Finantsanalüüsi ainetöö (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ

Majandusteaduskond

Majandusarvestuse eriala

Riho Vaher

FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ

Õppejõud: Ester Vahtre
Tallinn 2017

SISUKOR
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ 1
Majandusteaduskond 1
Majandusarvestuse eriala 1
Riho Vaher 1
FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ 1
SISSEJUHATUS 4
1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED 6
1.1 Tallinna Vesi AS 6
1.2 Olympic Entertainment Group 7
1.3 Tallink Grupp AS 7
2. HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS 9
2.1 Horisontaalanalüüs 9
2.1.1 Tallinna Vesi AS 9
2.1.2 Olympic Entertainment Group AS 11
2.1.3 Tallink AS 13
2.2 Vertikaalanalüüs 14
2.2.1 Tallinna Vesi AS 15
2.2.2 Olympic Entertainment Group AS 15
2.2.3 Tallink AS 16
3. SUHTARVUD 18
3.1 Likviidsus ja maksejõulisus 18
3.1.1 Raha ja pank müügituludest 18
3.1.2 Maksevalmidus 20
3.1.3 Lühiajaliste kohustuste kate 21
3.1.4 Rahavoogude genereerimise võime 22
3.2 Käibekapitali suhtarvud 23
3.2.1 Nõuded müügituludest ja keskmine laekumisperiood 23
3.2.1 Varud müügituludest ja varude laoseis päevades 24
3.2.2 Võlgnevus tarnijatele müügituludest ja keksmine tasumisperiood 25
3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades 26
3.3 Tasuvus , rentaablus ja jätkusuutlik kasv 28
3.3.1 Tegevuse marginaal 28
3.3.2 Vara tasuvus ja rentaablus 29
3.3.3 Keskmine finantskulude määr 30
3.3.4 Omakapitali tasuvus ja rentaablus 31
3.3.5 Jätkusuutlik kasv 32
KOKKUVÕTE 37
KASUTATUD KIRJANDUS 40
Lisa 1 Tallinn Vesi AS bilansi horisontaalanalüüs 41
Lisa 2 Tallinna Vesi AS kasumiaruande horisontaalanalüüs 42
Lisa 3 Olympic Entertainment Group AS-i bilansi horisontaalanalüüs 43
Lisa 4 Olympic Entertainment Group AS-i kasumiaruande horisontaalanalüüs 44
Lisa 5 Tallink AS bilansi horisontaalanalüüs 45
Lisa 6 Tallink AS kasumiaruande horisontaalanalüüs 46
Lisa 7 Tallinna Vesi AS bilansi vertikaalanalüüsi algandme 47
Lisa 8 Tallinna Vesi AS kasumiaruande vertikaalanalüüsi algandmed 47
Lisa 9 Olympic Entertainment Group AS-i bilansi vertikaalanalüüsi algand 49
49
Lisa 10 Olympic Entertainment Group AS-i kasumiaruande vertikaalanalüüsi algandmed 49
Lisa 11 Tallink AS-i bilansi verikaalanalüüsi algandmed 50
Lisa 12 Tallink AS-i kasumiaruande vertikaalanalüüsi algandmed 52
SISSEJUHATUS 4
1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED 5
1.1 Tallinna Vesi AS 5
1.2 Olympic Entertainment Group 5
1.3 Tallink Grupp AS 6
2. HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS 8
2.1 Horisontaalanalüüs 8
2.1.1 Tallinna Vesi AS 8
2.1.2 Olympic Entertainment Group AS 10
2.1.3 Tallink AS 12
2.2 Vertikaalanalüüs 13
2.2.1 Tallinna Vesi AS 14
2.2.2 Olympic Entertainment Group AS 14
2.2.3 Tallink AS 15
3. SUHTARVUD 16
3.1 Likviidsus ja maksejõulisus 16
3.1.1 Raha ja pank müügituludest 16
3.1.2 Maksevalmidus 17
3.1.3 Lühiajaliste kohustuste kate 19
3.1.4 Rahavoogude genereerimise võime 20
3.2 Käibekapitali suhtarvud 20
3.2.1 Nõuded müügituludest ja keskmine laekumisperiood 21
3.2.1 Varud müügituludest ja varude laoseis päevades 22
3.2.2 Võlgnevus tarnijatele müügituludest ja keksmine tasumisperiood 23
3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades 24
3.3 Tasuvus, rentaablus ja jätkusuutlik kasv 26
3.3.1 Tegevuse marginaal 26
3.3.2 Vara tasuvus ja rentaablus 27
3.3.3 Keskmine finantskulude määr 28
3.3.4 Omakapitali tasuvus ja rentaablus 29
3.3.5 Jätkusuutlik kasv 30
KOKKUVÕTE 34
KASUTATUD KIRJANDUS 36
Lisa 1 Tallinn Vesi AS bilansi horisontaalanalüüs 37
Lisa 2 Tallinna Vesi AS kasumiaruande horisontaalanalüüs 38
Lisa 3 Olympic Entertainment Group AS-i bilansi horisontaalanalüüs 39
Lisa 4 Olympic Entertainment Group AS-i kasumiaruande horisontaalanalüüs 40
Lisa 5 Tallink AS bilansi horisontaalanalüüs 41
Lisa 6 Tallink AS kasumiaruande horisontaalanalüüs 42
Lisa 7 Tallinna Vesi AS bilansi vertikaalanalüüsi algandme 43
Lisa 8 Tallinna Vesi AS kasumiaruande vertikaalanalüüsi algandmed 44
Lisa 9 Olympic Entertainment Group AS-i bilansi vertikaalanalüüsi algand 45
Lisa 10 Olympic Entertainment Group AS-i kasumiaruande vertikaalanalüüsi algandmed 46
Lisa 11 Tallink AS-i bilansi verikaalanalüüsi algandmed 47
Lisa 12 Tallink AS-i kasumiaruande vertikaalanalüüsi algandmed 48

SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärk tuleneb otseslt autori huvist börsi ja börsiettevõtete vastu, mille algpõhjus peitub huvis investeerimise kui sellise vastu. Tulus investeering sõltub mitmest, omavahel seotud, komponendist . Näiteks tulusa investeeringu tegemine algab turu valikust, instrumendi valikust, investeerimisobjekti analüüsist jne.
Käesoleva töö raames oletame, et oleme juba teinud valikud , et investeerime koduturul ja börsiaktsiatesse ehk püüame valida Tallinna börsil noteeritud ettevõtete vahel enda jaoks parima ettevõtte. Loomulikult tuleb analüüsida ja mingite kriteeriumite alusel valida või välistada kõik noteeritud ettevõtted, aga antud töö raames eeldame, et valik on juba langetatud ja sõelale on jäänud kolm börsiettevõtet, kelle ühiseks jooneks on dividendide maksmine eelnevatel perioodidel . Autor püüab töö lõpuks jõuda valikuni, milline neist kolmest oleks kõige kindlam investeering kasutades finantsanalüüsi meetodeid : bilansi ja kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüsi ja finantssuhtarvude analüüsi näitamaks valitud ettevõtete likviidsust ja maksejõulisust ning rentaablust ja jätkusuutlikku kasvu.
Analüüsi aluseks on valitud aastate 2013-2015 majandusaasta aruanded ja võrdlusmeetodid on valitud, et muuta erinevate tegevusalade ettevõtete finantsandmed võrreldavalt analüüsitavateks. Töö lõpus annab autor omapoolse hinnangu.

