EBAPÄRLIKARP Ebapärlikarbil on ebatavaline omadus, mida paljudel teistel karpidel pole. See on võime moodustada pärleid. Muidugi ei tee ta seda enda ehtimise eesmärgil. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Seesama pärlmutrikiht asub ka karbipoolmete siseküljel. Tasapisi sadestub pärlmutrit juurde ning pärli mõõtmed kasvavad. Kuid see sadestumine on üliaeglane. Niisama aeglane kui pärlite kasv on ka karpide endi kasv. Esimese eluaasta lõpuks on ta ainult poole sentimeetri pikkune ja viieaastaselt kahe sentimeetri pikkune. Kümnendaks eluaastaks on karbielanik kasvanud kuue sentimeetri pikkuseks. Seejärel kasv aeglustub veelgi
EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata
mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha. Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ei saanud kaugemale visata, et ta viskamiseks liivatera oli valinud. Oleks ta kiviga visanud, oleks ta ammugi võitnud. Kalevipoja istumisekohad Kuusalus leitakse mõnda kohta, kus Kalevipoeg istunud. Üks niisugune on Kodasuu väljal mere ligidal. Selle kivi otsas istunud korra Kalevipoeg ja vaadanud sealt kaua aega merd. Teine istumisekoht on Kuusalu kiriku ligidal - Rihu ämm. Sellegi otsas puhanud Kalevipoeg. Rihu ämm on suur kivikangur (= kivihunnik). Seal tulnud korra 2 pulmarongi vastastikku.
saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt aga palju väiksem, nagu liivatera. Meteoriit on siis kui see taevakeha satub meie atmosfääri. Meteoroidid on raua ja kivitükikesed. Kui meteoroid jõuab atmosfääri suurel kiirusel, siis puutudes kokku hapnikuga lahvatab ta põlema. Kui ära ei jõua põleda, siis kukub maapinnale. Meteoroidid tiirlevad parvedena ümber päikese ja on tekkinud komeetide lagunemisel. Kui Maa läbib seda parve, siis on meil näha nn tähesadu. Viimasel ajal tulevad paljud meteoriidid Maale ka väljaspoolt päikesesüsteemi.
neid kokku õmblema. Möödus üks päev. Päris palju oli valmis toodetud. Siis tuli kellelgi idee, et miks ka mitte teha mõned kohad kõrgemaks, kui teised. Siis silmale ilusam vaadata. Kõigile see idee meeldis. Möödus teine päev ja tuli idee, et kerale võiks vett ka lisada. Oleks veidi värvilisem vaatepilt kuupealt. Mõeldud, tehtud! Hakati lisama vett maapinna madalamatesse kohtadesse. Järgmisel päeval oli kera juba peaaegu valmis, kui kusagilt lendas üks liivatera. Kohe olid kõik sellest nii vaimustuses, et hakati ka seda duplikeerima ning lisama kohtadesse, kus keras olid mõningad augud. Kui kera lõpuks valmis sai imetleti seda pikalt. Kuuelanikud ei märganud suurt õhusõidukit, mis nende juurde oli lennanud. Sõidukist väljusid mees ja naine. Mees ütles: “Pärast meie planeedi plahvatamist oleme otsinud pikalt ja leidnud oma kodu!” Nad astusid suurele kerale ja neile järgnesid loomad, kes kõik väljusid suurest Noa laevast
Vaatleja on isik, kes saab ja töötleb infot maailma kohta. • Looduse struktuuritasemete skeem. nähtus→probleem→hüpotees→katse planeerimine→katse→katse andmed→andmeanalüüs→järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta→seadus või seaduspärasus. Too näiteid, mis kuuluvad allpool toodud piiridesse! Makromaailma (1 μm < l < 1 Mm), kus l on objekti mõõde)-10 3m küla, 10 1 m suvila,10 –2m hernes,10 –1m õun,10 –3 liivatera Mikromaailma (l < 1 μm) -10 –8m viirus,10 –10m aatom,10 –18m elektronid ja kvargid, 10 –14m aatomituum Megamaailma (l > 1 Mm)-10 16m 1 valgusaasta, 10 7m maa läbimõõt, 10 9m päikeseläbimõõt,10 10m kaugus maast päikseni. • Selgita loodusteadusliku meetodi olemust! Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodi, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste
Tema esimestes luulekogudes (`'Hulkuri evangeelium'') on olulisel kohal sõjaaastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. SA EI MAHU Sa ei mahu iseendasse, sa ei mahu maa peale ega taeva alla, ja isegi päike on sul ees. Ja ometi oled sa väikesem kui üksik liivatera suures, vaikivas kõrves. "Üks suveõhtune naeratus" (1949) ÕNN Kas su raiun mustast rauast, valan vasest punasest? Kas sind otsin värskest hauast, püüan päevast tunasest? Tean: sind pole kuskilt leida, ehkki käin su järele. Ei sa ennast öösse peida, ei sa koidus värele. Seal, kus uhab mure künnist silmavete ujutus, sured iseenda sünnist, õnn, ja oled kujutlus. "Hõllalaulud" (1967) OOTAN Unemajal pole katust, unemerel kaldaid,
lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. 3. Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Tuntakse umbes
koda. Värvus on valdavalt tumepruun, kuid noortel isenditel heledam. Karbi kupu osas võib väline kiht olla kulunud, tuues nähtavale koja valkja portselankihi. Veekogu põhja kinnitumiseks ja sealt edasi liikumiseks kasutab ebapärlikarp lihaselist jalga. Nii nagu teistel ebapärlikarpidel on ka Eestis elaval harilikul ebapärlikarbil võime moodustada pärleid. Pärl võib tekkida juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Pärlite kasv on aga väga aeglane: 8mm läbimõõduga pärli kasvuks läheb aega 30-40 aastat. Harilik ebapärlikarp on biofiltraator, kes toitub vett filtreerides zoo- ja fütoplanktonist. Ühes tunnis jõuab harilik ebapärlikarp endast läbi pumbaa u. 3-4 liitrit vett. Oma toitumise iseärasuse tõttu etendab ebapärlikarp ka olulist rolli veekogu puhastamises ja üldiselt selle ökosüsteemis.
65. Kui must kast lennuõnnetuses ei hävine siis, miks ei võida tervet lennukit sellest valmistada? 66. Kui vang elektritoolil istudes, enne nupu vajutamist, saaks südamerabanduse, kas ta päästetakse? 67. Miks inimesed püsti ei saa magada? 68. Miks on lagi üleval? 69. Miks on põrand all? 70. Miks seinad püsti on? 71. Miks nõudepesuvahendis on lisatud päris sidrunimahla aga joogimahlades on vaid kunstlikud ained? 72. Miks neid küsimusi 100 peab olema? 73. Mitu liivatera on peotäies? 74. Kui suur on universum? 75. Miks usutakse, et kui keegi ütleb, et taevas on 4 miljardit tähte ja kui keegi ütleb, et pink on värskelt värvitud/värv on märg, siis kontrollitakse ? 76. Kuidas leiutati silmapiiri valem? 77. Kas silmaringi saab ka valemiga arvutada? 78. Kas armastuse jaoks on samuti valem olemas? 79. Tõe valem? 80. Aususe valem ? 81. Mis värvi on südametunnistus? 82. Kas muinasjutud saavad tõeks ? 83. Kas UFOd kasutavad bensiini või diiselkütust?
1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron- J. Thomson 1897. a 2. Prooton- E. Rutherford 1919. a Neutron- J. Chadwick 1932. a Meson Neutroni beeta-lagunemisel eralduv neutriino kiirguskvant footon 3 Elementaarosakese mõiste Sõnal elementaarne kaks tähendust- lihtne ja millegi koostisosa. Tavaelus mõistetakse osakese all mingit väikest ainetükikest- see võiks olla kas liivatera, haavel, kuulike, hernes vms. Me võime nende osakeste küljest tükikese ära napsata või maha viilida, osakeste aineline iseloom sellest ei muutu. Küll aga on nad individuaalselt erinevad ja kordumatud. Ka kaks telliskivi tunduvad esmapilgul täpselt ühesugused, kuid lähemal vaatlusel selgub, et alati on olemas mingid väiksed erinevused (kriimud, mõrad jms.). Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Mis on elementaarosake?
