Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "GLOBAALPROBLEEMID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gaas, osoon, metsad, atmosfäär, erosioon, kasvuhoonegaas, kõrb, kasvuhoonegaasid, konventsioon, protokoll, osoonikiht, happevihm, heitgaasi, heitgaasid, lämmastik, metaan, õhutemperatuur, happel, okaspuu, vihmametsad, raiumine, troopiliste, süsihappegaas, malaaria, arengumaad, antarktika, elavat, happevihmad, kyoto, montreali, kõrbestumine, riisAafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2). (E-õpe. Õhu saastamine. http://www.e- 11 ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada:
Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine Õhu saastumine Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel
võimatuks. Üheks selliseks näiteks on Jaapanis nn. "hapnikupurgid" - et nautida ja hingata puhast õhku, tuleb selle eest ka maksta - varem oli see "luksus" tasuta kõigile kättesaadav. Globaalne soojenemine Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u
20. sajandi esimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja
...................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud....................................................................................................6 1.2.4. Happeline deposioon....................................................................................... 6 1.2.5. Kõrbestumine...................................................................................................7 1.2.6. Pinnase erosioon..............................................................................................7 1.2.7. Looduse mitmekesisus.....................................................................................8 2. Jäätmete käitlus..............................................................................................................9 2.1. Jäätmete liigid ja nende sorteerimine..................................................................... 9 2.2
ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1970ndate lõpust. Teadlased märkasid stratosfääri osooni hulga olulist vähenemist
Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus on keskkonda kahjustanud juba aastatuhandeid. Kestev põllumulla kurnamine ei lase sel taastuda ja muudab maa viljatuks kõrbeks. Uudismaade tohutu kasv ja karjamaade laiendamine on viimasel paaril sajandil hävitanud looduslikke ökosüsteeme paljudes maailma piirkondades. Selle tulemusel kasvab erosioon, kiireneb muldade degradatsioon ja üha laiematel aladel tekivad kõrbed. Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale avaldub järgmiselt: Suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett Kunstlik nisutus alandab põhjabee taset ja põhjustab pinnase sooldumist.
....26 Ekvatoriaalsete hoovuste muutused: El Nino...............................................................27 Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained......................................................................28 Happevihmad...................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht.........................................................................................................34 Mis on osoon ?.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine............
BT I Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta
Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................................8
Tugevateks mõjutajateks on kindlasti ka salakütid ja röövkalapüük. (Bioloogiline mitmekesisus ja liikide hävimine 2008) 6 3. METSADE PINDALA VÄHENEMINE Metsi esineb mitmes kliimavööndis, alates troopilistest vihmametsadest kuni kõrgmägede ja metsatundrate eksistentsi piiril olevate puistuteni. Nende eksisteerimiseks ei sobi liiga kuiv ega liiga märg pinnas. Metsad on nagu planeedi rõivad. Nad pidurdavad tuuli, siluvad temperatuuri kontraste ja puhastavad õhku. Metsi ei ole õige hinnata vaid puiduvaru põhjal. Paljudel juhtudel võivad nende muud omadused ja funktsioonid osutuda puidust tähtsamaks. (Keskkonnaõpetus 2008) Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehituse ja mööblitööstuste jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus
saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Lahendus Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades. Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse oma arvukust ise täpselt reguleerida. Tähtsaks probleemiks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige lihtsamalt keskkonnaprobleemide laienemist takistada
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Referaat Eesti osa osoonikihi hõrenemises, probleemid ja tagajärjed Tartu 2008 Sisukord: 1.Osoon ja osoonikiht.....................................................................................................3 2.Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed........................................................3 3.Osoonikihi hõrenemine maailmas...............................................................................4 4.Osoonikihi hõrenemine Eestis.....................................................................................5 5.Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radikaalideks. Moodustunud radikaalid osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriks. Freoonide tootmine algas 1931. aastal ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. Uurimised näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäousust 4%. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloor ja broomi sisaldavad süsivesikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Kord
Globaalset soojenemist põhjustavad küll paljud asjad, kuid on piisavalt tõendeid tõestamaks, et selle taga on peamiselt inimtegevus. Enamasti on inimtekkelised kliimamuutuste mõjutajad energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, ning kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Temperatuuri tõusu põhjustab inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (Maa soojuskiirgust neelavate gaaside) sisalduse kasv atmosfääris. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Need gaasid tekivad näiteks fossiilsete kütuste põletamisel, aerosoolide, õhukonditsioneeride ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Veel põhjustavad globaalset soojenemist päikesekiirguse tugevnemine, otsene soojusproduktsioon ja ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides
lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. chryssy 3 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- kiirgust ja infrapunakiirgust. Põhjused: Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid; Vanemad külmutusseadmed; Aerosoolid; ehitusmaterjalide tööstus; õhukonditsioneerid. Tagajärjed: Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine; Fotosünteesi aeglustumine;
OSOONIKIHI HÕRENEMINE Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646 Osoonikiht Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett- kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. O-O2-O3 Osoonikiht Osoon ja osoonikiht.. Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe kogu atmosfääris olev osoon moodustaks normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi.
