küll paranenud (24,7 päeva), kuid mitte piisavalt. Maharaja ASP peaks vähendama oma varusid ning kiirendama nende laost läbikäimist. Ultex Haldusel varud puuduvad ja seega ei ole ka nende liikumist. Selline olukord tekkitab aga kahtlust. Kuidas saab üks toitlustusettevõte töötada ilma varudeta? Kas tõesti läheb see firma 1. jaanuarile vastu toorainest tühjade külmkappideta ning joogist tühjade külmikuteta? Kuidas kavatsevad nad klientide soove rahuldada? 3.3 Keskmine tasumisperiood Keskmine tasumisperiood = x 365 Keskmine tasumisperiood näitab, kui mitu päeva annavad tarnijad ettevõttele arvete tasumiseks aega. Maharaja ASP-le andsid tarnijad 2009. aastal keskmiselt 53,6 päeva, mis on suhteliselt pikk aeg arvestades, et tavaliselt antakse maksmiseks 14 või 30 päeva. 2010. aastal on tasumisperiood vähenenud peaaegu 10 päeva võrra (44,1 päeva), mis on oma olemuselt halb, kuid võrreldes normiga, on see siiski veel suhteliselt hea
kättesaadavaks järgmise 12 kuu jooksul, oli rohkem, kui seda tuli lähemal ajal välja maksta. AS Starmani puhas käibekapital on negatiivne ehk siis 2009. aastal oli see -51 254 krooni ja 2010. aastal -69 871 krooni. Seoses sellega ei suuda ettevõte antud seisu käibevaradega oma lühiajalisi kohustusi täita. 3.2.2 Lühiajaline raharinglus (päevades) Keskmine laekumisperiood + Keskmine laoseis - Keskmine tasumisperiood Nõuded ostjate vastu Nõuded ostjate vastu x 365 Müügitulu (1 + käibemaks) AS STV on nii 2009. aastal kui 2010. aastal näitajad samad ehk siis 8 päeva. Sama lugu on ka AS Starmaniga, ainult nendel on nõuded ostjate vastu mõlemil aastal 17 päeva ehk siis põhimõtteliselt poole pikem aeg. Kuna antud ettevõtted pakuvad teenust, mille eest ei pea koheselt maksma, siis tulemused
..............................................21 2 3.1.4 Rahavoogude genereerimise võime....................................22 3.2 Käibekapitali suhtarvud..............................................................23 3.2.1 Nõuded müügituludest ja keskmine laekumisperiood.....23 3.2.1 Varud müügituludest ja varude laoseis päevades.............24 3.2.2 Võlgnevus tarnijatele müügituludest ja keksmine tasumisperiood..............................................................................25 3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades......................................26 3.3 Tasuvus, rentaablus ja jätkusuutlik kasv...................................28 3.3.1 Tegevuse marginaal..............................................................28 3.3.2 Vara tasuvus ja rentaablus..................................................29 3.3.3 Keskmine finantskulude määr....................
Akumuleeritud kasum (kahjum) -2 068 1 730 5 519 15 438 25 438 35 518 45 677 Müügitulu laekumisperiood 10 10 10 10 10 10 10 Müügitulu laekub samal perioodil 13 755 20 633 20 633 27 510 27 510 27 510 27 510 Müügitulu laekub järgmisel perioodil 0 0 0 0 0 0 0 Teenuste kulude tasumisperiood 14 14 14 14 14 14 14 Teenuste kulud tasutud samal perioodil 1 167 1 751 1 751 2 335 2 335 2 335 2 335 Teenuste kulud tasutud järgmisel perioodil 215 323 323 430 430 430 430 Üldhalduskulude tasumisperiood 10 10 10 10 10 10 10 Üldhalduskulud tasutud samal
kr.): 200…. (2) 31.12.200.. (1) 31.12.200…(2) Müügitulud 100,000 Raha ja pank 2,000 5,000 Nõuded 4,000 6,000 15 nõuete käibevälde Võlgnevus tarnijatele 5,000 8,000 20 keskmine tasumisperiood Varud 25,000 36,000 111 varude käibevälde Põhivarad (neto) 24,000 26,000 107 lühiajaline raha ringlus Omakapital 20,000 30,000 -76 Lühiajalised pangalaenud 30,000 35,000 116
varude käibevälde (päevades) = 360 / varude käibekordaja * näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlg raha keskmine laekumisperiood (päevades) = (keskmine debitoorne võlg / müügitulu) * 360 * debitoorse lühivõlana on soovitatav käsitada laekumata arvete ja lühivekslite kogusummat raha keskmine tasumisperiood (päevades) = (keskmine kreditoorne võlg / kulud kokku v.a palgad, maksud, kulumid) * 360 põhivara käibesiduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus koguvara käibesiduvus = müügitulu / keskmine koguvara Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse firma varade finantseerimise ja firma võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad firma võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri
annaabi.ee 
