Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte niivõrd nähtuse muutumatust, kuivõrd nähtuse püsimist. Ent püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub. Elu muutub kõigis oma avaldusvormides ja seda pidevalt. Ja kui muutub elu, peab muutuma ka rahvaluule või -- rahvaluule kaotab oma otstarbe ja kaob. Seega, traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi. Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.2. Pärimusrühm Küsimus, mis on traditsioon, tingib ühtlasi küsimuse, kelle traditsioon - see on küsimus pärimusrühmast. Ilma pärimusrühmata rahvaluulest rääkida ei saa. Kuid kuidas määratleda pärimusrühma, sedagi on tehtud erinevalt klassikalise ja tänapäeva pärimuskultuuri uurimise puhul. Rahvaluuleteaduse tuumtekstidest on tuntud näide: kas linnamaja üksteist mittetundvad inimesed saavad moodustada pärimusrühma; kas bussipeatuses
ruumis tajub piire oma ja võõra ruumi/kultuuri vahel. Kutuuriteksides on olemas piirid, mis eristavad ja samas mis muudavad. Inforpagasi omandatakse kommunikatsiooniprotsessi käigus. Infopagas sisaldab nii kogemuslikke teadmisi normidest, maailmakorrast kui ka nende väljendusstruktuuridest. Võõras kultuuris saadakas üksteisest teistmoodi aru. ( Meie neist ühtemoodi, nemad meist teistmoodi) Näide folkloristika muutumises 1970ndatel aastatel pärimusrühm folkloristikas on muutunud üha väiksemaks märkama ka taluühiskonnas väiksemaid rphmi ühe rühma liikmed võivad samas kuuluda mitmesse erinevasse rühma rühma moodustamiseks on vajalik teatav kvantiteet soovitab mõiset "rühm", mitte grupp Suures pärimusrühmas on selliseid inimesi, kes teatud traditsioonidega tegelevad, teised on sellised kes lihtsalt teavad, või on kuulnud. Hakati vaatama väiksemaid rühmi ja kirjeldati pärimust nende kaudu
lastepärimus, pärimusmuusika; o vaimne kultuuripärand – kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; Rahvaluule mõiste määratlemine: o aineloendi kaudu; o olemuslike tunnuste kaudu; o kommunikatsiooni laadi kaudu; 20. sajandi folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel: o minevik vs tänapäev; o ’’vanad’’ vs ’’noored’’; o Rahvas vs pärimusrühm; o Territoorium vs tegevus; o Objekt vs subjekt; o ’’asi’’ vs protsess; o Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus; 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. rahvaluule – rahva pärimuslik poeetiline sõnalooming, laiemalt ka kogu rahvapärimuslik vaimne kultuur; pärimuslik, enamasti suuline, hiljuti ka kirjalik, žanririkas, rahvustundlik, oluline, kultuslik,
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga
(Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval mõistetakse, et algteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". · minevik vs tänapäev · "vanad" vs "noored" · rahvas vs pärimusrühm · territoorium vs tegevus · objekt vs subjekt · "asi" vs protsess · staatiline versus dünaamiline folkloorikäsitlus 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. 1. Rahvaluule tugineb traditisoonile 2. Rahvaluule varieerub ulatuslikult 3. Rahvaluule on tavaliselt anonüümne 4. Rahvaluule väljendab pärimusrühma maailmavaadet 5. Rahvaluule võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme
Väljendab ja kujundab pärisrühma maailmavaadet (Valk 2005: 11). 3. Kommunikatsiooni laadi kaudu Elo-Hanna Seljamaa määratlus: „Rahvaluule on /../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning sama kontekstisdus väljendus. Dan Ben-Amose definitsioon: „Folkloor on kunstipärane kommunikatsioon väikestes rühmades.“ 20. saj folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel * minevik vs tänapäev * „vanad“ vs „noored“ * rahvas vs pärimusrühm * territoorium vs tegevus * objekt vs subjekt * „asi“ vs protsess * staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Folkloorsete nähtuste tähistamiseks on Eestis kasutusel olnud hulk erinevaid termineid (vanavara, rahvamälestused, rahvaluule jne). Dundes, Alan 2002. Kes on rahvas? Vandenõuteooriad Vandenõuteooria on hüpotees, mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi.. Vandenõuteooriad seonduvad eri teemadega ja väljenduvad eri vromides
ütlemised ja ka laulud); 1878. a esimest korda kasutas mõistet „rahvaluule” Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Inglise keelest tulnud folkloor, Eiseni tõlgenduses rahvaluule. Rahvaluule sünonüümina on kasutusel ka pärimus. Vaimne kultuuripärand – UNESCO initsiatiivil, on katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. 20 saj toimunud muutused: minevik vs tänapäev, vanad vs noored; rahvas vs pärimusrühm; territoorium vs tegevus. Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. Hurt kasutab mõistet „vanavara“, millega tähistab rahvamälestusi. Vastava eriala uurimist nimetab Hurt „Folklore“ ehk rahvateadus. Hiljem viib Eisen selle mõiste vastavusse „rahvaluulega“, olles mõiste „rahvaluule“ looja. (1893). Eisen peab „rahvaluule“ all silmas pärimusrühma ja pärimuse seda osa, mis kuulus rahvaluule ainevaldkonda. Kreutzwald kasutab rahvaluule
Pärimusliku ajaloo definitsioon ja põhimõisted Pärimuslik ajalugu , ajalooteaduse ja rahvusteaduse piiriteadus, mis eelnevat uurib, pärimusrühma tõlgendus minevikust Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest. Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm. (sugulased, tudengid, sõdurid) Sünkretism kunstiliikide põimumine, kultuurivormid pole eraldunud, võivad olla ühendatud teadus, kunst. Autoriõiguse küsimust pole. Koosmõju, üksikuna pole nad sellise väärtusega (rosolje).Tekst kindla struktuuri ja funktsiooniga info. Ka vaikimine on tekst. Kontekst infoväli teksti ümber. Kronotoop aja ja koha analüüs tekstis. Traditsioon seostub mingi tegevuse kordumisega
eraldiseisvana) 7) suulisus üks põhilisemaid (enam mitte ainus) rahvaluule leviku viise. Samas on suulisus vaid üks rahvaluule levikutehnikat esindav tunnus, kuid mitte rahvaluule olemuslik tunnus. (Vastandus suuline on rahvaluule, kirjalik seda ei ole enam ei kehti.) 99 Pärimusrühma osa pärimuse levikul (autori mõiste rahvaluules anonüümsuse küsimus) Pärimusrühm e kollektiiv e sotsiaalne grupp. Inimesed seob rühmaks mingi ühisosa. Räägitakse väikestest rühmadest, mille identiteedi moodustab tavaliselt kaks kuni ~10 inimest. Etniline kuuluvus pole tähtis, olemas peaks olema sotsiaalne kommunikatiivne aspekt, mis rühma ühtseks seob. Pärimusrühma tunnused: 1) Kollektiivile omane stereotüüpide olemasolu. Nt kas kõigil pärimusrühma liikmetel on eesti nimi vms. 2) kontrollivus
o Reeglistik teabe esitamise mudelites ja skeemides Kokkuvõte: - Kultuurikeskkonnas elades saab inimene teatava infopagasi, millest lähtuvalt ta orienteerub oma ruumis, tajub piire oma ja võõra ruumi/kultuuri vahel - Infopagas omandatakse kommunikatsiooniprotsessi käigus - Infopagas sisaldab nii kogemuslikke teadmisi normidest, maailmakorrast kui ka nende väljendusstruktuuridest Näide folkloristika muutumisest 1970.-aastatel: - Pärimusrühm folkloristikas on muutunud üha väiksemaks - Märkama ka taluühiskonnas väiksemaid rühmi - Ühe rühma liikmed võivad samas kuuluda mitmesse erinevasse rühma - Rühma moodustamiseks on vajalik teatav kvantiteet (nt. mängu mängimiseks) - Soovitab mõistet ,,rühm" mitte ,,grupp" Ulf Palmenfelt, 1990: - Muistendite/argijutustuste abil jutustakase tegelikkuse vastuolud mentaalse vastuvõetavaiks
