Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimõigus, inimõigused, konventsioon, inimõigusi, üksikisik, deklaratsioon, üro, komisjon, protokoll, orjus, süüd, säte, araabia, relv, piinamise, kohtunik, diskrimineerimine, piinamine, reservatsioon, lepingud, aktid, lähenemine, humanitaarõigus, aasia, diskrimineerimise, kodakondsus, lubatu, inimväärikus, surmanuhtluse, kuritegu, puudutava1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
- Objektiivne nautimine Inimõiguste kujunemine Filosoofilised alused - Alates antiigist, lõpetades loomuõigusega Ajaloolised sündmused: - Olulisemad varasemad aktid - 19nda sajandi liikumised Kaasaegsete inimõiguste tekkimine - ÜRO - Olulisemad kaasaegsed aktid Õiguse vormid - Positiivne õigus – instutsionaliseeeritud, kirjutatud õigus - Loomuõigus – printsiibid, üldised moraalsed standardid o Inimõigused – 20nda sajandi termin, varem räägiti loomuõiguset või inimese õigusest Loomuõigus Antiik - Platon - Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus), lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant
Mitte mingil tingimusel ei tohi nendest taganeda. Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning teatud eesmärkidel kasutatav, näiteks teiste isikute õiguste kaitseks. Kõik inimõigused on välja toodud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.
on aga kriitikud leebe regulatsiooni kontseptsioonile ette heitnud. Rahvusvahelise õiguse kodifitseerimine kodifitseerima - õigusakte või -norme süstematiseerima ning terviklikuks seaduskoguks ühendama. Tavaõiguse kodifitseerimise eelisteks on täpsus, juurdepääs ning fakt et enda koostatud õigust tunnustatakse meelsamini. Puudustena võib välja tuua selle et see on ajamahukas ning selle läbikukkumine ohustab väljakujunenud tavaõiguse norme. Rahvusvahelise Õiguse Komisjon Asutati 1947.a ÜRO poolt. Valmistas ette Genfi konventsioonid ja Viini konventsioonid. Koosseis: algselt 15 rahvusvahelise õiguse valdkonna õigusteadlast, praegu üle 30 teadlase, kes valitakse ÜRO Peaassamblee poolt viieks aastaks põhimõttel, et esindatud oleks maailma peamised õigussüsteemid. Tegevus: rahvusvahelise õiguse kodifitseerimine ja rahvusvahelise õiguse edasiarendamine. Rahvusvahelise õiguse subjektid
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes
Neil puudub otsene õiguslik toime, kuid need mõjutavad juriidilisi otsusi. Võivad väljenduda mittesiduvates otsustes, jõustumata lepingute otsustes jms. Rahvusvahelise õiguse allikate hierarhia ja ius cogens Kõige kõrgema jõuga on ius cogens'i normid, nendest kõrvalekaldumine on lubamatu. Ius cogens normid on näiteks: jõu kasutamise keeld, riikide võrdsus ja enesemääramise õigus, orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeld, kohustus austada inimõigusi jt Rahvusvahelisi tavanorme ja lepingunorme peetakse võrdse õigusjõuga normideks vastuolu puhul kasutatakse lex posterior põhimõtet. Veel vähemtähtsad on kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamus; nendest omakorda leebe regulatsioon ja organisatsioonide mittesiduvad otsused. Rahvusvahelise lepingu kehtetuse alused Rahvusvahelise lepingu Leping on tervikuna tühine Sõlmimiseks on kasutatud jõudu või
INIMÕIGUSED Jaak Roosaare 29.jaanuar.2013 Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest? Inimesi kaitstakse ka nende enda elukoha eest. Riigid võisid oma kodanikega teha ükskõik mida nad tahavad oma territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. See on arenenud aeglaselt ja problemaatiliselt viimastel aastatel rohkem. Nr Süürias, vahelesekkumised on seletatud ja põhjendatud, kui enesekaitset. Kahtlemata on riikidel õigus
(Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. ÜRO peaassamblees-seadusandlik võim on esindatud iga riik ühe häälega-selle otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. ÜRO julgeoleku nõukogu. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. On mitmeid kohtuid ntks Rahvusvaheline Hagikohus. (I a kaasuse puhul rahvusvaheline kohus ei saa hakata õigust mõistma-sest pole jurisdiksiooni, mille riigid peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on
- organisatsiooni eesmärkide ja funktsioonide täitmine Ka õigussubjektsus võib olla tuletatud ÜKSIKISIKUD ❏ Üksikisiku staatus pole üheselt määratletav (meie ei saa ise endale rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi võtta. Me ei saa astuda diplomaatilistesse suhtesse, ei saa olla rahvusvaheliste organisatsioonide liikmes, ei saa sõlmida rahvusvahelisi lepinguid) ❏ See oleneb otseselt riikide tahtest, sest üksikisik saab oma rahvusvahelised õigused ja kohustused ennekõike riikide käitumise tulemusena ❏ Õigused ja kohustused on sõltuvuses riikide tahtest - inimõigustest - rahvusvahelisest humanitaarõigusest (sõjapidamise reeglid) - rahvusvahelisest kriminaalõigusest Erijuhtumid: ❏ Ajaloolistel põhjustel tekkinud subjektid, mis ei mahu eelmiste kategooriate alla ❏ Peamised erijuhtumid: - Püha Tool - Malta Ordu
USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide lahendamisele, rahu säilitamisele ja rv õ jõustamisele (selektiivselt ja lähtuvalt enda huvidest). ÜRO osatähtsuse langus ja sõjaliste liitude (NATO) osatähtsuse tõus, samuti suund regionaliseerumisele. Probleemideks vabakaubanduse edendamine, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, kkkaitse, etniliste, rassiliste ja usuliste konfliktide vältimine. Õigusvaldkondade seotuse ja mõju kasv. Väärtused, nagu inimõigused ja vajadus aidata kaasa ühisk arengule, mõj oluliselt teisi rv õ-se valdkondi. Põhiprintsiibid (8) Kirjas 1945 ÜRO põhikirjas ja 1970 ÜRO resolutsioonina vastu võetud rv õ-se prints deklarats-s. kuna dek mittesiduv, siis prints jur siduvuse kindlakstegem-ks tuleb pöörduda rv-se praktika ja jur siduvate rv-ste dok poole. Need keht nii tavaõigusnormidena kui kodisitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rv-sse lepingutesse. Riikide suveräänsus (6) ja võrdsus:
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? § 5. Rahvusvahelise õiguse süsteem Rahv.-vah. õiguse vanemad reguleerimisvaldkonnad on nt riikide staatus rahv.-vah. õiguses, õigusjärglus, vastutus, rahu ja julgeolek, sõjaõigus, lepinguõigus, mereõigus, diplomaatilised suhted. Uuematest reguleerimisvaldkondadest võib nimetada nt inimõigusi, rahvusvahelisi organisatsoone, majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD § 1. Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks olema midagi lisaks, et ta võtaks õiguse kuju. Riigil on legitiimsus
Seal ilmnes minu huvi Eesti kohtusüsteemi vastu ning selle jätkuks soovisin tutvuda inimõiguste kohtu põhimõtetega. Tahtsin täiendada oma teadmisi ja teada saada, mis asutus see on ja kuidas see on seotud Eestiga. Leidsin materjali teema kohta raamatust ,,Inimõigused ja nende kaitse Euroopas" (Uno Lõhmus) ja Internetist välisministeeriumi kodulehelt. Raamatus oli põhjalikult kirjeldatud Euroopa Inimõiguste Konventsioonis inimõigusi ja põhivabadusi. Selleks, et teada oma õigusi ja osata neid kaitsta, ei piisa konventsiooni lugemisest, vaja on tunda ka inimõiguste kohtu praktikat. Inimõiguste kohtu lahendid on abiks kaebuse koostamisel ja arusaamiseks, millal pole mõtet kohtusse pöörduda. Internetis leidus mõningaid fakte inimõiguste kohtu ajaloo, struktuuri ja kaebuste kirjutamise kohta. Lahendid on inglise ja prantsuse keeles kättesaadavd Euroopa Inimõiguste Kohtu
RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. Rahvusvaheline süsteem jalgpall (ilma kohtunikuta) kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda
Inimõigused Referaat Juhendaja: Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada. Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutsev inimeste jaoks. Riigisisese seadusandluse tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks. Inimõigused põhinevad inimestevahelisel kokkuleppel ning on sotsiaalselt konstrueeritud. Need on moraalsed ning kaitsevad inimest riigi vastu. Nende praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses ning seda valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimestel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi.
