Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtte rahastamine ja äriplaan- õppematerjal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud?
  • Kust see raha on tulnud?
  • Kust saada raha ettevõtte asutamiseks?
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali.
Bilanss näitab:
  • Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud?
  • Kust see raha on tulnud?
Bilansi põhivalem:
VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
ehk AKTIVA = PASSIVA
Aktiva
Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul
Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri
Passiva
  • Omakapital ja kohustused
  • Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta
  • Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta)
  • Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja jooksva perioodi kasum. (vaba omakapitali võib ettevõtte omanikele dividendidena välja maksta)
Kasumiaruanne
Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (või kahjumit)
TULU – KULU = KASUM
Tulu – aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine
Kulu – tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine
Kasumiaruande skeem
Müügitulu
+ muud äritulud
  • kaubad , toore, materjal ja teenused
  • muud tegevuskulud
  • Tööjõukulud
sh palgakulu
sh sotsiaalmaks
sh tööandja töötuskindlustusmakse
  • Põhivara kulum ja väärtuse langus
  • Muud ärikulud
Ärikasum (- kahjum )
+ Finantstulud
+ Erakorralised tulud
  • Erakorralised kulud
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
  • Tulumaks
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Tasuvuspunkt
Tasuvuspunkt (müüdud ühikute arv) = Püsikulud jagada Hind – Muutuvkulud ühiku kohta
Käivitamiskulutuste põhiliigid
  • Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või rendikulu
  • Tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- või rendikulu
  • Ruumide remont
  • Kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru soetamiseks
  • Palgakulu esimestel kuudel
  • Muud kulud esimestel kuudel
Investeerimine
  • Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara (masinate, seadmete, hoonete) soetamine eesmärgiga saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu
  • Finantsinvesteering on säästude paigutamine väärtpaberitesse
Kust saada raha ettevõtte asutamiseks?
  • Oma säästud
  • Äripartneri säästud
  • Pangalaen
  • Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist
Riskikapitalistid on inimesed, kes otsivad algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu, et sinna raha paigutada
Kui ettevõte hakkab tööle…
Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks
Arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse
Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest
Ettevõtte laienemise võimalused:
  • Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil
  • Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi
  • Võtta pangast laenu
  • Võtta laenu võlakirjade müümise teel
  • Saada raha riiklikest toetusprogrammidest
Väärtpaber, aktsia ja võlakiri
Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad
Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist
Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel
Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel
Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja
Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirjad kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamistähtaja vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi.
Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale.
Börs ja börsiettevõte
Börsiettevõte on ettevõte, mille aktsiad on börsil noteeritud.
Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega, st ostetakse või müüakse aktsiaid , võlakirju või tuletisväärtpabereid.
Otseinvestor on ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb ettevõtte juhtimises aktiivselt kaasa, olles esindatud ettevõtte juhtorganites.
Portfelliinvestor on isik, kes juhtimises ei osale. Kui ettevõtte käekäik ei rahulda portfelliinvestorit, siis hääletab ta jalgadega – müüb aktsiad või võlakirjad maha ja paigutab raha mujale.
Eesti väärtpaberiturg – NASDAQ QMX Tallinna Börs
  • Tallink Grupp
  • Olympic Entertainment Group
  • Tallinna Vesi
  • Nordecon International AS
Investeeringu tasuvuse hindamine
Investeeringu tasuvusaeg - kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenitakse
Ettevõtte rahastamine ja äriplaan- õppematerjal #1 Ettevõtte rahastamine ja äriplaan- õppematerjal #2 Ettevõtte rahastamine ja äriplaan- õppematerjal #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karl Eensaar Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ettevõtte rahastamine
9
odt

Ettevõtte rahastamine

Referaat Ettevõtte rahastamine Koostaja: Jane Sepp 12. klass Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja?......................................................................................3 Investeeringud ja finantsinvesteeringud...............................................................................................3 Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?................................................................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine..................................................................

Ettevõtte rahandus
Ettevõte
3
docx

Ettevõte

1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p)

Majandus
Finantseerimine
3
doc

Finantseerimine

Obligatsioon Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri Hüpoteek Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri Lühiajalised võlakirjad - kommertskrediit ­ kaubad võlakontole - laenud rahaasutustelt - laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt Omakapital Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol. Aktsia Väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Lihtaktsia Annab omanikule hääleõiguse ja õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga. Eelisaktsia Annab omanikule eelise saada kindlat dividende ja saada

Majandus
Ettevõtte finantseerimine
8
doc

Ettevõtte finantseerimine

Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 8. PEATÜKK. Ettevõtte finantseerimine Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B A. Koht, kus ostetakse ja müüakse aktsiaid, J 1. Investeering võlakirju või tuletisväärtpabereid.. B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat A 2

Ettevõtemajandus
Majandusterminid
11
doc

Majandusterminid

maksma adekvaatsus ­ täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia ­ omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend ­ lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb

Majanduspoliitika
Ettevõtte rahastamine
1
doc

Ettevõtte rahastamine

ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3.Kust saada raha ettevõtte asutamiseks, kust laiendamiseks? Ettevõtte alustamisega seotud raha saab kas oma säästudest, äripartnerilt, pangalaenust või siis toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist.

Majandus
ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT
56
docx

ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT

ning raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeeringuprojektide hindamine ja kavandamine samuti hinnastrateegia ja turunduse väljakujundamine. 10. Horisontaalanalüüsi korral analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 11. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on müügikäibe viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 12. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi järgmise aasta näitajate suhtes. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 13

Ettevõtte rahandus
Finantsjuhtimise vastused
11
docx

Finantsjuhtimise vastused

ostujõud. Enamik lepinguid sõlmitakse nominaalmäärades (inflatsiooni mitte arvesse võttes). Siiski peaks inflatsiooni arvestama, sest vastasel juhul hävitab see raha ostujõu tulevikus. Inflatsioon muutub ajas. Põhjuseks on muutused majandustsüklites. Inflatsiooni muutudes muutub ka reaalne tulunorm. 9) Riski arvestavad diskontomäärad Põhineb eeldusel, et investeerijad nõuavad riskantsematelt projektidelt suuremat tulu. Kui mingi projekti riskitase erineb ettevõtte tüüpiliste projektide omast, peab kasutama riski arvestavat diskontomäära. Kaks võimalust riski arvestamiseks projektides: kindlustusekvivalendi meetod, riski arvestav diskontomäär Kindlustusekvivalent - *Kohandame oodatavad rahavood kooskõlas riskiga väiksemaks, korrutades need kindlustusekvivalendi kordajatega. *Taandame kindlustusekvivalentsed rahavood praegusesse hetke riskivaba intressimääraga. * Kasutama NPV otsustamise

Finantsjuhtimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun