Konstruktsioonist/ Puuriithooned Seinte ehitamisel jäetakse puuhalud või -pakud tavaliselt müüritisest veidi välja ulatuma (2-3 cm ulatuses). Seinte paksus on enamasti 30-60 cm, aga Põhja-Kanadas on mõned seinad ka kuni 90 cm paksud. Puuriithooned on välimuselt atraktiivsed, nende ruumikasutus ökonoomne (ümara põhiplaani puhul), ressursikulu väike ja ehitamine lihtne. Enamasti moodustab puit seinakonstruktsioonist 40-60%, ülejäänud osa täidab mördisegu ja isolatsioonimaterjal. Puuriitehitis võib olenevalt projektist ja ehitusprotsessist olla väga säästlik. Puuriitkonstruktsioone on kaht liiki: läbiv ja MIM (mört-isolatsioonimaterjal-mört). Läbiva konstruktsiooni puhul sisaldab mördisegu ise isolatsioonimaterjali, milleks on enamasti saepuru, pilliroog, ajalehepuru või paberimass; vahel moodustab see väga suure osa kogusest (80% paberimassi ja 20% mörti). Enamlevinud MIM-meetodi puhul ei täida mört
Soojustamine Puistevillaga Puistevillaga soojustamist alustati Ameerikas 1920-ndate aastate alguses, Euroopasse jõudis 1950-ndate lõpus ning Eestis on puistevill siiski veel suhteliselt uus toode. Klaasvill on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmetest ja kvartsliivast. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused.Puistevill on peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest valmistatud isolatsioonimaterjal, on ka tooteid, mis on algusest peale toodetud puistevillaks. Erinevus rullvillaga seisneb selles et puistevill on peenestatud kujul, on pakitud tugevasse kilekotti kus ta on kuni 15 korda oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab seda et puistevilla- auto võib objektile tuua kuni 200 m3 puistevilla korraga. Puistevillal on head soojustusomadused ning toode on mittepõlev. Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei ole
Samuti kaitsevad plaadid läheduses asuvaid konstruktsioone kuumenemise eest Klaasvill-Paksus: 150 mm Soojusjuhtivustegur: 0,037 W / Mk Pakis: 4,577m² Mineraalvill kasutamiseks ventileeritavates välis- ja kassettseintes soojus- ja heliisolatsioonina, võib kasutada kihilistes seintes ja välisseinte soojustusena ruumide siseküljelt. Puistevill- Puistevill ISOVER KV on soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel üle jäävatest tükkidest valmistatud isolatsioonimaterjal. Puistevilla kasutatakse lagede soojustamiseks nii uusehitustel kui ka vanade hoonete täiendavaks soojusisolatsiooniks. ISOVER KV võib paigaldada ka otse lae hõrelaudise ja õhu- / aurutõkke peale. Kivivillmatid- KIVIVILL MEGAROCK on Rockwooli kvaliteetne soojusisolatsioon, mis tänu oma tihedusele ja headele tuleohutusomadustele leiab kasutust peamiselt
TI-11 Räni (Si) – Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega kristalne aine. Ta on üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev. Räni on toatemperatuuril tahke, suhteliselt kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga keemiline element. Tema suhteliselt kõrge soojusjuhtivuse tulemusena juhib räni hästi soojust ning ei ole seetõttu sobiv isolatsioonimaterjal. Mõju terase omadustele – Terase tugevuse ja kõvadus tõus, kuid plastsuse alanemine. Ferriidis lahustunud räni tõstab terase voolavuspiiri ja halvendab terase külmdeformeeritavust. Muud kasutusalad – Suurem osa sellest kasutatakse terase rafineerimisel, alumiiniumi valamisel ja kõrgkvaliteetses keemiatööstuses. Suuremat tähtsust omab siiski väike hulk räni, mida kasutatakse pooljuhtidena elektroonikas, arvuti süsteemides ning teistes laialtlevinud
teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks.Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, millest kootakse kangast. Nii valmistatakse tehissiidi. Tehiskiudainete alla kuuluvad ka atsetaatsiid, tsellvill, viskoossiid. Tsellvill Tsellvill ehk puitkiudvill on puitmaterjalil põhinev kas tselluloosist, paberist või puitkiust valmistatud isolatsioonimaterjal. Viskoossiid Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Samuti kortsub kergesti. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Atsetaatsiid Atsetaadil ja triatsetaadil on sarnased omadused tselluloosse viskoosi, aga ka sünteetiliste kiududega. Atsetaatkangad näevad välja nagu siid ja nad ei kortsu. Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti
Proovid mõõtmetega 300x300x100 mm kuivatati ja kaaluti enne mõõtmist ning arvutati nende tihedus. Raskeim materjalinäidis katsekeha A kasutatakse peamiselt lamekatuste konstruktsioonides. See on jäik ja raske tahvel kivivilla mis on kahekihiline ning veekindel kogu mahu ulatuses. Kiud on seotud orgaanilise vaiguga. Teine kiuline materjal katsekeha B on jäik kivivilla tahvel, täielikult veekindel, kasutatakse peamiselt lamekatustel. Kergeim isolatsioonimaterjal laborimõõtmisel katsekeha C on poolpehme, täielikult veekindel, mida kasutatakse kaldkatuste isolatsiooniks, tuulutatavates fassaadides ning sandwitch seintel. Deklareeritud Tihedus kuivalt Katsekeha soojusjuhtivustegur D [] d [] A 0,040 145
materjal suurtesse rullidesse, kiledesse ja nende oskus eraldada õhku teeb nendes hea kuumuse vastast isoleerismis materjali. Mittepõlev ja täismineraalne soojusisolatsiooni liitsüsteem vastab oma kõikides variantides ehitusmaterjalide klassile A. Spetsiaalse fassaadi isolatsioonimaterjalina kasutatakse klassikalist mineraalvill-isolatsiooniplaati kui ka selle suurendatud helikaitsega variante. Seisva kiuga mineraalvill-isolatsioonimaterjal ribakujulise lamellina võimaldab arhitektuuriliste ümaruste jätkukohtadeta ja voltideta soojustamist. Tooraine sulatatakse 1400-18000 C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005-0,008mm ja pikkus kuni 60mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht
pikaajalisele koormusele, olles samaaegselt minimaalse deformatsiooniga. EPS 200 soojusplaadid on suure koormustaluvuse, paindetugevuse ja niiskuskindlusega ning väikese soojusjuhtivusega. Estplast EPS 200 on mõeldud järgmiste konstruktsioonide soojustamiseks: - plaatvundamendid - tööstushooned - ladude põrandad - garaazide põrandad - parklad Estplast EPS PERIMEETER on spetsiaalne niiskuskindel, tihe ja tugev isolatsioonimaterjal, mis sobib väga hästi niiskete kohtade isolatsiooniks: - maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks; - välimiste keldriseinte, soklite ja alusmüüride välispidiseks soojustamiseks; - torustike (sh kuivendustorustike), torukaevikute, kaevude ja drenaazide isoleerimiseks külmumise eest (plaadid võib paigaldada pinnasesse ja nad ei vaja eraldi niiskustõkkega katmist pinnase poolt);
Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur. Liigitus kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid), Paberplastid (akustil ja viimistlusplaadid), Tekstiiltäitega plastid (tekstoliit), Mull ja gaas plastid (poroloon), Põrandakattematerjal (linoleum, PVC), Seinakattematerjal (pestav tapeet), Kile (polüetüleen), Konstruktsioonimaterjal (puit- klaasplastplaadid), Isolatsioonimaterjal (kiled). Kasutamine ehituses Niiskustõkked (kiled, PVC kiled), Soojaisolatsioon (mullplastid), Välisseina ja viimistlusmaterjalid (PVC, akrüülplaadid, killega kaetud metall), Värvid ja tapeedid, Põrandakate (linoleum, isevalguv põrandakatte mass), Aknad, uksed, liistud, Torud Soojaisolatsioonimaterjalid poorsed (>=60%), mille mahumass on väiksem 600 kg/m3. S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] XPS isolatsioonimaterjalid on valmistatud ekstrudeeritud kärgpol...
