Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs (10)

4 HEA
Punktid
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal , tasuvus , rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS
Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel -TV, interneti- ja telefoniteenuse.
Analüüs teostatakse põhiliselt ettevõttete majandustegevuse aruandlusele tuginedes, see tähendab lähtumist bilansist, kasumiaruandest ning põgusalt rahavooge uurides.
Uurides kahe ettevõtte 2009-2010 aastaaruande näitajaid, sai analüüsitud ja võrreldud neid vertikaal -ja horisontaalanalüüsi abil ning erinevate suhtarvude baasil, vaatamata sellele, et AS Starman on võrreldes AS STV-ga tunduvalt suurem ja tugevam tegija
AS STV esmakande kuupäev äriregistrisse oli 10.02.1997 ning aktsikapitaliks on 2 214 400 EUR.
AS Starman esmakande kuupäev äriregistrisse oli 21.08.1996 ning aktsiakapitaliks on 8 342 751.78 EUR.
2 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS AS STV (tuh.kr) Horisontaalanalüüs Vertikaalanalüüs
31.12.2009 Apsoluudne Juurdekasvu 31.12.2010 2010 2009 Osatähtsus juurdekasvutempo -tempo Osatähtsus % % Käibevara Raha 51 727 41 680 10 047 24% 51 44 Nõuded 6 225 5 947 278 5% 6 6 Varud 3 549 3 278 271 8% 3 3.4 VARAD
Käibevara kokku 61 501 50 905 10 596 21% 60 53.5 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 2 376 1 460 916 63% 2.3 1.5 Materiaalne põhivara 38 300 42 800 -4 500 -11% 37.5 45 Põhivara kokku 40 676 44 260 -3 584 -8% 40 46.5 VARAD KOKKU 102 177 95 165 7 012 7% 100 100 Kohustused Lühiajalised kohustused KOHUSTUSED JA
Võlad ja ettemaksed 25 111 24 792 319 1% 25 26 OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused kokku 25 111 24 792 319 1% 25 26 Kohustused kokku 25 111 24 792 319 1% 25 26 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 34 600 34 600 0 0% 34 36 Kohustuslik reservkapital 3 460 3 460 0 0% 3 4 Eelmiste perioodide jaotamata kasum ( kahjum ) 313 159 154 97% 0 0
3 Aruandeaasta kasum (kahjum) 38 692 32 153 6539 20% 38 34 Omakapital kokku 77 065 70 372 6693 10% 75 74 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 102 177 95 165 7012 7% 100 100
AS STARMAN (tuh.kr) Horisontaalanalüüs Vertikaalanalüüs Apsoluudne Juurdekasvu- 31.12.2010 31.12.2009 2010 2009 juurdekasvutempo tempo Osatähtsus % Osatähtsus% Käibevara Raha 8 698 21 082 -12 384 -59% 1 2 Nõuded 22 152 24 067 -1 915 -8% 2 2 Ettemaksud 1 607 2 019 -412 -20% 0 0 Varud 38 778 31 519 7 259 23% 3 2 Käibevara kokku 71 235 78 687 -7 452 -9% 5 6 VARAD
Põhivara Pikaajalised nõuded 1 020 220 800 364% 0 0 Materiaalne põhivara 365 416 377 564 -12 148 -3% 27 27 Immateriaalne põhivara 64 931 77 271 -12 340 -16% 5 6 Firmaväärtus 852 178 852 178 0 0% 63 61 Põhivara kokku 1 283 545 1 307 233 -23 688 -2% 95 94 VARAD KOKKU 1 354 780 1 385 920 -31 140 -2% 100 100
4 Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused 94 929 92 329 2 600 3% 7 1 Võlad hankijatele ja muud võlad 43 420 32 609 10 811 33% 3 0 Ettemaksed 2 757 3 207 -450 -14% 0 0 Eraldised 0 1 796 -1 796 -100% 0 0 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused kokku 141 106 129 941 11 165 9% 10 1 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 266 292 343 901 -77 609 -23% 24 2 Muud võlad 597 763 582 146 15 617 3% 40 4 Pikaajalised kohustused kokku 864 055 926 047 -61 992 -7% 64 6 Kohustused kokku 1 005 161 1 055 988 -50 827 -5% 74 7 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 130 536 130 536 0 0% 10 1 Kohustuslik reservkapital 9 288 8 640 648 8% 1 0 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 209 795 190 756 19 039 10% 15 1 Omakapital kokku 349 619 329 932 19 687 6% 26 2 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 354 780 1 385 920 -31 140 -2% 100 9
5 1.1 Osakapitali võrdlus 2010. aasta põhjal
AS STV 2010 Osatähtsus 80
60 %
40
20
0 Käibevara Põhivara Kohustused Omakapital
Joonis 1 Osatähtsus 2010
AS Starman 2010 Osatähtsus 100 80 60 %
40 20 0 Käibevara Põhivara Kohustused Omakapital
Joonis 2 Osatähtsus 2010 AS Starman
6 AS STV kogu varadest moodustavad käibevara 60% ja põhivara 40%. Kogu kohustustest ja omakapitalist on kohustusi 25% ja omakapitali 75%.
AS Starman kogu varadest moodustavad käibevara 5% ja põhivara 95%. Kogu kohustustest ja omakapitalist on kohustusi 74% ja omakapitali 26%.
AS Starman on võtnud väga suured riskid , kuna põhivara moodustab 95% kogu varadest, millega seoses on jätkusuutlikus ohus. AS STV ja AS Starmani kohustuste ja omakapitali osatähtsused on põhimõtteliselt risti vastupidi. Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk.
Pankrotiohtu ei ole kummalgi ettevõttel.
7 1.2 AS STV ja AS Starman bilanss Bilansi horisontaalanalüüs abil saame näha ja analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurenenud või vähendanud oma laenukoohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne.
AS STV
