Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida näitavad puidu aastaringi osad?
  • Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul?
  • Kuidas jaguneb niiskus puidus?
  • Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse?
  • Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad?
  • Kuidas jagunevad puidu praod ?
  • Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened?
  • Millise temp i juures toimub puidu isesüttimine ?
  • Kuivatamise meetodid?
  • Kuidas valmistatakse puitlaastplaate?
  • Kuidas valmistatakse puitkiudplaate?
  • Kuidas valmistatakse vineere?
  • Kuidas jagunevad kivimaterjalid?
  • Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi?
  • Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid?
  • Millistest protsessidest koosneb eh Keraamika tootmine?
  • Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa?
  • Kuidas valmistatakse san Tehnilist keraamikat?
  • Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest ?
  • Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid?
  • Kuidas valmistatakse betoone?
  • Kuidas jaotatakse metalle?
  • Kuidas jaotatakse mustad metallid?
  • Kuidas jaotuvad malmid?
  • Millised tooteid valmistatakse malmist?
  • Kuidas ja millest valmistatakse teraseid põhimõtteliselt?
  • Milliseid teraseid nim legeeritud terasteks?
  • Mida nim korrosiooniks ?
  • Kuidas saab vältida terase korrosiooni?
  • Mida nim mineraalseteks sideaineteks?
  • Milleks kasutatakse min sideaineid?
  • Kuidas jaotatakse min sideaineid keemilise päritolu järgi?
  • Kuidas jagunevad min sideained?
  • Milliseid sideaineid nim õhksideaineteks ja nimeta neid kaks?
  • Milliseid sideaineid nim hüdraulilisteks sideaineteks ja nimeta neid kaks?
  • Kuidas ja millest saadakse õhulupja?
  • Mille jaoks kasut Lupja?
  • Kuidas ja millest saadakse hüdraulilist lupja?
  • Kuidas saadakse kipssideaineid?
  • Milliseid materjale valmistatakse ehituskipsist?
  • Millistest toorainetest valmistatakse tsementi?
  • Mida nim tardumiseks?
  • Mida nim kivinemiseks?
  • Mida näitab tsemendi tugevusklass ?
  • Kuidas jaotatakse soojaisolatsioone päritolu järgi?
  • Milleks kasutatakse hüdroisolatsiooni materjale?
  • Kuidas jaotatakse hüdroisolatsiooni materjale?
  • Kuidas jaotatakse akustilisi materjale?
  • Millest koosneb plastmass ?
  • Kuidas liigitatakse plaste täiteaine järgi?
  • Kuidas liigitatakse plaste kasutusotstarbe järgi?
  • Millest koosnevad värvid?
  • Mis on välisseinte ülesandeks?
  • Mida nimetatakse vuukideks?
  • Mida nimetatakse seotiseks ja nimeta kask põhilist seotist?
  • Mis on katuse ülesandeks?
  • Millest koosneb katus konstruktsioonid?
  • Millise sarikad on vabakandval viilkatusel?
  • Millised sarikad on toetatud viilkatusel?
  • Mis on toolvärk?
  • Millega ühendatakse katuseplekid omavahel?
  • Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge?
  • Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid?
  • Kuidas liigitakse treppe asukoha järgi?
  • Mis võib olla treppide materjaliks?
  • Millest koosneb trepp ?
  • Millest koosneb puidust trepimarss?
  • Mida mõistetakse umbtreppi all puittrepp?
  • Millest koosnevad aknaplokid?
  • Millest koosnevad ukseplokid?
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #1 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #2 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #3 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #4 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #5 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #6 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #7 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #8 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #9 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #10 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #11 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #12 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #13 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #14 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #15 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #16 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #17 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #18 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #19 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #20 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #21 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #22 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #23 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #24 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #25 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #26 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #27 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #28 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #29 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #30 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #31 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #32 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #33 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #34 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #35 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #36 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #37 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #38 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #39 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #40 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #41 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #42 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #43 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #44 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #45 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #46 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #47 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #48 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #49 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #50 Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid #51
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marmelaadikomm Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg 9)Aurutihedus-mtrjli omadus endast auru läbi lasta. Mõõdetakse grammides. 2.Ehitusmaterjalide termilised omadused 1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta. 2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi

Ehitus materjalid ja...
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb

Ehitusmaterjalid
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse.

Ehitusmaterjalid
50
docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. -Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta .Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele (SURVETUGEVUS,TÕMBETUGEVUS,PAINDETUGEVUS) Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus.

Ehitusmaterjalid
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Ja neid kasut vetpidavate kihtide moodustamiseks. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 2. EM termilised omadused: Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb.Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus:soojenemisel soojust salvestada endasse

Ehitusmaterjalid
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud

Hoonete konstruktsioonid
16
docx

Ehitusmaterjalide konspekt

Põletusprotsess Põlemine on protsess, mis kõige üldisemalt tähendab aine kiiret reaktsiooni hapnikuga, mille tulemusena tekkivad algsetega võrreldes uued ühendid. Põletusprotsess tehnoloogilise protsessina tähendab siis eelkõige lähteainete lagunemist ja uute ühendite teket. Adsorbtsiooniks nimetatakse niisugust protsessi, kus gaasilise (vedela) aine molekulid kogunevad vedeliku või tahke aine pinnale. Aine, mille pinnale molekulid kogunevad on adsorbent. Sõna tuleb ladina keelest ,,ad"(juurde)+"sorbere"(neelduma). Absorbtsioon on aga gaasisegu komponentide neeldumine kogu vedeliku mahus. Sedimentatsioon on protsess, kus tahked pulbrilise aine osakesed sadestuvad raskusjõu toimel 1.3.Standardid ja sertifikaadid Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist Standardid on riiklikud dokumendid, milledega kehtestatakse antud riigis nõudmised

Ehitusmaterjalid
9
doc

Ehitusmaterjalid - KT nr. 1

Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne.

Ehitusmaterjalid



Lisainfo

Puidu teemal kõik

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun