5. Millised on foneetika rakendusalad? · Retoorika e kõnekunst · Lavakõneõpetus · Võõrkeeleõpetus · Logopeedia · Lauluõpetus (hääleseade) · Kohtufoneetika · Foniaatria (häälehäireid uuriv arstiteaduse haru) Foneetika rakendusaladkõnetehnoloogias · Kõne automaatne äratundmine · Kõnesüntees · Kõneleja automaatne tuvastus · Abivahendid kõnepuuetega inimestele · Abivahendid pimedatele · Tehismuusika 6. Nimeta inimese kõneorganid, kuulmisorganid. Kõneorganid: Kõnetrakt: kõva suulagi, pehme suulagi, ninaõõs, huuled, suuõõs, kõripealis, keeleluu, keel, Kõri: kilpkõhr, häälekurrud, sõrmuskõhr, Kopsud: hingetoru, rinnak, söögitoru, diafragma Kuulmisorganid: 7. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vastupidiselt konsonantidele on vokaal häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja takistuseta pidevalt välja suust või suust ja ninast 8. Kirjelda vokaale kolme artikulatoorse mõõtmega (lähtuvalt keele ja huulte asendist).
sünnivad kõlaruumides ehk resonaatorites nendeks on 3 tähtsat õõnt: neeluõõs,suuõõs ja ninaõõs (vastavad häälikud kannavad nimetusi farüngaalid, oraalid, nasaalid). Häälepilu asendi pideva muutumise tulemusel sünnib üks tähtsamaid eristusi kõnes: vahelduvad helilised ja helitud häälikud. Häälikutest on vokaalid harilikult helilised.Konsonantide hulgas esineb nii helilisi kui ka helituid. Häälikute peamine moodustusala on kõrist ülal-pool ja kannab nimetust kõnetrakt. Ladinakeelne sõna huulte kohta labia on andnud rahvusvahelise termini huulhäälikute ehk labiaalide märkimiseks. Häälikut saatev huulteümardus kannab nimetustlabialisatsioon. Samamoodi on tuletatud järmised mõisted: pehmendus ehk palatalisatsioon (lad palatum 'kõvasuulagi'); hääliku ninakõla ehk nasalisatsioon (lad nasus, cavum nasi 'nina, ninaõõs'), pehmesuulae mõju häälikule ehk velarisatsioon (lad velum 'pehmesuulagi').
Hingamisel on üksteisest eemal, heliliste häälikute puhul nagu normaalkõnes: sulguvad-avanevad kiires tempos, helitute puhul nagu hingamisel: samasugune hääletus, sosistamisel pole kunagi täielikult sulgunud ning õhuvool ei katke ega paugu nagu normaalkõne ajal. Eek: sissehingamisel avar viisnurkne häälepilu, väljahingamisel kolmnurkne. Sosistamisel tekib kolmnurkne kõhrepilu nn sosina kolmnurk. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? Kõnetrakt: neelu-, nina- ja suuõõs, Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõnes häälikute moodustumise lõppfaas? 14. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs: pehme suulagi, kurgunibu, kõva suulagi, hambasombud, hambad, huuled, keel. Keel: keeletipp, keelelaba, keeleselg, keelepära, keeleküljed. 15. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)
ja erksalt mingi üllatava või shokeeriva sündmuse asjaolusid. Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Amneesia- suuna, ulatuse ja mäluliigi järgi saab liigitada. Inimese kõnetrakt- Kõne tekitatakse kopsudes väljapaisatava õhuvooga, mis läbib kõri, kus paiknevad häälepaelad. Õhk liigub edasi suu ja ninaõõnde, mis moodustavad kõnetrakti. Erinevad vokaalid moodustatakse huulte ja keele liigutamise abil, muutes sel viisil kõnetrakti suurust ja kuju. Konsonantide moodustamiseks tõkestatakse õhuvool suuõõne elundite abil. Foneemid- Eristatavad heli kategooriad; väiksema tähendusega häälikuüksus õ.