1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED

1.1 Tallinna Vesi AS

Ettevõtte nimi on AS Tallinna Vesi ning ettevõtte eelkäija asutati 1967. aastal Tallinna Veevarustuse ja kanalisatsiooni Valitsusena. Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub veeteenuseid kuni kolmandikule Eesti inimesele Harjumaal ja Tallinnas. Ettevõttel on veeteenuste osutamise ainuõigus kuni aastani 2020. Ettevõte kasutab vee kogumiseks 2000  km2 suurust pinnaveehaarde süsteemi ning opereerib varasid , mis on vajalikud vee puhastamiseks ja tarbijateni toimetamiseks , reovee ja sadevee kogumiseks ning puhastamiseks. Ligi 90% joogiveest toodetakse pinnaveest. Tallinlaste peamine joogiveeallikas on Ülemiste järv, mistõttu ei ole see ka avalikult kasutatav veekogu. Ligikaudu 10% tarbijatest kasutab piirkondlikku põhjavett ja keskmine veetarbimine on püsinud viimastel aastatel 95 liitri ringis elaniku kohta.
AS Tallinna Vesi erastati 2001.a . Erastamisel Tallinna linnaga sõlmitud Teenuslepingu järgselt on ettevõttel kohustus tagada teenuste kvaliteet 97 teenustasemel. Praegune Teenusleping kehtib kuni 2020. aastani, kuid Tallinna teeninduspiirkonnas on ettevõttel vee- ja kanalisatsiooni-teenuste osutamise ainuõigus aastani 2025.
Ettevõttel on tegutsevad vee- ja heitveelaborid, mis teostavad aastas sadu tuhandeid proove ja analüüse. Veevärgisüsteemi kuulub ligi 1150 km veetorustikke, 18 veepumplat ja ca 64 põhjavee puurkaevupumplat.
AS-i Tallinna Vesi kontsern koosneb kahest ettevõttest. Tütarettevõte OÜ Watercom kuulub täielikult AS-ile Tallinna Vesi ning selle tulemused on konsolideeritud kontserni (AS Tallinna Vesi ja OÜ Watercom, edaspidi koos Kontsern) tulemustesse. Kontserni struktuur on püsinud muutumatuna alates 2015. aastast (1).

1.2 Olympic Entertainment Group

Ettevõtte nimi on Olympic Entertainment Group AS ning peamine tegevusala on kasiinooperatsioonide korraldamine ja hotellide opereerimine . Kontserni esimene äriühing AS Benetreks asutati 1993. aasta septembris. Olympic Entertainment Group AS on asutatud 1999.a novembris. Olympic Entertainment Group AS ja tema tütarettevõtted on juhtiv hasartmänguteenuste osutaja Balti riikides ning opereerib kasiinosid Poolas, Slovakkias, Valgevenes , Maltal ja Itaalias. Olympic Entertainment Group AS on kontserni põhivaldusühing, mille kaudu toimub kontserni tegevuse strateegiline juhtimine ja finantseerimine . Kohalike kasiinode tegevust juhivad kohalikud tütarettevõtted, mille hulka kuuluvad Olympic Casino Eesti AS Eestis, Olympic Casino Latvia SIA Lätis, Olympic Casino Group Baltija UAB Leedus, Casino Polonia-Wroclaw Sp. z.o.o. Poolas, Olympic Casino Slovakia S.r.o. ja Olybet Slovakia S.r.o. Slovakkias, Olympic Casino Bel IP Valgevenes ning Jackpot Game S.r.l. ja Slottery S.r.l. Itaalias. Kontserni kasiinoettevõtted tegutsevad suuremas osas kaubamärgi Olympic Casino all. Lisaks tavakasiinodele pakub kontsern ka internetikasiino teenuseid ning opereeris kuni 31.10.2013 Eestis 4-tärnilist hotelli ja kasiinokompleksi (2). 

1.3 Tallink Grupp AS

Ettevõtte nimi on Tallink Grupp AS ning peamine tegevusala on meretransport , kuid gruppi on lisandunud jõuliselt ka taksondus, hotellindus ja väiksemad teenuste grupid.
AS Tallink Grupp koos tütarettevõtetega (edaspidi 'kontsern') on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kõrgetasemelisi minikruiisi- ja reisijateveoteenuseid Läänemerel. Samuti on kontsern üks juhtivatest ro-ro kaubaveoteenuste pakkujatest kontserni poolt opereeritavatel liinidel. Kontsern pakub oma teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmel laevaliinil Soome ja Rootsi, Eesti ja Soome, Eesti ja Rootsi ning Läti ja Rootsi vahel. Kontserni laevastikus on kokku 16 alust: kruiisilaevad, ro-pax kiirlaevad ja ro-ro kaubalaevad. Lisaks opereerib kontsern nelja hotelli Tallinnas ja üht Riias.
Tallink Grupp on kiirelt kasvav ettevõte ning investeerinud aktiivselt kaasaegsesse laevastikku, uute liinide avamisse ning teiste turuosaliste omandamisesse - viimase kümne aasta jooksul kokku 1,8 miljardit Eurot. 
Laevastiku uuendamise kava tulemusel on Tallink Grupil Läänemere moodsaimad kruiisilaevad. See on oluliselt avardanud reisijate valikuvõimalusi erinevate liinide, väljumisaegade ja teenuste osas ning tõstnud kruiisi - ja reisijateveo standardi ning selle kvaliteedi kogu regioonis täiesti uuele tasemele . Tallink usub, et sellega on loodud tugev vundament ettevõtte ärimahtude jätkusuutlikuks kasvatamiseks ning juhtiva positsiooni tugevdamiseks. 
Tallink Grupp järgib rangelt rahvusvahelisi ohutusnõudeid ning ISO 14001 keskkonnakaitse standardit. Igal aastal kontrollivad nende turvalisuse juhtimise süsteemi eksperdid sõltumatust riskide hindamise organisatsioonist - Lloyds Register ’ st - ning Eesti, Läti, Soome ja Rootsi veeteede ametitest. Seisuga 31. detsember 2015 töötas kontsernis 6 966 inimest (31. detsember 2014: 6 654 inimest) (3).

2. HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS

Bilansi puhul tähendab horisontaalne analüüs, et vaatame, millises ulatuses bilansikirje jääk on muutunud aastast aastasse . Esimese aasta jäägid on seega 100%.Kui nõuded kasvavad järgmisel aastal 5%, saamegi 105%. Kasv on esimese aastaga võrreldes kumulatiivne . Kasumiaruande horisontaalne analüüs koostatakse sarnaselt. Bilansi horisontaalne analüüs kinnitab seda, mida teised suhtarvud on näidanud, näiteks käibekapitali osas. Siit ilmneb ka, mis muutused on toimunud põhivara (finantsinvesteeringud, materiaalne ja immateriaalne vara) ja pikaajaliste kohustuste koosseisus . Kasumiaruande horisontaalne analüüs näitab tulude ja kulude kasvu. Kulude osakaalu näitavad marginaalid (kasumiaruande vertikaalne analüüs). Milline kulu on rivist väljas, näitab horisontaalne analüüs, kui kasumiaruanne on koostatud kululiikide lõikes. Kas tasuvus on halvenenud tööjõu-või materjalikulude tõttu, on tähtis teave (4, lk 79).
Bilansi vertikaalne analüüs näitab bilansikirjete suhet bilansimahtu . Kasumiaruande vertikaalne analüüs näitab iga kirje suhet müügituludesse (4,lk79).

2.1 Horisontaalanalüüs

Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse mitme erineva perioodi näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitabki iga aruandekirje muutust aastast aastasse.(5)

2.1.1 Tallinna Vesi AS

Aastatel 2013-2015 ei ole Tallinna Vesi AS bilansikirjetel ekstraordinaalselt suuri muutusi toimunud ning märkimisväärsed muutused on toimunud pigem positiivses suunas. Näiteks on 2013-2014, edaspidi esimene periood, toimunud rahavarude kasv 21,32% võrra31,786 miljonilt 38,56 miljonini. Muutus on seepärast positiivne, et on toimunud nõuete ja ettemaksete arvelt, mis on antud perioodil vähenenud ca 44% (vt Lisa 1). Viie miljoni euro võrra ehk 3,44% on kasvanud materiaalne põhivara, seda peamiselt pikaajaliste laenude ja saadud ettemaksete arvelt. Esimese perioodi varad on kokkuvõtlikult kasvanud 1,41%. Kohustuste poolel märkimisväärseid struktuurseid muutusi pole toimunud. Veidi (2,8%) on kasvanud laenukohustused ja kõige suurem muutus on toimunud laekumiste arvelt tulevaste perioodide liitumistasude arvelt (ca 24%), mis on summarselt siiski tagasihoidlik summa (2,424 miljonit). Omakapitali muutusi pole praktiliselt toimunud, jaotamata kasum on veidi (0,12%) langenud, millest võib järeldada, et kogu eelmise perioodi kasum kulus dividendimakseteks. Dividendimakse oli eelmise perioodiga samas suurusjärgus, kuid samal ajal toimus kasumi ca 10%-line kukkumine.
Teise perioodi (2014-2015) peamised muutused varade poolelt on toimunud raha ja ettemaksete vähenemisel ja materiaalse põhivara kasvamise arvelt, mis on kokkuvõtlikult bilansi mahtu kasvatanud 1,7% võrra ehk pea 3,5 miljonit eurot. Kohustuste poolt on kasvanud ettemaksed tulevaste perioodide liitumistasudelt ning omakapitalis on kasvanud jaotamata kasum ca 3,7%. Suuri muutusi kirjetel pole vaadeldaval perioodil toimunud.
Joonis 1: Bilansikirjed Tallinna Vesi AS 2013-2015
Allikas:Autori märkmed
Toodud Joonisel 1 on bilansikirjete suurused visuaalselt aastate kaupa. Horisontaalanalüüsi tulemused on toodud välja Lisas1.
Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab, et esimesel perioodil pole müügitule muutunud, kuid kasvanud on halduskulud (9%) ja finantskulud (188%), mis kokkuvõtlikult vähendas perioodi kasumit (7,4%) pea 2 miljoni euro võrra. Teisel perioodil on müügitulu kasvanud (5%) rohkem kui 2,5 miljonit, kuid kasvanud on ka müüdud toodete ja teenuste kulus (5,7%). Samuti on kasvanud halduskulud (10,3%), kuid samas vähenenud (-48%) finantskulud, mis kokkuvõttes võimaldasid kasvatada kasumit esimese perioodiga võrreldes (10,67%) pea 2 miljoni võrra. Kasumiaruande horisontaalanalüüs on leitav Lisa2-s. Ettevõtte tasuvusmarginaal vaadeldavatel perioodidel ületab 40% ja müügitulude kasvutempo on kiirem kui varade kasvutempo, seega varad on efektiivselt kasutatud, lisaks maksab ettevõte omanikele dividende.

2.1.2 Olympic Entertainment Group AS

Olympic Entertainment Group AS (edaspidi OEG) on oluliselt huvitavamate aruannetega ettevõte vaadeldaval perioodil. Toimunud on mitmed struktuursed muutused aruannetes. Alustame raha konto muutustega : esimesel perioodil vähenes raha (10,02%) 4,465 miljoni võrra ja teisel perioodil (13,4%) 5,407 miljoni euro võrra. Saml ajal suurenesid nõuded esimesel perioodil (11,2%) ja teisel perioodil (69%) ning varud vastavalt (16%) ja (17%), kuid sellest ümberpaiknemisest hoolimata käibevara vähenes esimesel perioodil (5,62%) 2,8 miljonit ja teisel perioodil (6,7%) 3,16 miljonit. Olulisemad muutused on aset leidnud põhivara ridadel, kus märkimisväärselt on kasvanud materiaalne põhivara esimesel perioodil (29,63%) 7,85 miljonit ja teisel perioodil (71%) 24,5 miljonit. Samuti on kasvanud Immateriaalne põhivara (9,12%) 3,18 miljoni ja (41,7%) ca 16 miljoni võrra. Kokku on põhivara kasvanud kahe perioodi jooksul ca 50 miljoni võrra. Koguvara kasvas esimesel perioodil (6,72%) ca 8 miljoni võrra ja teisel perioodil (28,6%) 36 miljoni võrra.
Kohustuste poolel on jõudsalt kasvanud lühi- ja pikaajalised võlad. Lühiajaline võlg kasvas teisel perioodil (111%) 14,55 miljoni võrra ja pikaajaline võlg (564%) 6,8 miljoni võrra. Omakapitali kõige suurem muutus on toimunud jaotamata kasumi real : esimene periood (13,69%) 5 miljoni võrra ja teisel perioodil (23,9%) 10 miljoni võrra.
Joonisel 2 on toodud bilansikirjete suurused visuaalselt aastate kaupa. Horisontaalanalüüsi tulemused on välja toodud Lisa3-s.
Joonis 2: Bilansikirjed Olympic Entertainment Group AS 2013-2015
Allikas:autori märkmed
Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab, et aastatel 2013-2014 toimusid suured muutused. Äritulud küll kasvasid (3,32%) ca 5 miljoni võrra, kuid mitmesugused tegevuskulud ja tööjõukulud kasvasid kiiremini ning kokkuvõttes kukkus kasum esimesel perioodil (17,26%) 5,5 miljoni võrra. Ilmselt on see muutus seletatav investeeringutega uutesse kasiinodesse, mis põhjustasid kiire kulude kasvu ja vähenenud tulud enne uute üksuste integreerimist. Muutused positiivsuse poole leidsid aset teisel perioodil, kui lisandunud üksused oli edukalt integreeritud ja tööle rakendatud. Teise perioodi müügitulud kasvasid (10,1%) rohkem kui 15 miljoni võrra jõudes peaaegu 166 miljoni euroni. Kasvasid ka kulud, kuid nende kasv jäi käibe kasvule alla, mis väljendus puhaskasumi tõusuna (21,5%) rohkem kui 5,5 miljoni võrra. Kasumiaruande horisontaalanalüüs on leitav Lisa4-s.
Ettevõtte müügitulu on kõrgem bilansimahust, kuid vaadeldaval perioodil kasvasid varad kiiremini kui müügitulud, seega on oluline analüüsida järgnevat aastat, kas antud trend on tingitud tehtud investeeringutest või on see püsivalt iseloomulik antud ettevõttele. Ettevõtte tasuvusmarginaal vaadeldavatel perioodidel on keskmisel 20% ümber.

2.1.3 Tallink AS

Perioodil 2013-2014 toimus suurim käibevara muutus raha kirjel, vähenedes 6,7 miljonit (-9,3%). Samal ajal vähenesid varud (-6,4%) rohkem kui 2 miljoni võrra. Kokkuvõttes vähenes Tallinki käievara esimesel vaadeldaval perioodil (-6,4%) rohkem kui 9,5 miljoni võrra. Põhivara suurimad muutused vaadeldaval perioodil toimusid materiaalse (-1,87%) ca 28miljoni ja immateriaalse vara rela (-4,75) 2,7 miljoni võrra, mis kokkuvõttes teeb vara vähenemiseks vaadeldaval esimesel perioodil (-2,12%) üle 36 miljoni. Kohustuste poolel toimus bilansi vähenemine vaadeldaval perioodil pikaajaliste laenude arvel (-13,77%) ca 95 miljoni ulatuses, millest ca 44 miljonit liikus lühiajalistesse laenudesse kasvatades intressikandvate kohustuste rida (41,35%) 44 miljoni võrra. Vaadeldaval perioodil kasvas ka jaotamata kasum (2,44%) 7 miljoni euro ulatuses. Bilansi horisontaalanalüüsi tulemused on toodud välja Lisa 5-s alljärgnevalt.
Joonis 3: Tallink AS bilansikirjed 2013-2015
Allikas:Autori märkmed
Kasumiaruandes toimusid mõned muutused. Esimesel perioodil vähenes müügitulu (2,18%) 20,5 miljoni võrra, kuid samas vähenes ka müüdud kaupade ja teenuste kulu ja kasvasid halduskulud. Perioodi koondkasum kukkus vaadeldaval perioodil siiski (-36,56%) pea 16 miljoni võrra.
Aastatel 2014-1015 näitavad kõik olulisemad numbrid taas positiivsemat trendi. Käibevara ridadel paraneb oluliselt rahaline seis (25,52%) 16,66 miljoni võrra. Varud küll vähenesid pisut, kuid kokkuvõttes käibevara kasvas (9,96%) ca 14 miljoni võrra, mis taastab eelmise perioodi kukkumise ja isegi ületab seda. Põhivara ridadel jätkub materiaalse ja immateriaalse vara kahanemine vastavalt 10,66% ja 4,44% võrra, kukutades bilansi varade mahtu (-8,71%) 146,8 miljoni võrra. Teisel perioodil on lühiajalisi kohustusi vähendatud (-45,35%) 68 miljoni võrra ja pikaajalisi intressi kandvaid võlakohustusi (-21,24%) 126 miljoni võrra, mis koos omakapitalis toimunud muudatustega, reservide vähenemine (-7,2%) 5 miljoni võrra ja jaotamata kasumi kasvamisel (16,88%) 51 miljoni võrra, vähendab ka kohustuste mahtu 8,71% võrra.
Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab, et aastatel 2014-2015 kasvas nii müügitulu kui ka kasum märgatavalt – vastavalt 2,58% ehk 23,7 miljoni võrra ja kasum 130% ehk 39 miljoni võrra, sealjuures müüdud kaupade ja teenuste kulu jätkas langemist.
Ülalpool toodud numbritele tuginedes saab öelda, et trend on positiivne, kuna kulusid ja laenukoormat vähendades on õnnestunud tulusid kasvatada. Kasumiaruande horisontaalanalüüs on leitav Lisa 6-s.
Ettevõtte müügitulu on ca 60% väiksem kui bilansimaht 2015 aasta lõpuks, mis on vaadeldava perioodi trendi vaadates on positiivne, sest varade kasuvutempo on negatiivne ja müügitulude kasv positiivne – seega numbrid kinnitavad Tallinki suurima probleemi vähenemist (suur laenukoormus) ja liikumist investorile soodsas suunas, kus hakkab vabanema vahendeid dividendideks vähenevate laenumaksete arvelt.

2.2 Vertikaalanalüüs

Vertikaalanalüüsi puhul jälgime järgmisi ohumärke:

Kui põhivara osatähtsus ületab 80% bilansimahust, on ettevõtte võtnud suured riskid ja jätkusuutlikkus on ohus.

Kui materiaalne põhivara väheneb 10% võrra perioodi algusega võrreldes, on võimalik, et põhivara kanditakse ettevõttest välja.

Kui omakapital on negatiivne, on pankrotioht.

Kui intressikandvate kohustuste osatähtsus bilansis on suurem kui omakapitali osatähtsus, on jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis nõrk.

Kui aktsiakapitali, aažio ja kohustusliku reservkapitali osatähtsus kokku on väiksem kui 10% bilansimahust, on jätkusuutlikkus ohus.

Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk (6).
Vertikaalanalüüsi algandmed on leitavad Lisa 7 kuni Lisa 12.

2.2.1 Tallinna Vesi AS

Ettevõtte põhivara osatähtsus bilansimahust on 78,28%, seega ei ole ettevõte veel ületanud 80% piiri,kuid on väga lähedal. Hetkel, siiski ettevõtte jätkusuutlikkus ohus ei ole, sest laenud moodustavad kõigest 45% bilansimahust ja ettevõtte töötab kasumlikult.
Materiaalse põhivara osatähtsus on suurenenud perioodi algusega võrreldes, seega ei ole kartust, et põhivara kanditakse ettevõttest välja. Materiaalse põhivara kasv 2015 aastal oli 3,33%
Omakapitali on vaadeldaval perioodil küll kasvanud, kuid osatätsus bilansis protsendipunkti võrra kahanenud. See võib olla põhjustatud ka välja makstavate dividendidest. Ettevõte ei ole pankrotiohus.
Samuti on omakapitali ja intressi kandvate laenukohustuste osatähtsus bilansis peaaegu samas suurusjärgus. Omakapital ca 43% ja laenukohustus ca 46%, mis näitab, et laenukohustused ettevõtte jätkusuutlikkust ei ohusta.
Ettevõtte aktsiakapitali, aazio ja kohustusliku reservkapitali osatähtsus bilansis on üle 10% (kokku 18,18%), mis tähendab, et ohtu ettevõtte jätkusuutlikkusele pole.
Omakapitali osatähtsus on vaadeldaval perioodil langenud 42%-ni ehk ca 0,5% kolme aasta jooksul, mis tähendab, et jätkusuutlikkusega on kõik korras.
Vertikaalanalüüsi algandmed on leitavad Lisa 7 kuni Lisa 9.

2.2.2 Olympic Entertainment Group AS

Ettevõtte põhivara osatähtsus bilansimahust on 72,9%, seega ei ole ettevõte võtnud endale suuri riske ning selles osas ei ole ettevõtte jätkusuutlikkus ohus.
Materiaalse põhivara on suurenenud perioodi algusega võrreldes, seega ei ole kartust, et põhivara kanditakse ettevõttest välja. Materiaalse põhivara kasv 2015 aastal oli 71,3% jõudes osakaaluga bilansist üle 36%.
Omakapitali osatähtsus on positiivne ning perioodi jooksul kasvanud, seega ei ole ettevõttel pankrotiohtu.
Samuti on omakapitali osatähtsus bilansis suurem 75,69% kui laenukohustused 29%, mille hulgas on juba ka ettemaksed – seega laenukohustused ettevõtte jätkusuutlikkust ei ohusta.
OEG aktsiakapital , aazio ja kohustusliku reservkapitali osatähtsus bilansis kokku on kõvasti üle 10%, kokku ca 40% bilansimahust, mis tähendab, et jätkusuutlikkus ohus ei ole.
Vaadeldava perioodi viimasel aastal on omakapital osatähtsus langenud rohkem kui 10%, kuid kuna samal perioodil on materiaalse põhivara osakaal ja laenude osakaal hüppeliselt kasvanud, siis võib tegemist olla vara soetamisega kui omakapitali vähenemisega, ning omakapitali osakaal on jätkuvalt üle 70% bilansi mahust, seega jätkusuutlikkusega probleeme ei ole.

2.2.3 Tallink AS

Ettevõtte põhivara osatähtsus bilansimahust on 90%, mis on ülikõrge ja ettevõtte tegutseb väga kõrge riskiga . Perspektiivis on põhivara osatähtsus siiski langustrendis, kuid kolmest vaadeldavast ettevõttest on tegemist kõige riskantsemaga.
Materiaalse põhivara osatähtsus bilansis on langustrendis, kuid kantimisega ilmselt tegu pole – pigem amortiseerumisega.
Omakapitali osatähtsus on positiivne ulatudes üle 53% ning on vaadeldaval perioodil kasvanud.
Samuti on omakapitali osatähtsus bilansis suurem intressikandvatest laenukohustustest. Omakapitali osatähtsus on üle 53% ja laenukohustused 35,7%, seega laenukohustused ettevõtte jätkusuutlikkust ei ohusta.
Tallinki aktsiakapital, aazio ja reservkapital on kõvasti üle 10% ulatudes isegi üle 30%, mis tähendab, et jätkusuutlikkus ohus ei ole.
Vaadeldaval perioodil on Tallinki omakapitali osatähtsus pidevalt tõusnud ja on üle 40% bilansimahust, mis tähendab, et jätkusuutlikkus on tugev.

3. SUHTARVUD

Suhtarvudeks nimetatakse suhteliste suuruste arvväärtusi. Suhtarvumeetodid on majanduslike nähtuste koostise, eri nähtuste vaheliste proportsioonide ja varjatud seoste uurimise üks lihtsamaid, ühtlasi kõige enam kasutatavaid mooduseid. Suhtarvuanalüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, plaaniandmetega, majandusharu keskmistega ning konkurentide andmetega . Suhtarve võib tuletada sadu – kõik sõltub eesmärkidest. Üldiselt kasutatakse viit suhtarvude põhiliiki, millest igaüks iseloomustab firma finantstegevuse üht tähtsat aspekti: likviidsussuhtarvud; toimimissuhtarvud ; kapitali struktuuri suhtarvud; rentaablussuhtarvud; aktsiate väärtusnäitajad.(7 lk77)

3.1 Likviidsus ja maksejõulisus

Likviidsusanalüüs seisneb peaasjalikult lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud . Firma võime lühiajalisi võlgu tähtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas firmal on küllaldaselt raha ja/või kergesti rahaks muudetavat vara. Sellest lähtuvalt on likviidsusnäitajad seotud käibevara või selle osaga, kuna nimelt käibevarast tasutakse ettevõtte võlad. Kõige likviidsemad on raha kassas ja/või pangaarvetel. Järgnevad ülilikviised väärtpaberid, mida saab kiiresti rahaks muuta. Kolmandal kohal asuvad debitoorsed lühivõlad. (7 lk 66)

3.1.1 Raha ja pank müügituludest

Raha ja pank müügituludest näitab, mitu päeva ettevõte saab oma jooksvaid kulusid katta . Tootmisettevõtte puhul on rusikareegel , et raha ja pangakonto suhe müügituludesse peaks keskmiselt olema 5-7% ehk 18-25 päeva (4 lk101) .
Kas 3% või 9% on teatud ajahetkel piisav, oleneb ettevõtte tootmis- ja müügitsüklist ning investeerimisplaanidest. Mida pikem tootmis- ja müügitsükkel, seda rohkem raha on vaja selleks, et finantseerida tootmist ja laoseisu. Analüüsides tuleb võrrelda teiste ettevõtetega samal tegevusalal (4 lk 101).
Joonis 4: Raha ja pank % müügituludest
Allikas:Autori koostatud
Joons 4 näitab ilmekalt , kellel võrreldavatest ettevõtetest on parimad tegevusmarginalid ja piisavalt raha, et finantseerida tegutsemist ka rahavoo katkemisel. Tallinna Vesi on sellise arvestuse kohaselt hästi kapitaliseeritud, ning suudaks ca 8 kuud tegevust jätkata kui raha juurde ei tule, OEG sarnane näitaja on kaks ja pool kuud ning Tallink ca üks kuu. Kerge on öelda investori seisukohalt, milline ettevõte on sellest aspektist kindlaim valik, aga raske on tegevusala põhiselt anda hinnanguid, mis tase on anatud tegevusalal vajalik, kuid analüüsi mõttes 18-25 päeva varu on kõigil ettevõtetel olemas.

3.1.2 Maksevalmidus

See suhtarv näitab ettevõtte suutlikust tasuda oma lühiajalised kohustused bilansipäeva seisuga. Maksevalmiduse arvutamisel jagatakse likviidsed käibevarad lühiajaliste kohustustega.(4 lk104)
Kui vaatame finantsõpikuid, on rusikareegel, et maksevalmidus peab olema suurem kui 100% või 1 kord. Sarnaselt eelmise suharvuga, tuleb hinnangu andmisel lähtuda tegevusalast. Jaekaubandusega tegelevas ettevõttes võib maksevalmidus olla 70-80% ilma, et sellega kaasneksid riskid.
Joonis 5: Maksevalmidus
Allikas:autori koostatud
Joonisel 5 on näha, et ainuke ettevõte kellel on bilansipäeva seisuga raha vähem kui lühiajalisi kohustusi on Tallink AS. Ilmselt on valdav põhjus suurtes laenudes, mis liigutatakse pikaajalisest lühiajalisse võlgnevusse ja suuremat pilti vaadates on tegemist suure laenukoormusega. Kas selle punktis ilmneb selgelt riskide suurus, mille Tallink on võtnud, et saavutada oma tänane suurus. Kõige riskivabam investeering tundub Tallinna vesi, kellel on vaba kapitali rohkem kui 4x rohkem oma lühiajalistest kohustustest. OEG seis pole ka halb ja dünaamika peegeldab samuti viimases lõpus tehtud suuri investeeringuid, mis pole veel hakanud kasu tooma .

3.1.3 Lühiajaliste kohustuste kate

Lühiajaliste kohustuste kate näitab, millises ulatuses käibevara katab bilansipäeval arvel olevad lühiajalised kohustused.
Rusikareegel näeb ette, et suhtarv oleks vähemalt 200%, kuid olenevalt tegevusalast võib olla ka väiksem. Suhtarv pöörab tähelepanu sellele, et käibekapitali kasvu tuleb äritegevusest tulevate rahavoogudega finantseerida. Kui ettevõte tahab teatud kohustuste ja omakapitali osatähtsust tagada, tuleb käibekapitali suurenemist samas proportsioonis finantseerida.(4 lk 109)
Joonis 6: Lühiajaliste kohustuste kate
Allikas:autori koostatud
Ülevalolev joonis kajastab ilmekalt üldisi trende, mis neile ettevõtetetel on omased. Eelmise alapeatüki selgitused pädevad siingi . Järjekindlalt on parim ja turvalisem valik Tallinna Vesi, kellel on piisavalt varasid oma igasuguste kohustuste katmiseks ja kõige halvem on seis taas Tallinkiga, kuid dünaamika on jällegi paranev. OEG diagramm peegeldab taas tehtud investeeringuid.

3.1.4 Rahavoogude genereerimise võime

Järgneva tabeli alusel vaatleme, millisel ettevõttel on parimad väljavaated lisanduvate äritegevuse rahavoogude loomiseks:
Tabel 1: Rahavoogude suhtarvud 2015
 
Tallinna Vesi AS
OEG
Tallink AS
Korrigeeritud kasum % müügituludest
56,42%
23,66%
20,30%
Korrigeeritud kasum % varast
15,09%
24,18%
12,47%
Äritegevuse rahavood % müügituludest
55,63%
22,34%
20,30%
Äritegevuse rahavood % varast
14,88%
22,83%
12,47%
Allikas: autori koostatud
Kõrgem äritegevuse rahavoogude suhe müügitulusse või varasse tähendab suuremat paindlikkust finantseerimise, investeerimise ja äritegevusega seotud otsuste langetamisel (4 lk114). Sellest vaatenurgast on kindlasti paremas seisus Tallinna Vesi ja OEG, kuigi ega Tallink pole ka halvas seisus, lihtsalt valitud ettevõtetest on tema seis kõige nõrgem. Korrigeeritud kasumite suhet müüki ja varasse vaadates ilmnes üks huvitav asi, nimelt Tallinki korrigeeritud kasum on rohkem kui 100% suurem puhaskasumist, kuna laevade amortisatsioon on väga suur. Perspektiivis on Tallink investori jaoks pärl, kui saab lahti oma suurest laenukoormusest ning saab rahavooge suunata dividendide maksmisesse.

