Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid (0)

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED
Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod
PUIDU KASVUVEAD
Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus.
Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis.
MÄDANIKUD
Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. seente arenguks on vajalik puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku.
Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma:
Metsaseened (kasvavatel puudel)
Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta.
Majaseened on kõige ohtlikumad , nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen , valge ja kilejas majaseen.
PUTUKAD
Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp , laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid .
PUIDUKAITSE
Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%.
Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud.
Antiseptikud jagunevad:
1.Veeslahustuvad antiseptikud
2.Õliantiseptikud
3.Antiseptilised pasad
4.Antiseptilised värvid
Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga
PUIDU EHITUSMATERJALID
Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel
Poolpalgid
Servatud palgid
Servamata laud-paksus 13-100mm
Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2
Prussid, neljast küljest saetud , laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100
Latid, erinevad prussist sellega, et paksus 1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2…4% ja rohkem. Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. Süsinik võib malmis esineda kas grafiidina või seotuna, st tsementiidina.
Miinused

• Habras
  
• Vähese löögikindel
  
• Väikese tõmbetugevusega
  
• Suure kulumiskindlusega
  

Hallmalm

• Pehme
  
• Kergesti töödeldav
  
• Jäik ja suure survetugevusega
  

Malmide põhiline töötlemisviis on valu. Selle valmistusprotsessiga kaasnevad ka põhilised toote defektid. Teisalt võimaldab valuprotsess toota erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid. Valumalmist tehakse kanalisatsioonitorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid, pliitide ja ahjude metallosi.
Terased
Terased on raua sulamid , mille süsinikusisaldus (C) on alla 1,7% ja mis sisaldavad Al 0,2-1%Q või ka Cu ja Ni 0,2-0,3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutmiseks. Nende, nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur.
METALLIDEST EHITUSMATERJALID
Peenmetalltooted:

• Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised)
  
• Kruvid
  
• Poldid
  
• Needid
  
• Riisad
  
• Peentooted ( hinged , lukud, riivid , haagid, käepidemed, kremoonid)
  

Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud vüi karkassid.
Terasvardad võivad olla:

• Sile ümarsarrus
  
• Kuumvaltsitus reljeefne sarrus
  
• Külmmuljutud reljeefne sarrus
  

Kordamisküsimused

Kuidas jaotatakse metalle?

Mustade metallide põhiline koostis.

Kuidas jaotatakse mustad metallid?

Kuidas jaotuvad malmid?

Malmi plussid ja miinused.

Millised tooteid valmistatakse malmist? (3)

Kuidas ja millest valmistatakse teraseid (põhimõtteliselt)?

Milliseid teraseid nim. legeeritud terasteks?

Teraste pos. Omadused.

Mida nim. korrosiooniks ?

Kuidas saab vältida terase korrosiooni?

Vasest valmistatud ehitustooted

Alumiiniumist valmistatud ehitustooted.

Metallide töötlemisvõtted.

Valtsmetall tooted.

Valatud tooted.
MINERAALSED SIDEAINED
Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad.
Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale , mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi.
Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks.
Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained:

• Anorgaanilised või mineraalsed
  
• Orgaanilised
  

Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks.
Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid , mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad.
Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud.
Siia kuuluvad: õhklubi , ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained.
Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi .
Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid , tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi .
Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi .
Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. jäägid.
Kips- ja anhüdriitsideained toodetakse looduslikust kipsist.
Õhksideaine . Lubi.
Lubi on õhksideaine, mida saadakse lubjakivide lagundamisel kõrgel temperatuuril(70mm

Filterkangas

Elastne vahekihti : jäik mineraalvill või vahtpolüstüreen

Põrandatasandussegu või –liiv 0..20mm

Õõnespaneel

Lae viimistlus
Monteeritavates raudbetoonvahelagedes kasutatakse eelpingestatud täispaneele, mis seotakse pealevalu betooniga aasade abil.