üleandmine (Kivipõld 2015). Mõned näited, kui kaua jäätmed looduses laguneda võivad: mähkmed 500 aastat; paber 2,5 kuud; piimapakk 5 aastat; apelsinikoor 6 kuud; sigaretikoni 10-12 aastat; plastpudel 50-80 aastat; kilekott 10-20 aastat; õllepurk 200-500 aastat; 4 isolatsioonimaterjal EPS (penoplast ilmselt mitte kunagi). 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs 2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded Jäätmeseaduse paragrahv 32 alusel kõrvaldatakse jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus (RT I 2007, 19, 94). Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti
pöördutakse tagasi looduslike materjalide juurde ja taastatakse vana ja ehedat. Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele vtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on samaaegselt nii katusekattematerjal kui ka isolatsioonimaterjal, talvel on selle all soe, suvel aga meeldivalt jahe. Katusele saab anda igasuguse kuju, teha erineva kujuga katuseaknaid samuti ka tavalised katuseaknaid. Rookatus on traditsiooniline ja looduslik. Rookatuse alla ei pea paigaldama kilet, samuti ei ole vaja sinna paigaldada nii palju soojustusmaterjali, kui teistele katustele. Rookatus on väga hea heliisolatsioonimaterjal. Roog on kohalik ja taastuv materjal, igal aastal kasvab uus taim. Kui kaua kestab rookatus
On olnud aegu, kus lammutati ka korras rookatused ja asendati eterniidi või muu parasjagu moes oleva materjaliga. Õnneks on need ajad läbi saamas. Järjest rohkem pöördutakse tagasi looduslike materjalide juurde ja taastatakse vana ja ehtsat. Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele võtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on traditsiooniline ja looduslik. Rookatus on samaaegselt nii katusekattematerjal kui ka isolatsioonimaterjal, talvel on selle all soe, suvel aga meeldivalt jahe. Katusele saab anda igasuguse kuju, teha erineva kujuga katuseaknaid samuti ka tavalisi katuseaknaid. Rookatuse alla ei pea paigaldama kilet, samuti ei ole vaja sinna paigaldada nii palju soojustusmaterjali, kui teistele katustele. Roog on kohalik ja taastuv materjal, igal aastal kasvab uus taim. Kui rookatus on tehtud korralikult. Kui tema kalle on vähemalt 45° ja paksus 28 cm, siis peaks ta kestma 60-80 aastat
[11] 4.2.4 Paigaldamine Puistevilla paigaldamine toimub spetsiaalse puhuriga, mis võimaldab villa transportida varieeruvalt kuni 30 m kõrgusele ja 60 m kaugusele. Puhuri tootlikus on ~20 m³ tunnis. Tavaliselt teostab töid 2 töölist. Puhuriga villa paigaldamine garanteerib, et kõik vahelahede sopid saavad korralikult villaga kaetud, mis omakorda tähendab kvaliteetset tööd ja head soojapidavust. Optimaalse soojusisolatsiooni tagamiseks peab isolatsioonimaterjal täitma kogu ettenähtud ruumi. Ülemise vahelae isolatsioonikihi paksuse määramisel tuleb arvesse võtta kihi nn. ülepaksust, mis on 5% puistevilla kavandatud nominaalpaksusest. Vajamineva puistevilla mahu väljaarvutamiseks m³-tes on vaja korrutada omavahel pööningu põranda pindala m2 ning paigaldatava puistevilla paksus meetrites. Ehk siis: vajaminev puistevilla maht (m³) = põranda pindala (m2) x puistevilla paksus (m)
vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile Keraamiline põrand teisel korrusel, kui all puitlagi, siis valatakse alla betoonpõrand, mille alla paigaldatakse näiteks lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks. 16. Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna. Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga. 8 Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. 17
sügavusel. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon. Niiskuse pääs vundamendist seintesse tuleb tõkestada hüdroisolatsiooniga. Selleks tehakse vundamendi pealispinnale 2 cm paksune tsementmördikiht ja sellele kleebitakse bituumenmastiksi abil paar kihti mittemädanevat veetihedat materjali tõrvapappi või hüdroisooli. Hüdroisolatsiooniks kõlbavad ka plastikaatkilematerjalid. Väga hea isolatsioonimaterjal on stanniol. Keldri välisseinad kaetakse alati bituumenvõõbaga, mis väldib seinte niiskumise pinnasesse valgunud sademevee mõjul. Selleks et bituumenvõõp betoon- või kivipinnaga nakkuks, tuleb pind kõigepealt tsementkrohviga siluda ja seejärel kruntida bituumeni lahusega petroolis. 15. Maakivist lint- ja postvundamentide minimaalne paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis. Maakivist vundamendi minimaalne paksus on 500 mm.
põrandakattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile Keraamiline põrand teisel korrusel, kui all puitlagi, siis valatakse alla betoonpõrand, mille alla paigaldatakse näiteks lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks. 16. Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna. Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga. Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. 17. Müra neeldumine ja peegeldumineHeli neeldumine
eeskirjad teadmiste kontroll maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll - tehnilised abinõud: ohutute pingete kasutamine voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. Isolatsioon jaotatakse töö-, lisa-, kahekordseks ja tugevdatud isolatsiooniks. Tööisolatsioon kindlustab elektriohutuse. Koos lisaisolatsiooniga moodustab tööisolatsioon kahekordse isolatsiooni. Isolatsioon peab olema selline, et isolatsiooni pinnal ei oleks voolutugevus rohkem kui 0,1 mA. Kahekordne isolatsioon: isolatsioonimaterjal kaetakse värvi, laki või kilega. Kaitsemaandamine Kui isolatsioon rikneb ja paljas juhe puudutab seadmete metallosi, satuvad nad pinge alla. Inimesele mõjub sel juhul puutepinge, kui ta puudutab antud elektriseadet. Eriti ohtlik on kokkupuude rikkis seadmetega niisketes ruumides, kus põrand juhib elektrit ja kus on olemas maaga ühenduses olev metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud
- Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad - Jaotustrafode pinget saab muuta ainult väljalülitatud olukorras Trafode nimi- ja nimitalitluspinged 6-6.3±2·2.5%/o.410kV 10-10.5 ±2·2.5%/0.410kV 15-15.75 ±2·2.5%/0.410kV 20-21.00 ±2·2.5%/0.410kV Trafod kahe ülempingemähisega - Paigaldatakse trafosid nimitalitluspingega 6.3 ja 10.5 kV - Eesmärgiks on kiirendada elektrivõrgu rekonstrueerimist tulevikus, kui toimub üleminek 6kV > 10kV Trafode mähiste isolatsioonimaterjal - Õliisolatsioon - Kuivisolatsioon - Valuvaikisolatsioon Valuvaiktrafo eelised - Talub võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust - Pikemaajalise ülekoormuse korral on vajalik lisajahutus Kuivtrafo kasutus - Õlitrafodega võrreldes 10-15% kallimad - Kasutatakse tuleohtlikes kohtades - Tavaoludes kasutatakse õlitrafosid Trafode lülitusgrupid - Madalpingevõrgu käidu seisukohalt on oluline trafo lülitusgrupi valik
mis sobivad hästi just tasakatuste soojustamiseks. · Muud koormusttaluvad villad. Koormusttaluvaid villasid kasutatakse sandwich- paneelides, krohvialuse soojustusena, ujuvpõrandates sammumüra summutamiseks ja muudes kohtades, kus vajatakse head koormusele vastupidavust. · Puistevill. Mineraalvilla puistevill on peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest valmistatud isolatsioonimaterjal. Puistevillal on head soojustusomadused ning toode on mittepõlev. Kasutatakse peamiselt pööningute ja vahelagede soojustamiseks. · Muud tooted. Aurutõkkesüsteemid, krohvitud soojussüsteemi isolatsioonid jne. Hoonete ja tööstuslike seadmete tehniline isolatsioon Tehnilise isolatsiooni toodetega puutuvad kokku need, kes paigaldavad erinevaid tehnovõrke ja trasse: torustikke, kütteseadmeid, õhukanaleid, reservuaare, korstnaid ja muid taolisi energeetika-