pärlmutrit. Ennem seda kui jaaplane Mikimoto patendeeris ümmarguste pärlite tootmise tehnoloogia hävitati miljoneid pärlikarpe, et pärleid saada. Inimesed ei arvestanud kahjuks sellega, et heal juhul leiab pärli mõnest karbist mitme tuhande seas. Tänapäeva pärlikasvatuses kasvatud pärlid ei ole ehtsad looduslikud pärlid, vaid kasvatatud pärlid, mille arenemisele on kaasa aidatud. Selleks, et pärleid saada, asetatakse pärlikarbi pehmesse membraani liivatera või muu keha, mille ümber arendab pärlikarp kaitsekihi, mis on kaetud pärlmutterkihigi. Kaitsekiht on selleks, et vähendada ärritust ning hävitada võõrkeha, mis on pärlikarpi sattunud. Ajapikku kaitsekiht kasvab , millega pakseneb ka pärlmutterkiht. Pärlikasvatuses ehk pärlifarmis kasvatatud pärlid on ainukesd ,,looduslikud pärlid", mida müüakse juveeliturgudel. Segadusse aetakse aga tänapäeval
kunagi ei takista armastust inimesel Oma Loo otsimist, kui nii peaks juhtuma, siis sellepärast, et see ei olnud tõeline armastus armastus ei vaja põhjusi. Armastatakse sellepärast, et armastatakse reetmine on hoop, mida ei osata oodata. Inimesed kardavad oma suurimaid unistusi ellu viia, sest neil on tunne, et need pole seda väärt või et nad ei jõua sinnani. Hirm kannatuse ees on hirmsam kui kannatus ise õnne võib leida ka liivaterast, sest liivatera on hetk Loomisest ja Universumil kulus selleks miljoneid aastaid. Igal inimesel siin maapeal on varandus, mis teda ootab. Südamed räägivad nendest varandustest vähe, sest inimesed ei taha neid enam otsida. Südamed räägivad sellest lastele, hiljem lastakse sellel minna, igaüks oma saatuse poole. Inimeste jaoks on maailm õudne- ja sellepärast maailm muutubki õudseks. Surra janu kätte just siis, kui palmipuud silmapiirile ilmuvad.
Puistetihedus määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m - m1 0L = V * 1000 (Valem 1) m-anuma mass [g] ml - liiva ja anuma mass [g] V- anuma maht [cm3] 5.1 Liiva terade tiheduse määramine Võetakse 200-300g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutud sõelal avaga 5mm. Liiv pannakse 500l mensuuri, millesse on eelnevalt valatud 250ml vett. Liivatera ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena ning liiva terade tihedus L [kg/m3] arvutatakse valemist 2. Liiva terade tihedust määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m L = V 1- V 2 * 1000 (Valem 2) m-proovi mass [g] V1- vee ruumala mensuuris [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine
(Päike) Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja päike) Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? (Kuu) - Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel? (Tähed ja kuu) - Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal? (Tähed ja kuu) - Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? (Pilv) - Noorik nutab nurga taga? (Tuul) - Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal? (Äike) - Mees ehitab kirveta silla? (Pakane) - Kõrvuta kuulen, keeleta kostan? (Kaja) - Liivatera ei kanna, maja kannab? (Vesi) - Vana vakk, uus kaas? (Vesi ja jää) - Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? (Vihm) - Mujal maal pannakse hobust ette, siiamaale paistab look? (Vikerkaar) - Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (Vikerkaar) - Mõõdupuu üle metsa? (Vikerkaar) - Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski? (Kaste) - Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa? (Udu) - Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe)
18. Suvarin lõhub enda utoopiate mõjul (mille kohaselt peaks kogu sa iialgi kätte ei saa." inimkonna hävitama, et ,,puhast rassi" luua) kaevanduses toestuse ja lahkub töölt. · ,,Suurim õnn on elada; kui sa aga kord elad, siis ole puu, ole kivi, veel vähem, ole liivatera, mida teekäijad ei suuda veriseks 19. Catherine otsustab tööle tagasi pöörduda ema keelust tallata." hoolimata, Étienne järgneb talle. 20. Suvarini ,,õõnestustöö" tulemusel langeb kaevandus kokku, · Kui kord mehe südamesse naine on asunud, siis on mehega
osutavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni, kutsume neid meteoorideks. Mõned taevakivid on aga suuremad ja nad jõuavad enne maapinnani. Selliseid kosmosest kukkunud kive nimetatakse meteoriitideks. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju: Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Maale langeb iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoori lend kestab tavaliselt alla ühe sekundi.