mis lähtub oma tegevuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, kes on selle konventsiooni ratifitseerinud (47 liikmr). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui lkmr kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguste konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel sõlmitud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. EIÕK on tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Eesti riik on võtnud endale kohustused teiste lepinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsek. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5
järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, st inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist näites selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikute kui ka inimrühmade kohta. Inimrühmad on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjekt võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: 1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused.
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu:
- abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust d) andma lojaalsusvande Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise tingimused: Igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 2. Inimõigused Inimõigusi sätestavad dokumendid: 1) 1948 a. Võeti vastu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon - ei ole siduv dokument riikide suhtes - ÜRO riigid peavad unnustama seda - põhiideed leiduvad riikide põhiseadustes - Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk 2) 1950 a. Töötati välja Euroopa Nõukogu poolt Euroopa inimõiguste konvetsioon - on siduv dokument - õigused selgemalt lahti seletatud kui ÜRO inimõiguste deklaratsioonis 3) 1961 a. Euroopa sotsiaalharta
rahvuslik võrdsus. 7. Kuidas püütakse luua olukorda, et vang ei muutuks ühiskonnavaenulikuks ega võõranduks sotsiaalsetest normidest? Talle antakse võimalus käia koolis, külastada jumalateenistusi, osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka tööd, mille eest ta saab minimaalset töötasu, mis hiljem vanglast väljudes oma elu ülesehitamiseks suureks kasuks tuleb. §3.4 Inimeste õigused, vabadused ja kohustused. 1. Mis on inimõigused? Nende eripära võrreldes teiste õigusliikidega? Inimõigused on õigused, milles peegelduvad üldised inimlikud väärtused ja ideaalid. Esimene eripära on see, et vajalikud tingimused peavad looma valitsus ja riik; inimesel on aga õigus nõuda nende austamist. Teiseks inimõiguste eripäraks on see, et need on kujunenud rahvusvaheliselt. 2. Mis on, millal ja miks loodi ÜRO? Kuidas on see seotud inimõiguste kujunemise ja hoidmisega?
samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu olemasolu. Samuti sisaldab see vähimat kaitset individuaalse ja kollektiivse vägivalla, haiguste ja looduskeskkonna ohtude eest. Kõigil inimestel on õigus oma kultuurilise elukeskkonna säilimisele. Poliitiline julgeolek – mõiste keskmes on riik ja selle eesmärgiks on elimineerida ohud, mis riiki nõrgestavad. See võib olla tihedalt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1
juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahvusvaheline õigus = kehtib kõigi riikide suhtes (kuulub peamiselt tavaõigus, nt agressiooni keeld) 2) üldine rahvusvaheline õigus = kehtib enamiku riikide suhtes (kuulub peamiselt lepinguline õigus, nt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuut)
(Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik – Euroopa Liit – Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. ÜRO peaassamblees-seadusandlik võim on esindatud iga riik ühe häälega-selle otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2. täidesaatve – Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. ÜRO julgeoleku nõukogu. 3. kohtuvõim – Rahvusvaheline Kriminaalkohus – on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus – ainult EL. On mitmeid kohtuid ntks Rahvusvaheline Hagikohus. (Iga kaasuse puhul rahvusvaheline kohus ei saa hakata õigust mõistma-sest pole jurisdiksiooni, mille riigid peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on