AS STV bilansist võib näha, et käibevara on 2010. aastal võrreldes eelneva aasta on kasvanud 21% ehk10 596 krooni. Käibevara alt on näha, et enim on kasvanud raha 24% ehk 10 047 krooni ning kõige vähem on kasvanud nõuded 5% ehk 278 krooni. Varud on suurenenud 8%. Üldiselt ei loeta varude suurenemist eriti positiivseks , kuna sellega kaasnevad ladustamise kulud ja müügitulu ei ole antud juhul ka oluliselt tõusnud.
Kohustuste poole pealt võib näha, et ettevõttel on ainult lühiajalised kohustused, mis on tõusnud ainult 1% võrra, lühiajaliste võlgade ja ettemaksete arvelt. Omakapital tõusis ise 10% ehk 6693 krooni võrra.
AS Starman
AS Starman bilansist võib näha, et käibevara on langenud 9% ehk 7 452 krooni võrra. Ainuke positiivne näitaja on varud, mis tõusid 7 259 krooni ning seda võib pidada heaks näitajaks, kuna oluliselt on suurenenud ka ettevõtte müügitulu ja seega ka tegevusmaht .
Kohustustest on näha et need on muutunud -5% ehk aastaga on läinud kohustused miinusesse 50 827 krooni võrra pikaajalistest kohustustest tulenevalt, mis muutusid miinuse suunas 61 992 krooni. Lühiajaliste kohustuste kasv oli 9% ehk 11 165 krooni, kus on näha, et tublisti on kasvanud võlad hankijatele ja muud võlad 10 811 krooni. Samas ettemaksed on aastaga langenud 450 krooni võrra. Omakapital tõusis 19 687 krooni ja kõige enam just eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Kusjuures ka kohustuslik reservkapital on kerkinud 8 % (648 krooni).
8 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE
AS STV (tuh.kr) Horisontaalanalüüs Vertikaalanalüüs
Apsoluudne Juurdekasvu- 2010 2009 2010 2009 juurdekasvutempo tempo Osakapital % Osakapital %
Müügitulu 227 226 226 615 611 0% 100 100 Muud äritulud 524 539 -15 -3% 0 0 Kaubad , toore, materjal ja teenused -99 906 -99 324 -582 1% -44 -44 Mitmesugused tegevuskulud -8 728 -8 131 -597 7% -4 -4 Tööjõukulud -63 901 -74 157 10 256 -14% -28 -33 Põhivara kulum ja väärtuse langus -7 196 -7 156 -40 1% -3 -3 Muud ärikulud -1 065 -217 -848 391% 0 0 Ärikasum (-kahjum) 46 954 38 127 8 827 23% 21 17
Finantstulud ja -kulud 244 938 -694 -74% 0 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 47 198 39 065 8 133 21% 21 17 Tulumaks -8 506 -6 912 -1 594 23% -4 -3 Aruandeaasta kasum (-kahjum) 38 692 32 153 6 539 20% 17 14
AS STARMAN (tuh.kr) Horisontaalanalüüs Vertikaalanalüüs 2010 Apsoluudne Juurdekasvu- 2009 2010 2009 Osakapital juurdekasvutempo tempo Osakapital % %
9 Müügitulu 398 132 387 034 11 098 3% 100 100 Muud äritulud 4 122 3 336 786 24% 1 1 Kaubad, toore, materjal ja teenused -158 440 -132 451 -25 989 20% -40 -34 Mitmesugused tegevuskulud -41 374 -46 346 4 972 -11% -10 -12 Tööjõukulud -56 045 -55 104 -941 2% -14 -14 Põhivara kulum ja väärtuse langus -94 566 -96 683 2 117 -2% -24 -25 Muud ärikulud -1 574 -681 -893 131% 0 0 Ärikasum (-kahjum) 50 255 59 105 -8 850 -15% 13 15
Finantstulud 1 115 629 486 77% 0 0 Finantskulud -31 683 -46 506 14 823 -32% -8 -12 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 19 687 13 228 6 459 49% 5 3 Aruandeaasta puhas kasum 19 687 13 228 6 459 49% 5 3
Mittekontrollitava osaluse osa puhaskasumist 0 259 -259 -100% 0 0 Emaettevõtja aktsionäride osa puhaskasumist 19 687 12 969 6 718 52% 5 3
Aruandeaasta koondkasum 19 687 13 228 6 459 49% 5 3
Mittekontrollitava osaluse osa koondkasumist 0 259 -259 -100% 0 0 Emaettevõtja aktsionäride osa koondkasumist 19 687 12 969 6 718 52% 5 3
10 2.1 AS STV ja AS Starman kasumiaruanne Kasumiaruande horisontaalanalüüsiga on võimalik jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Aktsionäridele annab see ülevaate aktisatulu ja selle kõikumiste kohta.
AS STV
Müügitulu juurdekasvutempo on 2010. aastaks muutunud 0% ehk siis kasv on küll toimunud, kuid seda kõigest 611 krooni võrra. Ärikasumis on üldiselt toimunud kaks suuremat muutust. Üheks suureks muutuseks on tööjõukulude langus 10 256 krooni võrra ehk 14% ning teiseks suureks muutuseks on muud ärikulud, mille juurdekasvutempo oli koguni 391%. Ärikasum on muutunud 23% võrra ehk 8 827 krooni.
Finantskulude muutus on toimunud - 74% ehk siis aastaga on summa langenud 694 krooni võrra.
AS STV müügitulu ja varade kasvutempot võrreldes on näha, et varasid pole efektiivselt kasutatud.
AS Starman
AS Starman juurdekasvutempo on müügitulul 3% ehk 11 098 krooni. Kaubad ja teenused on kasvanud 25 989 krooni võrra ehk 20%. Kõige enam on kasvanud muud äritulud ehk 131% (893 krooni) Mitmesugused tegevuskulud on aga langenud 11% ehk 4 972 krooni. Samuti on langenud põhivarakulum ja väärtuse langus -2% ehk 2 117 krooni.
Finantskulude muutus on toimunud languse suunas ehk langes 14 823 krooni võrra.
Kuna müügitulude kasvutempo ületab varade kasvutempot, siis võib öelda, et ettevõte on oma varasid efektiivselt kasutanud.
11 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsussuhtarvud
...näitavad ettevõtete võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtete võime tasuda lühiajalisi kohustusi, sõltub sellest, kas neil on piisavalt likviitseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid, mida saab kiiresti muuta rahaks.
Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud, kes annavad ettevõttetele lühiajalist laenu.
3.1.1 Lühiajaliste kohustuste kate (%) ( current ratio )
Käibevara x 100 Lühiajalised kohustused
Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2.
AS STV maksevõime oli 2009. aastal 2.05(205%), mida võib lugeda väga heaks näitajaks. 2010. aastal oli see tõusnud 2.45(245%) peale, mis ei ole halb, kuid tuleb meeles pidada, et liiga kõrge maksevõime üldine tase viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid.
AS Starman maksevõime oli 2009. aastal 0,61(61%) ning 2010. aastal oli see põhimõtteliselt olematult kerkinud 0,50(50%). Antud tulemusest on näha, et maksevõime tase on liiga madal, millega seoses võivad tekkida raskused lühiajaliste kohustuste täitmisega.
12 3.1.2 Likviitsuspuhver (päevades)
(Keskmine likviitne käibevara - Keskmised lühiajalised kohustused) x 365 Korrigeeritud kasum
Suhtarv näitab, mitmeks päevaks ettevõtte likviidsest varast jätkub äritegevuse finantseerimiseks ning seda jälgitakse ettevõtte siseselt.
AS STV näitajat olid 2009. aastal 92 päeva ning 2010. aastaks olis see paranenud /tõusnud 17 päeva võrra ehk 109 päevale.
AS Starman näitajad on võrreldes AS STVga kordades paremad ehk 2009. aastal likviidsuspuhver 412 päeva ning 2010. aastaks oli see märgatavalt kerkinud 454 päevale. Näeme, et ettevõttel on puhvrit, millega taandada jooksvat finantseerimisvajadust või finantseerida müügitulude kasvu.
Kuna AS STV näitajad on halvemad kui AS Starmanil, siis võiks või peaks AS STV leidma endale juurde rohkem kliente, kes tasuvad kiiremini või suurendama healoomulisi lühiajalisi kohustusi.
3.1.3 Maksevalmidus (%)
Likviitsed käibevarad x 100 Lühiajalised kohustused
Antud tulemustega saame näha, kas ettevõtted on suutelised tasuma oma lühiajalisi kohustusi bilansipäeva seisuga
AS STV näitajad olid 2009. aastal 192% ja 2010. aastal 231%.
AS Starman näiajad oli 2009. aastal 35% ja 2010. aastal 22%
13 Kahe ettevõtte näitajad on tohutult suure vahega seoses lühiajaliste kohustustega. AS STV oli lühiajalisi kohustusi 2009. aastal 25 111krooni ja 2010. aastal 24 792 krooni. AS Starman lühiajalised kohustused olid aga 2009. aastal 141 106 krooni ning 2010. aastal 129 941 krooni.
3.1.4 Maksevõime kordaja e näitaja, ( quick ratio)
Käibevarad - Varud Lühiajalised kohustused
Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75.
AS STV näitajad olid 2009. aastal 1,9 ja 2010. aastal 2,3, mis näitab, et ettevõte suudab oma lühiajalisi kohustusi täita, kasutades selleks vaid kõige likviitsemaid käibevahendeid, kuid samas võib see näidata, et varasid ei ole kõige otstarbekamalt kasutatud.
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,4 ja 2010. aastal 0,2 on muutunud nõrgaks. millega seoses võivad kaasneda raskused arvete tasumise, palkade ja maksude maksmisega jne.
3.1.5 Vahetu maksevalmiduse kordaja (cash ratio)
Raha + Turustatud väärtpaberid Lühiajalised kohustused
AS STV näitajad olid 2009. aastal 1,68 ja 2010. aastal 2,06.
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,16 ja 2010. aastal olid näitajad 0,06.
14 Nimetatud suhtarv näitab, kui suure osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline tasuma praktiliselt kohe. Üldlevinult peetakse heaks maksevalmiduse kordajaks 0,2 - 0,4. Liiga kõrge väärtus näitab rahaliste vahendite ebaefektiivset kasutamist. Tulemustest on näha, et AS STV näitajad on liiga kõrged, aga AS Starman näitajaid võib lugeda heaks, kuigi 2009. aasta tulemus oli parem kui 2010. aasta tulemus.
3.1.6 Raha ühe päeva müügituludest ning % müügitulust
Suhtarv näitab, mitu päeva saab ettevõtte oma kulusid katta.
Rusikareegli järgi on tootmisettevõttes (5 - 7%) 18 - 25 päeva, kui ettevõtte saab oma kulusid katta, kuid AS STV ja AS Starman ei lähe sinna alla.
Raha Müügitulu/365
AS STV näitajad olid 2009. aastal 67 päeva ja 2010. aastal 83 päeva.
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 20 päeva ja 2010. aastal 8 päeva.
Raha x 100 Müügitulu
AS STV näitajad olid 2009. aastal 18,4%, kuid 2010. aastaks oli see kerkinud 22,8%.
AS Starman näitajad oli 2009. aastal 5,4% ning 2010. aastaks oli see langenud 2,2%
15 3.1.7 Jätkusuutlik kasv ja tegelik kasv(%)
Omakapitali muutus Omakapital aasta alguses
Müügitulu juurdekasv Müügitulu aasta lõpus
AS STV jätkusuutlik kasv on 8,7% ning tegelik kasv 0,3% ja AS Starman jätkusuutlik kasv 5,6% ning tegelik kasv 2,9%.
Jätkusuutliku kasvuga saame näha, kui palju müügitulud võivad muutuda, jättes kohustuste ja omakapitali suhte samaks.
Kummalgi ettevõttel ei ole antud näitajate järgi pankroti ohtu, küll aga aeglasema tegeliku kasvu tõttu peaksid ettevõtted võtma midagi ette. Nt AS STV võiks leida kliente, kes maksavad kiiremini. AS Starman võiks maksta dividende. Samas ei ole ühe aasta tulemused otsustatavad.
3.2 Käibekapital ja selle koostisosad
3.2.1 Puhas käibekapital
Käibevara - Lühiajalised kohustused
Mida suurem on puhas käibekapital, seda suurem on ettevõtte likviidsuelik maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähimal ajal makseid.
