Metallmaterjalid Miinused: · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: ter...
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mu...
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Ehitusel kasutatavad metallmaterjalid ja tooted Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Üldmõiste metallidest Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks
.....................................................9 18. MIS ON VINEER JA KUS KASUTATAKSE?.......................................................................9 19. MIS ON PUITKIUDPLAAT JA KUS KASUTATAKSE?..........................................................9 20. MIS ON JA KUIDAS SAADAKSE TERMOTÖÖDELDUD PUIT, KASUTUSKOHAD?...................9 21. LIIMPUIT- MIS SEE ON, KUS KASUTAN?......................................................................10 METALLMATERJALID....................................................................................................... 11 1. MILLISEID MALMI LIIKE TOODETAKSE NING KUS NEID KASUTATAKSE?...........................11 22. MIS ON TERASE TOOTMISE PÕHIMÕTE?.....................................................................11 23. MIKS KASUTATAKSE TERASE TOOTMISEL LEGEERIVAID LISANDEID?............................11 24. KIRJELDA ALUMIINIUMI NING DURALUMIINIUMI KASUTUSKOHTI EHITUSEL...................11 25
· Poorbetooniplokk · Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast, ja alumiiniumbulbrist · Vamistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidel. · Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal · Materjali suletud poorides paiknev õhk annab toodetele suurepärased soojusisolatsiooni omadused ja hea tulekindlus · Väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel · Ei põle, ei mädane ega karda niiskust KIPSTOOTED METALLMATERJALID · + Materllmaterjale kasutatakse ehiyuses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · - Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Metallid jaotuvad mustadeks ja värvilisteks metallideks. · Mustade metallide koostiseks on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordadeks. · Põhiliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks.
temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioonidesse, nimetage vähemalt kaks viisi? Difusioon kapillarmõju jõul 11.Mis juhtub soojustusega niiskumise korral? Hallitusseened ja mädanikseened (puitmaterjalid), roostetamine (metallmaterjalid) Kaotab soojustusvõime 12.Milline on õhu roll soojustusmaterjalis? Soojusisolaator 13.Kas niiskunud soojustusmaterjali on võimalik mõistlike kulutustega kuivatada? Ei 14.Kuhu paigaldatakse ehituskonstruktsioonis aurutõkkematerjal? Soojustusmaterjalist siseruumi poole 15.Millised ohud varitsevad soojustamata paneelmajas seestpool korteri soojustamisel ehituskonstruktsioone? Kirjeldage. Niiskuskahjustused, hallitusseened, külmakahjustused. 16
plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingimused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Sele 1.2. Tõmbeteimikute kuju Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge (sele 1.3) Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala. b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) sele 1.3:
tõmbetugevust Rm D. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. E. Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC F. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral Student Response Feedback G. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 6/6 13. Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 100021 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response Feedback A. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne B. Teimiku mõõtmed ja kuju C. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus D. Tõmbeteimil saadavad tulemused E. Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku
Siis viiakse temp alla ja niisutatakse auruga, umbes 4% niiskussisaldus. 15. Puidu muutused termotöötluse käigus Väheneb tihedus (puit läheb kergemaks); soojajuhtivus väheneb 25%; muutub ilmastiku ja seentekindlaks; suitsune lõhn. 16. Liimpuit, kasutus -Vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemendid. Lammellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. (vahelae talad, tugipostid, sarikad, sillaehitus) Metallmaterjalid 1. Malmi lähtematerjalid ja alaliigid Lähtematerjalid: rauamaak, koks, räbustaja Malmi alaliigid: valumalm, toormalm, erimalm 2. Toormalmi ja valumalmi kasutus Valumalm: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad Toormalm: terase tootmiseks 3. Terase lähtematerjal, tootmine Lähtematerjal: vanaraud või toormalm Tootmine: Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt, kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult
Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC c. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral d. Survetugevust e. tõmbetugevust Rm f. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 g. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. Score: 6/6 Küsimus 13 (6 points) Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne b. Teimiku mõõtmed ja kuju c. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus d. Tõmbeteimil saadavad tulemused e. Standard määrab kindlaks vaid katse
Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC c. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral d. Survetugevust e. tõmbetugevust Rm f. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 g. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. Score: 6/6 Küsimus 13 (6 points) Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne b. Teimiku mõõtmed ja kuju c. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus d. Tõmbeteimil saadavad tulemused e. Standard määrab kindlaks vaid katse
Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response A. Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC B. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral C. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. D. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral E. Survetugevust F. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 G. tõmbetugevust Rm Score: 3/3 13 . Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response A. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne B. Teimiku mõõtmed ja kuju C. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus D. Tõmbeteimil saadavad tulemused E. Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku kuju ja mõõtmeid. Score: 1,75/3 14 . Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta? Student Response A
Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuste aluseks. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures olgu märgitud, et metallide ja plastide korral on teimitingimused erinevad. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tõmbeteimikute kuju Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala.
Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuste aluseks. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures olgu märgitud, et metallide ja plastide korral on teimitingimused erinevad. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tõmbeteimikute kuju Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala.
ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. 7 Joonis 6. Habras materjal 5.2. Löökpaindeteim Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus- näitajate määramise põhiline meetod. Katsetamine löökpaindele võimaldab otsus- tada selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Vastavalt standardile EVS 10045-1 (Metallmaterjalid. Löökpaindeteim Charpy meetodil) kasutatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga teimikuid: V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, soone ümardusraadius 0,25 mm, U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm. Joonis 7. Löökpaindeteimikute kuju 8 Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga. Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse
Teraskiudude lisamisega betoonisegusse mõjutatakse positiivselt mahukahanemise tulemusena tekkivat mõõtmete muutumist Mida kõrgem on lisatud teraskiudude kogus, seda väiksem on betoonplaadi mõõtmete vähenemine Teraskiudude valmistamisel kolm tootmisprotsessi: * stantsitud teraslehest ja seejärel vormitud *välja lõigatud terastraaadist ja vormitud *freesitud terasplaadist _____________________________________________________ METALLMATERJALID Algas 18. Saj nende kasutamine Vanimad konstruktsioonid on sillad Coalbrookdale 1779 esimine terasest sild Massachussets 1796 esimine rippsild Louvre 1780 ja Theatre Francaise 1787 esimesed metallist katuse kandekonstruktsioonid Metallmaterjalie kasutatakse nede suure tugevuse, keevitatavuse ja elastsete-plastsete omaduste tõttu Puuduseks korrodeerumine
plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingi- mused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad.
6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad. 15. Nimeta betooni lisandeid. 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)? METALLMATERJALID Plussid - Tugevus - Elastsus - keevitatavuse Miinused - Roostetamine - Kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone - Head sooja- ja elektrijuhid Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium vask, tsink jne).
............ 26 3.4. Puidu omadused ............. 28 3.5. Puidu vead ............. 32 3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu ............. 36 3.7. Puidu tulekaitse ............. 38 3.8. Puidu kuivatamine ............. 39 3.9. Puidust ehitusmaterjalid ............. 41 4. Metallmaterjalid ............. 46 4.1. Üldmõisteid metallist ............. 46 4.2. Malmid ............. 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49
annaabi.ee 