tunnuste abil kui on vaja klassi üksiksegmentide ammendavaks kirjeldamiseks. (vokaalid, eesvokaalid, klusiilid jne). Loomulikke klasse võib seega olla erinevatel abstraktsioonitasanditel. Mõned puhtloogiliselt võimalikud rühmad, nt [u, o, ä] või [p, t, s] oleks ebaloomulikud, kuna neid ei saa moodustada mingite foneetiliste tunnustega nii, et samasse rühma ei kuuluks samade tunnuste abil teisi häälikuid. Mida avatum kõnetrakt, seda sonoorsem ehk kõlavam on moodustatav häälik; kõige sonoorsemad on madalad vokaalid, kõige vähem sonoorsed klusiilid. Foneemi olemus Tähendusopositsioon näitab erinevatesse foneemidesse kuulumist, täiendav jaotumine ja vaba vaheldus seevastu samasse foneemi kuulumist. Foneem on suhteliselt abstraktne häälikusüsteemi üksust tähistav üldmõiste, mis realiseerub kõnes varieeruval kujul. Täiendav jaotumine tuleneb üldiselt koartikulatsioonist
Fonoloogia- häälikulise struktuuri uurimine; uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid
Fonoloogia- häälikulise struktuuri uurimine; uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid
Fonoloogia- häälikulise struktuuri uurimine; uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid
uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem. Foneem on fonoloogia põhiüksus. Foneemil endal ei ole tähendust. Allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Foneem realiseerub allofoonina. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõneorganid, kõnetrakt- kõneorganiteks on: kõva suulagi, pehme suulagi, ninaõõs, suuõõs, kõripealis, keeleluu, keel, kilpkõhr, sõrmuskõhr, häälekurrud, hingetoru, söögitoru, rinnak, kopsud, diafragma- mõjutab nt kõnekvaliteeti. Kõnetrakt- artikulaatorid (liikuva kõnetrakti osad): huuled, keel, pehme suulagi, kõri, alalõug ja resonaatorid: suuõõs, ninaõõs, neeluõõs 29. Eesti häälikusüsteem, nende kvaliteet ja kvantiteet Vokaalid ja konsonandid on kõne segmendid ehk häälikuüksused
Kui hingeldame ja häälekurrud ei sulgu korralikult, tekib käre hääl. 12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? 1) sügav hingamine 2) jõudehingamine ja paljud helitud häälikud 3) sosistamine 4) helilised häälikud. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? Ülesanne hääle häälikuteks kujundamine. Aktiivsed artikulaatorid on huuled ja keel. Kõnetrakt: 1)Neeluõõs: neeluhäälikud e farüngaalid 2) Ninaõõs: ninahäälikud e nasaalid 3) Suuõõs: suuhäälikud e oraalid. Nasaalne resonants: Nasaalid - õhk väljub ainult nina kaudu. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Nasaleeritud häälikud - õhk väljub nii suu kui ka nina kaudu. Häälduselundid: 1) pehme suulagi: pehmesuulaehäälikud e velaarid. Lõpeb kurgunibuga:
Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel). Meeshääle kõrgus on umbes 70 150 Hz ja naishäälel umbes 150 300 Hz 12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? Ülalt alla: kilpkõhre teravik, häälekurrud, pilkkõhre häälejätke. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? Kõrist ülevalpool olevad elundid.Kõnetrakt, artikulaatorid, häälduskohad. Seal kujundatakse hääl häälikuks, resonantsiõõned suu-, neelu-, ninaõõs. Passiivsed: (hambad, igemed, hambasombud, ninaõõnte seinad, kõva suulagi) või aktiivsed (alalõug, huuled,keel (tipp. Laba, selg), neeluseinad, kõri pealis, häälepaelad). Kõnetrakt: Neeluõõs - neeluhäälikud e farüngaalid Ninaõõs - ninahäälikud e nasaalid Suuõõs - suuhäälikud e oraalid
Uurib häälikute ühendeid. Häällikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem. Foneem on fonoloogia põhiüksus. Foneem on tähendust eristava funktsiooniga häälik või häälikuühend. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast varieeruvate tunnustega. 18. Kõneorganid, kõnetrakt 19. Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs 20. Eesti häälikusüsteem, nende kvaliteet ja kvantiteet Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ü u
(tunnustetabel) Fonoloogiliste tunnuste tähtis kasutusala on loomulike klasside väljendamine (häälikusegmentide klassid, mille liikmed on keele teistest häälikutest ühemõtteliselt eristatavad vähemate tunnuste abil kui on vaja klassi üksiksegmentide ammendavaks kirjeldamiseks). Eesti keeles on loomulikeks klassideks: vokaalid, eesvokaalid, labidaalsed eesvokaalid, klusiilid, nasaalsed konsunandid, helilised konsonandid, alveolaarsed konsunandid, obstruendid. Mida avatum on kõnetrakt, seda sonoorsem e kõlavam on moodustatav häälik. 15. Foneemi olemus, foneemisüsteemid. Foneem on suhteliselt abstraktne häälikusüsteemi üksust tähistav üldmõiste, mis realiseerub kõnes varieeruval kujul. Seda tõestavad täiendav jaotumine ja vaba vaheldus. Foneemide seletamisel on levinud kaks tradistiooni: foneemid häälikuperedena ja foneemid funktsionaalsete üksustena. Häälikupere - selliste omavahel foneerilises suguluses olevate allofoonide rühm, mille liikmed ei ole
Sõnum IAM täpsustab andmeid iga ühenduse kohta ja sisaldab DPC, OPC ja CIC koode. IAM sõnum võib sisaldada lisaandmeid ühendusega seotud teenuste kohta. Kood CIC määrab ära kommutaatorite SSP vahel ühenduseks kasutatava kanali. Sõnumiga "järgnev aadress" võib võrgus edastada kõik ülejäänud telefoninumbri numbrid. Marsruutimist alustatakse enne kõigi numbrite kohalejõudmist. Sõnumiga COT kontrollitakse kõnetrakti korrasolekut. Selline vajadus tuleneb asjaolust, et kõnetrakt ja signaalimisvõrk kasutavad erinevaid kanaleid. Sõnumid COT moodustavad üldisest sõnumite hulgast umbes 10%. Kontrollimiseks kasutatakse helisignaali, mida vastuvõtupunktis võrreldakse algsega. Sõnum ACM ("aadress seatud") teavitab kõne alustajat sellest, et soovitud abonendinumber on leitud, ressursid on kontrollitud ja seatud valmis ühenduseks. Tüüpjuhtumitel vastatakse sõnumiga ACM lähtesõnumile IAM ("esialgne aadress") 35.ISUP protokoll
hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem - on fonoloogia põhiüksus. Foneemivariant e. Allofoon - on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. 23. Kõneorganid, kõnetrakt Kõneorganid: kõva suulagi, nina-, suuõõs, keel, kilpkõhr, häälekurrud, hingetoru, rinnak, kopsud, pehme suulagi, kõripealis, keeleluu, sõrmuskõhr, söögitoru. Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti. Aktiivsed artikulatoorsed organid: hääldamisel liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage. Ülejäänud passiivsed. Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad
Sõnum IAM täpsustab andmeid iga ühenduse kohta ja sisaldab DPC, OPC ja CIC koode. IAM sõnum võib sisaldada lisaandmeid ühendusega seotud teenuste kohta. Kood CIC määrab ära kommutaatorite SSP vahel ühenduseks kasutatava kanali. Sõnumiga "järgnev aadress" võib võrgus edastada kõik ülejäänud telefoninumbri numbrid. Marsruutimist alustatakse enne kõigi numbrite kohalejõudmist. Sõnumiga COT kontrollitakse kõnetrakti korrasolekut. Selline vajadus tuleneb asjaolust, et kõnetrakt ja signaalimisvõrk kasutavad erinevaid kanaleid. Sõnumid COT moodustavad üldisest sõnumite hulgast umbes 10%. Kontrollimiseks kasutatakse helisignaali, mida vastuvõtupunktis võrreldakse algsega. Sõnum ACM ("aadress seatud") teavitab kõne alustajat sellest, et soovitud abonendinumber on leitud, ressursid on kontrollitud ja seatud valmis ühenduseks. Tüüpjuhtumitel vastatakse sõnumiga ACM lähtesõnumile IAM ("esialgne aadress") 35.ISUP protokoll
semantika, pragmaatika · Saussure tähistaja ja töhistatav, kaksikliigendus · Kõnekommunikatsiooniahel · Kõnekommunikatsiooni ahel: kõnesüntees, -analüüs · IPA ja SUT Õpikust lugeda lk 65-106 · Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju)foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega + kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Fonoloogia, foneem, allofoon · Kõneorganid, kõnetrakt · Häälikute moodustuskohad ja viisid, häälikute nimetamise alused · Eesti häälikusüsteem ,,Kõnes avaldub keel üksteisele järgnevate häälikute jada (ehk segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (ehk suprasegmentaalsete nähtuste) summana." Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html Rõhk, kestus ja toon Vt http://heli.eki.ee/koduleht/
Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Keel Kõne – Suuline – Kirjalik Keele omadused • Konstruktiivne ja loov (mis järjekorras kasutame) • Struktureeritud (teatud struktuuride selgekssaamine) • Mõtestatud (kannab teatud sõnumit) • Osutav (saame juhendada teisi või ennast) • Inimestevaheline suhtlemime (infovahetus) Inimese kõnetrakt- Kõne tekitatakse kopsudes väljapaisatava õhuvooga, mis läbib kõri, kus paiknevad häälepaelad. Õhk liigub edasi suu ja ninaõõnde, mis moodustavad kõnetrakti. Erinevad vokaalid moodustatakse huulte ja keele liigutamise abil, muutes sel viisil kõnetrakti suurust ja kuju. Konsonantide moodustamiseks tõkestatakse õhuvool suuõõne elundite abil. Keele struktuur • Foneemid- Eristatavad heli kategooriad; väiksema tähendusega häälikuüksus õ.
Infotehnoloogias mõistetakse informatsiooni all teadmisi. Andmed on teadmiste esitus, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda. 28. Mis on informatsiooniallikas, allika mudelid, allikate näiteid Allikas on sidesüsteemis ülekantava informatsiooni tekkekoht Allikad võivad olla nii looduslikud kui tehislikud, analoogsed kui digitaalsed. Mõningaid näiteid enamlevinumatest allikatest: • Kõnesignaali allikas on inimese kõnetrakt (häälepaelad, kõri, suu), elektriliseks analoogsignaaliks muundab tekitatud heli mikrofon. • Kujutissignaali allikas on kaamera, mis muudab valgustundlikule sensorvõrele langeva valguse elektriliseks signaaliks. • Allikas võib olla näiteks fail mistahes andmetega mida soovitakse side- süsteemi vahendusel edastada, näiteks tekst, kujutis, heli, programmi kood jne.