Osooniaugud ja kasvuhoonegaasid Ajalugu ja tänapäev Ajalugu Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal. Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks.
Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod. Tänapäeval on maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud. 5 Osoonikihi hõrenemine Fotosünteesi tekkega sadu miljoneid aastaid tagasi eraldusid atmosfääri hapnikumolekulid, moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, osoonikihi ulatuslikku hõrenemist täheldati hiljem ka Põhja-Kanadas. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust
lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. chryssy 3 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- kiirgust ja infrapunakiirgust. Põhjused: Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid; Vanemad külmutusseadmed; Aerosoolid; ehitusmaterjalide tööstus; õhukonditsioneerid. Tagajärjed: Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine;
näisid ohutud, nende valmistamine soodne ja kasutamine mugav. Kuid pärast pikaaegset kasutusolekut on teadlased jõudnud järeldusele, et kemikaalid kahjustavad looduslikke protsesse ning tekitavad inimorganismile kahju. Osoon Osoon koosneb kolmest hapniku aatomist. Päikese ultraviolettkiirgus lagundab osoonimolekulid aatomiteks, mis seejärel ühinevad teiste hapnikumolekulidega jälle osooniks. Atmosfääris toimuvate protsesside käigus laguneb ja tekib osoon kergesti. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osoonikiht Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hõreda kihina. Osoonikiht absorbeerib suurema osa kosmosest tulevast ultraviolettkiirgusest ega lase sellel jõuda maapinnale, kus see võiks kahjustada kõiki eluvorme
Üks looduslikest teguritest on metaani vabastamine tundras ja soodes. Teiseks põhjuseks on see, et Maa läbib kliimamuutuste tsüklid (Causesofglobalwarming.net ). Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud veel Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu. Inimtegevus toob ilmselt kõige rohkem kahju meie planeedile. Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Tähtsamated kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Praegusel ajal tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. Kasvuhoonegaaside emissioonide
maakera energeetilist tasakaalu. · Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. · Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Osoonikihi kahanemine · Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. · Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm.
Osooniaugud Osoon (O3) on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev. Osoonikiht ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud, kus aine kontsentratsioon on eriti vähenenud. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö a) Nummerda ülemaailmsed globaalprobleemid (puudutavad suurt hulka maakera elanikest)( 5 tähtsamat) sellises järjekorras, nagu nad sinu arvates olulised ja lahendust vajavad on. Püüa arutleda ka põhjuste, tagajärgede ja lahenduste üle. b) MÄRGISTA ROOMA NUMBRITEGA (I,II,III,IV,V) need globaalprobleemid, mis EESTIMAA ELANIKELE ja sulle enam muret tekitavad ja tunda annavad. probleem ilmingud/ olemus / tagajärg Kus tuntav (esineb) Esinemine Eestis Lahendus, abinõu enam III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekti Kasvuhooneefek soojusk
Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu
2) kasv suureneb, samas kui mineraalaineid väheneb, siis hakkab taim rohkem juuri kasvatama 3) fotosünteesiv lehe pind suureneb 4) lehed vananevad kiiremini 5) vee kasutamise efektiivsus tõuseb (assimileeritud CO2/ transpiratsioonil kulunud vee hulk) 6) saagikus võib tõusta vegetatsiooniperiood pikeneb. 10. Millised kaks keskkonnaprobleemi on seotud osooniga? Toimub stratosfääri osoonikihi hõrenemine (nt CFC mõjul). Osoon moodustab Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hõredalt. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõigele elavale, ning seda paremini neelab teda osoonikiht. UV-C ultraviolettkiirgus on surmavalt kahjulik elusorganismidele ja neeldub ja peegeldub tagasi osoonikihis täielikult. UV-B neelab/peegeldab
27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Kasvuhoonegaasid 100% osoon CO2 NOx CH4 CO2 NOx CH4 freoonid H2O Kasvuhoonegaasid ·veeaur ·süsinikdioksiid ·metaan ·lämmastikoksiid ·osoon ·freoonid (CFCs) Need on kõik looduslikud gaasid, kuid tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris suureneb. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid
leiduvatelt (kasvuhoone) gaasidelt. Kasvuhoonegaasid on atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, CO2, CH4 jne, mis põhjustava dkasvuhooneefekti teket. Põhjused: Kasvuhoone gaaside hulga suurenemine, näiteks kütuste põletamisel, metsade ulatusliku raie tulemusel. Tagajärjed: Kliima soojenemine Igijää sulamine Liigilise mitmekesisuse vähenemine Abinõud: Vähendada õhu saastamist kasvuhoonegaasidega. Kyoto protokoll – on üks tähtsamaid rahvusvahelisi õigusakte, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu. See sisaldab arenenud riikide kohustusi vähendada teatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis põhjustavad planeedi soojenemist. Liikide hävimine ja looduskaitse Biodiversiteet – liigiline ja looduslik mitmekesisus Maailma kõige liigirikkam piirkond on Ecuadoris Yasuni rahvuspark. Põhjused:- Elukeskkonna hävitamine - Massiline tarbimine - Võõrliikude sissetoomine - Kliimamuutused
annaabi.ee 
