Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming
Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttööstuskooli õppima. Peale kooli lõpetamist alustas ta õpinguid Tartu Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Hiljem õppis veel Derseni Kujutava Kunsti Akadeemias Saksamaal. 1923
Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õpetajana. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, näiteks gravüüri, litograafiat, monotüüpiat ja puulõikekunsti. Viiraltit peetakse Eesti kunstiajaloos graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Aastatel 19251938 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kodumaale naastes pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). 1944. aastal elas Viiralt Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik tagasi Pariisi. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate
· Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. · 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. · Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga masside mällu kinnistus. 3 Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes
EDUARD VIIRALT Eesti kuulsaim graafik Eduard Viiralt (kunstniku nimega Wiiralt) sündis 20.märtsil 1898 Peterburi kubermangus ning suri 8.jaanuaril 1954 Pariisis. Teda peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvamaks meistriks, kelle paljudest töödest tuntumad on ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 1 Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse. Viiralt on õppinud Koeru Erakoolis, Tallinna Kunsttööstuskoolis, Pallases ja Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. Aastal 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, lisaks sellele aasta ka Marokos. Teise
aega seal õppejõuna. Enne Teist maailma sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal. Aastast 1938. kuni 1939. elas ta Marokos.[1] Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad
minna tagasi õppima Dresdeni. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta on täiesti tahtmatult, tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga, masside mällu kinnistunud. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a kuni 1938. a ja 1946. kuni 1954. a. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaamliga").
· Tallinna Riiklik Kunsttööstuskool andis kuni 1930. aastate lõpuni haridustpeamisel tarbekunst alal Eduard Viiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Oli Eesti graafik Õppis Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Viiraltit peetakse kunstiajaloos sellesajandi esimese poole eesti graafikasilmapaistvaimaks meistriks Tuntumad teosed "Põrgu", "Kabaree","Neegripead", "Lamav tiiger" ja"Kaameli pea" viljakas eelkõige raamatugraafikas ,,Põrgu" ,,Tüdruk kaamliga" ,,Kabaree" Anton Starkopf 22. aprill 1889 Kohila vald, Röa küla 30. detsember 1966 Tartu oli eesti skulptor looming on oluliselt mõjutanud modernistliku skulptuuri arengut 1920.1930. aastate Eestis. 1918. aastal Saksamaalt kodumaale naastes rikastas Starkopf eesti skulptuuri talle ainuomase ekspressionistliku figuurikäsitlusega,
Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 20.03.1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas. Suri maovähi tagajärjel 08.01.1954 Pariisis. Viiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922 1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Nagu pealkirigi ütleb, valisin enda huvitavaks kunstiteoseks Eduard Viiralti "Põrgu", mille valmimisaastaks on 1930-1932 ja kasutatud on vasegravüüri. Kui teost nägin, tekitas see minu pisut kõhedust ja veidi ka hirmutas, kuid mida rohkem sellesse süvenesin seda rohkem hakkas huvi tekkima. Pilt on väga sünge ja must-valgetes värvides, "Põrgu" koloriit loob mõlemat tunde ja efekti. Kui maal oleks värviline, ei
Enne Teist maailmasõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal. Aastast 1938. kuni 1939. elas ta Marokos.[1] Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele hilisema presidendi Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Paul Keres sndis Narvas, Eestimaal, 7. jaanuaril 1916 a. Pauli isa Peeter Keres oli prit Viljandimaalt, ema Marie (neiuna Lmmergas) Keres Lnemaalt. Narva kolis perekond 1915. aastal, eemale lheneva sja eest. Tagasi Prnusse kolis perekond alles 1922. aastal. Omandas keskhariduse Prnus, kus lpetas gmnaasiumi 1935. aastal
a lõpetas Pallase graafiku ja kujurina. WIIRALT JA PALLAS • 11.-18. mai 1924 toimus kooli esimese lennu õpilaste näitus. • Wiiraltilt oli näitusel 114 teost - illustratsioone, joonistusi, estampe ja kolm portreeskulptuuri. • Eksamikomisjon hindas tema väljapaneku väga heaks ning andis talle lõpudiplomi nr 1. • Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit. „Neegripead“ Pariis 1925-1938 • 1925. aastal määras vastloodud Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus Wiiraltile aastase stipendiumi enesetäiendamiseks Pariisis. Paraku pummeldati sõiduraha pärast kättesaamist Tallinnas koos sõpradega maha. • Septembris määrati talle stipendium uuesti tingimusel, et ta viibiks kuus kuud välismaal. • 4. novembril algas Tartust sõit üle Berliini ja Kölni Pariisi poole, kuhu kunstnik saabus 8. novembril 1925.
