saj ja 20.saj rahvaluule terminoloogiat, iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20.sajandil muutunud. Rahvaluule mõiste kujunes 19. sajandil kultuurimurrangu, rahvaluule aine rohkuse ja filoloogilise suuna domineerimise tõttu. 19. sajandi terminoloogia kujunes saksa keele mõjul, kui Hurt tõi oma kõnes terminitele eestikeelsed vasted. 20. sajandil käis käsitleti folkloorina tänapäevaseid nähtusi. Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on püsiv, korduv, kohanev, uuenev ja muutuv. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? Folkloori tunnuste abil, levivus ja teatud grupi olemasolu. 4. Kes on A. Dundesi järgi rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlustest? A
ülejäänud lehekülgedel käsitletaksegi. · Käesolevas peatükis käsitlesime inimese arengu päritolu ja loomusega seotud üldisi küsimusi viljastumise hetkest kuni sünnini. Sünnieelse arengu peamiste staadiumide ja üleminekute kirjeldamiseks kasutasime Piaget' epigeneetilise maastiku mudelit, mille arengut käsitletakse kui aja jooksul toimuvate üleminekute protsessi. Lugeja võib küsida, kas areng on pidev muutumisprotsess või katkendlike üleminekute seeria ühelt organiseerimisviisilt teisele. Enamik kaasaja teoreetikuid väidaks, et arenguprotsesside terviklikuks mõistmiseks tuleb arvesse võtta nii pidevaid kui hüppelisi arengulisi muutuseid. Värsked ja põnevad sünnieelse arengu kirjeldused annavad meile pisutki aimu areneva organismi kui süsteemi esialgsest seisundist. Näiteks võib jälgida loote liigutusmustreid, mis
Sageli lasemegi kõneleda üksnes kehal, kui väljendame ennast spordis või seksuaalelus. Selle juures aga koosnevad paljud meist ainult peast ja jutupilvekesest. Keha peab hingama, teda tuleb tunnetada, rakendada ja nautida. Mõtte loov jõud Kui suudame aktsepteerida, et kujutame endast kõigi oma elamuste, mõtete, tunnete ja tegude summat, kui suudame aktsepteerida, et meie praegune elu on võrsunud möödaniku mälestustepangast, siis suudame ka näha, kuidas muutumisprotsess kõik oma kohale paneb ning teisendab meie elu, meie perekondi ja meie ühiskonda. Meil on juba olemas kõik, mida me vajame, et luua heaolu ja edasiminekut. Iga idee, mis meile tuleb, tuleb koos temasse kodeeritud teega selle teostamiseks. Suudame saavutada elus seda, mida tahame. Meie kujundame oma elu kõigega, mis ütleme ja mõtleme. Saavutame selle, millesse alateadlikult usume. Meie hoiakud ja soodumus annavad meile kõik meie tulemused. Kui ootame tõeliselt kõige
17. Defineeri normid, tavad, kombed, sanktsioonid. Normid- eeskirjad ja ootused, mille kaudu ühiskond suunab oma elanike käitumist. Sanktsioonid- üleastumise korral ja konformsuse kinnitamiseks. Tavad kirjutamata seadused ja kombed, igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata. Kombed- rutiinse, argise läbikäimise viisid. 18. Defineeri sotsiaalkultuuriline evolutsioon. Mis tähtsust see omab inimühiskonna arengus? Sotsiaalkultuuriline evolutsioon- muutumisprotsess, mille aluseks on ühiskonnas uue informatsiooni (eelkõige tehnoloogia) omandamine. Mida rohkem tehnoloogilist informatsiooni ühiskonnal on, seda suurem on selle ühiskonna muutumise kiirus. 19. Defineeri kultuuriline integratsioon ja kultuurilõtk. Kultuuriline integratsioon: muutus ühes kultuuri osas viib muutusteni teistes osades. Kultuuriline "lõtk": mittemateriaalne kultuur on tavaliselt materiaalsest kultuurist arengult tagapool, tuleb aeglasemalt kaasa. 20
Tüüpilise 20. sajandi alguse käsituse järgi on rahvaluule tekkinud nn algtekstina, mis varieerub, kuni kaob käibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval mõistetakse, et algteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse 1990-ndad: huvi tänapäeva folkloori vastu; arusaam, et rahvaluule ei ole minevikku kuuluv nähe ei ole kaduv, vaid muutuv kultuuriilming muutumisprotsess on pidev Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus (rahvaluuleteaduse varasel kujunemisajal olid kesksed mõisted vana ja rahvas). Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". 2
õiguses rohkem kohustusi. Õigused on loodud iga riigi poolt tema inimestele, et säiliks inimkäitumise korrastatus. Selleks on kehtestatud õigusaktides normid, mis peaksid inimestele endile kasu tooma ning nende mittejärgimise korral ilmneb karistus. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend. See mitte ainult ei loo karme karistusi, vaid püüab jalule seada õiglust ning aitab leida õigustusi. Õigus kohaneb ühiskonnaoludega, see on pidev muutumisprotsess. 23 Kasutatud kirjandus 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. 3. tr. Tallinn: Külim. 2. Narits, P. (2002). Õiguse entsüklopeedia. 2., tr. Tallinn: Juura õigusteabe AS. 3. Sotsiaalne norm. (2014). Õigussotsioloogia. [www] http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm (10.09.2014). 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