• Monteeritavaid raudbetoonpaneele kasutatakse konstruktsiooni töötava raketisena, millele valatakse raudbetoonplaat .
  
• Valatava plaadi side monteeritava osaga tagastatakse aastaüüblitega, mis tagavad nihkejõudude vastuvõtu kahe pinna vahel.
  
• Tulemusena saadakse komposiitkonstruktsioon.
  
• Monoliitbetoonist vahelae ehitamine on töömahutamine ja aeganõudvam
  
• Võimaldab monoliitbetoonist vahelagi vabamalt valida ruumide kuju ja mõõtmeid.
  
• Monoliitbetoonist vahelae võib kujundada taladeta laena, vahelae võib kujundada taladeta laena, vahelae paksendusega posti juures või ribilise vahelaena
  

PUIDUST VAHELAED

• Puitvahelagesid kasutatakse vahekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel .
  
• Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit
  
• Talade samm on 600…1200mm, talade pikkus 3...6m
  
• Ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest
  
• Pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale
  
• Puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid
  

PÕRANDAD
Parkettpõrand

• Mosaiikparkett
  
• Erineva värvi ja puiduliigid lipid liimitakse põrandale mustriks kokku
  
• Kilpparkett
  
• Lipid liimitakse tehases kilpide peale. Kilbid paigaldatakse objektil aluspõranda peale.
  

Laudparkett

• Lipid on tehases liimitud lauakujuliste lauakujuliste alusparketi külge.
  
• Objektil paigaldatakse parkettilauda „ujuvana“, st. lauda liimitakse omavahel kokku aga ei kinnitata neid aluspõranda külge.
  

Terrazzzo

• Terrazzopõranda valmistamisel tehakse põrandasse eelnev metallliistudest raamistus, mis täidetakse seguga. Pärast selle tardumist valatakse ülejäänud põrand. Põranda välimus sõltub peamiselt täitematerjalist, pigmendist ja tsemendist .
  

Eriotstarbelised põrandad peavad täitma nendele esitatud erinõudeid, näiteks:

Spordisaali või balletisaali põrand peab olema vetruv, mistõttu tehakse laagid vetruvatena nn läbilõigatud kujul;

Helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetavad aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast mineraalvillast aluskiht või siis laagide alla kummist või neopreenist tükid;

Tööstuse vajatakse sageli happe- ja teiste keemilistele ainetele vastupidavaid põrandaid, mille viimistlusel kasutatakse plaatmaterjale;

Tööstustsehhides tehtavad põrandad peaksid olema veel kulumiskindlad ja taluma löökkoormust.
KÜSIMUSED

Vahelae ülesanded

Vahelagede jagunemine (asukoha järgi)

Vahelae talade vekseldamine . (joonis ja seletus)

Puittala toetamine kiviseinale. (joonis ja seletus)

Nõuded vahelaele.

Põrandate ülesanne.

Põrandate liigitamine kattematerjali järgi.

Puit
KATUSEKONSTRUKTSIOONID
Üldmõisted

• Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind
  
• Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist.
  
• Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet;
  
• Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju;
  
• Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire
  
• Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks
  
• Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal
  
• Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata
  
• Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs.
  

Katuse liigitus

• Soojustamata katused
  
• Soojustatud katused
  

• Tuulutatavad katuselaed
  
• Suletud katuselaed
  
• Tarindsoojustusega katuslaed
  
• Pööratud katuslaed
  

Kasutustingimuste järg

• Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40
  
• Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100
  

Veeäravoolu süsteemi järgi:
PILT TELEFONIS
Üldnõuded
Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu.
Katuse osad
Kandetarindid
Soojustus
Tuuletõke
Tuulutusvahe
Aluskate
Katusekatte alus
Katusekate
Vee äravoolu
Õhutõke
Siseviimistlus
Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad
ALUSKATE
Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide
Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja.
Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav.
Lamekatused kattematerjal
SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid.
APP – rullmaterjale, mis sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid.
Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM)
LAMEKATUSE SOOJUSTUS
Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad:

• Mineraalvill
  
• Vahtpolüstüreen
  
• Keramsiitkruus
  
• Vahtklaas
  

Katusekatte alus: puitalus

• Kuivad sulundlaud
  
• Niiskuskindlad ehitusplaadid
  
• Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle
  

Betoonalus

• Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist
  

Soojustusmata

• EPS, XPS, PUR
  
• Kõvasoojustus
  

Katusekatte kaitsekiht
Kaitsekiht kasutatakse katusekatte päikesekatte paikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks.
SINDELKATUS

• Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12
  
• Kiilukujulise laua paksus õhemast servast 0,5cm, paksemast servast 1,5cm
  
• Sindlli lüüakse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobitatakse kõrvaloleva sindli paksema küljesoonde
  

KIMMKATUS

• Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad
  
• Kimmi alumise otsa võib lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks jne
  
• Kimmi pikkus on – 60cm, laius 10- 15cm , paksus peenemas otsas -5mm, paksemas -15mm
  
• Katus tehakse kolmekihiline
  

KATUSEDETAILID

• Katuseluuk
  
• Katuseredel
  
• Käiguteed, turvaroopad
  
• Lumetõkke
  

KATUSE HOOLDUS

• Kontrollida kaks korda aastas
  
• Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist.
  
• Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada.
  
• Tuulutatava katuse korral peab kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad
  

PÜSTKATUSED (450 all)
Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruum jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktideks on üksnes välisseinad . Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel.
PÜSTKATUSED
Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 450 all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane katus ei tekite.
Selle ülemist osa võib lugeda vabakandvaks ning asetatuks ülemisele pikiraamistiku, nn. toolvärgi, puule; alumised sarikaotsad toetavad ühelt poolt müürilatile, teiselt poolt toolvärgile.
TOOLVÄRK
Moodustab sõrestikseina, koostisosaks on ülemine ja alumine raampuu ja kandekauguse vähendamiseks on nn käpad.
KÜSIMUSED

Mis on katuse ülesandeks?

Millest koosneb katus (konstruktsioonid)?

Katuse liigitus katusekalde järgi.

Katuse liigitus kattekonstruktsiooni materjali järgi. (4)

Katuse liigitus soojustuse järgi. (2)

Katuse osad nimetused ja joonis.

Katuse liigitus kuju järgi ja joonised.

Pennsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus

Lamavsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus

Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi

Millise sarikad on vabakandval viilkatusel?

Millised sarikad on toetatud viilkatusel?

Mis on toolvärk?

Nimeta puitkatuseid? (3)

Millega ühendatakse katuseplekid omavahel?

Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge?

Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid?

Vihmavee süsteemi osad?

Katusekatete lisad (detailid).
TREPID

Mis on trepid?

Kuidas liigitakse treppe asukoha järgi?

Mis võib olla treppide materjaliks?

Millest koosneb trepp ?

Nimeta raudbetoonist treppide tüüpe.

Millest koosneb puidust trepimarss?

Mida mõistetakse umbtreppi all ( puittrepp )?

Millest koosnevad aknaplokid?

Trepi lõige ja selle osad nimetused (joonis)

Akna materjalid.

Millest koosnevad ukseplokid?

Ukse käelisus (joonis)
VASTUSED

Trepid on hooneosad .

Sisetrepid ja välistrepid.

Puidust, terasest , raudbetoonist, kivist, klaasist.

Trepp koosneb trepimarsist, korruse ja vahemademest ning trepi võrest-käsipuust.

Monteeritavad ja kohapeal valmistavad ( monoliitsed )

Koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõredest.

Kui on kasutatud varvaslauda

Koosnevad raamidest, mis hingede abil on kinnitatud lengide külge.

PILT TELEFONIS (2)

Puit, plast , metall, puit- alumiinium .

Lengist, ukselehest ehk uksetiibast.

.