kombed, lastemängud, nõidade (sic!) laulu ja sõbad jm), mille ta esitas, ei saa olla kunagi täielik, sest rahvaluulele on omane pidev muutumine (nähtusi on väga palju). II Olemuslike tunnuste kaudu Nt. Oskar Looritsa (1935), Ülo Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. III Kommunikatsiooni laadi kaudu Tiiu Jaago def. Folkloristikaalused 2. loeng 20.sajandi folkloristikas toiminud muutused Minevik vs tänapäev ,,vabad" vs ,,noored" Rahvas vs pärimusrühm Territoorim vs tegevus Objekt vs subjekt ,,asi" vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vt Jaago, Tiiu; Tuisk, Astrid 2011 Rahvaluule minikursus: Rahvaluule kuidas, kus ja millest Sissejuhatus rahvaluulesse mõistesse ja teadusloosse II Folklooriprotsess: uurija ja uuritava suhe, rahvaluule fraasid, rahvaluule kaks ,,elu" Uurija ja uuritava suge Folklorist loeb ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt ,,nähtav" ja ,,nähtamatu"
Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territoorium vs tegevus 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anünüümne 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kummitusjutud tekitavad hirmu, facebook – kõik levib, uued vormid, grafiti – üle kirjutamine 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas.
traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. minevik vs tänapäev “vanad” vs “noored” rahvas vs pärimusrühm territoorium vs tegevus objekt vs subjekt “asi” vs protsess staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Folkloorsete nähtuste tähistamiseks on Eestis kasutusel olnud hulk erinevaid termineid (vanavara, rahvamälestused, rahvaluule, pärimus, vaimne kultuuripärand) 150. aasta vältel on toimunud folkloori mõistevälja avardumine (dünaamilise folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu
välised tunnused, tähendus ja funktsioonid. Rahvaluule ei pea olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus, vaid saab olla ka kirjalik ja tänapäevane, nt netifolkloor. Folkloori tekkeajal puudus kirjaoskus ja kirjalik kultuur. Traditsioonil põhinev ja pärimuslikul teel edasiantav rahvalooming oli rahva ainus kunstilise eneseväljenduse vorm. Tänapäeva kultuuris on rahvaluule kõrvuti muude kultuurivormidega. "Vanad" vs "noored" - ?? Rahvas vs pärimusrühm - Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe tundemärk ka tänapäeval. Varasema üldise rahva asemel võib olla ükskõik milline kahest või enamast inimesest koosnev sotsiaalne rühm, kellel on omad naljad ja uskumused. Territoorium vs tegevus - ?? Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika.
Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest. Vahendab ajaloolise aja sündmusi, kuid jutustajal puudub nendega vahetu kontakt. Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises. Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm. (sugulased, tudengid, sõdurid) Sünkretism kunstiliikide põimumine, kultuurivormid pole eraldunud, võivad olla ühendatud teadus, kunst. Autoriõiguse küsimust pole. Struktuur pole kindlalt vormistatud. Koostisosad peavad olema koosmõjus, üksikuna pole nad sellise väärtusega (rosolje). Tekst kindla struktuuri ja funktsiooniga info. Ka vaikimine on tekst. Kontekst infoväli teksti ümber
Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest. Vahendab ajaloolise aja sündmusi, kuid jutustajal puudub nendega vahetu kontakt. Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises. Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm.(sugulased, tudengid, sõdurid) Sünkretism kunstiliikide põimumine, kultuurivormid pole eraldunud, võivad olla ühendatud teadus, kunst. Autoriõiguse küsimust pole. Struktuur pole kindlalt vormistatud. Koostisosad peavad olema koosmõjus, üksikuna pole nad sellise väärtusega (rosolje). Tekst kindla struktuuri ja funktsiooniga info. Ka vaikimine on tekst. Kontekst infoväli teksti ümber
annaabi.ee 