3.2 Käibekapitali suhtarvud

Mitmed käibevara ja lühiajaliste kohustuste kirjed on otseselt seotud müügitulude ja tegevuskuludega. Kui hinnad tõusevad, suureneb müügitulu ning isegi, kui ettevõtte maksetähtajad jäävad samaks, suureneb nõuete saldo lähtuvalt nõuete ja müügitulu suhtest . Müügimahtude suurenemisel suurenevad nõuded ja varud ning võlgnevus tarnijatele. Need suurenemised ei sõltu otseselt minevikunäitajatest, kuid neid tuleb hoolega jälgida.(4 lk 124)
Kui käibekapital on tootmisettevõttes negatiivne, tähendab see peaaegu alati, et võõrkapitali osatähtsus on tõusnud ja ettevõte ei ole suuteline sisemiste ressurssidega käibekapitali finantseerima. Jaekaubanduses tuleb valvsalt varude arengut ja varude kasvu finantseerimist jälgida. Kui juhtkond ei juhi käibekapitali, võib ettevõte pankrotti kasvada. Tegevuse jätkuvus on kaalul , kui äritegevuse rahavood on juba mitmendat aastat negatiivsed. See näitab, et laenukoorem on kasvanud ja omakapital on õõnestumas.(4 lk 125)

3.2.1 Nõuded müügituludest ja keskmine laekumisperiood

Suhtarv näitab mitu päeva ettevõte krediteerib ostjaid . Rusikareegliks on, et suhtarv peab võrduma ettevõtte maksetingimustega.
Joonis 7: Keskmine laekumisperiood päevades
Allikas:autori koostatud
Ettevõtete keskmised maksetingimused ei ole teada, seega „rusikareegli“ järgimist kontrollida on keeruline. Tulemusi ja tulemuste võrreldavust mõjutab ka see, et Tallinna Vesi AS ja OEG näitavad bilansis nõudeid ja ettemakseid koos, kuid Tallink AS eraldi. Üldjoontes on tulemused siiski võrreldavad, sest OEG ja Tallinna vesi kajastavad nõudeid sarnaselt ning Tallinki ettemakete osakaal võrreldes nõuetega on väga väike. Tallinki puhul näeme väikest nõuete vähenemist vaadeldaval perioodi, kuid kui korrigeerida seda ettemaksete kasvamisega samal perioodil, siis ilmselt on trend napilt vastupidine . Tallinna Vesi AS on vaadeldaval perioodil kõige kiiremini ja jõulisemalt laekumisperioodi vähendanud 91-lt päevalt 38-le. OEG-l on sarnane trend, aga kuna äri eripärast krediiti klientidele antakse vähe, võib-olla hotelliopereerimise segmendis, siis laekumisperioodid on võrreldes teiste ettevõtetega niigi lühikesed ning lisaks näitavad ka jätkuvat languse trendi. Üldiselt on kõigi ettevõtete seis suhteliselt hea. Nõuetega seotud suhtarvude parandamiseks võib loomulikult maksetingimusi karmistada või hindu tõsta, kuid selliste meetmete puhul tuleks esmalt veenduda, et need ei halvaks konkurentsivõimet.

3.2.1 Varud müügituludest ja varude laoseis päevades

Varud müügituludest arvutamisel lähtutakse bilansipäeva nõuete saldost. Suhtarv näitab keskmist laoseisu päevades.
Reeglina peaks varude laoseis päevades olema nii lühike kui võimalik (4 lk 135)
Joonis 8: Keskmine varude laoseis päevades
Allikas:autori koostatud
Ülalolevalt jooniselt on näha, kellel palju varusid on. Arvestades tegevusalade eripärasid on varud ilmselt optimaalsed. Tallinkil kõige suuremad laovarud, sest logistika ja tarneaheldad kõige pikemad ning suur osa müügituludest on seotud just kaupade müügiga laevadel, OEG on ilmselt kõige väiksemate laovarude vajadustega ettevõte neist vaadeldud kolmest, sest hasartmäng kui selline ei vaja laovarusid – ilmselt on kuigipalju toitlustamise ja baariteenindusega seotud varud need, mille mõnepäevast varu hoitakse. Tallinna Vesi kõige suurem varu on ilmselt ülemiste järves, aga seda bilansis ei kajastata. Laovarude alla kuuluvad peamiselt vee puhastuseks vajalikud kemikaalid jne.

3.2.2 Võlgnevus tarnijatele müügituludest ja keksmine tasumisperiood

Antud suhtarv näitab, kui kiiresti maksab ettevõte tarnijatele kauba eest.
Üldine reegel on, et see võiks võrduda saadud krediidiperioodiga või olla isegi pikem.
Joonis 9: Keskmine tasumisperiood päevades
Allikas:autori koostatud
Ideaalne olukord on selline, kus tarnijad finantseerivad varusid nende müümiseni. Võrdlus joonis 8-ga näitab, et vaadeldavatel ettevõtetel on kõigil selline soodne olukord, kus oma vahendeid ei pea varude alla panema . Kui Kui Tallinna Vesi AS esimesed aastad välja jätta, siis on isegi klientide laekumisperioodid lühemad kui tasumisperioodid, mis näitab, et tegevust finantseeritakse klientide ja tarnijate rahaga . Kuna vaadeldavate ettevõtete näol on tegemist suurte börsiettevõtetetega, siis olukorra selgituseks võib pidada nende suhtelist jõupositsioonil olemist võrreldes tarnijatega, kelledele on võimalik maksetingimusi dikteerida.

3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades

See suhtarv näitab, mitu päeva peab ettevõte äritegevuse tsüklit finantseerima materjali või kauba saabumisest raha tasumiseni kliendilt (4 lk 141).
Antud suhtarvu võrreldakse teiste ettevõtetega samal tegevusalal, kuid meie näites püüame erineva tegevusala ettevõtted seada võrdlevasse perspektiivi. Rusikareegliks on nii lühike kui võimalik.(4 lk141)
Joonis 10: Lühiajaline raharinglus päevades
Allikas: autori koostatud
Ilmekas joonis eelmise alapeatüki jätkamiseks. Jooniselt 10 näeme, et lühiajaline raharinglus võib olla väga erinev. Samal ajal kui Tallink ja OEG tegevust finantseerivad kliendid ja tarnijad on Tallinna vesi väga sõltuv oma rahast. Õnneks on trend kiiresti kahanev ja Tallinna Vesi maksevõime (vt. Joonis 5) on vaadeldavatest ettevõtetest kõige parem. Siinkohal saab öelda, et ühelgi ettevõttel raha ringlusega probleeme ei ole.

3.3 Tasuvus, rentaablus ja jätkusuutlik kasv

Tegevuse marginaalide abil analüüsime kasumiaruandes esitatud või tuletatavate tulemite suhet müügitulusse, näiteks EBITDA , EBIT või majandustegevuse kasumit müügituludesse. Neid suhtarve kasutatakse võrdluses teiste ettevõtetega (4 lk191).
Kapitali tasuvus ja rentaablus on ettevõtte analüüsi A ja O. Kui ettevõtmine ei ole tasuv , pole mõtet investeerida. See käib nii võlausaldajate kui omanike kohta (4 lk192).

3.3.1 Tegevuse marginaal

Suhtarv näitab, mitu % igast müügituluna kajastatud eurost on alles enne finantskulusid ja tulumaksu. Suhtarvu tuleb võrrelda teiste samal tegevusalal tegutsevate ettevõteteg, kuna suhtarv näitab tegevuse efektiivsust ja ei sõltu sellest, kuidas on ettevõtet finantseeritud, s.o. kas võõrkapitali või omakapitaliga (4 lk195).
Reeglina peaks näitaja olema positiivne ja mida suurem seda parem.
Joonis 11: Tegevuse marginaal %
Allikas: autori koostatud
Kõik vaadeldavad ettevõtted loovad piisavalt positiivseid rahavoogusid, millega katta finantskulusid ja tulumaksu. Ülekaalukalt parim on Tallinna Vesi AS. Üldiselt olukord paraneb, kui EBIT suureneb.

3.3.2 Vara tasuvus ja rentaablus

Vara tasuvuse suhtarv näitab vara tasuvust enne maksustamist. Tasuvus peab võrduma või ületama kapitali hinda. Varade tasuvusest kaetakse maksud , võlausaldajate intressid ja omanike dividendid . Ka vara tasuvuse rusikareegel on, et peab olema positiivne. Analüüsis võrreldakse teiste ettevõtetega samal tegevusalal.(4 lk206)
Joonis 12: Vara tasuvus %
Allikas: autori koostatud
Vara rentaabluse suhtarv näitab vara maksujärgset tootlikkust.
Joonis 12b: Vara rentaablus %
Allikas: autori koostatud
Joonis 12a ja 12b näitavad ilmekalt, et börsiettevõtete puhul on vara rentaablus pöördvõrdelises seoses vara hulga ja maksumusega. Jooniselt selgub , et vara rentaablus on parim OEG-l, kuid ettevõtte ärimudel on tegevuste opereerimine, mitte vara omamine – ka viimati valminud hottellikompleks „Hilton“ müüdi investoritele ja ise tegutsetakse peamiselt operaatorina. Seega vara rentaablus on seda parem, mida vähem vara ja suurem müügitulu ja rentaablus.

