on võrreldav) (kui tänapäeva USAs
mustad sama asjaga tegelevad, siis ei tasu unustada, et
nemdki on euroopaliku tsivilisatsiooni kandjad).
Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 4)
teaduslik rassism oli ka otseselt esile
kutsutud orjanduse vastase võitluse poolt
(ning seksism naisõigusluse, antisemitism
juutide usuvahetamise jne poolt). Vajalik
on teada, et samal ajal kui eestlased
hakkasid 19. sajandil pead tõstma,
hakkasid tekkima ka teooriad eestlaste
bioloogilisest alaväärsusest.
Mõisted ja olemus
Rassismi juures olulised märksõnad:
Omad ja võõrad. Kuni orjanduse tormilise vohama hakkamiseni
Ameerika mandril, ei olnud must nahavärv veel taunitav.
Stigmaks saab must värv alles siis kui ori ja must muutuvad
sünonüümideks.
Ameerika avastamine (1492) tõi kaasa vajaduse orjastada sealseid
pärismaalasi ning kasutada sealsamas Ameerikas eelkõige musti
orje, tekitas sotsiaalse nõudluse tõestada, et mainitud rahvad polegi
Aadamast, elik polegi inimesed ­ vaid loodud koos loomadega 5.
päeval. Inimkonna teke mitmest allikast polügenism. (Õpetus, nii
pühakirja, kui ka inimeellaste puhul, mis eeldab ühest keskusest
põlvnemist, on monogenism.)
Mõisted ja olemus (järg 2)
Rassiline diskrimineerimine
see tähendab mistahes
vahede või erandite tegemist inimeste vahel, neile
kitsenduste seadmist või nende eelistamist rassi,
nahavärvuse, sugukondliku, rahvusliku või etnilise
päritolu tunnuste järgi, mille eesmärgiks või tagajärjeks
on kaotada või vähendada inimõiguste või
põhivabaduste tunnustamist, kasutamist või teostamist
võrdsetel alustel poliitika, majanduse, sotsiaal, kultuuri
või mis tahes muul ühiskondliku elu alal.
Rassiline diskrimineerimine
Mustanahalise tudengi ründamine oli planeeritud
Allikas: SL Õhtuleht 17. september 2007 9:24
Eesti Iseseisvuspartei juhatuse liige, rassistlike laulutekstidega
silma paistnud ansambli P.W.A laulja Jaanus Koorep tegi
libertaarsotsialistliku liikumise PunaMust internetifoorumis kirjaliku
avalduse Tartus eelmisel nädalal aset leidnud mustanahalise
välistudengi ründamise asjus.
"Organiseerimisega alustati juba mitu kuud tagasi. Kuna ta külastas
Zavoodi üsna tihti, oli tema liikumise trajektoor teada. Erinevaid
taktikaid prooviti mitmeid, kuid kõige efektiivsemaks osutus vana
hea kivirünnak. Operatsioon oli edukas, kive kulutati minimaalselt ja
objekti tabati täpselt sinna, kuhu ka sihiti," kirjutab Jõgeva ja
Tartumaal riigikogusse pürginud rassistlike skinheadide ühe liidrina
tuntud Koorep küberruumis, kirjutab SL Õhtuleht.
Mõisted ja olemus (järg 3)
Genotsiid (kr. genos sugu + ld. Caedere tapma) on
tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise,
rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik
hävitamine. Genotsiidi eesmärk (kavatsetus) eristabki
genotsiidi teistest inimsusevastastest kuritegudest.
Genotsiid võib toimuda vastava ühenduse liikmete
tapmisena, kehavigastuste või vaimsete häirete
tekitamisena, ebasobivate elutingimuste
pealesurumisena, sündimuse takistamisena,
küüditamisena või muul kujul.
Rahvusvahelised
inimõigusorganisatsioonid
Teema 9
Inimõiguste kaitse
rahvusvahelised süsteemid
Inimõiguste kaitse rahvusvahelised süsteemid
liigitatakse alljärgnevalt:
1) Globaalsed ehk ülemaailmsed (nt ÜRO)
kaitsesüsteemid
2) Regionaalsed (nt Euroopa, Ameerika, Aafrika,
Araabia) kaitsesüsteemid
3) Spetsiaalsed kaitsesüsteemid (nt piinamise,
orjuse, genotsiidi ning inimsusevastaste
kuritegude keelustamine, laste õiguste kaitse,
naiste diskrimineerimise keelamine jms).
Inimõiguste kaitse regionaalsed
süsteemid
Euroopa kaitsesüsteemid ­ Euroopa Nõukogu loodud
süsteem. Olulise tähtsusega on inimõiguste kaitse OSCE
raames. Inimõiguste kaitse toimub ka Läänemeremaade
Nõukogu raames ja Suveräänsete Riikide Ühenduses.
Aafrika kaitsesüsteem toimib peamiselt Aafrika Ühtsuse
Organisatsiooni raames
Ameerika kaitsesüsteem toimib peamiselt Ameerika
Riikide Organisatsiooni raames.
Araabia kaitsesüsteem toimib peamiselt Araabiamaade
Liiga raames.
Inimõigustega seotud päevad
Septembri kolmas teisipäev ­ Rahvusvaheline rahupäev
Septembri kolmandal teisipäeval alustab ÜRO Peaassamblee oma
igaaastast istungit, kus arutatakse paljude probleemide üle, et
tugevdada rahu ja koostööd maailma riikide ja rahvaste vahel.
16. oktoober ­ Maailma toidupäev
1945. aastal loodi Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon.
Rääkige sel päeval toidust, toiduvarudest ja nälja põhjustest
maailmas
17. oktoober ­ Rahvusvaheline vaesuse likvideerimise päev
Uurige UNDP koduleheküljel, kui palju on maailmas vaeseid inimesi
ning mida tehakse selleks, et võimaldada inimestel paremini elada.
Inimõigustega seotud päevad
20. november ­ Rahvusvaheline laste päev
Sellel päeval 1959. Aastal võtsid maailma riigid
vastu Lapse Õiguste Deklaratsiooni. Samal
päeval 1989. Aastal ­ 30 aastat hiljem ­ võeti
vastu Lapse Õiguste Konventsioon, mis
kohustab kõikide maade valitsusi tagada lastele
hea elu.
Arutage, millised on laste ja noorte probleemid
Eestis.
Inimõigustega seotud päevad
1. detsember ­ Maailma AIDSi päev
Alates 1988. Aastast soovitab
Maailma Tervishoiuorganisatsioon teadvustada
HIV/AIDSi vastu võitlemist. See haigus on
levinud üle kogu maailma ning laieneb pidevalt.
Vaata siin.
Rääkige sel päeval AIDSist, tema levimise
viisidest ning kuidas ennast selle eest hoida.
Vaata siin.
Inimõigustega seotud päevad
10. Detsember ­ Inimõiguste päev
Sellel päeval 1948. Aastal võttis ÜRO Peaassemblee
vastu Inimõiguste Ülddeklaratsiooni
7. aprill ­ Maailma Tervisepäev
Maailma Tervisorganisatsioon (WHO) kuulutas selle
päeva tervispäevaks juba 1948. Aastal.
Arutage terviseprobleemide ja haiguste üle, mis ikka veel
inimkonda ohustavad (näiteks lastehalvatus,
tuberkuloos, HIV/AIDS)
Inimõigustega seotud päevad
8. mai ­ Punase Risti päev
Sellel päeval 1828. Aastal sündis Sveitsis Henry
Dunant ­ Punase Risti liikumise looja. Noore
kaupmehena rändas ta sõjast laastatud Itaalias,
kus ta oli vapustatud haigete ja haavatud
sõdurite halvast kohtlemisest. Ta kirjutas kuulsa
raamatu pealkirjaga "Solferino mälestused", mis
sai kiiresti tuntuks ning mõjutas tugevasti 1863.
Aastal loodud Punase Risti liikumist.
Tutvustage sel päeval, millist tööd teeb Punane
Rist maailmas ja Eestis
Inimõigustega seotud päevad
15. mai ­ Rahvusvaheline perepäev
Seda päeva tähistati esmakordselt 1994.aastal,
et tugevdada perekonda kui inimese peamist
emotsionaalset ja materiaalset tuge,
teadvustada kaasaja perekonna probleeme ja
rõhutada iga pereliikme võrdeid õigusi ja
kohustusi.
Arutage sel päeval perekonna rollist ühiskonnas
ning selgitage, kuidas saab perekond kaasa
aidata inimõiguste kaitsele.
Inimõigustega seotud päevad
21. mai ­ Maailma kultuuriarengu päev
Seda päeva tähistati esmakordselt 1991. Aastal
ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri
Organisatsiooni (UNESCO) initsiatiivil. Selle
päevaga soovitakse rõhutada kultuuride tähtsust
maailma arengus, tugevdada inimeste kultuurilist
identiteeti ja rahvusvahelist kultuurialast
koostööd.
Võtke osa sel päeval kultuuriüritustest, vestelge
maailma erinevatest kultuuridest.
Inimõigustega seotud päevad
28. mai Amnesty Internationali päev
Sellel päeval 1961. Aastal loodi Amnesty International ­
sõltumatu ülemaailmne liikumine, mis korraldab
kampaaniaid inimõiguste kaitseks, eriti piinamise, julma
kohtlemise, õiglaste kohtuprotsesside saavutamiseks ja
nende inimeste vabastamiseks, keda vangistatakse
nende poliitiliste vaadete pärast.
Selle päeval rääkige poliitilistest vangidest. Kutsuge
rääkima selle organisatsiooni tegevusest mõni Amnesty
Eestis liige.
ÜRO tutvustus (jätk 1)
I maailmasõda lõppes 1919. aastal Pariisis
rahukonverentsiga, kus loodi ka Rahvasteliit.
Liidu peaeesmärk oli "esindada rahvusvahelist
koostööd ning saavutada rahvusvaheline rahu ja
julgeolek"
ÜRO ­ sellise organisatsiooni loomine algas
etapiti Teheranis 1943.,Dumbarton Oaksis1944.
ja Jaltas 1945. aastal.
Inimõigustega seotud päevad
5. juuni ­ Maailma keskkonna päev
Sellel päeval 1972. Aastal peeti suur keskkonna
alane konverents Stockholmis, Rootsis, kus
loodi ÜRO Keskkonna Programm ning arutati
paljude keskkonna probleemidest ning otsiti
lahendusi nende piiramiseks.
Arutage, millised keskkonnaprobleemid
ohustavad teie piirkonda või kogu Eestit.
ÜRO tutvustus (jätk 2)
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
põhikiri jõustus formaalselt 24. oktoobril
1945.
Põhikiri ei ole mitte üksnes ÜRO
asutamisdokument, vaid ühtlasi
mitmepoolne leping, mis sätestab
organisatsiooni liikmesriikide õigused ja
kohustused
ÜRO põhikirja õigusnormid ­ inimõiguste
kaitse ÜRO raames
ÜRO esmasteks eesmärkideks on
rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kaitse
ning inimõiguste ja põhivabaduste
edendamine ja julgustamine (ÜRO
põhikirja artikkel 1)
New Yorgi konventsioon aastast
1954 (ÜRO)
Teema 6
Euroopa Liidu Inimõiguste Harta
aastast 2000
Teema 7
Euroopa sotsiaalharta
Kõik euroopa inimõiguste ja põhivabaduste
konventsioonis puuduvad sätted
majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste
õiguste kohta on sätestatud Euroopa
sotsiaalhartas ja selle lisaprotokollis
Rahvusvahelised
inimõigusorganisatsioonid
Teema 9
Rahvusvahelised
inimõigusorganisatsioonid
Piinamisvastane komitee
Naiste diskrimineerimise likvideerimise
komitee
Rassilise diskrimineerimise likvideerimise
komitee
Lapse õiguste komitee
Võõrtööliste komitee
OSCE ja inimõigused
OSCE ­ Euroopa Julgeoleku ja Koostöö
Organisatsioon (Organization for
Security and Cooperation in Europe)
Eesti täidab endale võetud kohustusi
ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE kaudu ­
vähemusrahvuste kaitse nii ülemaailmsel
kui piirkondlikul tasandil.
OSCE ja inimõigused (järg 1)
OSCE tegutseb oma esindajate kaudu
väga tõhusalt ka Eestis
Esindused on Tallinnas, Sillamäel ja
Narvas, kelle tegevus on aidanud oluliselt
vähendada rahvuspingeid
OSCE ja inimõigused (järg 2)
OSCE inimõiguste alased dokumendid ei
ole üldjuhul juriidiliselt siduvad ja ei pane
riikidele õiguslikke kohustusi, vaid ainult
poliitilisi.
OSCE inimõiguste alased dokumendid või
neis sisalduvad sätted võivad kohati olla
saavutanud tavaõigusliku siduvuse
Millised rahvusvahelised järelevalve institutsioonid
on Eestis kohapeal esindatud?
Milliseid soovitusi nad inimõiguste olukorra
parandamiseks Eestis on teinud?
Kas oskad nimetada valitsusväliseid
organisatsioone Eestis/maailmas, kes tegelevad
inimõiguste olukorra jälgimisega?
Milliste vahenditega nad saavad sekkuda või antud
rikkumistele tähelepanu tõmmata?
PAGULASTED JA
VARJUPAIGATAOTLEJAD
Rahvusvahelised varjupaiga
menetluse põhimõtted
Teema 10
Riiklikud menetlused varjupaiga
taotlejatele
Teema 11
Varjupaigamenetlus
Varjupaigataotluse esitamine
(1) Varjupaigataotlus tuleb esitada Kodakondsus ja
Migratsiooniametile viivitamatult pärast Eestisse saabumist.
(2) Kui piiripunktis viibival välismaalasel puudub välismaalaste
seaduses sätestatud seaduslik alus Eestisse saabumiseks ning ta
soovib taotleda Eestis varjupaika, esitab välismaalane
piirivalveasutusele viivitamatult varjupaigataotluse.
(3) Piirivalveasutuse poolt ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult
tabatud välismaalane, kes soovib taotleda Eestis varjupaika, esitab
piirivalveasutusele varjupaigataotluse.
Toimingud pärast
varjupaigataotluse esitamist
Toimingud pärast varjupaigataotluse esitamist
(1) Varjupaigataotluse menetleja teeb pärast varjupaigataotluse esitamist viivitamatult järgmised
toimingud:
1) vormikohase varjupaigataotluse vastuvõtmine;
2) isiku ja asjade läbivaatus;
3) asjade ja dokumentide hoiule võtmine;
4) isiku tuvastamine;
5) seletuste võtmine Eestisse või Eesti piirile saabumise ja varjupaigataotluse aluseks olevate
asjaolude kohta;
6) fotografeerimine ning vähemalt 14aastase välismaalase daktüloskopeerimine;
7) vähemalt 14aastase taotleja andmete edastamine võrdlemiseks Eurodacsüsteemi
kesküksusele vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 2725/2000/EÜ, mis käsitleb
sõrmejälgede võrdlemise Eurodacsüsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa
kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 110), ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusele
407/2002/EÜ, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodacsüsteemi kehtestamist
Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) 2725/2000 teatavad
rakenduseeskirjad (EÜT L 062, 5.03.2002, lk 15);
8) vajaduse korral tervisekontrolli korraldamine;
9) DNA proovide võtmine ning alla 14aastase välismaalase daktüloskopeerimine, kui teisiti ei ole
võimalik isikut või tema põlvnemist tuvastada.
2) Alla 14aastase välismaalase daktüloskopeerimise ning temalt DNA
proovide võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige nimetatud isiku õiguste
ja huvidega.
(3) Isiku läbivaatust teostab temaga samast soost isik.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingud tehakse ka juhul, kui
taotleja loobub varjupaigataotlusest.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingud on taotleja
suhtes tehtud süüteomenetluses, võib süüteomenetluses kogutud andmeid
kasutada varjupaigamenetluses.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingute ajaks peetakse
taotleja kinni ja ta on kohustatud viibima talle määratud ruumides. Kui
toimingud kestavad kauem kui 48 tundi, peetakse taotleja kinni halduskohtu
loal.
(7) Daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse riiklikku sõrmejälgede
registrisse ja DNA proovide tulemusena saadud andmed riiklikku DNA
registrisse.
8) Piirivalveasutus toimetab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud toiminguid taotleja vastuvõtukeskusesse või esmasesse
vastuvõtukeskusesse ja edastab viivitamatult varjupaigataotluse
koos hoiule võetud asjade ja dokumentidega menetlemiseks
Kodakondsus ja Migratsiooniametile.
(9) Kodakondsus ja Migratsiooniamet suunab pärast käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud toiminguid taotleja
vastuvõtukeskusesse või esmasesse vastuvõtukeskusesse.
(10) Käesoleva seaduse alusel sooritatavad toimingud ei takista
pädevate asutuste toimingute sooritamist süüteomenetluses, samuti
rahvusvaheliste õigusabitaotluste täitmise tagamiseks või
õigusrikkumise ärahoidmiseks tehtavaid toiminguid.
Toimingute erisused varjupaigataotluse
esitamise korral piiril
(1) Piirivalveasutus teavitab varjupaigataotluse
esitamisest viivitamatult asjaomast
kodakondsus ja migratsiooniametnikku ning
kaasab vajaduse korral käesoleva seaduse § 15
lõikes 1 sätestatud toimingute tegemisele selleks
pädeva kodakondsus ja migratsiooniametniku.
Pagulased ja ajutist kaitset vajavad
isikud Eestis
Pagulassseisundi tuvastamiseks on ette
nähtud, menetlus, mille käigus tuleb
välja selgitada, kas antud isikul on
alust saada Eestis varjupaika.
Menetlust viivad läbi KMA ametnikud ja
piirivalveametnikud.
Varjupaigataotleja õigused
saada teavet talle mõistetavas keeles, ka
õiguste ja kohustuste kohta
olla ühenduses UNHCR ( Pagulaste
Ülemkomissari Amet)
omada esindajat
saada kirjalik , põhjendatud otsus varjupaigast
andmise keeldumise kohta
õigus oma õiguste rikkumisel pöörduda
kohtusse
Varjupaigataotleja kohustused
igakülgselt kaasa aitama menetlusele
esitama kõik olemasolevad dokumendid ja
aitama kaasa nende muretsemisele
võimaldama läbivaatust, tervisekontrolli,
sõrmejälgede võtmist
jälgima järelvalvemeetmeid
ilmuma KMAsse menetlustoimingutele
täitma põhiseaduslikku korda ja teisi õigusakte
Varjupaiga taotlemine
taotluse esitamine
toimingud varjupaigataotluse esitamisel
piiril
toimingud
piiratud teovõimega ja alaealine
Varjupaigataotluse tagasilükkamise
alused
keegi teine vastutab läbivaatamise eest
taotleja saabus turvalise riigi kaudu
omab juba varjupaika või kaitset (mujal)
omab elamisluba Eestis
päritoluriik on turvaline
korra juba keeldutud
valeandmed, dokumentide rikkumine
mitte õigeaegne esitamine
rikkunud seadust, järelvalvet
eesmärk on parandada elutingimusi
ei esita usutavaid tõendeid, ütlused vastuolulised,
ebatõenäolised
siis jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata(15) või
loetakse ilmselgelt põhjendamatuks (6..)
Võtmeküsimused õpilastele
Keda peetakse pagulaseks?
Keda peetakse varjupaigataotlejaks?
Mis õigused on pagulasel?
Mis õigused on varjupaigataotlejal?
Missugust kaitset pakuvad pagulastele ja
varjupaigataotlejale inimõigused?
Missugust kaitset pakub pagulastele ja
varjupaigataotlejatele humanitaarõigus?
Missugune on vastavate riigiametnike vastutus
selle vähekaitstud grupiga seoses?
Pagulus
Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka
pagulust. Pagulane põgeneb isikliku
tagakiusamise ja rõhumise eest. Sõda, nälg ja
vaesus on sageli põgenemise ajendiks.
Pagulane on isik, kes on sunnitud oma
kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga
kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku
positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade
tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui
sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel
puudub oma riigi kaitse.
Pagulane
Pagulane ei ole isik, kes saab ise
otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja ta
võib soovi korral kodumaale naasta.
Migrant ei ole pagulane, sest ta jätab tihti
oma kodumaa maha parema
elatustaseme või töö tõttu.
Sissejuhatus
Mõned aastad tagasi hinnati pagulaste ja
varjupaigataotlejate koguarvuks maailmas üle 50
miljoni, enamus neist asuvad Aafrikas ja Aasias
kuid ka meil juba see arv hakkab jõudma
sadadesse.
Mõned aastad tagasi hinnati pagulaste ja
varjupaigataotlejate koguarvuks maailmas 45 ­
50 miljonit inimest, enamus neist asuvad
Aafrikas ja Aasias, kuid ka meil Eestis on see
tänaseks üle 100 inimese aastas.
Sissejuhatus (jätk 1)
Tegelema pagulaste probleemiga peab, sest peab
olema solidaarne teiste EL liikmesriikidega.
Nõukogude okupatsiooni eest põgenes 1939
aastal ligi 100 000 eestlast välismaale. Nüüd
peab ka Eesti riik näitama üles mõistvat suhtumist
pagulastesse. Kõik pagulased ei ole terroristid ja
arvatakse, et 90% on majanduspagulased, kes
otsivad paremat elukeskkonda. Avalikkus ei saa
aru, kes on kes ja sellele on suur vastuseis.