kinnitatud soojusisolatsioon; c) heliisolatsioon, d) niiskusevastane isolatsioon; 1- isoleeritav pind, 2- soojusisolatsiooni kiht, 3- alusrest, 4- kattematerjal, 5- keevitatud tihvt, 6- kruntvärv, 7- niiskuskaitsekiht, 8- seib, 9- dekoratiivne kattematerjal, 10-.tsementalus, 11- tsemendipiimaga täidetud vahe, 12- keraamilised plaadid. Joon. 9.7. Ruumide viimistlus; a) kattematerjali paigutuse skeem; b) tulekaitse isolatsioon: 1- vahesein, 2- tugi, 3- splint, 4- isolatsioonimaterjal, 5- nurkterasest tugi- rest, 6- tulekaitsekiht, 7- mittepõlev kattematerjal, 8- kinnituskruvi. c) viimistluskatte karkass-süsteem: 1- karkassi sektsioon, 2- dekoratiivne plastmass- profiil, 3- paneeli moodul, 4- plastmassist põrandaääreliist, 5- tekikate, 6- nurk, 7- kinnituspolt. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001
pakitakse. 5 4. Mineraalvillad Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvilla ülesanne on takistada tarindis eelkõige soojuse ülekandumist. Klaasvill on klaasipõhine kiuline soojustusmaterjal ning enim kasutatav soojustus- ja isolatsioonimaterjal maailmas ja selleks on mitu olulist põhjust. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi A1. Ja loomulikult on tagatud ka energiasääst paigaldatud klaasvilla abil - tavaliselt on ehitusel kasutatud klaasvilla tasuvusaeg 2...3 aastat - selle aja jooksul on materjalile kulutatud summad tagasi teenitud saavutatud energiasäästu tõttu.
2 ohtlike jäätmete riiklikku kogumiskeskust: Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskus Suur-Sõjamäe 37/39 Rae Vald 11415 Harju Maakond Vaivara Jäätmekäitluskeskus Auvere Küla Vaivara Vald 40101 Ida-Virumaal Huvitavat Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad Paber 2,5 kuud Apelsinikoor 6 kuud Piimapakk (kartong) 5 aastat Sigaretikoni 10-12 aastat Plastikaatkott 10-20 aastat Plastpudel 50-80 aastat Ühekordne mähe 75 aastat Konservikarp 100 aastat Õllepurk 200-500 aastat Isolatsioonimaterjal Styrofoam ilmselt mitte kunagi 36. Nimeta isikukaitsevahendid: (Isikukaitsevahendite (IKV) nõuded sätestav direktiiv 89/686/EECjärgi). (Vastus: Need on hingamiskaitse, jalgade kaitse, pea-silmade ja näo kaitse; keha kaitse st kaitseriietus, käte kaitse.). Ohutustehnika geenitehnoloogia laboris. Loe läbi ohutustehnika eeskiri (http://geen.ttu.ee) ja kasuta C.Sarmiento loengumaterjale, et saada üldettekujutus
Tln 125 lk Elektroonsed allikad 1. Üldteavet metallidest [WWW] http://lemill.net/content/webpages/materjaliopetus (26.11.2011) 2. Materjali õpetus [WWW] http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html (26.11.2011) 3. Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. Pindkatted. [WWW] http://sites.google.com/site/terased/5-metallide-korrosioon-ja-korrosioonitorje- pinnakatted (26.11.2011) 4. Maalehe artikkel ,,Õige isolatsioonimaterjal ennetab tulekahju" Sisu avaneb PDF failina. [WWW] http://www.isover.ee/download.aspx?intFileID=3140 (28.11.2011) 5. Soojapidavus, üldised küsimused. Mis vahe on klaasvillal ja kivivillal? [WWW] http://www.isover.ee/ee/KKK/ (28.11.2011) 6. Heliisolatsioon [WWW] http://www.paroc.ee/channels/ee/building+insulation/design+guidelines/heliisolatsioo n.asp (28.11.2011) 7. Niiskusomadused [WWW] http://www.paroc
kondensaatori mahtuvus. Polarisatsiooni liigid- 1)elektronpolarisatsioon-eöektropilve deformatsioon.; 2( ioonide polarisatsioon- ioonide nihkumine võresõlmedest välja.; 3) orientatsioon-polarisatsioon- polaarsete molekulide orienteerumine välise välja suunas. Puhtad dielektrikud ei sisalada vabu laengukandjaid, ei oma juhtivust.reaalsed dielektrikud sisaldavad alati lisandeid. Dielektrikuid kasutatakse elektroisolatsioonimaterjalideja ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjal peab olema suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus. Oluline on ka läbilöögipinge. Polümeeridest on parem isalotsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarstetel:polüetüleenil, teflonil ja polüstüroolil. Polaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi, orgaanilist klaasi, lavsaani, polüamiide ja polüuretaani. Vilk on kirstalne aine, kihiline ehitus, koostiselt on alumosilikaatide segu. Muskoviit on läbipaistev aine., suur läbilöögipinge ja kuumakindlus
Tavaliselt satuvad asbestikiud organismi hingamisteede kaudu. Mitu kiudu aastas või elu jooksul moodustab kriitilise künnise, ei ole teada. Tõestatud on, et mida pikem ja intensiivsem on asbestiga kokkupuute periood, seda suurem on haigestumise oht. Asbestikiudude sisaldus õhus sõltub kasutatava materjali koostisest ja selle asbestisisaldusest ning kasutusviisist. Kõige ohtlikumad on kõrge asbestisisaldusega ja rabedad materjalid (nt isolatsioonimaterjal) 45. Lahustite mõju inimorganismile Vedelad orgaanilised ained, omaduseks on lahustada rasvu ja määrdeaineid. Organismi: läbi naha, sissehingamisel, allaneelamisel. Tuleohtlikud! Aurustuvad kergesti, aur kandub õhuvooluga edasi ja võib plahvatada isegi kaugel asuva soojusallika mõjul. Ärritavad silmi, hingamisteid. Lahustid mõjuvad inimesele erinevalt. Toime oleneb lahusti aurustumiskiirusest ja lahustuvusest vees, kokkupuuteajast ja lahusti
tööde algust eemaldab. Platsil leiduv ehituspraht ja vanad autorehvid tuleb utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Platsil asuvad maa-alused mahutid vms. kommunikatsioonid tuleb välja kaevata ning metall transportida vanametalli laoplatsile. Tellija tühjendab mahutid ning toimetab võimalikud ohtlikud jäätmed lähedal asuvale Väike-Maarja ohtlike jäätmete käitluskeskusesse. Ehitusplatsilt leiduv asbesti sisaldav isolatsioonimaterjal tuleb käsitleda vastavalt kehtivale korrale. Kui tööde käigus ilmneb, et teostada tuleb lisatöid mida pole pakkumises ja lepingus fikseeritud tuleb lisatööde maht ja eelarve eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Tellijaga tasub kokkulepitud transpordi, käsitus- ja ladestuskulud jms. vastavalt esitatud dokumentatsioonile. 10 2.1.3 Üldine ettevalmistus ja kommunikatsioon
· Kaitsevad end liigse päikesekiirguse eest punaste ja pruunide pigmentidega; · Ökonissidele kohastunud: mättal, mätta vahel, älves, laukas, metsas, allikasoos... erinevad liigid Turbasamblad kujundavad ise oma kasvukeskkonda edifikaatorid. Sood kui loodusmaastikud. Vee säilitamine soos. Süsiniku eemaldamine atmosfäärist. Turvas kui ressurss: küte, taimekasvatus, keemiatööstuse tooraine, naftat jmt saastet imav materjal, vett mahutav (põlengut kustutav) materjal, isolatsioonimaterjal, loomadele allapanu jne. Kuivatatud turbasammalt kasutati meditsiinis antiseptilise sidumismaterjalina, mähkmetes. Turbasamblaga tihendati ehitiste pragusid (lisaks isoleerimisele kaitse puiduseente vastu!) Kuivendamisel ja soostumisel toimub turbasammalde ja teiste lehtsammalde vahel tihe konkurents: kuivendatud rabametsas (ülal) valdavad nn metsalehtsamblad, rabastuvas metsas (all) tungivad turbasamblad lehtsammaldele peale (,,ronivad mätastele"). Teised lehtsamblad
annaabi.ee 