3.3.3 Keskmine finantskulude määr

See suhtarv näitab keskmist võõrkapitali tasuvust. Kui finantskulude määr ületab vara tasuvuse, väheneb omakapitali tasuvus. Kui vara tasuvus ületab keskmise finantskulude määra, võib ettevõte suurendada finantsvõimendust. Rusikareegel- peaks olema vara tasuvusest madalam. Analüüsis jälgime arengut.(4 lk 213).
Tabel 2: Vara tasuvus ja keksmine finantskulude määr
 
Tallinna Vesi
Olympic
Tallink
 
2013
2014
2015
2013
2014
2015
2013
2014
2015
Vara tasuvus OpROA
12,35%
12,25%
12,40%
28,80%
21,29%
22,49%
4,77%
4,16%
6,32%
Keskmine finantskulude määr
0,75%
2,13%
1,09%
3,94%
0,02%
0,04%
5,81%
5,57%
5,63%
Allikas: autori koostatud
Üleval olevast tabelist näeme, et parim seis on OEG-l, sest finantskulud on minimaalsed võrreldes vara tasuvusega. Kõige problemaatilisem seis on jälle Tallinkil, sest tegemist on kõige rohkem reaalset vara omava ettevõttega, mida on valdavalt finantseeritud võõrkapitaliga. Trend on siiski ka Tallinki puhul positiivne, perioodi viimasel aastal ületas vara tasuvus juba finantskulude määra.

3.3.4 Omakapitali tasuvus ja rentaablus

Omakapitali tasuvus % näitab omakapitali tootlikust enne maksustamist. Rusikareeglit ei ole, kuna sõltub finantsvõimendusest ja omakapitali suurusest . Analüüsis jälgitakse arengut.(4 lk216)
Omakapitali rentaablus % näitab omakapitali maksujärgset tootlikust. Rusikareeglit ei ole, kuna sõltub finantsvõimendusest ja omakapitali suurusest. Analüüsis jälgitakse arengut.(4 lk217).
Joonis 13: Omakapitali rentaablus %
Allikas: autori koostatud
Omakapitali rentaabluse jooniselt näeme, et antud perioodil on kõik suhtarvud muutunud sarnaselt. Esimesel perioodil langenud ja teisel perioodil kasvanud. Märkimisväärselt on kahanenud ja kasvanud OEG omakapitali rentaablus. Ka Tallinna Vesi AS on heal tasemel omakapitali rentaablusega. Madala omakapitali osatähtsuse puhul on omakapitali tasuvus vägagi tundlik kasumi muutusele. Omakapitali tasuvus suureneb, kui kasum suureneb või omakapital väheneb.

3.3.5 Jätkusuutlik kasv

Müügitulude kasvu prognoosimisel ja analüüsimisel rakendatakse suhtarvu- jätkusuutliku kasvu määr %. Suhtarv näitab, kui palju müügitulud võivad kasvada teatud tasuvuse ja kapitalistruktuuri taset mõjutamata. Müügitulude kasv nõuab investeeringuid nõuetesse, varudesse ja tootmisesse. Kui eeldame, et varade kasv sõltub müügituludest ja ettevõte tahab säilitada teatud kapitalistruktuuri, järeldame, et omakapitali kasv piirab müügitulude kasvu (4 lk 326).
Tabel 3: Tallinna Vesi AS jätkusuutlik kasv
 
Tallinna Vesi
 
2013
2014
2015
Tasuvuse marginaal
37,55%
33,70%
35,51%
Varade käibesagedus
26%
26%
27%
ROA
9,94%
8,85%
9,63%
Keskmine Vara/omakapital (aasta alguses)
2,37
2,36
2,35
Makstud dividendid
17401
18001
18001
Reinvesteeritud kasumi määr
13%
-0,32%
9%
Jätkusuutlik kasv %
3,0%
-0,1%
2,1%
Tegelik kasv %
ei saa arvutada
0,29%
5,05%
Allikas:autori koostatud
Suures plaanis on ettevõtte jätkusuutlik kasv positiivne, kuid vaadeldaval perioodil toimunud väike jõnks allapoole, mis kõiki teisi indikaatoreid arvesse võttes on pigem anomaalia kui negatiivse trendi algus. Tasuvusmarginaal, varade käibesagedus ja vara tasuvus (ROA) on perioodi algusega võrreldes püsinud suhteliselt ühtlasel tasemel. Ühtlasena püsivast dividenditasemest võib järeldada, et ettevõttel läheb hästi ja vaadeldaval perioodil on näha, et tegelik kasv ületab veidi jätkusuutlikku kasvu, mis võib viia ettevõtte ülekapitaliseerituseni. Seda probleemi vähendab järjepidev ja selge dividendipoliitika. Kõik eelnev indikeerib selgelt väga tugevast ja hästi juhitud ettevõttest.
Tabel 3: Olympic Entertainment Group AS-i jätkusuutlik kasv
 
OEG
 
2013
2014
2015
Tasuvuse marginaal
19,81%
15,90%
17,48%
Varade käibesagedus
123%
116%
111%
ROA
24,40%
18,51%
19,41%
Keskmine Vara/omakapital (aasta alguses)
1,19
1,19
1,28
Makstud dividendid
17 630
15 133
15 268
Reinvesteeritud kasum
34,52%
32,53%
43,63%
Jätkusuutlik kasv %
10,0%
7,2%
10,8%
Tegelik kasv %
ei saa arvutada
3,32%
10,11%
Allikas:autori koostatud
Ettevõtte jätkusuutlik kasv on vaadeldaval perioodil teinud jõnksu alla, kuid üldiselt püsib väga kõrgel 10% tasemel. Tasuvusmarginaali, varade käibesageduse ja vara tasuvuse (ROA) langust perioodi algusega võrreldes seletavad suuremahulised investeeringud vaadeldaval perioodil. Viimati nimetatud argumenti kinnitab ka vara ja omakapitali suhte tõus vaadeldaval perioodil. OEG tegelik kasv perioodil ei ületa jätkusuutlikku kasvu, seega pole ettevõte üle kapitaliseeritud.
Stabiilselt makstud dividendid näitavad välja kujunenud selget dividendipoliitikat.
Tabel 4: Tallink AS jätkusuutlik kasv
 
Tallink
 
2013
2014
2015
Tasuvuse marginaal
4,61%
2,99%
6,27%
Varade käibesagedus
54%
54%
58%
ROA
2,50%
1,62%
3,63%
Keskmine Vara/omakapital (aasta alguses)
2,29
2,20
2,10
Makstud dividendid
33494
20096
13398
Reinvesteeritud kasum
23%
27%
77%
Jätkusuutlik kasv %
1,3%
1,0%
5,9%
Tegelik kasv %
ei saa
-2,18%
2,58%
Allikas:autori koostatud
Sarnaselt esimese kahe ettevõttega on ka Tallinkil väike jõnks jätkusuutlikuse real vaadeldaval perioodil. Aastak 2014 on kukkunud ka tasuvuse marginaal ja vara tasuvus. Vaadeldaval perioodil on vähenenud makstud dividendid, kuid arvestades uue laeva soetamise alustamist aastal 2014, on välja makstud dividendid siiski hea märk ettevõtte elujõulisusest. 2014 aastal on langenud miinusesse ka tegelik kasv, sest uue laeva ehitamise alustamisest kuni laeva liinile jõudmiseni läheb aega mitu aastat.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et parimad tulemused vaadeldaval perioodil on Tallinna Vesi AS-l ja OEG-l, kuid Tallinki näitajad järgnevatel perioodidel kindlasti paranevad, sest juba viimane aasta vaadeldaval perioodil näitas märkimisväärset hüpet paremuse poole.