20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivatera tihedus arvutatakse valemiga (2). Erinevus kahe katse vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3 Valem 2. L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3], m proovi mass [g], V 1 vee ruumala [m3], V2 vee ja liiva ruumala [m3] 4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) Valem 3. pL = [1 (0L / L)] * 100%
Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket pead ümbritseb kommedi pea, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Saba on suunatud alati Päikesest eemale. Meteoor rahvakeeles langev täht on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb Maale, nim seda meteoriidiks. Meteoorkeha - on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mille suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni, tekivad komeetide tuumade lagunemisel, atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkeha kiirus on suur. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Maa liikumine- Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 2 3 o 2 7 ' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes
erinevad transpordi- ja käitlemisjuhised, mida vajatakse tarneahela erinevates lülides. Objektile, milleks võib olla toode või saadetis lisatakse raadiomärk ehk tag, mille olemasolu, asukohta ja liikumist suudavad tuvastada spetsiaalsed seadmed, milledeks on arvutitega ühendatud RFID antennid ja lugejad. Kõik see võib toimuda ilma inimesepoolse vahelesekkumiseta. Info edastamine toimub reaalajas ilma füüsilise ja optilise kontaktita. Tagid ehk raadiomärgid kujutavad endast liivatera suurust mikrokiipi koos antenniga. Kui kiip ise on imetilluke, siis antenn peab olema piisavalt suur, et tagil olevat informatsiooni oleks võimalik lugeda 3-4 m kauguselt. Tagid võivad olla tasapinnalised, kapseldatud plastikusse, kummisse ja olla lamineeritud. Aktiivsed tagid levitavad raadiolained oma toiteallika energia arvel. Toiteallika ressurss ulatub mõnest kuust kahe aastani. Aktiivsed tagid on võimelised kiirgama ja vastu võtma signaale jalgpalliväljaku suuruselt maa-alalt
Kivistamine toimub autoklaavis 174,5C ja rõhu 8…12 at juures 8- 12 tundi. Soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajad. Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina. On odavam kui keraamiline tellis. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaltsiit Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud, värsked murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind. Purustamine toimub desintegraatoris e. löökveskis. Jaguneb: - Tihe - Mullsilikaltsiidiks Põlevkivituhktooted (väikeplokid, paneelid) Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1, jahvataks kuulveskis. Tuhaks on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lubja, 15-25% tsemendi mineraal ja 15-20% aktiivset kvartsi. Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valatakse vormidesse, mis lähevad eelaurutusele. Traatlõikusega lõigatakse detailideks ja siis 14 tunniks autoklaavi.
Tähed. Tähtede sünd, elu, surm. Tähed Tähed on peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnevad kehad. Tähtede tuumas toimuvad termotuumareaktsioonid, mis sarnanevad vesinikupommis toimuvate reaktsioonidega. Tuumas võib temperatuur küündida 16 miljoni kraadini. Kui üks liivatera oleks nii kuum, siis sellest 150 kilomeetri kaugusel olev inimene hukkuks. Tähtede aine on erilises kuumas olekus, mida nimetatakse plasmaks. Plasmas ei ole aatomeid, see on lihtsalt elektronide ja prootonite hõõguv segu. Tähe tuumas liituvad vesinikutuumad, moodustades heeliumituumi. Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe
b) tingimus, et killustikuterade vahelised tühikud on täidetud mördiseguga ja ei puutu omavahel kokku. a) Absoluutsete mahtude printsiip võrrandi kujul (1 m3 kohta): Ts L K V + + + = 1, kus valem nr 4 ρTs ρL ρK ρV Ts, L, K ja V – tsemendi, liiva, killustiku ja vee sisaldus 1 m3 betoonisegus, kg ρTs – tsemendi absoluutne tihedus, kg/m3, ρL – liivatera tihedus, kg/m3, ρK – killustikutera tihedus, kg/m3, ρV – vee tihedus, kg/m3. 3 Betooniõpetus EPM 0030 b) Tsementmört täidab killustikuterade vahelised tühikud nii, et killustikuterad omavahel kokku ei puutu. Ts L V K + + = Tk α valem nr 5 ρTs ρL ρV ρOpK ρOpK