illustreeris koguteose ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" 1928 a. illustreeris Aleksandr Puskin´i ,,Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes ( kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas ( ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. Perioodi tööd, millal ta elas Pariisis: · ,,Põrgu" ofort, vasegravüür (1930-32) · ,,Kabaree" ofort, vasegravüür (1931) · ,,Jutlustaja" lito (1932) · ,,Neegripead" kuivnõel (1933) · ,,Claude" puugravüür (1936) · ,,Lamav tiiger" pehmelakk (1937) Sõjapäevadel sündisid: · ,,Eesti neiu" pehmelakk, värviline akvatinta (1942) · ,,Viljandi maastik" ja ,,Virve" kuivnõel (1943) · ,,Monika" metsotinto (1942) Eduard Viiralt on esinenud näitusel: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Köningsbergis (1929),
"Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta: puulõikes (kõrg ja sügavtrükis) ofordis akvatintas (ka kõrgtrükis) litos monotüüpias 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi Sellest ajast pärinevad tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegrafüür) "Kabaree" (1931, ofort, vasegrafüür) "Jutlustaja" (1932, lito) "Neegripead" (1933, kuivnõel) "Claude" (1936, puugrafüür) "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) 1938. aasta reisil Marokosse lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust "Noor araabia poiss" (1940) "Berberinaine kaameliga" (1940) Sõjapäevadel sündisid: "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatintia) "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) "Virve" (1943, kuivnõel) "Monika" (1942, metsotinto) Teoseid
1923-1925 oli ta eriti töökas raamatugraafikas, illustreerides Juhan Jaigi "Võrumaa jutud. Aastal 1925 illusteeris ta Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Pariisis Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuses sai ta 1925. a üheaastase stipendiumi ning seal valmisid tal järgmised tööd: "Põrgu", "Kabaree" ,"Jutlustaja", "Neegripead", "Claude" ja"Lamav tiiger". Sõjapäevadel valmisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ning "Monika" jt. Töödest Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, sürrealismi ja ka teisi Pariisi mõjusid. 1930. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ning maastikule. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad
Eduard Viiralti loomingupärand on väga suur ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Oma hariduse sai ta Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases .Aastatel 19251939 elas ta Pariisis ning Eestisse ta enam tagasi ei tulnud. Tuntud teoseid Viiraltilt olid: ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead", ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Minu esimene raktsioon ,,Põrgu" teose juures oli õudne. Esimesel silmapilgul tundus kõik väga müstiline. Pildil köitis tähelepanu kõigepealt inetud poolinimese näod, kes olid moondnud. Pilku köitis ka piltidel olev nägude rohkus ning see muster. Lähemalt vaadates on näha ka kurbust ning pisidetaile, mis ei lähe kokku selle teema süngusega nagu näiteks balleriini seelik
Naine Mari, pojad Lennart, Peep ja Ra ning tütar Tui Isis Lea. EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'', ''Kabaree'', ''Neegripead'', ''Lamav tiiger'', ''Kaamlipea''(tahtmatu sarnasus Lennart Meriga). Õppis Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. On teinud palju raamatugraafikat. Wiiralt on esinenud näitustel üle maailma. ElmarKits-maalikunstnik, pärit tartust, müürsepa perek-st. Õpib Pallases. Saab nö pariisi hariduse pariisis käimata. Kooli lõpetades ei saa ennast täiendada, kuna alg. okupatsioon.Naine Linda Kits-Mägi maalib mehele sarnaselt.Iseloom. ühes pildis mitu pilti. I periood-impression
Tartusse. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, aasta Marokos Marrakechis aadressil 61 Rue Ksour. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Viiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abil album "Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Pärand Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandid ning graafikaplaadid
