kaugusele. Trombidega kaasneb tavaliselt ka äike · Tornaado tekib äikesepilve alumisel piiril, kui soe niiske õhk tõuseb maapinnalt ja läheb läbi pilve alumises osas oleva külmema õhu ülespoole. Tõusev õhk hõõrdub vastu külmemat rasket õhku ja maakera pöörlemine paneb selle pöörlema,just samuti, nagu tekib veekeeris, kui vesi voolab mingist august alla. Tuulispask · Tuulispask kannab mitut nime: tuulispea, tuulepööris, tuulevood, isegi jäneseks kutsutakse teda. Vesipüks ehk pilvesammas · Kui tornaadi liigub üle järve või mere, imevad selle keskmes valitsevad tõusvad õhuvoolud vee üles ja tekib vesipüks. · Tuule kiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes, kõigest 80 km tunnis, täna vee raskusele. · Vesipüks võib kaasa haarata väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad, ning tõsta kõrgele õhku. Kui vesipüks hakkab lõppema,
Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs kratidele hingi ja keda palju ninapidi veeti. Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada. Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kuid kilter tuleb samal moel kätte maksma. Rein saab temast jagu ja surmab kiltri. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi jooma. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tul...
Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida Oskar ning võtab lehma endale
8. Miks Gilgames lõpuks Enkidu maha mattis? 9. Kelle tapmise sai Gilgames hakkab pärast Enkisu surma? 10. Kellel jumalatest hakkas inimestest kahju ja kellele/millele ta kõneles jumalate plaanist? Vastused: 1. Aruru valmistas Enkidu savist. 2. Enkidu ja Gilgames said õnnistuse Uruki vanematelt. 3. Gilgames ja Enkidu käisid päevas maha viiskümmend tandrit. 4. samas saatis Humbaba vastu vägevad tuuled, Vägeva tuule, Põhjatuule, Tuulispea tuule, Liivatuule, Tormituule, Külma tule Marutuule ja Kuuma tuule. 5. Gilgames ja Enkidu panid Humbaba pea teiba otsa. 6. Istar vihastas Gilgamesi peale, kuna too ei tahtnud temaga abielluda. Ta luges kõik tema patud talle ette. 7. Enkidu haaras härjal sabatüvest ja Gilgames virutas härjale pussiga sarvede vahele. 8. Gilgames mattis Enkidu lõpuks maha, kuna tollel hakkasid ninast juba ussid tulema pika seismise järel. 9. Gilgames tappis Lõvid mäekurudes.
ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordselt palju piima andva merilehma, kuid nad trumpab
ka välituristide silmis. Kujunes välja ka rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid. Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 erinevat tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel nagu näiteks jõulud, suvisted,
Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. · Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. · Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. · Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Ralf 16 Lõpp Aitäh kuulamast!
pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega. Muinausundi lõpuks võib Eestis pidada hõimude ristiusustamist 13. sajand. 6 Kasutatud kirjandus Wikipedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund] ZZZ [http://wiki.zzz.ee/index.php/Eesti_muinasusund]
samuti vette vaatamine jms, mis tekitab peegelpilti. Peeglist vastuvaatav on varihing, kuju, kujutis, millest tuleneb surnute kujude tegemine, et säilitada nende hinge. Kuju asendab kujuteldavat täielikult. Kõike, mida tehakse kujule, seda tehakse ka kujuteldavalle. 5. Hingus. Hinge õhus Katevatis elujõudu rakendati puhumisega. Hing tähendab ka inimest üldises plaanis. Tuulehooski nähakse hingede liikumist. Surija peeretus petab kuradit, kes arvab selle hinge olevat. Tuulispea on elava inimese hing, mida tehakse sellele tuulispelae, tehakse ka sellele inimesele. 6. Nimi. Nimi sisaldab midagi olendist endast, on selle hing. Needuse ja sajatuse mõjule tehti vastu abinõusid, nt visati tuld ja tuhka sellisele järele, kes käis sajatamas. Nime mainimist ei peetud heaks, see võis anda vastasele võimu temaga midagi teha. Kõnevõime iseenesest oli imetlusväärseks jõuks. Lapsi ristiti ümber, kui need olid rahutud, sest said vale nime
Z veermik - auto alusvanker zelee tarretis verb - tegusõna vertikaalrida - püstne rida T vestibüül - suure hoone eesruum tabloidleht kõmuleht vestluspartner - vestluskaaslane tabloo - teadetetahvel vihur - tuulispea takerduma - kinni jääma viitama - suunama, osutama talje - vöökoht vilu - jahe tandem - kahekohaline jalgratas; vinklisse viskama - magama minema telestuudio - salvestusruum televisioonis virtuaalne - võimalik, kuid toimumata, näiv temperamentne - elav, erk visa - vastupidav tempo - kiirus, kiirusaste vulkaan tulemägi
Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oska ning võtab lehma endale
austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused – kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega.[2] Veel 17. sajandil praktiseeriti vaatamata kiriku mõjuvõimule mitmel pool endiselt rahvausundit. Näiteks annavad sellest tunnistust Mõnistest leitud 17. sajandi põletusmatused.
austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. * Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). * Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalike uskumustega. * Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis
austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. * Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). * Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega. 14 * Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis
teistesse parunimajadesse ning tuustida sealsetes riidekappides? Luise otsustas seda kindlasti teha, ning käis nüüd ringi seda mõtet haududes ja kujutledes, kuidas ta hangib endale uued, imeilusad ja moodsad kleidid ning trumpab ikkagi saksa preili üle, nii et igaüks näeb, kes on mõisa esimene kaunitar.“ (lk. 70). Lisaks nendele olid ka imeelukaid, mis tootsid kasutajale kasu, nagu näiteks tuulispea „Oli ju üldteada, et tuulispeaks käib üksnes paha inimese hing, kuna tema lihakere vedeleb sel ajal kusagil võsa vilus ja tundub otsekui surnud.“ (lk. 38) või merilehmad „Merekuninga enda kari! Nad söövad talviti lund ja lakuvad suviti hommikust kastet ning annavad piima rohkem kui ükski inimese lehm! Sarviku saba ja kabjad!“ (lk. 82). Mõned rituaalid andsid ka erilisi oskusi ja võimeid inimestele „Rehepapp oli näinud haldjat korra elus – ta oli
ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalike uskumustega. Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia
seega saada endale selle varanduse, mida puuk tassib. (lõigata pastlapaelad katki, vaadata puuki reite vahelt, lasta hõbekuuliga, lugeda tagurpidi issameie palvet) Lääne-Eestis on täiesti eriline tegelane – para –, kes on kärnkonnakujuline ning käib võõraste talude lehmade nisadest piima imemas ning viib selle piima enda perenaise koju. Teisteks uskumusolendid on näiteks tuulispead, mis keerutavad tolmu ja prahti üles. Selline tuulispea tõlgendus on see, et kellegi hing käib tuulispeana kehast väljas kurja tegemas. Inimene ise magab ja kui tal keerata ta ümber, siis hing ei saa kehasse tagasi tulla ning kui magajat tagasi ei keerata, siis sureb ta lõpuks ära. Libahunt on inimene, kes moondab end hundiks ja hundikujul käib öösiti murdmas karjaloomi. Hundiks käiakse öösel, hundinahk jäetakse kusagile kivi alla ning kui öösel tekib jällegi tung libahundiks saada, siis tõmmatakse aga jälle see nahk selga.
kaitsja) on Antoniuse teisend. Usuti, et igal pühakul on inimeste või loomade kaitsjana kindel ülesanne. Eestlased kandsid pikka aega edasi vanu muinasaegseid nimesid (Asso, Ikkemeel, Meelitu, Toivelembi, ...). Jätkati surnutele ehete ja relvade kaasapanemist (viimase keelas kirik ära) ja haudadel söömist ning joomist. Surnud maeti külakalmistutele küla lähedal. Sakslaste vahendusel tutvuti selliste rahvusvaheliselt tuntud olenditega, nagu libahunt, pisuhänd, lendav tuulispea. Kurjuse ja kõigi pahede kehastajana sai laialt tuntuks kurat. 25. Eesti ala jagunemine pärast vabadusvõitlust ja võõrvõimude sõjalised konfliktid kuni Liivi sõjani. Baltikumis vallutatud maid hakkasid sakslased nimetama Liivimaaks. >Põhja- Eesti läks Taani valdusesse ja sai nimeks Eestimaa (Eesti hertsogkond). Kõige suurem ja tähtsam Vana- Liivimaa feodaalriikidest oli Liivi orduriik. Selle keskuseks oli Riia ja riiki juhtis ordumeister.
«Käi kaugel arvad sa rüütleid praegu olevat?» küsis viimaks peavanem. Nutja pühkis käeseljaga silmi, tõstis pead ja hakkas uuesti jutustama: «Kui mina neid nägin . . . see oli tunaeile pärast lõunat. Meid oli väike salk ja me materdasime põlenud mõisahoo-vis opmanit, kelle keldfi põhjast välja tõmbasime. Korraga hakkab metsatuka tagant lõpmatu hulk ratsameht välja venima, kõik raudriides ja kiivrites, ja piigid välguvad päikese paistel. Meid nähes tormasid ratsanikud kui tuulispea meie kallale. Mina jõudsin vaevalt keldrisse tõrre alla pugeda. Teised võeti piikide otsa nagu silgud vardasse. Mina vabisesin kui haavaleht ega julgenud hulgal ajal pead torre alt välja pista. Kui viimaks ometi tõrre äärt tõstsin, oli öö käes ja kõik kära vaikinud. Siis hakkasin kõigest jõust Tallinna poole sibama, jooksin kaks ööd läbi, päeval hoidsin ennast metsades ja rabades varjul. Ma oleksin kas või põlevasse ahju pugenud, et neid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