Kest on tugeva ehitusega ning peab taluma tekkida võivat termilist lööki (termosokki). Enamasti on kest 2...15 mm seinapaksusega ristkülikulise ristlõikega ja ümmarguse siseavaga, harvemini silindriline kuni 100 mm välisläbimõõduga keraamiline toru, mille otstes on neetide või kruvidega kinnitatud kontaktnoad, mis sageli on üleminekutakistuse vähendamiseks hõbetatud. Täidis Kõrge lahutusvõimega torukaitse on täidetud keemiliselt ülipuhta kvartsliivaga. Liivatera läbimõõt on umbes 0,3 mm. Täiteaine juhib osa sularil eralduvast energiast kestale. Seetõttu on oluline, et toru oleks korralikult täidetud. Hästi täidetud toru on vajalik ka kaare kiireks kustutamiseks. Liiv jagab kaare osadeks ning takistab nende osade taasühinemist. Kaitsme tihedaks täitmiseks kasutatakse vibratsiooni. Vajadusel lisatakse vibratsiooniga tekitatud tühimikku kvartsliiva juurde. Toru on suletud otsplaadiga. Paigaldus
Läbi aegade on loodud kolm mõõtu: 8 tolli, 5¼ tolli ja 3½ tolli. Võidukäik kestis peaaegu 30 aastat. Tänapäeval võib neid veel aegajalt kohata riistvaralise omapära tõttu kasutusel olevates spetsiifilistes seadmetes. Nende asenduseks on seadmed nagu: CD, DVD, BlueRay, mälupulgad, välised kõvakettad ja mälukaardid. Mälupulkade maht võrreldes diskettidega on sadu (ja ka tuhandeid) kordi suurem. Samuti ei lähe mälupulgad nii kergesti katki, kui seda tegid disketid. Üks liivatera võis rikkuda kogu disketi! HDD e. Hard Disk Drive - Andmekandja e. kõvaketas. Kasutusel kolme sorti kettaid: PATA, SATA ja SSD. HDD on ka teatud mõõtu ,lauaarvutil on see 3,5"(standart) ja sülearvutis 2.5"(standart). Socket ja Slot - Protsessori pesa. Pesasid on rohkem, kui käte ja varvaste peal saaks kokku lugeda. Emaplaat ei toeta kõiki protsessoreid ja vastupidi. Emaplaatidel on tihti piirangud ka protsessorite kiirustele
Nende suurus ja koostis. Kuida rahvas neid kutsub ja miks nad on nähtavad? Mis juhtub kui meteoor on väga suur? Too näiteid meteoriidikraatritest. Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on selge ilm ja piisavalt kannatust. Rahvas nimetan meteoorisadu langevateks tähtedeks. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud
termotuumasünteesi abil energiat. Planeetide kaaslased Taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi. Asteroidid Väikeplaneedid, mis on saanud oma nime sellest, et nad sarnanevad teleskoobis tähtedega. Tiirlevad ümber Marsi ja Jupiteri. Komeedid Suured hõreda gaasi moodustised, millel on väga väike tahke tuum. Tiirlevad ümber Päikese. Meteoorkehad Tiirlevad ümber Päikese ellipsikujulistel orbiitidel. Nende mõõtmed võivad olla Liivatera omast kuni asteroidini. Maa liikumine Maa tiirleb ümber Päikese ellipsi kujulisel orbiidil. Ühe täistiiru pikkus ~365 päeva. Maa pöörleb ümber oma telje. Ühe täispöörde pikkus ~24 tundi. Päikesevarjutus Toimub siis, kui Maa satub Kuu varju sisse. Täielik Päikesevarjutus on nähtav ainult seal, kus Maale langeb Kuu täisvari. Osaline Päikesevarjutus on aga nähtav seal, kus Maale langeb Kuu poolvari.
Kuues troop: Meie tajumised sõltuvad paljudest seostest. Näiteks, kui me tuleme päikese käest tuppa, siis tundub toas olevat pime. Värvi ilu sõltub taustast, seega ei saa öelda, et see või teine värv on oma loomuselt ilus. Seitsmes troop: Meie tajumised sõltuvad kogusest. Näiteks vein võib mõjuda karastavalt normaalses koguses, kuid hukutavalt suurtes kogustes, seega ei saa öelda, et vein on inimesele hukutav oma loomuselt. Või näiteks kui liivatera tundub kõvana, siis liivahunnik seevastu tundub pehmena. Kaheksas troop: Kõik asjad on alati mingites seostes teiste asjadega. Eelkõige on see seos tajuga ning tema seisundiga. Peale selle on asjadki ise omavahel seotud, näiteks suurem- väiksem või vasak- ja parempoolne. Sellepärast me ei saagi öelda, millised asjad ise oma loomuselt on. Üheksas troop: Asjad, mida me sageli näeme, ei tekita meis hämmeldust, harva kohatavad asjad jätavad aga tugeva mulje
täpsemad. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskuskindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel On odavam kui keraamiline tellis. Silikaltsiit erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud. Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind, mis on kokkupuutes õhu ja veega oma aktiivsust mõningal määral kaotanud. Liiva purustamine toimub löökveskis (desintegraatoris), kuhu liiv läheb harilikult koos lubjaga. Vesi lisatakse segule hiljem. Järgneb toodete vormimine ja autoklaavimine. Kivistumisreaktsioonid autoklaavis toimuvad aktiivsemalt kui tavalise silikaadi puhul. Struktuurilt jagunevad silikaltsiit-tooted kahte liiki: tihe silikaltsiit ja mullsilikaltsiit (vaht- või gaassilikaltsiit). 10.2
· Kivistamine toimub autoklaavis 173,5 kraadi ja rõhu 8-12 at juures 8-12 tundi. · Soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina Moodultellis 250*120*88 SILIKAATSIIT · Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud, väiksemad murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind · Purustamine toimub desintegratsioonis e. Löökveskis. · Jaguneb: teihe ja mullsilikaltsiidiks Põlevkivituhatooted(väikeplokid, paneelid) · Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1 ,jahvatakse kuulveskis. Tuhas on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lupja 15-25% tsemendi mineraale ja 15-20% aktiivsed kvartsa · Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valataksa vormidesse, mis lähevad eelaurutamisele
V / Ts Vesitsementtegur Seega Ts = 200/0,57 = 351 kg 1.5.5. Killustiku ja liiva kulu arvutus: Antud laboratoorses töös võetakse arvutuste aluseks ühest küljest : a) absoluutsete mahtude printsiip (1 m3 kohta) Ts L K V + + + = 1, Ts L K V Absoluutsete mahtude printsiip (4) 3 Ts, L, K ja V tsemendi, liiva, killustiku ja vee sisaldus 1 m3 betoonisegus, kg Ts tsemendi absoluutne tihedus, kg/m3 L liivatera tihedus, kg/m3 K killustikutera tihedus, kg/m3 V vee tihedus, kg/m3 b) Tsementmört täidab killustikuterade vahelised tühikud nii, et killustikuterad omavahel kokku ei puutu. Ts L V K + + = Tk Ts L V OpK , Täiendatud valem (5) OpK 1- Tk - killustiku tühiklikkus ( K )
Reatellis, vääriktellis,lõhestatud tellis,klombitud tellis, täisplokk Tuleta meelde silikaattelliste mõõtmeid? Reatellis 250x120x65 või 250x120x88, lõhestatud tellis 250x65x60 või 250x65x88, klombitud tellis 250x100x65 250x85x65, täisplokk 250x120x138 Milles poolest erineb silikatsiit-toode harilikust silikaat-tellisest? Erineb selle poolest, et liivaterad on purustatud. Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind. Mis on autoklaavitud põlevkivituhk-toodete tooraineteks? Tuhk, liiv, vesi ja alumiiniumipulber. Tuleta meelde, kuidas toimub põlevkivituhk- toodete vormimine lõikemeetodiga? Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusse. Segu paisub ja tardub, pärast lõigatakse kuhikud vormide pealt maha. Tuleta meelde kipstoodete eelised ja puudusi võrreldes teiste kivimaterjalidega? Eelised on: kipsi kiire tardumine, kips ei kahane
tekkiv helenduv jälg asubki 70 130 km kõrgusel. Ainult, et selle jälje tekitaja ei saa kuidagi olla maise päritoluga tema suur liikumiskiirus ( ENE andmetel 11 73 km/s ) viitab millelgi kosmilisele. 4.3 Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega. 4.4 Mis on meteoriidid? Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam
soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte. [1] 1.3 Klaas Eestis Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel. Esimene Eestis tegutsenud klaasikoda oli Hüti klaasikoda (1628 1664), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse. 1.4 Klaasi tootmine Klaasi oskasid valmistada juba vanad egiptlased. Seda toodetakse kvartsliivast (ränidioksiid SiO2), millele lisatakse soodat (Na2CO3) ja lupja (CaCO3). Liivatera sulab tavaliselt 1700 Celsiuse kraadi juures. Lubja ning sooda lisamine viib selle temperatuuri paarsada kraadi alla. Kuidas ained segus paiknevad ning mis toimub sulamisprotsessi alguses, oli siiani jäänud füüsikutele segaseks. Vabrikutes kuumutatakse liivasegu ligi 1500 Celsiuse kraadi juures. Õhumullide ja sulamisdefektide vältimiseks hoitakse kõrget temperatuuri pikka aega. See muudab klaasi tootmise kulukaks. Kogu maailma klaasivabrikud kasutavad aastas peaaegu
baasil kermised on, võib erosiooni ja purunemissitkuse vahel olla arvestatav seos. Seda on täheldatud keraamiliste materjali puhul. Mida suurem purunemissitkus, seda raskem on tekitada ja arendada pragu. Abrasiivosakese löögil vastu materjali tekib lokaalne koormuse rakendus (tavaliselt punktkoormus). Karbiiditeradel puudub pinge ümberjaotusmehhanism nagu plastilistel metallidel ja nad purunevad kergesti. Karbiiditerade purunemine vähendab ka sulami erosioonikindlust. Liivatera põrge vastu pinda tekitab punktkontaktpinge, mida võib modelleerida sfääriga, mis on surutud vastu tasapinda. See põhjustab survepinged otse kuuli all ja tõmbepinged ümber ringikujulist kontakti sfääri ja pinna vahel. Seega võib oodata väikese sideaine sisaldusega kermiste erosioonikindluse ja purunemissitkuse vahel seost. Erosiooni kiirus sõltub tavaliselt ka kohtamisnurgast abrasiivosakeste ja materjali pinna vahel. Mida hapram on materjal, seda enam nihkub kulumise maksimum