KOKKUVÕTE

Autor vaatles oma ainetöös kolme börsiettevõtet Tallinna Vesi AS, Olympic Entertainment Group AS ja Tallink AS. Ettevõtted olid valitud juhuslikult Tallinna börsi nimekirjast ainukeseks kriteeriumiks vaadeldaval perioodil makstud dividendid. Antud valiku eeltingimus tulenes autori isiklikust investeerimisepõhimõttest, et investeerimise objekti valiku oluliseks kriteeriumiks on rahavoo tootmise võime. Töö eesmärgiks oli kolme ettevõtte võrreldavale alusele viimine ja määrata kõige turvalisem investeerimise objekt kasutades horisontaal-, vertikaal- ja suhtarvude analüüsi. Käesolev töö ei otsinud investeerimiseks vajalike teiste eelduste olemasolu või puudumist – näiteks keskkonnas või tulevikuperspektiivist lähtuvaid argumente ega ka vastust küsimusele, mis hinnatasemelt oleks antud objektid huvitavad investeeringud. Antud töö ainus eesmärk oli reastada kolm ettevõtet nimetatud analüüsimeetodite alusel.
Kokkuvõttes võib öelda, et valitud ettevõtted olid valitud perioodil väga sarnaste (tugevate) tulemustega. Ilmselt vastupidised näitajad ei saakski dividendi maksevõimega börsiettevõtteid iseloomustada. Läbi töö saame siiski kolme ettevõtte paremusjärjestuse koostada. Igal ettevõttel olid oma tugevused ja nõrkused ning meeles peab pidama , et kasumiaruanne ja bilanss on hetkeseisundi aruanded ja tegelikud tulemused võivad pikematel perioodidel erineda, samuti hakkavad rolli mängima ettevõtete välised mõjurid – seadusandlik ja sotsiaalmajanduslik keskkond, kuid siinkohal on autor muud tingimused välistanud.
Horisontaalanalüüsi võrdluses näevad ettevõtted välja järgnevad:
Tallinna Vesi AS tasuvusmarginaal vaadeldavatel perioodidel ületab 40% ja müügitulude kasvutempo on kiirem kui varade kasvutempo, seega varad on efektiivselt kasutatud, lisaks maksab ettevõte omanikele dividende. Hinnanguline dividenditootlus 6-8% vahel.
OEG müügitulu on kõrgem bilansimahust, kuid vaadeldaval perioodil kasvasid varad kiiremini kui müügitulud, seega on oluline analüüsida järgnevat aastat, kas antud trend on tingitud tehtud investeeringutest või on see püsivalt iseloomulik antud ettevõttele. Ettevõtte tasuvusmarginaal vaadeldavatel perioodidel on keskmisel 20% ümber. Hinnanguline dividenditootlus 5-6% vahel.
Tallink AS müügitulu on ca 60% väiksem kui bilansimaht 2015 aasta lõpuks, mis on vaadeldava perioodi trendi vaadates on positiivne, sest varade kasuvutempo on negatiivne ja müügitulude kasv positiivne – seega numbrid kinnitavad Tallinki suurima probleemi vähenemist (suur laenukoormus) ja liikumist investorile soodsas suunas, kus hakkab vabanema vahendeid dividendideks vähenevate laenumaksete arvelt. Hinnanguline dividenditootlus 2-3% vahel.
Vertikaalanalüüsi tulemuste kommentaariks võib öelda, et vaadeldavate kriteeriumite alusel on kõik ettevõtted tugevatel alustel ja jätkusuutlikkus ohus ei ole. Kolmest kõige riskantsem paistab välja Tallink AS, kuna tema põhivara osatähtsus bilansist on 90% ja ettevõte tegutseb kõrge riskitasemega. Perspektiivis on ka Tallinki põhivara osatähtsus siiski langustrendis.
Suhtarvude kohapealt tasub märkida , et raha varu on Tallinna Vesi AS-l 8 kuu jagu, OEG-l ca 2,5 kuud ja Tallinkil 1 kuu. Maksevalmiduselt on Tallink kõige halvemas seisus, sest raha on vähem kui lühiajalisi kohustusi. Kõige riskivabam on Tallinna Vesi AS, kellel on raha 4x rohkem kui lühiajalisi kohustusi. Lühiajaliste kohustuste kate on jälle parim Tallinna Vesi AS-l ja viletsaim Tallinkil, kuigi trend on paranemise suunas.
Laekumisperioodi on kõige jõulisemalt vähendanud Tallinna Vesi As, Samas OEG äri eripära on ilmselt niigi kiired laekumised hasartmängu tulude sektoris. Varude seis tundub kõigil ettevõtetel optimaalne arvestades erinevaid tegevusvaldkondasid. Võlgnevused tarnijatele on kõigil ettevõtetel positiivne, sest tarnijate rahadega finantseeritakse üldiselt varusid kuni müügini, mis võimaldab säästa omakapitali.
Veel on huvitav võrdlus vara tasuvus ja rentaabluse näitajate osas, kus on konkurentsitult parim OEG, sest vara ei omata vaid opereeritakse, teisel kohal on Tallinna Vesi AS ja kolmas Tallink.
Üldiselt võib investori seisukohalt kolme ettevõtte paremusjärjestuse välja kuulutada – kõige turvalisem ja kasumlikum on omada Tallinna Vesi aktsiaid ja kõige riskantsem (mis ei välista perspektiivikust) on olla Tallinki aktsionär. Kui autoril peaks olema investorina X summa, siis jagaks ta selle kome ettevõtte vahel järgmiselt: 50% Tallinna Vesi AS; 30% OEG ja 20% Tallink.

KASUTATUD KIRJANDUS

Ettevõttest Tallinna Vesi – Nasdaq [WWW] http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100026436&list=2&pg=details&tab=company (12.05.2017)

Ettevõttest Olympic Entertainment Group - Nasdaq [WWW] http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100084021&list=2&pg=details&tab=company (12.05.2017)

Ettevõttest Tallink Group – Nasdaq [WWW] http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&pg=details&tab=company (12.05.2017)

Ilisson , R., Finantsanalüüs ja planeerimine . 2004.

U.Udras Finantanalüüs hoiab laeva kursil [WWW] http://www.raamatupidaja.ee/167921art (20.05.2017)

(Autor) Finantsanalüüs. Loengukonspekt ( aastaarv )

Krumm, K., Juhtimisarvestus . Loengukonspekt. (aastaarv)
LISAD

Lisa 1 Tallinn Vesi AS bilansi horisontaalanalüüs

Lisa 2 Tallinna Vesi AS kasumiaruande horisontaalanalüüs

Lisa 3 Olympic Entertainment Group AS-i bilansi horisontaalanalüüs

Lisa 4 Olympic Entertainment Group AS-i kasumiaruande horisontaalanalüüs

Lisa 5 Tallink AS bilansi horisontaalanalüüs

Lisa 6 Tallink AS kasumiaruande horisontaalanalüüs

Lisa 7 Tallinna Vesi AS bilansi vertikaalanalüüsi algandme

Lisa 8 Tallinna Vesi AS kasumiaruande vertikaalanalüüsi algandmed

Lisa 9 Olympic Entertainment Group AS-i bilansi vertikaalanalüüsi algand

Lisa 10 Olympic Entertainment Group AS-i kasumiaruande vertikaalanalüüsi algandmed

Lisa 11 Tallink AS-i bilansi verikaalanalüüsi algandmed

Lisa 12 Tallink AS-i kasumiaruande vertikaalanalüüsi algandmed