Sõja ajal oli tal esimene kunstinäitus. 1919. aastal hakkas vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, 1920. aastal pühendus kunstile. 1924 lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina, sams koolis oli ta natuke aega ka õpetaja ja 1925. aastal koklis Wiiralt Pariisi, samal aastal valiti ta Pariisi sügissalongi liikmeks. II maailmasõja ajal oli ta Eestis, pärast sõda suundus aga tagasi Pariisi, kus ta 1954. a. suri. Teosed: Põrgu, Kabaree, Neegripead, Lamav tiiger, Kaameli pea. Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal. Kasvas väga vaestes oludes. 13- aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Õppis Viljandi kreiskoolis, 1839- 1846 Cesises maalriametit, 1848- 1855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Reisis enesetäiendamise eesmärgil Euroopas, pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis Peterburgi. Töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt Kunstiakadeemias
Underi "Rõõm ühest ilusast päevast". Kuna ta oli kuulus graafik, töötas ta puulõikes, (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis,akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu", "Kabaree" (Lisa 1) "Jutlustaja", "Neegripead" ja "Lamav tiiger" (Lisa 2). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaameliga" Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ja "Monika" ja paljud teised tööd. Mälestuse jäädvustamine Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abiga album "Eduard Viiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone. 2010
1923-1925 illustreeris viiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ,1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud" ,1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud,1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid".1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi.Sellest ajast tööd: "Põrgu" (1930-1932) , "Kabaree" (1931) , "Jutlustaja" (1932) , realistlikumad: "Neegripead" (1933) , "Claude" (1936) , "Lamav tiiger" (1937).30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule.Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940).Viiraldi üheks meelisobjektiks on kindlasti lapsed,keda ta kujutas suure südamesoojusega.Sageli kujutab kunstnik oma töös
Eduard Wiiralt Metsotinto, 1940 Eduard Viiralt (Wiiralt) Eesti 20. sajandi I poole silmapaistvaim ja tuntuim graafik Pariisi kunstivaramud ja aktiivne kunstelu kui ka sealne boheemlik ja eksootiline elulaad mõjutasid oluliselt loomingut 1930. aastate lõpus pöördus realistliku kujutamisviisi poole Tuntumad teosed on Põrgu, Eduard Wiiralt Kabaree, Neegripead, Lamav Lamav Tiiger tiiger, Kaameli pea 1937. Pehmelakk Põrgu. Eduard Viiralt. http://www.youtube.com/watch?v=VQWuw7UNwG0 Vaasgravüür, ofort. 1930-1932 Esimest tüüpi kunstnikud Võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maallijateks, kuna neil oli peaasjaks pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi,
kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks
19231925 illustreeris Wiiralt J uhan J aigi "Võrumaa jutud", 1925 J akob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid", Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast". Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "J utlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Kuigi kunstnik enne II maailmasõda kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942,
Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes, (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940).[4] Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd
võimas kolmik "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 1937, pehmelakk jt). "Olen realist", tavatses Wiiralt vanemas eas vastata küsimusele oma kreedo kohta. 1938. aasta suvel võttis ta terviseparandamise eesmärgil ette reisi Marokosse, peatudes sisemaal Marrakesis. Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis moodustavad omaette peatüki Wiiralti 1930. aastate loomingus.