Naudingud ei kaalu elust võõrandumist üles. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: · Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on kõik mis on ja ei ole ka meie ümber · Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Sest maailm on suur ja lai. Sinna ei kuulu ainult see mida näeme vaid ka see, mis potentsiaalselt võib olla. · Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene on kui pisike liivatera universumis, kuid kõigel on sela oma koht et universum täiuslik oleks. Moskva paistab maailma silmis suure sipelgapesana ja inimesed sipelgatena · Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on siis, kui kõik on omal kohal ja olemas. Mitte midagi ei tohi olla puudu. Olgu asi nii väike kui tahes ning nii tähtsusetu kui tahes, ta peab olemas olema, muidu on osake puudu ning asi pole terviklik
voog) tõttu suunatud Päikesest eemale 3) Meteoorid Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Maale langeb iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib
Torukaitse Torukaitse Kest on hea isolaator ning peab tagama sisule niiskuskindluse; valmistatud suhteliselt hea soojusjuhtivusega materjalist, et hajutada sularis eralduv soojus ümbruskonda; tugeva ehitusega ning peab taluma tekkida võivat termilist lööki (termosokki); otstes on kontaktnoad, mis sageli on üleminekutakistuse vähendamiseks hõbetatud. Täide Kõrge lahutusvõimega torukaitse on täidetud keemiliselt ülipuhta kvartsliivaga. Liivatera läbimõõt on umbes 0,3 mm. Täiteaine juhib osa sularil eralduvat energiat kestale. Seetõttu on oluline, et toru oleks korralikult täidetud. Hästitäidetud toru on vajalik ka kaare kiireks kustutamiseks. Liiv jagab kaare osadeks ning takistab nende osade taasühinemist. Torukaitse Sular ja rakendumisindikaator Sular on enamasti vaskribast. Sulari nimivool küündib tavaliselt 1250 A kuni 500 VAC, 440 VDC. Rakendumisindikaator on peenest traadist ning ühendatud sulariga rööbiti.
Töö tegija peab olema varustatud kinnaste , tööriiete /jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus 1. Puhasta krohvitavad pinnad. 2.Sega mörti 20 min vispliga. Mida õhulisem, vahulisem on segu, seda lihtsam on mörti seinale kanda. 3.Viska mört kelluga või kanna liibiga seinale. Visates haakub mört paremini. •Sisseviskekiht - müür kumab kergelt läbi •Täitekihid - ühe kihi paksus 5-7 mm (liivatera 0-3mm) •Viimistluskiht - siledama pinna saamiseks kasutatakse peenema teraga liiva (liivatera 0- 1mm) 4.Enne uue kihi krohvimist niisuta krohvitav pind. Kõik kihid peavad enne järgmise kihi pealekandmist olema alustanud tardumist, kuid mitte kuivanud 5.Kui sein on krohvitud, niisutata seina kord päevas kuni lõpliku kivistumiseni 6.Soovides naturaalset värvitooni säilitada, kata pind tolmuvabaks muutmiseks ühekordselt kaseiinkrundiga (booraks, vesi, lahja kohupiim, kriit).
saame väidete jada: õ1 on roheline, õ1 on roheline õ2 on roheline, õ2 on roheline õ3 on roheline, ... õ99 on roheline õ100 on roheline, millest järeldub modus ponens'i korduva rakendamise teel väide; õ100 on roheline, mis on vastuolus 3. väitega. Sellist tüüpi arutlusi nimetatakse soriitide (aheljärelduste) paradoksideks. Loetleme veel mõnda soriitide paradoksi. Kuhjaparadoks. 100 000 liivatera moodustavad kuhja. Ühe liivatera kuhjast eemaldamine ei likvideeri kuhja. Järelikult moodustab ka üks liivatera kuhja. Inimeksistentsi paradoks. Iga imik on inimene. Kui miski on inimene ajahetkel t, siis on ta seda ka ajahetkel t - S, kus 8 on vabalt valitav ajavahemik. Seega on viljastunud munarakk ka inimene. Kõik need arutlused põhinevad samal nähtusel, kus objektide omadused muutuvad suuremas vahemikus, kui predikaatidega on võimalik kirjeldada. Väikse muutuse korral jääb
muutub kipsiks. sängi põhjast ,koheselt, kui turbulents lakkab, -Nabala lade: Paekna, Saunja ja Mõntu kihistud ● graptoliit. Leidub punaka liivakivi liivatera jälle setib põhja, samaaegselt allavoolu -Vormsi lade: Kõrgessaare, Tudulinna ja Fjäcka ja musta Dictyonema-argiliidi 18. Kuidas meie saame teada, millal edasiliikudes.Vooluvee poolt kaasaskantud kihistud pindadelt ja kus asus Baltica, mis ajal?
Kivistamine toimub autoklaavis 174,5C ja rõhu 8…12 at juures 8- 12 tundi. Soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajad. Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina. On odavam kui keraamiline tellis. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaltsiit Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud, värsked murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind. Purustamine toimub desintegraatoris e. löökveskis. Jaguneb: - Tihe - Mullsilikaltsiidiks Põlevkivituhktooted (väikeplokid, paneelid) Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1, jahvataks kuulveskis. Tuhaks on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lubja, 15-25% tsemendi mineraal ja 15-20% aktiivset kvartsi. Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valatakse vormidesse, mis lähevad eelaurutusele. Traatlõikusega lõigatakse detailideks ja siis 14 tunniks autoklaavi.
Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:)
-Dendriidiline e põõsasjas agregaat. -Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. -Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed(sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. -Kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. -Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. -Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. -Kaksikud kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. -Neerjad, kobarjad vormid tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel. Järele jäänud sültjas mass võtab kobarja pinna kuju, mis hiljem kivistub
Dendriidiline e põõsasjas agregaat. Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed (sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. Nt kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. Kaksikud kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. Neerjad, kobarjad vormid tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel. Järele jäänud sültjas mass
3. Üksikteade lõolaulu lõppemise kohta kesksuvel: lõol läheb linaluu kurku. 4. Head lauluhäält arvati saavat linnumunade joomisest. Sellel, kes ilma linnupetet võt- mata, s.o. söömata kevadel hommikul välja läks ja esimest korda lõolaulu kuulis, oli üks võimalikke ,,pettasaamise" tagajärgi lauluhääle kaotamine. Vanasõnu lõokesest: 1. Lõoke on ütlend: ,,Enne mina mitte ei loula, kui mätas pole lahti." 2. Kui lõuke kevadi juba lume alt kolm liivatera kätte saab, pidada ära elama. 3. Lõoke laulab peale jaani leinalaulu. 4. Kui lõoke küünlakuul laulma hakkab, tuleb külm kevade, tuleb ta paastukuul nähta- vale, siis saab soe kevade. 5. Madisepäeval lõigatakse lõokese keel lahti, et see laulma hakkaks. Lõokesega seotud nimed: LILL: Lõoke sulaveed toob kaasa, küll ta õiget aega teab. Varsti õitseb haljal aasal lõosilm meelespea. Õitseb veel ka metsaserval, õitseb liiva peal:
Sa hoidsid mu saladust teadmata, et see oled sina keda ma armastasin, armastan ja jäängi armastama! Miski pole tõelisem kui need võimsad vapustused, mida teineteises tekitavad kaks hinge pilkude sädet vahetades. Kui mul oleks Mu oma maailm, oleks kõik rumalus. Mitte miski poleks selline nagu praegu. Kõik oleks selline nagu ta pole. Mis ta ka poleks, ei oleks ta see, ja mida ta olla ei tohiks, see ta just oleks. Elu pole seebikas , mille kordusosad on hommikuti . Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teisse liiva karjääri. Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:)
Aga keha liikumiskiiruse muutumine K´ suhtes tähendab juba aja ja ruumi teisenemist nagu see oli juba näidatud erirelatiivsusteoorias. Sellest järeldubki tõsiasi, et mida suurem on kehal mass, seda enam see kõverdab ümbritsevat ruumi ja aega. Palju täpsemalt öeldes ei kõverda aegruumi mitte ainult ( lihtsalt ) keha mass, vaid tegelikult massi tihedus ehk massi ja aegruumi vaheline suhe. Näiteks kui suur naftatanker oleks ainult pisikese liivatera suurune, siis oleks tema gravitatsioonijõud isegi planeet Maast palju suurem. Kuid tavasuuruses ehk tegelikkuses on naftatankeri gravitatsioonijõud Maast palju kordi väiksem. Mida väiksem on keha ruumala ehk mida tihedam on keha mass, seda lähemale jõuavad keha ruumi mõõtmed selle sama keha gravitatsioonitsentrile ( ehk Schwarzschildi pinnale ). Seetõttu suurenebki keha massi tiheduse suurenemise korral gravitatsioonijõud keha pinnal ja selle vahetus läheduses (
344 13 Automaatne tuvastamine Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 13.5 Raadiomärk Pilt 13.6 Elektroonilise tootekoodi (EPC) struktuur 13.8. Raadiomärgid Raadiomärk koosneb mikrokiibist ja antennist. Mikrokiip on liivatera suurune. Kui kiip ise on imetilluke, siis antenn peab olema piisavalt suur, et kiibile salvestatud informatsiooni oleks võimalik lugeda 3–4 m kauguselt. Antenni suurus on seotud tavaliselt etiketi suurusega – mida suurem etikett, seda suurema pindalaga antenn. Antennid valmistatakse alumiiniumist, vasest või
annaabi.ee 