nad ei tea ega oska midagi arvata näiteks valimistel hääletamisest ning valitakse huupi ilma tutvumata kanditaatide programmiga. Ning siis tuleb lihtsalt leppida valitud poliitikaga, mis ei vasta ootustele. Inimesed ei oska esitada omapoolseid argumente või ettepanekuid ajakirjanduses. Nii kritiseeritakse valitsust ja poliitikuid kuigi ei vaevuta isegi päevaprobleemidega ennast kurssi viia. 5. Mida nimetatakse inimõigusteks? Miks on neid vaja? Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Inimõigusi on vaja kuna nende põhimõtete järgimine annab vabaduse, lugupidava suhtumine kaasinimestesse, inimväärsed elutingimused. Need annavad inimestele õigused. 6. Nimeta olulisemad (2-3) põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused ja kultuurilised õigused. Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele. Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus. • Sõnavabadus. •
muudatuse heaks kiitma koosseisulise häälteenamusega & teine koosseis peab muudatuse heaks kiitma esimesel lugemisel 3/5 RK liikmete toetus(61 häält) ) · kiireloomuline muutmine (Ettepaneku PS-e kiireloomuliseks muutmiseks peab tegema 4/5 RK liikmetest. Ja ettepanek ise peab saama 2/3 toetust) Tavaseaduse vastuvõtmine Ettepaneku seaduse algatamiseks võivad teha: · RK lihtliige · RK fraktsioon · RK komisjon · vabariigi valitsus / täidesaatev võim 80% seaduseelnõudest(ettepanekutest) tuleb valitsuselt, sest valitsus tegeleb igapäevaelu korraldamisega. Seaduse moodustamise protsess: · moodustatakse töögrupp / esialgne seadusprojekt / oma ala spetsialistid · kooskõlastamine algatajaga · RK juhtivkomisjon / hakkab juhtima seaduseelnõu menetlust / ntx Rahanduskomisjon, Majanduskomisjon · RK täissaal 1
Nt 1 ei saa avaldada infot kuna see on seotud riigi julgeolekuga või kaitsta politsei meetodiavaldamisest kuidas nad saanud info. Ei tohi olla süüdistaja otsus, aga selle otsuse peab tegema kohus kas avaldad infot vastaspoolele või mitte. Õigus vaikida. Sannders v UK (1996) Gines tegevjuht kes oli seotud ebaseadusliku aktsiatehingutega. Sannders leidis et kuna tegemist on kriminaalõigusega seega tal on õigus vaikida. Siin kohus ütles et konventsioon ei maini õigus vaikida, aga õigus vaikida on rahvusvaheliselt tunnnutatud põhimõte ja seetõtu see on kirjutatud artikli 6, mis tähendab seda et Inglidsmaa rikkus art 6, mis mõjus Sanndersi hakvasti. Miks see õigus on vaja? Kaitseb süüdistavat riiki võimu kuritarvisest, et al ei oleks võimaluse kasutada sundi (piinamine). John Murray v UK (1996) puudutas seda et kui isik on otsustanud vaikida siis kas seda saab tõendusmaterjalina kasutada. Politsei leidis hones tagaotsitavaid
tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste 2 leinguosaliste ees
kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada. Eesti liitus 2010 Euroopa Nõukogu CE asutatud 1949, Eesti alates 1993. aastast, EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas. EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.a. Amnesty International (AI) loodi 1961, mille eesmärgid on: meelsusvangide vabastamine, poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine; surmanuhtluse, kinnipeetavate
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele
institutsioon? 4. Riik kui riigiaparaat (võimuorganid) Puudub juriidiline tähendus (ebatehniline mõiste) Eesti Vabariik: - Riigipiir sätestatud riigipiiri seaduses ja mereala piiride seaduses, lisaks ka majandusvööndi seadus (mis on mingis mõttes seotud) Maismaapiirid: lõunapiir Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi taastamise leppega ja idapiir Tartu Rahuga Merepiirid: viitavad rahvusvahelistele konventsioonidele ÜRO mereõiguse konventsioon (territoriaalveed 12 miili); Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Liivi lahes Õhupiir: piiri ääres mõtteline vertikaal (ulatub atmosfääri lõpuni) Majandusvöönd: pole Eesti Vabariigi territoorium (probleem tekkis nt Nordstreamiga) riik otsustab selle üle, kuidas võib majandusvööndit uurida (uuringute teostamine, kuna ilma uuringuteta ei saa teostada töid); majandusvöönd
annaabi.ee 