tehniliselt.Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused,meeleolud ja ideed,oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsiaalse traagikani,aga ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast.Viiralt oli virtuoos ja väsimatu.Üliviljakas kõigis graafika tehnikais. Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks. Kunstnik näis otsivat head helget ja puhast.Lapsed loomad,neegripead-see oli uus teemadering.Sageli esinesid loomingus loomad ,keda ta joonistas kord Pariisi loomaaias või oma Aafrika-matkal.Viiralti loomadekujutisi on ka nimetatud loomade portreedeks,tema erilise oskuse pärast-tabada loomade karakterit.Pariisis valminud Lamav Tiiger.Viiralti loomingus on oluline osa ka aktidel. Aktid maastiku taustal.Sel perioodil-tuttav erootilise elemendi rõhutamine asendub inimkeha loomuliku ilu rõhutamisega.Erootilise,sisemiselt pingelise ja närvilise asemele astub
P.Kogerman-keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja. L. Puusepp-neurokirurg, Eesti Neuroloogide seltsi üks asutajaist, hiljem esimees. M. Under-Siuru ja Tarapita rühmituse liige, ,,Hääl varjust'', ,,Rõõm ühest ilusast päevast''. E.Aav-helikunstnik-helilooja ja koorijuht, kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi ,,Vikerlased''. A.Kapp-helikunstnik,dirigent, peadgoog,lõi oratooriumi ,,Hiiob''. E.Viiralt-graafik,tuntuimad teosed `'Põrgu'', `'Kabaree'', `'Neegripead''. J.Koort-skulptor, maalikunstnik ja keraamik. P.Pinna-tollae tuntuim lavatäht, oli Eesti NSV Riiklikus Kunstiansamblis. K.Palusalu-maadleja, võitis Berliini OM-idel kaks kuldmedalit. P.Keres-maletaja,üliõpilasselts Liivika liege, NSVL teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion. I. Duncan- modern-ehk vabatantsu looja. S. Dali-Hispaania kunstnik,lõi maale, mis tõi inimestes välja kujutlusvõime. A. Hitchcock-õudusfilmide meister ,,Santaaz''. C
Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna tagasi õppima Dresdeni. · Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. · Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta on täiesti tahtmatult, tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga, masside mällu kinnistunud. · Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a kuni 1938. a ja 1946. kuni 1954. a. · Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt
vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 18. Kuidas nimetatakse Eesti moodsust ülistanud arhitektuuri ja mis sellest sai? Näited 1930. aastatel saabus meile funktsionalism ehk moodne arhitektuur. Funktsionalism Alvar Aalto. Eesti funktsionalism on kuidagi maalähedasem, väiksema mastaabiga, loodus- ja keskkonnalembe sem oma ida ja lääne suguvendadest. Järsku ilmus ligi kümmekond broshüüri, mis õpetasid looma kaasaegset kodu. Eks needki
Eesti Vabariik II ·Ado Vabbe- 1892-1961. Oli eesti avangardistlikmaalikunstnik, graafik ja pedagoog. Osales Pallase asutamises. Illustreeris raamatuid. ·Eduard Viiralt- 1898-1954. Oli eesti graafik. Ainsa eestlasena on ta maetud Pcre- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. ·Amandus Adamson- 1855-1929. Oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. ·Jaan Koort- vt eestpoolt ·Funktsionalism- on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund
see sai tal valmis Tartus 1926. August Gailit 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel 5. november 1960 Örebro, Rootsi. Ta oli Eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. Üks tema romaan on ,,Punane surm" 1924 Eduard Viiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis. Tema õige nimi on Eduard Wiiralt Viiralt oli tema kodanikunimi. Tema tuntumad tööd on: "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Jaan Koort 6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva. Ta oli Eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Ta on teinud mitmete tuntud inimeste hauamonumente, näiteks Julius Kuperjanovi ja August Kitzbergi. Jaan Koorti järgi on nimetatud ka üks tänav nii Tallinnas kui ka Tartus. Heino Eller Ta sündis 7ndal märtsil 1887 Tartus ja suri 16ndal juunil 1970 Tallinnas. Ta oli helilooja ja pedagoog
annaabi.ee 