Sissejuhatus (jätk 2)
Eesti peab olema valmis pagulaste
vastuvõtmiseks. Ukrainas on miljoneid
pagulasi, kes otsivad aktiivselt võimalust
Euroopasse pääsemiseks ja Eesti võib olla
transiitriigiks "varjupaiga turistidele".
Ukraina pagulastele on sihtriikideks
Portugal ja Hispaania.
Sissejuhatus (jätk 3)
Pagulus on maailmas muutunud äriks. Inimesed ei soovi
kehvades oludes ja kehvalt elada ning proovivad kõikide
vahenditega pääseda heaolu ühiskonda. See protsess
algas Euroopas juba 60 aastatel ja tõusvas joones
kestab tänaseni. Pagulaste vastuvõtu tänapäeval
määrab ära sihtriigi võimekus ja sotsiaalabi. Pagulaste
Konventsiooni eesmärk on et "sõbralikult" elaksid koer ja
kass, rebane ja kana, kurg ja konn. Kuid viimase aja
sündmused Euroopas (Prantsusmaa, Ungari, Hispaania,
Itaalia, Saksamaa jne) näitavad et heade kavatsustega
sillutame teed põrgusse.
Kasutatavad mõisted
Pagulased ("põgenikud")
"kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi,
usu, rahvuse, sotsiaalsetesse gruppides
kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast
viibib väljaspool kodakondsusejärgset riiki ega
suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt
kaitset või kes viibib kodakondsusetuna
väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda
või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda."
Kasutatavad mõisted
Ajutise kaitse saaja on välismaalane, kes on
sunnitud (tavaliselt rahvusvaheliste
organisatsioonide üleskutse tulemusena) oma
päritoluriigist või piirkonnast lahkuma või on
sealt evakueeritud riigis valitseva olukorra tõttu,
nagu relvakonflikt, püsiv vägivald või muude
inimõiguste pidev rikkumine.
Kasutatavad mõisted
Elamisluba ­ dokument, mis annab välismaalasele õiguse viibida
riigis pikemalt. Eestis antakse tähtajalisi elamislubasid
kehtivusajaga kuni 5 aastat ja pikaajalisi elamislubasid. Tähtajaline
elamisluba ei anna üldjuhul õigust töötada.
Elamisõigus ­ on õigus, mille Euroopa Liidu kodanik omandab
elades ükskõik millises teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja
registreerides oma elukoha antud riigis. Eestis antakse liikmesriigi
kodanikule tähtajaline elamisõigus viieks aastaks, kui kodanik
registreerib oma elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses
sätestatud korras. Viie aasta möödudes pikeneb elamisõiguse
tähtaeg automaatselt veel viieks aastaks, kui liikmesriigi kodaniku
elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud ja tema tähtajalist
elamisõigust ei ole lõpetatud.
Kasutatavad mõisted
Kodakondsuseta isik ­ isik, kellel ei ole ühegi riigi
kodakondsust ning kellel ei ole ka võimalust seda vabal
tahtel saada. Kodakondsuseta isikud on enamasti selle
riigi kaitse all, kus nad elavad. Eesti ei loe endise NSV
Liidu kodanikke, kes viibivad Eestis ja kes ei ole
omandanud hiljem ühegi riigi kodakondsust
kodakondsuseta isikuteks, kuna neil on võimalus
registreerimise läbi omandada Vene Föderatsiooni
kodakondsus. Ka apatriid.
Kodanik ­ isik, kellel on mõne riigi kodakondsus.
Kasutatavad mõisted
Määratlemata kodakondsusega isik ­ isik, kes on jäänud
varasemast kodakondsusest ilma seoses tema
kodakondsusjärgse riigi lakkamisega (nt endise NSV
Liidu ja Jugoslaavia kodanikud), kuid ei ole realiseerinud
võimalust saada mõne järglasriigi kodakondsus.
Naturalisatsioon ­ õiguslik protseduur, mille läbi
välismaalane saab riigi kodakondsuse. Enamik riike
seab naturalisatsiooniks rida tingimusi (paiksustsensus,
riigikeele oskus, seaduste ja ajaloo tundmine jms).
Kasutatavad mõisted
Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei
kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust
arvata, et tema riigist tagasi või väljasaatmine
päritoluriiki võib talle antud riigis kaasa tuua tõsise ohu,
nagu vägivalla rakendamise, piinamise või
surmanuhtluse kohaldamise.
Tööluba ­ dokument, mis annab riigis legaalselt viibivale
välismaalasele õiguse töötada kas kindla tööandja juures
või samal alusel ülejäänud residentidega. Eestis
pikaajalist elamisluba omav välismaalane tööluba ei vaja.
Kasutatavad mõisted
Viibimisõigus ­ on Euroopa Liidu kodaniku õigus viibida
kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel ükskõik
millises teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Eestis peab
Euroopa Liidu kodanik hiljemalt kolme kuu möödumisel
riiki sisenemise päevast arvates oma elukoha
registreerima rahvastikuregistri seaduses sätestatud
korras.
Välismaalane ­ isik, kellel on mõne muu riigi
kodakondsus, kes on kodakondsuseta või kelle
kodakondsus on määratlemata ja kes viibib riigis viisa või
elamisloa alusel, lühiajaliselt ka viisata, juhul, kui riikide
vahel kehtib viisavaba liikumise leping.
Välismaalaste õigused
Eestis viibivate ja elavate välismaalaste ja
kodakondsuseta isikute kohta kehtib
välismaalaste seadus. Varjupaika ning pagulase
staatust saab Eestis taotleda pagulaste seaduse
alusel, mis on kooskõlas ÜRO pagulasseisundi
konventsiooni põhimõtetega.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil õigus
välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute
suhtes seadustega kehtestada piiranguid ning
kitsendada nende õigusi.
Kasutatavad mõisted
Varjupaigataotleja ­
On välismaalane, kes Eestis viibides, sealhulgas
piiripunktis taotleb Eesti Vabariigilt varjupaika ,
kes näiteks pärast Eestisse saabumist taotleb
siin Eesti riigi kaitset. Turvapaigataotlejale
antakse pagulase staatus ja õigus jääda
Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa
tagakiusamise kartusel koju tagasi pöörduda.
Kasutatavad mõisted (jätk)
Varjupaigataotleja
Varjupaigataotleja on välismaalane, kes Eestis
viibides, sealhulgas piiripunktis, taotleb Eesti
Vabariigilt varjupaika" ja paragrahv 4 "Pagulane"
, et "Pagulane on käesoleva seaduse
tähenduses ja kooskõlas konventsiooni ..."
artikliga 1 ja sellesse protokolliga tehtud
parandusega, välismaalane, "...2) kellele Eesti
Vabariik on andnud varjupaiga."
Asüülitaotlejad 2004
Kokku 676 000 taotlust (langus 19 %
2004)
Euroopas 440 000
Ameerikas 84 000
Aafrikas 82 000
Aasias 35 000
Uued taotlusriigid 2004
Vene Föderatsioon 32 500
Serbia ja Montenegro 30 500
Hiina 29 000
Kongo 28 000
Türgi 27 000
Iraak 23 000
Somaalia 22 000
Kolumbia 20 000
Nigeeria 18 000
Iraan 15 500
India 15 300
Pakistan 15 300
Pagulaste õiguste arengu ajalooline aspekt (jätk 1)
Rahvasteliidus määrati 1921. aastal
põgenike ülemkomissariks Norra esindaja
Fridtjof Nansen, kes seadis sisse põgenike
reisidokumendi nn "nanseni passi".
Pagulaste õiguste arengu ajalooline aspekt
(jätk 2)
Üksikisiku õigus otsida tagakiusamise eest varjupaika
teises riigis oli sätestatud veel Havanna 1928. aasta
lepingus,
Montevideo 1933. aasta poliitilise varjupaiga lepingus,
Caracase diplomaatilise asüüli lepingus,
1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 14,
1969. aasta Ameerika inimõiguste konventsiooni artikli 22
lõikes 7,
Aafrika inim ja rahvusõiguste konventsiooni artikli 12
lõikes 3,
Saksamaa põhiseaduse paragrahv 16 lõikes 2.
Pagulaste kaitse koht inimõiguste üldises
struktuuris.
I ASTE ÜRO tasandi inimõiguste
masinavärk:
Inimõiguste Komisjon Majandus ja
Sotsiaalnõukogu juures. Selle komisjoni poolt
loodud teemakohased eriesindajad:
Eriesindaja riigisiseselt ümberasustatud isikutega
seotud küsimustes.
ÜRO Rahvusvaheline Kohus;
ÜRO Pagulaste Ülemkomissari amet
Valitsusvälised: R P R K (Punane Rist).
Pagulaste kaitse koht inimõiguste üldises
struktuuris. (jätk 1)
II ASTE Euroopa tasandi inimõiguste
masinavärk:
Euroopa Nõukogu (EN);
Väljaandmise Euroopa konventsioon ja
lisaprotokollid.
Pagulaste kaitse koht inimõiguste üldises
struktuuris. (jätk 2)
III ASTE Eesti riigisiseste inimõigustekaitse
mehhanismid:
Eesti Vabariigi Põhiseadus;
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seadus (2006,01,07);
Sotsiaalministeerium, kes on Vabariigi Valitsuse
poolt määratud koordineerima tööd varjupaiga
taotlejate ja pagulastega.
Valitsusvälised asutused Eesti Punase Risti
Selts
Pagulaste õigused rahvusvahelistes
inimõigustes ja Eestis
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
pagulaste õigustest:artikli 14 esimeses
lauses: "Igal inimesel on tagakiusamise
korral õigus taotleda ja kasutada
varjupaika teistes maades. Seda õigust ei
ole jälitamise puhul, mis tuleneb
mittepoliitilisest kuriteost või teost, mis on
vastuolus Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni eesmärkide ja
põhimõttega."
Pagulaste õigused rahvusvahelistes
inimõigustes ja Eestis
Rahvusvaheline pagulaskaitse
Pagulaste vastuvõtmine ja rahvusvaheline
kaitse tugineb pagulaste juriidilist staatust
puudutavale ÜRO lepingule, mis sõlmiti
1951.aastal. Lepingule on alla kirjutanud
139 riiki. Eesti kirjutas sellele lepingule alla
1997. a.
Pagulaste õigused rahvusvahelistes
inimõigustes ja Eestis
Kuigi ÜRO määratlus pagulasest tundub olevat
üpris selge, on paljude riikide ametnikel raskusi
täpselt väljas selgitada, kes on tõeline pagulane.
See on eriti raske massina piirile ilmuvate
inimeste puhul. Välismaalasi, ka pagulasi,
puudutavad seadusemuutused Euroopa riikides
toimuvad sageli vastavalt sellele, kui suur on
immigrantide juurdevool.
ÜRO pagulasseisundi konventsioon (jätk 1)
Artikli 1 lg C sätestatu alusel ei saa kaitset
varjupaiga taotleja, kes:
"(1) on vabatahtlikult võtnud uuesti vastu oma
kodakondsusjärgse riigi kaitse;"
"(2) olles kaotanud kodakondsuse on selle
vabatahtlikult uuesti omandanud;"
"(3) on omandanud uue kodakondsuse ja on oma
uue kodakondsuse järgse riigi kaitse all;"
"(4) on vabatahtlikult naasnud riiki, kust ta oli
lahkunud või millest väljapoole ta oli jäänud
tagakiusamiskartuse tõttu" .
ÜRO pagulasseisundi konventsioon (jätk 2)
V peatüki artikkel 33 "Välja või
tagasisaatmiselubamatus kätkeb:
"1. Osalusriik ei saada pagulast oma
territooriumilt välja ega tagasi selle
territooriumi piiridele, kus tema elu või
vabadus on ohus mingisse rassi,
rahvusesse või usku või sotsiaalsesse
gruppi kuulumise või poliitiliste
veendumuste tõttu."
ÜRO pagulasseisundi konventsioon (jätk 3)
Riik annab pagulasele ühe järgmist tüüpi õiguse:
1) võrdsed õigused pagulasseisundi konventsiooni
osalusriigi kodanikega, näiteks õigus saada
põhiharidust;
2) võrdsed õigused põgeniku kodakondsusriigi
kodanikega, näiteks õigus abielluda;
3) võrdsed õigused välisriigi kodanikega, kelle
õiguste kohta on sõlmitud riikidevaheline leping,
näiteks õigus palgatööle;
4) võrdsed õigused välisriigi kodanikega, näiteks
õigus tegutseda ettevõtluses.
ÜRO pagulasseisundi konventsioon (jätk 4)
Eesti Vabariik on täitnud oma ülesanded
"Pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuari
1967. aasta pagulasseisundi protokolliga
ühinemise seadusega". Seadus teeb järgmised
vajalikud reservatsioonid:
1) "Eesti Vabariik peab konventsiooni artiklites 23
ja 24 sätestatut üksnes soovituslikuks, kuid mitte
õiguslikult siduvaks", artikkel 23 on "Riiklik
toetus" ja 24 on "Tööõigus ja sotsiaalhooldus";
ÜRO pagulasseisundi konventsioon (jätk 4)
2) artiklile 25 "Haldusabi" suhtes järgnevas
sõnastuses "eesti Vabariik ei ole seotud
kohustusega anda välja dokumente või tunnistusi
välisriigi ametiasutuse asemel juhul, kui Eestil
puuduvad dokumentide ja tunnistuste
väljaandmiseks vajalikud andmed.";
3) artikli 28 "Reisidokument" lõike 1 suhtes
järgnevas sõnastuses "Eesti Vabariik ei ole
kohustatud välja andma artiklis 28 ettenähtud
reisidokumente viie aasta jooksul, alates
konventsiooni jõustumisest."
Pagulaste kaitse humanitaarõiguses
Sellele küsimusele on suunatud:
GK IV art 44 "Kui kinnipidav riik
kasutab käesolevas konventsioonis
nimetatud järelvalvemeetmeid, ei või ta
kohelda põgenikke, keda tegelikult ei
kaitse ükski valitsus, vaenuliku riigi
kodanikest välismaalastena ainuüksi
seetõttu, et de jure on neil vaenuliku
riigi kodakondsus" ;
ja 1977. aasta GK I lisaprotokoll.
Pagulaste kaitse humanitaarõiguses (jätk I)
Genfi IV konventsiooni artikkel 49 sätestab
"kaitstud isikute üksikud või massilised
ümberasustamised, samuti nende deporteerimine
okupeeritud territooriumilt okupeeriva riigi või
mõne muu riigi territooriumile, olgu see
okupeeritud või mitte, on motiivist olenemata
keelatud".
Edasi sedastatakse samas artiklis, et: "okupeeriv
riik ei või okupeeritud territooriumile deporteerida
või ümber asustada osa oma tsiviilelanikkonnast".
Pagulaste kaitse humanitaarõiguses (jätk 2)
1977. aasta I lisaprotokolli artikli 85 "Käesoleva
protokolli rikkumiste tõkestamine" lõike 4 ( raskete
rikkumiste loetelu) punkt a sedastab, et eespool
osutatud tegusid peetakse rasketeks rikkumisteks,
kui need on toime pandud tahtlikult ning
konventsiooni või protokolli rikkudes.
Valitsusvälised rahvusvahelised
pagulastekaitse asutused
· Pagulaste Ülemkomissari Amet
(UNHCR) on loodud ÜRO Peaassamblee
allorganina 1951. aastal. Põhikirja artikli 1 järgi on
ülemkomissari peaülesandeks tagada pagulaste
rahvusvaheline kaitse ning leida püsivad
lahendused pagulaste olukorrale, abistades selleks
valitsusi pagulaste vabatahtlikul repatrieerimisel või
nende uue kodumaa ühiskonda assimileerimisel.
Ülemkomissari töö on "täielikult mittepoliitiline"
ning "humanitaarne ja sotsiaalne".
Valitsusvälised rahvusvahelised
pagulastekaitse asutused (jätk 1)
Rahvusvahelise Punase Risti Komitee.
Rahvusvaheline Amnestia tegeleb "inimeste
kadumise", inimeste ebaseaduslike karistamiste,
kohtuväliste hukkamiste jne liiki inimõiguste rikkumistega
võimude poolt. AI 14punktilises inimeste kadumise
tõkestamise programmis on mõiste "inimeste kadumise"
määratlus: ""Kadunud inimesed" on inimesed, kelle riigi
esindajad on vangi võtnud, kuid kelle asukohta ja käekäiku
varjatakse ning kelle vangistust eitatakse".
Pagulase reisidokument
väljaandja: KMA
Tootja:
De La Rue International
turvalisus:
­ ICAO standard 930301
­ Resolution of 17.10.2000
­ ISO 75011
Kehtivus:
Tajutine: max. 2 aastat
alaline: 10 aastat
Taotlemise koht
Asüülitaotlejad riikide kaupa
· Iraq 17
· Turkey 10
· Afghanistan 8
· Pakistan 8
· Russia 8
· Georgia 6
· Nigeria 4
· Syria 4
Algeria, Armenia, Gambia, Ghana, India,
Moldova, Somalia, Turkmenistan, Ukraine,
Usbekistan
Esmane küsitlus
Viib läbi kas piirivalve või KMA ametnik.
küsitleb välismaalast taotlemise põhjuste
kohta, Eestisse saabumise asjaolude kohta
teeb kindlaks välismaalase isiku
olemasolevate dokumentide põhjal
korraldab sõrmejälgede võtmise,
fotografeerimise ja vajadusel tervisekontrolli
võtab vastu vormikohase taotluse
Varjupaigataotluse kiirmenetlus
Eesmärk: vältida pikaajalist ja kulukat
varjupaigataotluse menetlust.
Viiakse läbi taotleja suhtes, kui:
taotleja kodakondsusriiki või alalist
elukohamaad on alust pidada turvaliseks
taotleja on saabunud Eestisse turvalise riigi
kaudu
taotlus on ilmselgelt põhjendamatu
Kiirmenetlus ( järg )
Menetleja võtab vastu otsuse, kas saata
välismaalane riigist välja või muude
asjaolude ilmnemisel saata edasi
menetlemiseks KMAsse
Välismaalane võib 10 päeva jooksul otsuse
teatavakstegemisest vaidlustada seda
halduskohtus.
Taotlust vastuvõtva
piirivalveametniku kohustused
kuulama ära ükskõik mis viisil esitatud
varjupaigataotlemise soovist ja võtma enda
kätte isiku dokumendid
kandma ette koheselt vahetule ülemale
tõkestama isiku omavolilise lahkumise
piiripunktist
Pagulasseisundi lõppemine
isik pöördub vabatahtlikult
kodakondsusejärgsesse riiki, elukohamaale
asub elama mõnda teisse riiki
saab mõne kodakondsuse
varjupaiga saamise asjaolud on ära
langenud
võetakse ära seoses rikkumistega
Lõpetab pagulasseisundi KMA otsus
Varjupaigataotleja
Peale varjupaigataotluse vormistamist ja
paberite täitmist väljastatakse
varjupaigataotleja tunnistus
Otsused 1998-2004
Pagulase staatus 4
Elamisluba 9
tagasilükatud 3
keeldutud 41
Lõpetatud 28
menetluses 7
Kokkuvõte
Õppematerjali põhiteemad olid:
Mõisted;
Pagulasel on õigus üldisele kaitsele inimõiguste
normdokumentide alusel ning lisakaitsele
pagulasseisundi konventsiooni alusel;
Konventsiooni ei kohaldata teatud isikutele;
"mittetagasisaatmise" printsiibist kinni pidamine;
Pagulased ja humanitaarõigus;
Valitsusvälised rahvusvahelised pagulaste kaitse
asutused.
1984.a. Piinamisvastane
konventsioon
ÜRO 1984. aasta Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust
alandavate kohtlemis ja karistamisviiside vastast konventsioon (RT II 1994,
14, 44) sätestab muuhulgas:
iga riik kohustub rakendama meetmeid et ära hoida piinamisi tema
jurisdiktsiooni all (ka selles riigis registreeritud mere või õhusõiduki pardal
jne) oleval territooriumil (art 2 lg1);
piinamist ei saa õigustada mitte mingisugused erandlikud asjaolud, mis need
ka poleks: ei sõda ega sõjaoht, ei seesmine poliitiline ebastabiilsus ega mis
tahes erakorraline olukord. Kõrgemalseisva ülemuse või riigivõimu käsk ei
saa õigustada piinamist (art 1 lg 2 ja 3);
piinamise keelustamist käsitlevad õppematerjalid ja informatsioon võetakse
täies ulatuses programmidesse, mille põhjal valmistatakse ette täitevasutuste
personali ning sõjalist, meditsiinilist või tsiviilpersonali, ametiisikuid ning
teisi, kes võivad olla mis tahes vormis seotud vahistatud, kinnipeetud või
karistust kandvate isikute vahi all pidamise, ülekuulamise või nende
kohtlemisega (art 10 lg 1);
Kokkuvõte
Käesolev õppematerjal on mõeldud
andma õppuritele üldist ettekujutust ja
ülevaadet inimõiguste arengust, sisust,
põhilisest ÜRO ja Euroopa Nõukogu
lepingutest ksenofoobia vastu võitlemise
õiguste valdkonnas, ning tutvustama
varjupaigamenetluse üldiseid põhimõtteid.