Foneetika ja fonoloogia Artikulatoorsete joonte kokkuvõte Konsonandid Konsonant Heliline / helitu Aktiivne artikulaator Häälduskoht Hääldusviis M + Heliline Huuled Ninaõõs Nasaal N + Heliline Eeskeel ja keeletipp H-sombud ja ham, ninaõõs Nasaal Kõva suulagi N’ (nj) + Heliline Kõva suulagi Nasaal
Kõrgenevates diftongides on teine vokaal kõrgem kui esimene. Eesti keeles on 36 diftongi (neist 10 esinevad ainult võõrsõnades). Kõrgenevad diftongid on (nt ei, ou -> nt täis), madalduvad on nt uo, ue -> pea, oa. Kui kaks kõrvuti asetsevat vokaali ei moodusta diftongi, on tegemist vokaalijärjendiga (hiaatus). Seda nähtust esineb ka eesti keeles, nt avaus, rodeo, duo. Hiaatus on hästi jälgitav, kui sõnale liitub konsonandiga algav muutelõpp. Konsonantide artikulaator on tavaliselt mingi keele osa, vahel ka alumine huul. Häälduskohad paiknevad ülemisest huulest piki kõva ja pehmet suulage neelust glotiseni. Häälikute nimetuses väljendatakse häälduskohta liigadjektiiviga (nt apikaaldentaalne, dorsaalvelaarne). Arikulaator ja häälduskoht on enamasti omavahel koreelatsioonis: kui häälduskoht on tagapoolne (nt velaarne), siis on ka artikulaator tagapoolne (postdorsaalne);
2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool, siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Foneetika häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine. Artikulatoorne foneetika kõneorganite tegevus kõneloome protsessis. Häälikute moodustamisel liigub artikulaator ehk aktiivne häälduselund häälduskoha poole. Akustiline foneetika häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Tajufoneetika ehk auditiivne foneetika kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma. Kuulmeluukesed vahendavad võnked teole ja mööda kuulmisnärvi jõuavad impulsid vastuvõtja kuulmiskeskusesse. 4. Millised on foneetika rakendusalad?
· Kõnehäälik= helid ja mürad moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused ehk formandid(kui me ei õpi kuulma, siis me ei kuule) · Koartikulatsioon: naaberhäälikute mõjul hääliku tunnuste (formantide) osaline muutumine Hääldusorganid/ "artikulatsiooniaparaat" · Liikuvad (aktiivsed) elundid: pehme suulagi (reguleerib õhuvoolu), huuled, kurgunibu, keel, neel, alalõug. - keele osad: tipp, laba, selg, juur. Keel on olulisim artikulaator. - perme suulagi- reguleerib õhuvooluliikumist resonaatorsüsteemis (neelu- suu ja ninaõõnes) · Liikumatud (passiivsed) elundid: hambad, hambasombud, kõva suulagi. Mida peab teadma? · Millistest osadest koosneb kõne FS? · Mis roll on kõne FS erinevatel osadel: 1. Kolmel ajuplokil 2. Viiel ajutasandil 3. Kuuel ajupiirkonnal 4. Kolmel perifeersel allsüsteemil (soovitatav A.Eek Eesti keele foneetika (2008)) 4. loeng- Kõneloome.
annaabi.ee 