16 AS STV puhas käibekapital oli 2009. aastal 26 113 krooni ning 2010. aastaks oli see kasvanud 36 390 kroonile, Antud tulemustest on mõlemi aasta puhul näha, et raha, mis muutus kättesaadavaks järgmise 12 kuu jooksul, oli rohkem, kui seda tuli lähemal ajal välja maksta.
AS Starmani puhas käibekapital on negatiivne ehk siis 2009. aastal oli see -51 254 krooni ja 2010. aastal -69 871 krooni. Seoses sellega ei suuda ettevõte antud seisu käibevaradega oma lühiajalisi kohustusi täita.
3.2.2 Lühiajaline raharinglus (päevades)
Keskmine laekumisperiood + Keskmine laoseis - Keskmine tasumisperiood
Nõuded ostjate vastu
Nõuded ostjate vastu x 365 Müügitulu (1 + käibemaks)
AS STV on nii 2009. aastal kui 2010. aastal näitajad samad ehk siis 8 päeva. Sama lugu on ka AS Starmaniga, ainult nendel on nõuded ostjate vastu mõlemil aastal 17 päeva ehk siis põhimõtteliselt poole pikem aeg.
Kuna antud ettevõtted pakuvad teenust, mille eest ei pea koheselt maksma, siis tulemused arusaadavad, kuigi mõlemad ettevõtted võiksid sellegi poolest rohkem karmistada maksetingimusi, et nõuded väheneksid ja müügitulud suureneksid.
Suhtarv näitab, mitu päeva peab ettevõte äritegevuse tsüklit finantseerima materjali või kauba saabumisest raha laekumiseni kliendilt .
Rusikareegel : Nii lühike kui võimalik.
17 Varude käibevälde
Varud x 365 Müügitulu
Antud näitajatega on näha, kui mitme päeva läbimüügi katteks on ettevõttel varusid. Ühelt poolt näitavad suuremad varud, et raha seisab kauba all kinni, seega tuleks püüda kaubavarusid efektiivsemalt juhtida. Teiselt poolt on väiksemate varude puhul oht, et mõned tooted võivad otsa lõppeda ja klientide tellimusi ei suudeta täita.
AS STV näitajad olid 2009. aastal 5 päeva (5,28) ja 2010. aastalgi 6 päeva (5,70). AS Starman näitajad olid 2009. aastal 30 päeva (29,72) ja 2010. aastal 35 päeva (35,55).
Võlgnevus tarnijatele
Võlgnevus tarnijatele x 365 Müügitulu x (1 + käibemaks)
Kuna bilansis oli mõlemil ettevõttel lühiajalised kohustused liiga kokku pakitud, sai ,,Võlad tarnijatele" võetud mõlemil ettevõttel aastaaruande lisade alt.
AS STV võlad tarnijatele oli 2009. aastal 11 157 kr ja 2010. aastal 11 647 kr.
AS Starman võlad tarnijatele oli 2009. aastal 12 847 kr ja 2010. aastal 17 554 kr.
Tasumisperiood tuli seega AS STV-l 2009. aastal 15 päeva ja 2010. aastal 16 päeva ning AS Starman-l tuli 2009. aastal 10 päeva ja 2010. aastal 13 päeva.
18 Üldiselt peetakse heaks, kui tasumisperiood on laekumisperioodist pikem (AS STV puhul nii ongi), aga tasumisperiood võiks sellegi poolest olla mõlemil ettevõttel palju suurem.
AS STV lühiajaline raharinglus oli 2009. aastal -2 päeva ja 2010. aastal -3 päeva ning AS Starmanil oli 2009. aastal 37 päeva ja 2010. aastal 39 päeva.
Tulemused on mõlemi ettevõtte jaoks kehvad, kuna AS STV näitajad on miinuses, millest saab järeldada, et ettevõte saab maksta oma võlgnevusi tarnijatele hiljem, kui ettevõtele makstakse ning AS Starman finantseerib liiga pikalt äritegevust teenuse pakkumisest raha laekumiseni kliendilt
3.2.3 Varud % müügituludest
Varud x 100 Müügitulu
AS STV näitajad olid 2009. aastal 1,45% ja 2010. aastal 1,56%.
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 8,14% ning 2010. aastaks oli kasvanud 9,74%-le.
3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud
Otstarbekas on osa oma äritegevuseks vajalikust kapitalist laenata, võõrkapital on odavam kui omakapital, kuid tuleb arvestada lisakulutusega ­ intressikulud.
3.3.1 Kohustuste ja omakapitali suhe (%)
19 Kohustused x 100 Omakapital
Kajastab laenuvahenditest ja omakapitalist finantseeritud varade suhet.
AS STV näitajad 2009. aastal 35,2% ja 2010. aastal 32,6%.
AS Starman näitajad 2009. aastal 320% ja 2010. aastal 287,50%
Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest.
3.3.2 Võlakordaja ( total debt ratio) (%)
Koguvõlgnevus x 100 Kohustused ja omakapital kokku
...näitab , mil määral on firma koguvahendid finantseeritud laenatud fondidest. Saame parema ettekujutuse ettevõtte pikemajalisest võlgnevusest. Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik, kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge ehk siis suur sõltuvus võõrkapitalist viitab suurele riskile., samuti sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest.
AS STV näitajad olid 2009. aastal 26,1% ja 2010. aastal 24,6%.
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 76,2% ja 2010. aastal 74,2%
20 Üldiselt peetakse mõistlikuks võlakordajat piirides 40% ­ 60%, ehk siis pool varadest on finantseeritud omakapitaliga, pool võõrkapitaliga. Võlakordaja arvestab firma koguvõlgnevust ja näitab, kui palju ettevõtte varast on finantseeritud võõra rahaga ehk võlgadega. Arusaadavalt on firma pikaajalise maksevõime positsioon seda parem, mida madalam on kordaja.
3.3.3 Kapitaliseerituse kordaja
Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused + Omakapital
AS STV-l ei ole pikaajalisi kohustusi tekkinud.
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,71 ja 2010. aastal 0,74.
Antud näitajatega näeme, pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogukapitalis. AS Starman-i pikaajaliste kohustuste osatähtsus pole oluliselt muutunud.
3.3.4 Rahavood äritegevusest (%) võlgnevusest
Rahavood äritegevusest x 100 Kohustused
AS STV näitajad olid 2009. aastal180,84% ja 2010. aastal 183,57%.
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 12,43% ja 2010. aastal 13,38%
Tulemustest näeme, millises ulatuses äritefevuse rahavood katavad ettevõtte lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi. Näha on, et mõlemil ettevõttel on tulemused aastaga paranenud.
21 3.3.5 Kohustuste ja omakapitali osatähtsus (%)
Kohustused x 100 Bilansimaht ja
Omakapital x 100 Bilansimaht
Kohustused AS STV AS STARMAN 2009 26,05% 76,19% 2010 24,58% 74,19%
Omakapital AS STV AS STARMAN 2009 73,95% 23,81% 2010 75,42% 25,81%
3.4 Marginaalid, tasuvus, rentaablus
3.4.1 Tegevuse tasuvus (%)
EBIT x 100 Müügitulud
AS STV näitajad olid 2009. aastal 16,8% ja 2010. aastal 20,7% ning AS Starmanil olid 2009. aastal 15,27% ja 2010. aastal 12,62%.
Näeme mitu % iga müügitulu kroonist on alles enne finantskulusid ja tulumaksu.
AS STV näitajad on paremad. AS Starman peaks näitaja paranemiseks vähendama oma kul,usid, et ärikasum suureneks.
22 3.4.2 Vara rentaablus (ROA) %
Puhaskasum x 100 (keskm) Varad
AS STV näitajad olid 2009. aastal 33,79% ja 2010. aastal 37,87%.
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,95% ja 2010. aastal 1,45%
Antud tulemused näitavad vara maksudejärgset tootlikust . Tulemused kajastavad ka ettevõttete juhtkonna võimekust ettevõttete vara kasutamisel kasumi saamiseks. Mõlemil ettevõttel on tulususe tõus.
3.4.3 Tasuvusmarginaal (Net operatingmargin) (%)
Puhaskasum x 100 Müügitulu
AS STV näitajad olid 2009. aastal 14,19% ja 2010. aastal 17,03%.
AS STARMAN näitajad olid 2009. aastal 3,42% ja 2010. aastal 4,94%.
Näeme, mitu % igast müügitulu kroonist on alles pärast finantskulude mahaarvamist.
3.4.4 Vara tasuvus (%)
EBIT x 100 (Keskm) vara
23 Vara tasuvust saab tõsta kas tulude ja kulude vahe suurendamisel või käibesageduse kiirendamisel. Vara käibesagedus kiireneb , kui müügitulud suurenevad või keskmine vara väheneb.Vara tasuvus on primaarne, kuna tootlikus peab katma võlausaldajate intressinõuded. Ülejääk võidakse maksta dividendidena või reinvesteerida.
AS STV näitajad olid 2009. aastal 33,79% ja 2010. aastal 37,87%.
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,95% ja 2010. aastal 1,45%.
Näeme, kui edukalt on ettevõtted kasutanud oma varasid.
3.4.5 EBIT marginaal
Ärikasum Äritulud
AS STV näitajad olid 2009. aastal 0,17(17%) ja 2010. aastal 0,21 (21%).
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,15 (15%) ja 2010. aastal 0,13 (13%).
Ärikasumi marginaal ütleb meile sisuliselt, kui palju jääb firmal raha järgi pärast kaupade ja teenuste müümiseks tehtud otseste kulutuste mahaarvamist.
3.4.6 Puhaskasumi marginaal
Puhaskasum Äritulu
AS STV näitajad olid 2009. aastal 0,14(14%) ja 2010. aastal 0,17 (17%).
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,03 (3%) ja 2010. aastal 0,05 (5%). 24 3.4.7 Omakapitali tasuvus (%)
Majandustegevuse kasum x 100 Keskmine omakapital
Omakapitali tasuvus oli AS STV-l 2009. aastal 54,18% ja 2010. aastal 60,93%.
AS Starman-l olid näitajad 2009. aastal 17,91% ja 2010. aastal 14,37%.
Antud suhtarvudega on nähaomakapitali tootlikust enne maksustamist. Omakapitali tasuvus peaks olema suurem kui varade tasuvus ja nii see ka on.
3.4.8 Omakapitali rentaablus (%) (ROE)
Puhaskasum x 100 (keskm) Omakapital
AS STV näitajad olid 2009. aastal 45,7% ja 2010. aastal 50,2%, mis võib näitab, et investeeringud on olnud üsna efektiivsed ettevõtesse. Niisuguste näitajatega võib ettevõte olla ka riskantne, kuna suures ulatuses võõrkapitali.
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 4% ja 2010. aastal 5,6%, mis võib rääkida ettevõtte konservatiivsest rahanduspoliitikast
Antud tulemustest on näha, palju teeniti kasumit iga omakapitali krooni kohta. Võimalikult kõrgetest näitajatest on huvitatud eelkõige omanikud . Näitajate alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid.
25 KOKKUVÕTE
Antud finantsseisud, peegeldasid hetkeseisu (nt raha pangaarvel) või perioodi tulemusi (nt käive ja erinevad kulutused perioodi jooksul). Samuti sai näha erinevaid suhteid (nt kas üks hetkenäitaja pole liiga suur (või väike) teisega võrreldes).
Kuigi AS Starman on AS STV ikkagi tunduvalt suurem ja kõvem ettevõte, sai näha läbi erinevate suhtarvude, et AS STV näitajad on mingi koha pealt paremadki ja vaatamata mõngingatele mööduvatele langustele, on suutnud ettevõte ennast ikka pinnal hoida ja tasapisi parandada oma näitajaid.
26 ARVUTUSKÄIGUD Lühiajaliste kohustuste kate (%) (current ratio) Käibevara x 100 AS STV AS Starman Lühiajalised kohustused 2009 50 905 x 100/24 792=205% 78 687 x 100/129 941=61% 2010 61 501 x 100/25 111=254% 71 235 x 100/141 106=50%
Likviitsuspuhver (päevades)
(Keskmine likviitne käibevara - Keskmised lühiajalised kohustused) x 365 Korrigeeritud kasum
AS STV AS Starman 2009 (23 813,5 - 12 396) x 365/45 391=92 (22 574,5 - 64 970,5) x 365/-37 578=412 2010 (28 976 - 12 555,5) x 365/54 879=109 (15 425 - 70 553) x 365/-44311=454
Maksevalmidus (%)
Likviitsed käibevarad x 100 AS STV AS Starman Lühiajalised kohustused 2009 (41 680 + 5 947) x 100/24 792=192% (21 082 + 24 067) x 100/129 941=35% 2010 (51 727 + 6225) x 100/25 111=231%. (8 698 + 22 152) x 100/141 106=22%
Maksevõime kordaja e näitaja, (quick ratio)
Käibevarad - Varud AS STV AS Starman Lühiajalised kohustused 2009 50 905 - 3 278/24 792=1,9 78 687 - 31 519/129 941=0,4 2010 61 501 - 3 549/25 111=2,3 71 235 - 38 778/141 106=0,2
Vahetu maksevalmiduse kordaja (cash ratio)
Raha + Turustatud väärtpaberid AS STV AS Starman Lühiajalised kohustused 2009 41 680/24 792=1,68 21 082/129 941=0,16 2010 51 727/25 111=2,06 8 698/141 106=0,06
27 Raha ühe päeva müügituludest ning % müügitulust
Raha AS STV AS Starman Müügitulu/365 2009 41 680/226 615 x 365=67 21 082/387 034 x 365=20 2010 51 727/227 226 x 365=83 8 698/398 132 x 365=8
Raha x 100 AS STV AS Starman Müügitulu 2009 41 680 x 100/226 615=18,4% 21 082 x 100/387 034=5,4% 2010 51 727 x 100/227 226=22,8% 8 698 x 100/398 132=2,2%
Jätkusuutlik kasv ja tegelik kasv(%)
Omakapitali muutus AS STV AS Starman Omakapital aasta alguses 2010 6 693/77 065=8,7% 19 687/349 619=5,6%
Müügitulu juurdekasv AS STV AS Starman Müügitulu aasta lõpus 2010 611/226 615=0,3% 11 098/387 034=2,9%
Varud % müügituludest Varud x 100 AS STV AS Starman Müügitulu 2009 3 278 x 100/227 226=1,45% 31 519 x 100/387 034=8,14% 2010 3 549 x 100/226 615=1,56 38 778 x 100/398 132=9,74%
Puhas käibekapital
Käibevara - Lühiajalised kohustused AS STV AS Starman
2009 50 905/24 792=26 113 78 687/129 941=-51 254 2010 61 501/25 111=36 390 71 235/141 106=-69 871
Lühiajaline raharinglus (päevades) Keskmine laekumisperiood + Keskmine laoseis - Keskmine tasumisperiood AS STV AS Starman 2009 8 + 5 - 15=-2 17 + 30 - 10=37 2010 8 + 6 - 16=-2 17 + 35 - 13=39
28 Nõuded ostjate vastu
Nõuded ostjate vastu x 365 AS STV AS Starman Müügitulu (1 + käibemaks) 2009 5 947 x 365/227 226 x (1 + 0.20)=8 24 067 x 365/387 034 x (1 + 0.20)=17 2010 6 225x 365/226 615 x (1 + 0,20)=8 22 152 x 365/398 132 x (1 + 0,20)=17
Varude käibevälde
Varud x 365 AS STV AS Starman Müügitulu 2009 3 278 x 365/227 226=5,28 31 519 x 365/387 034=29,72 2010 3 549 x 365/226 615=5,70 38 778 x 365/398 132=35,55
Võlgnevus tarnijatele
Võlgnevus tarnijatele x 365 AS STV AS Starman Müügitulu x (1 + käibemaks) 2009 11 157 x 365/227 226 x (1 + 0.20)=15 12 847 x 365/387 034 x (1 + 0.20)=10 2010 11 647 x 365/226 615 x (1 + 0,20)=16 17 554x 365/398 132 x (1 + 0,20)=13
Kohustuste ja omakapitali suhe (%)
Kohustused x 100 AS STV AS Starman Omakapital 2009 24 792 x 100/70 372=35,2% 1 055 988 x 100/329 932=320% 2010 25 111 x 100/77 065=32,6% 1 005 161 x 100/349 619=287,50%
Võlakordaja (total debt ratio) (%)
Koguvõlgnevus x 100 AS STV AS Starman Kohustused ja omakapital kokku 2009 24 792 x 100=95 165=26,1% 1 055 988 x 100/1 385 920=76,2% 2010 25 111 x 100/102 177=24,6% 1 005 161 x 100/1 354 780=74,2%
Kapitaliseerituse kordaja
Pikaajalised kohustused AS STV AS Starman Pikaajalised kohustused + Omakapital 2009 0 926 047/926 047 + 329 932=0,71 2010 0 864 055/864 055 + 349 619=0,74
29 Rahavood äritegevusest (%) võlgnevusest
Rahavood äritegevusest x 100 AS STV AS Starman Kohustused 2009 44 835 x 100/24 792=180,84% 131 220 x 100/1 055 988=12,43% 2010 46 096 x 100/25 111=183,57% 134 496 x 100/1 005 161=13,38%
Kohustuste ja omakapitali osatähtsus (%)
Kohustused x 100 AS STV AS Starman Bilansimaht 2009 24 792 x 100/95 165=26,05% 1 055 988 x 100/1 385 920=76,19% 2010 25 111 x 100/102 177=24,58% 1 005 161 x 100/1 354 780=74,19%
Omakapital x 100 AS STV AS Starman Bilansimaht 2009 70 372 x 100/95 165=73,95% 329 932 x 100/1 385 920=23,81% 2010 77 065 x 100/102 177=75,42% 349 619 x 100/1 354 780=25,81%
Tegevuse tasuvus (%) EBIT x 100 AS STV AS Starman Müügitulud 2009 38 127 x 100/226 615=16,8% 59 105 x 100/387 034=15,27% 2010 46 954 x 100/227 226=20,7% 50 255 x 100/398 132=12,62%
Vara rentaablus (ROA) %
Puhaskasum x 100 AS STV AS Starman (keskm) Varad 2009 32 153 x 100/95 165=33,79% 13 228 x 100/1 385 920=0,95% 2010 38 692 x 100/1102 177=37,87% 19 687 x 100/1 354 780=1,45%
Tasuvusmarginaal (Net operatingmargin) (%)
Puhaskasum x 100 AS STV AS Starman Müügitulu 2009 32 153 x 100/226 615=14,19% 13 228 x 100/387 034=3,42% 2010 38 692 x 100/227 226=17,03% 19 687 x 100/398 132=4,94%
Vara tasuvus (%)
Tegevuse tasuvus x Vara käibesagedus AS STV AS Starman 2009 16,8 x 238,1=40,1% 15,27 x 27,93=4,3% 2010 20,7 x 222,4=46,0% 12,62 x 29,39=3,7%
30 EBIT marginaal
Ärikasum AS STV AS Starman Äritulud 2009 38 127/226 615=0,17 59 105/387 034=0,15 2010 46 954/227 226=0,21 50 255/398 132=0,13
Puhaskasumi marginaal
Puhaskasum AS STV AS Starman Äritulu 2009 32 153/226 615=0,14 13 228/387 034=0,03 2010 38 692/227 226=0,17 19 687/398 132=0,05
Omakapitali tasuvus (%) Majandustegevuse kasum x 100 AS STV AS Starman (keskm) omakapital 2009 38 127 x 100/70 372= 59 105 x 100/329 932= 2010 46 954 x 100/77 065= 50 255x 100/349 619=
Omakapitali rentaablus (%) (ROE)
Puhaskasum x 100 AS STV AS Starman (keskm) Omakapital 2009 32 153 x 100/70 372=45,7% 13 228 x 100/329 932=4% 2010 38 692 x 100/77 065=50,2% 19 687 x 100/349 619=5,6%
31 LISAD Lisa 1
AS STV RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhandetes kroonides) 2010 2009 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 46954 38127 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 7859 7256 Kasum (kahjum) põhivara müügist 66 8 Kokku korrigeerimised 7905 7265 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -277 591 Varude muutus -270 1907 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 291 3854 Makstud ettevõtte tulumaks -8506 -6911 Kokku rahavood äritegevusest 46096 44835
Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 4292 -5827 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 126 543 Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 156 Laekunud intressid 272 1029 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4049 -4255
Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid 32000 26000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -32000 -26000 Kokku rahavood 10047 14580
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 41679 27099 Raha ja raha ekvivalentide muutus 10047 14580 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 51727 41679
32 Lisa 2
AS Starman RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhandetes kroonides) 2010 2009 Rahavood äritegevusest Puhaskasum 19687 13228 Puhaskasumi korrigeerimised 126842 145638 Äritegevusega seotud käibevara muutus: Lühiajalised nõuded ja ettemaksed, v.a laenud ja intressid -146 9646 Varude muutus -4467 4203 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus: Kreditoorne võlgnevus 7964 -17769 Ettemaksed -450 560 Makstud intressid 14934 24286 Rahavood äritegevusest kokku 134496 131220
Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 59479 36754 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 703 900 Antud laenud 3931 0 Antud laenude tagasimaksed 3131 0 Tütarettevõtja soetamine 2021 0 Saadud intressid 1098 523 Rahavood investeerimistegevusest kokku -60499 -35331
Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed 52497 44208 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -42136 -35040 Saadud raha müügi-tagasirendi tehingutest 8251 5669 Saadud laenud 0 16500 Mittekontrolliva osaluse soetus 0 -36716 Saadud laenud aktsionäridelt 0 2605 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -86382 -91190
RAHAVOOD KOKKU -12384 4699
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 21082 16383 Raha ja raha ekvivalendi muutus -12384 4699 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 8698 21082
33
Vasakule Paremale
AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #1 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #2 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #3 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #4 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #5 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #6 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #7 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #8 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #9 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #10 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #11 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #12 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #13 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #14 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #15 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #16 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #17 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #18 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #19 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #20 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #21 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #22 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #23 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #24 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #25 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #26 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #27 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #28 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #29 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #30 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #31 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #32 AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 769 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor carina85 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

OÜ Maha ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs
27
docx

OÜ Maha ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs

Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs Õppeaines: Finantsanalüüs Koostas: MA10 Juhendaja: Rita Sikk Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kodutöös uurisin kahe toitlustusettevõtte - OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus ­ kasumiaruandme, bilansi ja rahavoogude aruande põhjal arvutatud näitajaid. Töö eesmärgiks oli võrrelda sarnaste ettevõtete finantsilisi näitajaid üksteisega ja üldtunnustatud normidega.

Majandus
Finantsanalüüs Estravel AS
34
doc

Finantsanalüüs Estravel AS

kasutatakse programmi MS Excel. Saadud andmeid võrreldakse Eesti Statistikaameti haldusharu keskmistega ning seejärel neid interpreteeritakse. Ettevõte finantsanalüüsi teostatakse omanike seisukohast lähtuvalt. Omanike seisukohalt on oluline teada, kas nende finantseeringud on edukad või ebaedukad. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse lühidalt ettevõtet Estravel AS. Teises peatükis teostatakse ettevõtte finantsanalüüs, tehes kasumiaruande ja bilansi horisontaal- ja vertikaalanalüüsid, leitakse suhtarvud ning analüüsitakse nendevahelisi seoseid. Kolmandas tehakse soovitused ettevõtte finantsolukorra parendamiseks. Lisades on välja toodud kasumiaruanne, bilanss, vertikaal-ja horisontaalanalüüsid, Statistikaameti näitajad ning Du-Pont-i puu 4 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE

Finantsjuhtimine
FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL
44
docx

FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Antud k

Majandusarvestus
NORDECON
12
docx

NORDECON

TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud

Finantsarvestus
Majanduse-Finantstegevuse analüüs
29
doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

saavutada firma eesmärgid · kvaliteeti ­ suutlikkust pakkuda rahvusvahelistele standarditele ja firmasisestele kvaliteedinõuetele vastavaid teenuseid, mis rahuldavad klientide ootusi ja vajadusi Lühiülevaade finantsanalüüsist 4 Finantsanalüüs kujutab endast hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Seda võib teha möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus,

Transpordiökonoomika
Finantsjuhtimise praktikaaruanne
62
doc

Finantsjuhtimise praktikaaruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused........................................................................................................................... 9 2.4.

Praktika aruanne
Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne
62
doc

Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS

Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs
Finantsanalüüs ettevõtte põhjal
62
docx

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juri

Finantsanalüüs




Kommentaarid (10)

balanda profiilipilt
balanda: Ongi see, mida ma otsisin oma töö koostamiseks.
14:47 12-02-2014
mullik profiilipilt
alex roosileht: materjal oli abiks enda kodutöö tegemisel
12:01 19-02-2014
helenakaasik profiilipilt
helenakaasik: Väga põhjalik ja korralik.
18:17 13-03-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun