Eesti geoloogia eksami vastused (0)

Eesti ala terrigeenne läbilõige 
Skandinaavia , Läänemere,  Baltimaad , Kirde-
8. 
Mis on suidumine? 
arengus väljasuremised jne 
1. 
Kuidas moodustuvad 
Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni 
  
 
terrigeensed setendid, miks? 
Uurali  ja Kaukasuse mäestikuni. 
 
  
 Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab 
On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v 
Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse 
kvaternaarne  pinnakate , mille kujunemise 
kivimikihi ‚välja kiildumine’  ehk kihi lateraalselt 
liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus 
peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja 
sujuv  õhemaks muutumine kuni kadumiseni 
nad settivad (Nt kruus, li v, savi). Aja  möödudes  
sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka 
 
nad muunduvad eri kivimiteks, kui lisada rõhku/ 
Läänemere areng. Pinnakatte tekkimisele 
 
soojust. Nt  liivakivi ,  argilliit . 
eelnes pikk jäätumiseelne kulutusperiood, mil e 
 
Terrigeensed setendid on enamasti purdkivimid, 
jooksul kujunes klindi, kulutuskõrgendike ja 
9. 
Kirjeldage, milliseid 
seega sõltub terade suurus teekonna pikkusest. 
sügavate ürgorgudega li gestunud pinnamood. 
situatsioone Eh jaotumise 
Lühikese  teekonnaga jõuab settebasseini 
Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik 
osas maailmameres võib 
jämedateraline  sete , mida pikem  teekond , seda 
määratleda. Alates  Devoni  ajastu  lõpust  on üle 
esineda planeedil Maa? 2 
peeneteralisem ja ümaram/ lihvitum sete. 
350 miljoni aasta jooksul Eestis valdav olnud 
äärmusliku võimalust. 
 
kulutus . Arvatavasti toimus aeg-ajalt kül  mere 
 
2. 
Kuidas ja miks on 
pealetung , kuid sellele viitavaid setteid pole 
 
murenemiskooriku  keemilis -
säilinud. 
 
 
mineraloogiline koostis seotud 
  
 
 
murenemise kohas valitsenud 
- u 1,1 miljard a. tagasi oli hiidmandri Rodinia 
 
 
kliimavööndiga? 
osa 
10. 
Misasjad on, kuidas ja kus 
15. 
Millele  viitab  setendites esinev 
 
- u 1100 Ma  ekvaatori  lähistel 
kuhjuvad kaustobioliidid? 
glaukoniit ? Mis asi viimane 
üldse on?
Niisked ja kuumad tingimused soodustavad 
- u 1050 Ma liigub lõunapoolusele, 30-60 
kaustobioliidid, organismide jäänustest ja 
 
keemilist murenemist. Jahedad ja niisked 
laiuskraadi vahel 
nende lagusaadustest moodustunud põlevad 
 
tingimused soodustavad füüsikalist murenemist. 
- 900 Ma lõunapooluse lähedal 
maavarad . Kaustobioliidid on näiteks turvas, 
lk 23 -  Tõepoolest , Lontova  kihistu  sinisavi on 
tüüpiliste mereliste joontega  settekivim
Kuivades  tingimustes on  murenemine  aeglasem.  
- 825 Ma  ekvaatoril  
pruunsüsi, põlevkivid ja  nafta ; energeetika - ja 
- temas 
 
- u 750 miljonit a tagasi Lauraasia osa - liigub 
keemiatööstuse  tooraine . 
esineb vaid meres elanud organismide 
jäänuseid ning üksnes meres tekkivat mineraali 
// Eelmise aasta  failist : 
lõunapooluse suunas 
Moodustuvad orgaanilise aine kuhjumise ja 
Oksüdeerumise, hüdrolüüsi, hüdratsiooni, 
- Kambriumis oli iseseisev manner - triivib 
fossiilistumise tagajärjel. 
glaukoniiti. 
karbonatiseerumise ja sulfaadistumise teel 
ekvaatori poole 
-tekivad anoksilistes tingimustes - hapniku 
 
tekivad neist mitmesugused  hüdroksiidid , 
-  Hilis -ordovi tsiumis põrkus Avalonia mandriga 
vaesus , merepõhjades 
Rauaoiidid saavad tekkida vaid vulkaanilisest 
tuhast. Glaukoni t on rohekat värvi, esineb sageli 
karbonaadid ,  sulfaadid  ja savimineraalid. 
- Devonis põrkus Laurentiaga ning moodustas 
 
Kerglahustuvad  leelis - ja leelismuldmetallide 
Eurameerika 
11. 
Miks Eesti settekivimite 
teradena, keerulise koostisega silikaatne raua-
ühendid kantakse põhjaveega 
 
kompleksis ei leia (hästi) 
mineraal . 
murenemispaigast välja. Rasklahustuvad Al, Fe 
4. 
Mis see Baltica üldse on? 
sauruste   kivistisi ? 
 
3+, Si, Ti- ühendid ladestuvad 
 
 
Glaukoniit viitab madalale settimiskiirusele, 
tavaliselt külmemas kli mas.
murenemispaigas, moodustades 
Üks kontinentidest, mis tekkisid juba arhaikumi 
Sest Eesti  aladelt  on kõik kivimid peale devonit 
 
murenemiskooriku. 
(s.o enne proterosoikumit)  perioodil, kui 
ära  lihvitud  liustike poolt. Peale devonit tulevad 
Glaukoniit on keemiliselt  keeruka  koostisega 
Murenemise intensiivsust ja kulgu kontrollivad 
maakoor esmakordselt tahkus. Nim. ka 
Eesti aladel kohe kvaternaarisetted. 
alumosilikaat, milles peale kaaliumi leidub 
temperatuur ja niiskus (sademete hulk), mis 
kraatoniteks.  
 
rauda, magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi jt. 
mõjutavad murenemise intensi vsust ni  otseselt, 
elemente. Esineb põhiliselt sinakas
 
Eesti aluspõhja noorimad kivimid on Devoni 
- kuni 
oli vroheliste ümarate tuhmide teradena.
kristallstruktuuri destruktureerimiseks vajaliku 
5. 
 Miks on Devoni ajastut 
ajastu liivakivid. Hilis-Paleosoikumi, 
 
Glaukoniit tekib madalmere põhjas 
energeetilise baasi ja reaktsioonikeskkonna 
esindava läbilõike osa Eestis 
Mesosoikumi ja  
vilkude, 
loomise näol, kui ka  kaudselt  mõjutades 
küünekivide
valdavalt liivakivi? Milline see 
Kainosoikumi kivimid (ligikaudu viimased 375 
, pürokseenide jt. mineraalide 
laguproduktidest.  Kõvadus  2 
taimestiku  arengut. 
võiks ol a näiteks Leedus? Püha 
miljonit aastat Maa geoloogilisest ajaloost) meil  
- 3. 
Porsumiseks on optimaalseteks tingimusteks 
Risti (Poola) mäestikus? 
puuduvad, kuna sellel perioodil oli Eesti ala 
Eestis leidub glaukoniiditeri hajali peaaegu 
maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult 
kõigis Kambriumi, Ordovi tsiumi ja  Siluri  
 
valdavalt maismaa, setteid kuhjus vähe ning 
suur sademete hulk. Ni  on  porsumine  kõige 
Poola- Devoni hääbumisega algas uus etapp 
hilisem  
settekivimeis. Alam-Ordoviitsiumi Hunnebergi 
intensiivsem ekvatoriaalses kli mavöötmes.
lademe glaukoniitli vakivis (foto 1) küünib 
 
Eesti ala arenguloos. Meil pole selle aja kohta 
mandriliustik  kandis  needki minema. Seetõttu ei 
Sõltuvalt atmosfääriniiskuse sisaldusest ja 
usaldusväärseid jälgi. Kas Devonist noorematel 
ole põhjust otsida Eestist näiteks sauruste 
glaukoniiditerade hulk 70-80%-ni. 
temperatuurist eristatakse 
ajastutel leidis Eestis aset mere pealetunge? 
fossiile , kuigi need loomad Eesti alal kindlasti 
● 
humiidne murenemine 
Arvestades naaberalade geoloogiat,  vist  
elasid. 
● 
ariidne murenemine. 
polnud.Lähimad nooremad  settekivimid  on teada 
 
 
Leedu-Poola aladelt. (näh, pole vist ikka see :(  
 
Humiidses st. niiskes kliimas kulgevas 
 
12. 
Mis on (liiva)kivide jt. 
murenemises on märkimisväärne osa 
Eestis on see valdavalt liivakivi, sest Baltica 
terrigeensete setendite 
biogeensetel protsessidel. Seda murenemise 
asus devonis juba suurtel põhjalaiustel (60 
sorteerituse aste? Kuidas tema 
 
tüüpi iseloomustab poorivete happeline 
vist?), kus oli valdavalt terrigeenne  settimine .  
tekib?  
 
reaktsioon  ning intensiivne  leostumine  
 
 
 
(lahustuvate komponentide ärakanne) . 
Devoni ajastul taandus Paleobalti meri Eesti aladelt, 
Kui settes on osakesed kõik enamvähem sama 
16. 
Aga kui settekivimis esineb 
Ariidse murenemise korral on biogeensete 
misjärel hakkas järk-järgult välja arenema 
suurusega, siis saab öelda, et sete on hästi 
hali t, si s mis võib sellest 
agentide osakaal väiksem, poorivete reaktsioon 
rannikulähedase madalmere ja jõedeltade keskkond, 
sorteeritud. Kui osakeste suurus  varieerub  
järeldada? 
on  neutraalne  või nõrgalt aluseline ning 
kus kuhjusid valdavalt  liivad  ja savikad  setted  (ja 
suuresti, siis halvasti sorteeritud. Moreen = 
 
murenemiskoorikus kuhjuvad ka üldiselt 
Haliit on NaCl. Haliit esineb peamiselt 
Hilis-Devonis ka lubisetted). Eesti lõunaaladel oli 
halvasti sorteeritud. 
kerglahustuvad ühendid. 
settekivimites, ta kuulub evaporiitide hulka, sest 
alam- devonis 2 deltapiirkonda: 1 oli Ruhnu 
  
Maapinna morfoloogia (reljeef) mõjutab 
ta moodustub auruvast veest välja 
saare ümbruses ja teine kagu- Eestis ja nad 
13. 
Mis on transgressioon, mis 
murenemise kulgu samuti kas otseselt (reljeefi 
suundusid mõlemad Lätti.
kristalliseerudes.  Merevees  lahustunud 
 
regressioon , mis on regionaalne 
li gestatusest sõltub lähtekivimi paljanduvus ja 
sooladest moodustab haliit 77,6% . Haliit hakkab 
 
ja mis  planetaarne ?  
leonduvuse intensi vsus) või kaudselt - 
Kaledoni dide kulutus (seal, kus tänapäeval 
 
mereveest kristalliseeruma siis, kui vee kogus 
temperatuuri, sademete hulga ning taimestiku 
on  aurumise  tõttu vähenenud kümnendikuni 
Skandinaavia mäestik on) tekitas palju 
Transgressioon – mere pealetung,  geoloogiline  
leviku mõjutamisega. H 
settematerjali. Poola püharistimäed on  Baltika  
nähtus, mille käigus toimub maapinna  vajumine  
esialgseset kogusest. Haliit moodustub 
 
peamiselt soolajärvedes ning madalates 
piiriks.  
( maapind  ei pruugi vajuda  kuhugi , meretase 
3. 
Milline on Baltica 
tõuseb) ja mere pealetung maismaa suunas. 
laguunides ning  aegajalt  üleujutatavates 
 
maakoorebloki/ kraatoni 
“ sandy  sediments started to accumulate here, 
Üleujutuse tulemusena li gub rannajoon 
merelahtedes, kus toimub kiire aurustumine.  
geotektooniline ajalugu? 
kõrgemale. Põhjuseks võivad ol a nii 
 
while in the deeper part of the basin - the Polish-
 
Ühesõnaga, võib järeldada, et sellel alal, kus 
Lithuanian depression, sandy-silty sediments 
endogeensed protsessid, mille mõjul maismaa 
Agueooni (Proterosoikumi) lõpul hakkas Rodinia 
deposited”
vajub või ookeanipõhi kerkib, kui ka 
leidub hali ti, oli kunagi meri/ laguun /soolajärv 
-  http://sarv.gi.ee/geology/ 
ülimanner järk-järgult väiksemateks osadeks 
eksogeensed protsessid (mandrijää sulamine 
(veekogu), mis taandus ja ala jäi kuivaks. 
See on vara-devon, Lochkovian age.  Silt  on 
lagunema. Üks neist osadest on saanud 
jäävaheajal, olulised kli ma muutused), mil e 
 
midagi liiva ja savi vahepealset. 
tänaseks nime Baltika kraaton. Baltika täpset 
tõttu veemaht ookeanibasseinides suureneb. 
17. 
Eesti ala kivimite läbilõikes 
 Hilis- devonis on Poolast leitud palju kodasid ja 
 
eraldumismomenti Rodinia hiidmandrist ei ole 
muud bioloogilist stuffi, seega võib vist öelda, et 
 
esineb kaunis harva mineraali, 
suudetud kindlaks teha.  
nimega kips. Aga kui – siis kus? 
seal oli asi nagu Eestis siluris/ ordoviitsiumis? 
Regressioon – geoloogiline protsess, mille 
 
Üldse, Poolas on kuni kriidi ajastuni pm kõigi  
käigus meri taganeb. Mere regressioon toimub 
Miks? Kuidas. Kus ja mis 
Fanerosoikumis ( Paleo -,  Meso - ja 
endogeensete jõudude toimel ( maismaa 
tingimustes moodustub kips? 
ajastute setted olemas. 
Kainosoikumis) oli kraaton Baltika ürgmandri 
kerkimine või ookeanipõhja vajumine) või 
Anhüdriit?  Dolomiit ? 
 
osa, mis on triivinud pika teekonna 
eksogeensete jõudude toimel (jäätumise) tõttu.
 
6. 
Mil ele vi tab põimjaskihiline 
 
lõunapoolkera pooluselähedastelt laiustelt üle 
Kips moodustub sarnaselt haliidile, ehk 
settekivimite  tekstuur ? 
 
ekvaatori põhjapoolkerale. Eelkambriumis 570-
Regionaalne on siis ilmselt väiksemas ulatuses, 
väljasadestumise teel soolasest veest. Kesk-
 
550 mln aastat tagasi avanes Baltika ja 
Erinevale voolusuunale ajas. Põimjaskihilisuse 
mingis kindlas kohas ja planetaarne 
Devoni ajastul Eestis oli ladestunud 15-47 m 
Laurentia  vahel Iapetuse ookean ning edaspidi 
järgi saab leida voolusuunda ja kii
ülemaailmne
liivakivilasund, tekkinud madalmeres ja 
rust. 
 
püsis Baltika iseseisva kontinendina kuni 
deltaaladel (praegu kuulub Pärnu lademesse) . 
 
 
Pangea  superkontinendi moodustumiseni 330 
Mere pealetungi jätkudes hakkasid settima 
7. 
Mis on kuivalõhed? Kuidas nad 
14. 
Tektoonika  ja globaalsete 
mln aastat tagasi. Pärast Rodinia hiidkontinendi 
sündmuste omavaheline seos.
Narva lademe karbonaatsed, eelkõige 
tekivad ja millest nemad 
 
lagunemist 0,8 mld aastat tagasi paiknes Baltika 
dolomi tsed setendid. Tegemist oli kõrgenenud 
tunnistust annavad? 
 
kontinent Laurentia laama (osa praegusest 
soolsusega basseiniga. Kipsi leidub seal, kus on 
 
Tektoonika seos kliimamuutustega - 
Põhja- Ameerikast , Gröönimaa ja Briti saared) 
Kuivalõhed on  muda , savi, mulla või muu 
Laamtektoonikast tingitud maismaa ja ookeani 
liivakivi. 
läheduses. Ediacaras ja Kambriumis kattus 
li gniiske sette kuivamise tõttu tekkinud 
konfiguratsiooni muutused on aidanud kaasa 
Dolomiit – lähtematerjaliks peamiselt laguunide 
tsentraalne  madalam osa Baltika kontinendist 
lõhedesüsteem. Kuivalõhed tekivad kui vee 
kliimamuutustele. Kui suured jäätumised on saanud 
setted, samanimelise mineraali sadestumiseks 
ookeaniga ning aset hakkasid leidma valdavalt 
aurumise tõttu väheneb setete maht, mistõttu 
alguse just poolustelt, siis mandrite paiknemine 
settelised protsessid. Ediacara setted lasuvad 
vajalik kõrge magneesiumkontsentratsioon tekib 
nad tõmbuvad kokku.  Lõhed  ei ulatu tavaliselt 
pooluste lähedal on liustike levikule kaasa aidanud – 
Proterosoilistel magma- ja moondekivimitel 
eriti sügavale, sest  aurumine  on kõige 
vee aurumisel. (Tegelikult on see  dolokivi , 
n Proterosoikumi jäätumine c 600 milj at ehk nn 
põiksusega. Samal ajal kujunes lõunapoolkeral 
intensiivsem sette pinnakihtides.Kui lõhenenud 
dolomiit on mineraal, mis dolokivis leidub). 
Lumepallimaa.  Selle ulatusliku jäätumise lõpu üheks 
Gondwana superkontinent ning selle ja Baltika 
pind uuesti veega kül astada, kaovad ka lõhed, 
põhjuseks peetakse tektoonikast tulenevat 
vahel paiknes Ran’ ookean. 
kuid nad võivad ka täituda teiste setetega, mis 
 Dolomiidistumine on protsess, mil e käigus 
Ürgmandri ränne on mõjutanud oluliselt Eesti ala 
vulkaanilist aktiivsust ka Hirnantia jäätumine millega 
loob aluse sellise mustri pikemaajalisele 
lubjakivi  muutub osaliselt või täielikult 
kaasnes ka väljasuremine…vt joonist 
kliimat, settekivimite koostist ning elustiku 
säilimisele. (Narva  lade , Devon)  
dolomiidiks (dolokiviks).Lubjakivi koosneb 
arengut. Baltika kraaton hõlmab tänapäeva 
 
 
Ilmselt on küsija mõelnud ka suuri sündmusi elu 
peamiselt mineraal kaltsiidist (CaCO3), dolokivi 
1 
aga  dolomiidist  (CaMg(CO3)2). Seega saab 
Hakkame kõik halama:D  
-Kunda lade: Pakri, Ülem-Sillaoru, Loobu, 
Siluri kivistisi. Kas mõned 
kaltsiidist  dolomiidi , kui  asendada  mineraali 
 
Shakyna, Kandle, Rokishkis ja Baldone kihistud 
kivististe  rühmad on 
kristallstruktuuris osad kaltsiumi  ioonid  
 
- Aseri  lade: Kandle, Rokishkis, Baldone ja 
iseloomulikud ainult teatud 
21. 
Kui võrrelda “tükiliste” e. 
Segerstadi kihistud 
vanusega kivimitele? 
magneesiumi ioonidega. Dolomiidistumist viib 
terrigeensete e. klastiliste 
- Lasnamäe  lade: Väo ja Stirna kihistud 
 
läbi kivimeis ringlev põhjavesi, mil es sisalduvad 
setetendite lõimist (mis see on?) 
-Uhaku lade: Väo, Ülem-Väo, Kõrgekalda ja 
Kivistisi oli palju, sest pole olnud paksu lasundit, 
magneesiumi ioonid suruvad lubjakivide 
mingi jõe ülemjooksul ja 
Taurupe kihistud 
mis nad kokku oleks pressinud. 
struktuurist välja kaltsiumi ioone, muutes kivimit 
alamjooksul, siis milles on 
- Kukruse  lade: Pihla, Viivikonna ja Dreimani 
Biohermid (olid kohati olemas juba 
aeglaselt magneesiumirikkamaks ning tehes 
erinevus? Kas ongi – ja kui, siis 
kihistud 
ordoviitsiumis, kuid alles siluris esinesid nad 
lõpuks lubjakivist dolokivi. Sel ise protsessi läbi 
miks, millised  faktorid , juhul kui, 
-Haljala lade: Tatruse,  Kahula  ja Adze kihistud 
suurtemõõtmeliste kivimkehadena); lülijalgsed 
on moodustunud praktiliselt kõik dolokivid, sest 
seda mõjutavad? 
- Keila  lade: Kahula,  Vasalemma , Blidene ja 
( trilobiidid , skorpion);  molluskid (karbid, teod, 
 
natuke Variku ja Plunge Mb kihistud 
peajalgsed ); okasnahksed (meritäht, merili liad) 
looduses ei esine tingimusi, kus dolomiit saaks 
Lõimis  – koostisosade terasuurus. Voolusängi 
- Oandu  lade: Vasalemma, Rägavere, Hirmuse, 
 
veekogust otse evaporiidina kristalliseeruda. 
põhjas li guvad kaasa ainult kõige jämedamad 
Variku ja Mosseni kihistud 
Kukruse eas tekkis Eesti  põlevkivi  kihistu. 
terad , mida liigutatakse edasi veeretamisega . 
-Rakvere lade: Rägavere, Variku ja Mosseni 
 
Anhüdriit – kaltsiumsulfaat, mineraal, vee toimel 
Liivaterakesi haarab kaasa turbulentne vool 
kihistud 
Tüüpilised Ordovi tsiumi kivistised: 
muutub kipsiks.  
sängi põhjast ,koheselt, kui turbulents lakkab, 
- Nabala  lade: Paekna, Saunja ja Mõntu kihistud 
● 
graptoliit. Leidub punaka liivakivi 
 
liivatera  jäl e setib põhja, samaaegselt al avoolu 
- Vormsi  lade: Kõrgessaare, Tudulinna ja Fjäcka 
ja musta Dictyonema-argiliidi 
18. 
Kuidas meie saame teada, millal 
edasiliikudes.Vooluvee poolt kaasaskantud 
kihistud 
pindadelt 
ja kus asus Baltica, mis ajal? 
settematerjali lõimis ja hulk sõltuvad vee 
-Pirgu lade: Moe, Adila, Tootsi Mb, Halliku, 
● 
Fosfaatsed käsijalgsed. 
 
voolamise kiirusest, mis määratleb antud 
Kabala Jonstorpe, Jelgava Kuili ja Paroveja 
Esinevad glaukoniitliivakivil 
1. Settekihtide järgi, kas oli  soojal  alal (palju 
füüsikaliste ja topoloogiliste parameetritega 
kihistud 
● 
Käsijalgsed ja trilobiidid. Leidub 
karbonaatset setet) või  külmal  alal (terrigeensed 
(mass, tihedus, ruumala, kuju jne) 
- Porkuni  lade: Ärina, Kuldiga,  Varbola  Õhne ja 
Volkhovi lademe 
setted nagu savi, liivakivi). Ka  vulkaaniline  
iseloomustatud materjali transpordi,  settimise  või 
Salduse kihistud. 
glaukoniitlubjakivil 
tegevus ( tuhk , graniit). 
erosiooni.  
 
● 
Peajalgsed. Leidub Kunda 
Kas ehk on soojal alal tekkinud kihi paksus 
 
Siluri lademed ja kihistud: 
lademe lubjakivides 
suurem? rohkem orgaanikat > rohkem jäänuseid 
22. 
Mis on “Old Red”? 
- Juuru  lade: Õhne, Varbola,  Tamsalu  ja Hilliste 
● 
Sammalloomade kivistisi leidub 
Pidades meeles, et settimine toimus ainult vee 
 
kihistud 
põlevkivi peal. Nad on heledad 
all. 
Devoni liivakivide punane värvus 
-Raikküla lade: Saarde, Nurmekundi, Raikküla ja 
ja hargnevad kivistised 
2. Radioakti vse lagunemise põhjal, 
põhjapoolkeral . Eesti  geoloogia  raamatust lk 
Hilliste kihistud 
● 
Põlevkivi pealt võib leida veel 
poolestusaeg näitab ära kivimi vanuse. 
45: Devoni kihtide üheks iseloomulikumaks 
-Adavere lade:  Rumba  ja Velise kihistud 
tigusid, okasnahkseid, 
(mineraali  moodustumise  hetke) 
jooneks on nende  sagedane  punavärvilisus, 
-Jaani lade: Riga, Jaani ja Riksu kihistud 
graptoliite ja koralle 
3. Kivimi magnetiliste omaduste järgi, kus 
mil e põhjustab koos purdosakestega basseini 
-Jaagarahu lade: Jamaja, Riksu, Jaagarahu, 
 
suunas tardumishetkel N-S oli. 
kandunud raudoksiidiline  pigment . (Et setted 
Muhu  ja Sõrve kihistud 
Tüüpilised Siluri kivistised: 
 
pole enamjaolt läbinud tüüpilist merelist 
-Rootsiküla lade: Rootsiküla ja Sakala kihistud 
● 
Leidub peamiselt Saaremaa 
19. 
Miks on liivakivi moodustavad 
diageneesitsüklit, on see pigment jäänud 
-Paadla lade: Torhu, Paadla ja Kihnu kihistud 
ranniku aladel ja Läänemaa 
osakesed Tiskre kihistu liivakivis 
rohekashalliks taandamata.) Seepärast on 
-Kuressaare lade: Kuresaare kihistu 
Siluri klindi paljanditel 
ümmargused ja väikesed, kui 
devonit põhjapoolkeral nimetatudki Old Red’iks. 
-Kaugatuma lade: Kaugatuma kihistu 
● 
Stromatoporoidid ehk 
neid võrrelda Kal avere kihistu 
 
-Ohesaare lade: Ohesaare kihistu 
kihtpoorsed, kes kuuluvad 
sama kvartsi terakeste suuruse 
Slaididelt võib välja lugeda, et ainult 
 
käsnade hulka. Leiduvad 
ja ümardatuse astmega? 
Eurameerika kontinendi hulka kuulunud osi 
3. 
Milliseid mineraale jt 
Saaremaal Jaani lademe 
 
kutsuti Old Red’i nime all. (Devoni loeng, 9. 
komponente leidub 
alumises osas. Kujult 
Sest Tiskre kihistu on vanem kui Kallavere 
slaid. Wikipeedias on eurameerikat kutsutud old 
karbonaatkivimites lisaks 
meenutavad kiivrit. 
kihistu? Tiskre kihistu kuulub alam- kambriumi, 
rediks) 
kaltsiidile ja dolomiidile? 
● 
Rikkalikult esineb ka koralle - 
Kallavere ordoviitsiumi.  
 
 
kärjekujulisi tabulaate ja 
Tiskre kihistu on intensiivse lainetuse 
23. 
Kas ja kuidas erineb  Sahara  liiv 
Aragoniiti;  karbonaatkivimid  koosnevad valdavalt 
koonilise kujuga rugoose 
mõjuvööndis kujunenud maailmameresete.  
Läänemere li vast? Miks? 
biogeensest materjalist: 
● 
Enamik Siluri kivistisi kuulub 
Vb toodi setet kaugemast kohast: see seletaks 
 
-kojafragmendid 
rühmadesse, mida võime 
suurema lihvituse. Kas see ei võiks sõltuda 
Sahara liiv on palju peenem ja terad on 
-suuremad ja väiksemad fossiilid 
kohata ka Ordoviitsiumis - 
sellest, kui suur on kulutusala, kuna nendel 
ümmargusemad, kui Läänemere oma. Tuleneb 
-biogeense muda tekkel on oluline roll bakterite 
käsijalgsed,  sammal  oomad, 
aegadel  oli erinev merevee tase? , peaks vast 
sellest, kui palju on vesi nii-öelda hõõrdunud 
tegevusel. 
trilobiitide pea - ja sabakilpe ja 
ikka sõltuma kulutus ala suurusest, mida suurem 
neid terasid ja ka tuule mõjust. Suurematest 
 
teisi kivistisi 
pind seda suurem ala on settel liikumiseks, mis 
kividest murtakse järjest tükikesi ja tuule/vee 
Karbonaatide puhtalt keemiline (abiogeenne) 
● 
Mandri-Eestis on üheks 
suurendaks lihvituse astet. maybe Ordiviitsiumis 
mõjul kulutatakse need väiksemaks. Sahara li v 
settimine on harukordne. 
omapärasemaks Siluri kivististe 
oli eesti vee all, kambriumis kord oli ja kord 
on vanem?! 
 
leiukohaks käsijalgse  Borealis  
polnud, ehk sellepärast kambriumi kihistu 
No ilmselgelt on Saharas olev liiv vanem, kui 
Karbonaatkivimites leidub peale kaltsiidi ja 
massilise kuhjumise tagajärjel 
rohkem kulutatud? 
Läänemeres, mis on ainult 18000 a. vana. 
dolomi di järgmised  mineraalid :  
moodustunud Borealis-lubjakivi 
 
Kaari, kas sa miskit täpsemalt oskad seletad?  
Veeta karbonaadid: kaltsi di rühm (aragoni t, 
 
20. 
Kirjeldage geotektoonilisi 
- see vanuse  komponent  võib tõesti lugeda, 
magnesiit, ankeriit, sideriit, rodokrosiit, 
 
sündmusi alates Keila ajast kuni 
Saharas on kõik, mis on pehmem, kui  kvarts  ära 
smitsoniit, tserussiit, strontsianiit, viteriit, parisiit), 
7. 
Mille poolest erineb lade 
Permi ajastu lõpuni. Missugune 
hävinud. Läänemere li v on noor ning sel e tõttu 
malahhi di rühm (malahhi t, asuriit) 
kihistust? 
Maa siis oli? Mis oli 
pole kogu kaltsi t ja muud sõbrad ära kadunud.  
Veelised karbonaadid:  sooda 
 
kontinentaalse maakoore 
Läänemeres kvarts valdavalt 70%, ülejäänud, 
 
Lade hõlmab mingis geoloogilises piirkonnas ea 
arengu põhisündmus sel ajal? 
kaalium päevakivi ja plagioklass 
 
vältel moodustunud kihistikud või kihistud.  
Kuidas see meisse puutub? 
Saharas peakski valdavalt kvarts olema. 
4. 
 Nimeta subtroopilise- troopilise  
Kihistik  peamiselt ühtlase kivimilise koostisega 
 
paleobasseini ja seal 
kihtide kogum, kihistu alajaotus. (see siin on 
 
moodustunud setendite 
tegelt täiesti õige, nii ütleb eesti õigekeelsus 
 
tunnuseid? 
sõnaraamat ja geoloogilises tähenduses).  
Ordoviitsium / Silur  
Tunnused troopikamerele iseloomulikud- riifid ja 
Kihistu võib lademe kui ajalise 
 
korallid 
(kronostratigraafilise) ühikuga võrreldes omada 
 
Ja teine tunnus on ehk need lüngad, sest 
nii suuremat (haarab mitut ladet) kui ka 
1. 
Kirjelda Eesti ala 
vahepeal  kui  jääaeg  oli, si s oli vesi nii madal, et 
väiksemat (moodustab osa ühest lademest) 
paleogeograafilist paiknemist 
ei settinud midagi ja si s jäävaheajal jäl e 
mahtu. Kui kihistu ja lade on oma mahult 
Ordoviitsiumis-Siluris. 
veetase tõusis ning  setted olemas. 
identsed siis märgistatakse neid tavaliselt ühe 
 
 
nimega (näiteks: Aseri lade ja Aseri kihistu). 
See on  slaididel  olevate piltide põhjal kirjutatud. 
Kõvastunud kuni kivistunud merepõhi fikseerus 
Eri paikades on lade ja kihistu eri moodi 
Kambriumis asus Baltica 60 kraadisel 
mitmekesiste, nii morfoloogiliselt kui 
tõlgendatud. Mõnes kohas on nad täpselt sama 
lõunalaiusel, li kudes kesk- ordoviitsiumis umbes 
geokeemiliselt erineva (püri tse, limoni tse, 
asi, teises kohas on lade suurem astmejärk kui 
30- kraadisele lõunalaiusele. Ülem- 
fosfaatse jm.) koostisega ühenditest 
kihistu. 
Ordoviitsiumis põrkas Baltica kokku 
impregneerunud sagedaste 
 
Avalooniaga. Kesk-Siluriks liikus Baltica 
katkestuspindadena. Viimased tähistavad 
Aegkond (ladekond)-Ajastud-neile vastavaid 
ekvaatori ligidale, kus ta põrkas kokku 
settimises lünki. Suurema paksusega (1–20 m) 
kivimikomplekse nim ladestuteks- ladestik 
Laurentiaga. 
läätselised lausteralised kaaneli va 
(nende eristamine toimub biose arengus 
.       .       .       .       .       .       .       .       .       .       
madalikulised kuhjed ja kaasnevad 
täheldatud sündmuste ja muutuste baasil, seega 
.       .       .       .       .       .       . 
riffimoodustised kujunesid alates Baltika triivist 
paleontoloogilisel alusel)-ladejärk-lade (mõnest 
Hilis-Kambriumi ajal asus Baltica kontinent 
troopikasse Oandu east alates. Nii  moodustus  
meetrist kümnete meetriteni ulatuva paksusega 
umbes 50  laiuskraadil , kuid juba Kesk-
Vasalemma tsüstiidlubjakivi, Tamsalu 
kivimikeha, mida eristatakse samuti peamiselt 
Ordovi tsiumiks oli Baltica kontinent jõudnud 
rõngaspaas, Jaani, Jaagarahu ja Paadla ea 
paleontoloogiliste tunnuste järgi-ta moodustub 
umbes 30 laiuskraadi juurde. Kesk-Ordoviitsiumi 
biohermid koos krinoiidlubjakiviga. 
vastava elustikutaseme eksisteerimisajal 
ajal oli praktiliselt kogu Baltica kontinent 
 
kujunenud kivimeist). 
maailamerega üle ujutatud. Kesk-Siluriks oli 
 
 
Baltica kontinent jõudnud ekvaatori juurde ja 
 
Edasine detailsem liigestus on juba 
selleks ajaks oli peaaegu pool kontinendist veel 
 
puhtkivimiline-läbilõige jaotatakse reaalseteks 
maailmamere all. 
 
kivimikehadeks, millest olulisemad on kihistu, 
Alates Keilast siis...vist pole ikka see, mis ma 
 
5. 
 Mil ises kli mavöötmes 
kihistik, kiht. 
avasin.  
2. 
Too näiteid Eesti Ordovi tsiumi-
(ligikaudsel laiuskraadil) on 
 
 
Siluri lademete ja kihistute 
tekkinud Eesti vanimad 
8. 
Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu 
Keila ja Perm pole üldse üks ja sama asigi 
kohta. 
karbonaatkivimid? 
ligikaudne absoluutne vanus 
juuu… Keila on lade ja Perm ajastu. 
 
 
ning vastavate kivimite 
no mingit superkontinenti sel perioodil otseselt ei 
Ordoviitsiumi lademed ja kihistud: 
Eesti vanimad karbonaatkivimid on tekkinud 
paksused Eestis. 
tekkinud Pangea tekkis tegelikult… ainus 
-Pakerort lade: Türisalu ja Kallavere kihistud 
umbes 30ndatel laiuskraadidel lõuna poolkeral. 
 
võimalus oleks mingi vulkaaniline tegevus.  
-Varangu lade: Varangu kihistu 
Kliimavööde on  troopiline  või subtroopiline.  
Ordoviitsium 485 - 444 Ma = 41 Ma,        Silur 
Ülem- ordos me põrkasime sel e… avalooniaga 
-Hunnebergi lade:  Leetse  ja Zebre kihistud 
 
444 - 419 Ma = 25 Ma 
kokku. siluris laurentiaga. devonis hakati 
-Billingeni lade: Leetse, Zebre ja  Toila  kihistud 
 
 
laurentia-baltica mäestikke kulutama. ah suva.. 
-Volkhovi lade: Toila, Kriukai ja Alam-Sillaoru 
 
Ordoviitsiumi ladestu suurim paksus on Kesk- 
kutsikasilmad pähe ja olemas. 
kihistud 
6. 
Nimeta tüüpilisi Ordovi tsiumi-
Eestis, kus kõik tema lademed on korraga 
2 
olemas - 183 m.  
paljandeid Eestis. 
orgaaniline komponent. 
Bioloogiline  mitmekesisus  kasvas kuni 
Siluri suurim paksus on Saaremaal, 400 m. Ida 
 
* Märg -keemiline analüüs – Ca, Mg, CO2, Fe, S 
ordoviitsiumi lõpuni, kus leidis aset üks viiest 
ja põhja suunal paksus pidevalt väheneb. 
Panga  pank  Saaremaal, … kas lasnamäel pole 
jt komponentide määramine, ajalooliselt oluline 
suuremast väljasuremisest, mis lõpetas 
 
karbonaatkivimeid? on kül  
kuid tänapäeval kulukam kui XRF.  Eeliseks  näit 
Ordoviitsiumi ja alustas Siluri. 
9. 
Nimeta Eesti karbonaatkivimite 
Peetri jõed, kalkahju dolomi dipaljandid 
Fe  valentsi  määramine, mida XRFiga ei saa.• 
 
kompleksiga seotud 
 
*XRD (röntgendifraktomeetria) –  mineraalne  
Sellel  perioodil  oli  maismaa  elusorganismidele 
maavarasid , nende 
15. 
Nimeta stratigraafia olulisemad 
koostis: kaltsi t, dolomi t, kvarts, püriit, päevakivi 
vastuvõetamatute 
tingimustega, 
mistõttu 
kasutusalasid ja  suuremaid  
suunad ja  millistel   tunnustel  
*XRF (röntgenfluorestsentsanalüüs) 
asustas  kogu   elustik   ainult   merd   (Eesti  oli 
maardlaid. 
need baseeruvad. 
*Mikrokomponentide analüüs (ICP-MS, XRF) 
ordoviitsiumis 
kaetud 
madala 
Paleobalti 
https://www.riigiteataja.ee/akt/912187 
-Kronostratigraafia  –  tugineb  ja  iseloomustab 
*Stabiilsed  isotoobid  (MS) 
merega). 
Võrreldes 
eelnenud  
kambriumi 
 
geoloogilist   aega,  on  taustaks  suurele  osale 
*Füüsikalised omadused –  poorsus , magnetiline 
ajastuga,  oli  elustik  ordovi tsiumis  juba  väga 
-Fosfori t, keemiatööstuses, väetisena. 
geoloogiateadusest. 
Tegeleb 
kivimite 
vastuvõtlikkus 
rikkalik  ja  vormirohke,  kuigi  piirdus  ainult 
Suuremad maardlad on Tsitre, Rakvere. Ainult 
li gestamisega  nende  absoluutse  või  suhtelise 
*Karrotaaž (puuraukudes),  gamma  jt 
selgrootutega.  Leidus  koralle,  sammalloomi, 
Rakvere on väärt mainimist tegelt, muud on 
vanuse  (tekkimise  aja)  järgi.  Kasutab  teiste 
*Mikropaleontoloogia 
mol uskeid, 
käsijalgseid, 
okasnahkseid, 
ainult kuni 2 m sügavad  kihid . 
suunande 
(bio, 
lito , 
kemo, 
magneto ) 
*Sageli eraldi põhikivim ja  lahustumatu  jäägi 
lülijalgseid,  st  peaaegu  kõik  tänapäevaste 
-Lubjakivi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat 
stratigraafilisi tunnuseid. Põhiüksus: lade/iga 
analüüs 
selgrootute rühmad olid meredes olemas. 
maavara  kasutatakse: lubja tootmiseks, 
-Biostratigraafia 
–  iseloomustab  nii  aega 
*Fatsiaalne analüüs, sekvents-stratigraafia 
Ordovi tsiumi 
ajastu 
lõppu 
iseloomustab 
tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, 
(evolutsiooni  pöördumatus)  kui  keskkonda  ja 
 
Hirnantia  jääaeg,  mistõttu  toimus  mereelustiku 
pabertööstuses, matal urgias, ehitus- ja 
biogeograafiat 
(keskkonnaeelistused 
ja 
21. 
Kus  avanevad  Eestis noorimad 
massiline väljasuremine. 
viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. 
geograafiline levik). Kasutatakse fossiile. 
karbonaatkivimid? 
 
Suurimad maardlad on Harku, Väo,  Maardu , 
-Litostratigraafia 
– 
iseloomustab 
 
 
Kunda, Narva ja Padise  Paemurd . 
settekeskkonda, 
tegeleb 
maakoore 
Saaremaa edelaosas Sõrve poolsaare  tipus . 
30. 
Mille poolest on Eesti 
-Dolomiit. Dolomiiti kasutatakse ehituses, 
liigestamisega  kivimite  koostise  ja  omaduste 
Ohesaare lade, kõige noorem siluri lade. 
karbonaatkivimite  kompleks  
peamine vi mistluskivi, klaasitööstuse. Suurimad 
alusel. 
Karbonaatkivimeid esineb ka Devonis. .. Ütleks, 
maailmas hästi tuntud? 
maardlad on Anelema, Pajusi, Karinu ja  Koguva .  
-Kemostratigraafia - geokeemilised tunnused 
et Kagu-Eestis (Plavinase lade), avamus kitsal 
 
-  Mergel . Kasutatakse kaltsiumivaeste muldade 
-Magnetostratigraafia  -  kivimite   magnetilised  
ribal  Peetri jõelt üle Vastseli na Ti rhannani. 
1. Nad on moonutamata, sest Eesti kivimid pole 
lupjamiseks. 
omadused (poolused) 
 
kunagi käinud sügaval maakoores, kus on suur 
-Põlevkivi? - Eesti põlevkivimaardla 
 
22. 
Mil isele ajalõigule on tüüpiline 
rõhk ja temperatuur. 
 
 
glaukoniitlubjakivi esinemine? 
2. Suhteliselt pidev läbilõige, st. suur osa 
10. 
Millal ja kelle poolt pandi alus 
16. 
Kuidas määratakse geoloogias 
 
geoloogilisest ajast on  esindatud  kivimitega. 
Eesti aluspõhja stratigraafilisele 
absoluutset aega ja kuidas 
Kesk- Ordoviitsium , Toila kihistu,  Volhovi  ja 
3. Pikk uurituse ajalugu (ligi 200 a. ) ja materjali 
liigestusele? 
dateerida Eesti aluspõhja 
Billingeni lade.  
kättesaadavus ( paljandid  + puuraugud). 
 Pärnu-Jaagupi lähedalt, Kaismalt pärit Tartu 
karbonaatkivimeid? 
 
 
Ülikooli  kasvandik  ja hilisem Peterburi Ülikooli 
 
23. 
Millal arenesid Eesti alal 
31. 
Milleks kasutatakse O ja C 
akadeemik   Friedrich   Schmidt  (1832–1908) 
Absoluutne aeg määratakse isotoopmeetodil. 
vanimad korallriffid? 
stabiilseid isotoope? 
kirjeldas Eestis paljanduvaid kivimeid ja koostas 
(Geokronomeetria - absoluutne aeg) 
 
 
nende kohta geoloogilise kaardi koos siinse 
17. 
Miks on Siluri kivimite paksus 
Vanimad korallriffid tekkisid Eesti aladel Oandu, 
Nad 
on 
head 
aluspõhja stratigraafilise liigestusega (1858). 
suurem kui Ordoviitsiumi 
Rakvere, Nabala ja Vormsi  ladestus , ülem- 
keskkonnamuutuste   indikaatorid   (temperatuur, 
Oma stratigraafilises teaduslikus töös eraldas 
kivimitel? 
ordoviitsiumis. 
süsinikuringe ) 
Schmidt põlevkivi sisaldavad kihid ja kandis 
 
 
 
nende avamused kaardile, olles sellega 
Ei saa aru, kas küsitakse aint Balticat või üldse 
24. 
Kas Balti paleobasseini 
32. 
Mida tähendab kihtide 
tahestahtmatult sooritanud ka põlevkiviotsingu. 
kõiki kontinente. Panin kaks vastust. 
pindalaline ulatus oli suurem 
korreleerimine? 
Tema tööd olid pikka aega eeskujuks Eesti ja 
 Siluris oli Baltica ekvaatorile lähemal kui 
Ordovi tsiumi või Siluri ajastul? 
 
kogu Baltikumi geoloogia käsitlemisel. 
ordoviitsiumis ning teatavasti on 
Põhjenda. 
Eri paikadest saadud settekihtide omavaheline 
Võib see õige ol a? 
ekvaatorilähedased  alad kõige soojemad ja 
 
sobitamine vanuseliselt.  
 
seega ka liigirohkemad, mis tekitab omakorda 
Ordoviitsiumis. Sel perioodil oli suur osa 
 
 
rohkem orgaanilist setet. Siluri kihistu on 
kõikidest kontinentidest suuresti vee al . Siluris 
Nt 2 puurauku võivad ol a erinevatest paikadest 
 
paksem  kui ordoviitsium, sest  bioproduktsioon  
hakkas järk- järgult Balti paleobassein 
kuid mõlemal esineb sama koostisega tuhakiht, 
11. 
Kirjelda millises Eesti piirkonnas 
suurenes. 
kahanema (vist Laurentia kokkupõrke tagajärel? 
mis vi tab ühele ja samale vulkaanipurskele. 
on karbonaatkivimid levinud ja 
 
Jah, sest maa hakkas tõusma). 
 
kus need avanevad (levila 
 Silur kestis palju lühemat aega (25 Ma vs 
 
33. 
Kes vastutab rahvusvahelise 
versus  avamus) 
ordoviitsiumi 41 Ma) aga tekitas kordades 
25. 
Mis on epikontinentaalne meri 
geoloogilise  ajaskaala  
 
rohkem setteid, sest Siluris toimus bioloogilise 
 
koostamise ja uuendamise eest 
Üldse leidub põhja-, kesk- ja lääne- Eesti aladel. 
elu mitmekesisuse plahvatuslik kasv. 
Kontinendi peal asuv šelfimeri. 
ning kust uusimat  skaalat  
Paksude kihtidena vaid kesk- ja lääne- Eestis. 
 
 
hankida? 
Avamusteks on peamiselt pankrannad põhja- ja 
18. 
Mis on ja kuidas tekkisid 
26. 
Miks lõppes Eesti alal 
 
lääne- Eestis. 
metabentoniidi kihid ning mille 
karbonaatsete setete 
International Commission on Stratigraphy - 
 
poolest on need olulised? 
moodustumine? 
http://www.stratigraphy.org/ 
12. 
Kirjelda Balti paleobasseini 
 
 
 
ulatust, konfiguratsiooni ja 
Eesti geoloogia raamatust lk 34: “…- siin 
Sest Baltica li kus ära suurtele põhjalaiustele, 
Sealt samalt lehelt saab ka uusima ajaskaala. 
sügavust. Kus paiknesid 
ilmuvad  esimesed vulkaanilise tuha  tasemed  
kus temperatuur langes ja domineerivaks sai 
 
madalama- ja kus 
pealiskorras, mis ülalpool sagenevad. Neid 
terrigeenne sete. 
Eestis korraldab asju Eesti Stratigraafia 
sügavamaveelised alad?  
vahekihte nim. metabentoniidideks ehk K- 
 
Komisjon  -  http://stratigraafia.info  
 
bentoniitideks.” 
27. 
Millest tuletatakse 
 
Olen  loll , aga aru ma ei saa mis see 
 
stratigraafiliste üksuste 
34. 
Kas Eesti karbonaatkivimid 
paleobassein täpsemalt ongi?  
Ilmuvad esmakordselt Ülem-Ordoviitsiumis. 
nimetused ja mis on stratotüüp? 
kuuluvad aluspõhja või 
Paleo = väga vana, kui  hüdrogeoloogia  slaide 
Metabentoniitide  olemasolu  loob  erakordse 
 
pealiskorra hulka? 
uskuda , kus on paleovesi. No milline see Balti 
võimaluse 
kihtide 
rööbistamiseks 
ja 
Nimetused tuletatakse avastamise koha  või 
 
paleobassein on? Paleobasseini al  mõeldakse 
samaaegsete  kihtide  eksimatuks   jälgimiseks  
rahvuse või mil egi muu iseloomuliku kohta(nagu 
Mõlema hulka peaks  kuuluma . Aluspõhi on 
suurt ja madalat veeriba, mis ulatus Baltica 
suurel alal.  
mõis) 
vanadest  kõvadest  settekivimitest  koosnev 
lääne-servast vahest kuni idaservani. Kambriumi 
 
Stratotüüp on koht, kus esimest korda 
alumine osa.  Pealiskord  on kõik, mis on tekkinud 
perioodil nt leidub Eestist ja  Moskva  aladelt 
19. 
Kuidas väljendub Eesti kivimites 
teaduslikult kirjeldati vastavat stratigraafilist 
peale kambriumi perioodi. 
samavanu setteid. 
Ordoviitsiumi-lõpu (= Hirnantia) 
üksust. Näiteks Kukruse ladet kirjeldati esimest 
Aluskord  ja pealiskord vs aluspõhi ja 
Paleobalti meri madaldus ja sügavnes 
mandrijäätumine? 
korda Kukruse mõisa lähedal. Sel e lademe 
pinnakate. (Soesoo slaididel suht alguses on 
perioodiliselt. Ordovi tsiumis olid üle Maakera 
.  
kõige tuntum settekivim on põlevkivi ehk 
see  näidatud ) 
paljud kohad vee all, nii ka Baltica. Peale 
 
kukersiit . Nimetus "kukersiit" on  tuletatud  
 
ordoviitsiumit hakkas Eesti aladelt Siluri lõpuks 
Balti paleomere veetase tõusis Hirnantia 
Kukruse mõisa nimest. 
Aga rohelises ütleb, et Eesti geoloogiline 
veepi r taanduma, taandudes Devonis Lätti ja 
jäätumise tõttu (?! jäätumisel mereveetase 
Stratotüüp (tüüpläbilõige) 
läbilõige koosneb aluskorrast ja  pealiskorrast  
Leetu (perioodilised taandumised- pealetungid 
peaks  langema ), mistõttu suurenes setete teke. 
 Nimelise stratigraafilise üksuse või tema 
ning pealiskord jaguneb veel kaheks osaks: 
olid samal ajal ka olemas). See väljendub 
Nt Porkuni lademes on näha, et on rohkem 
stratigraafilise pi ri tähistatud avamus temale kui 
aluspõhi ja pinnakate. Seega vastaks mina, et 
Eestist leitavates setetes, kus Siluri kivistisi leiab 
koralle          ???Rohelises ütleb: ( eeldusel , et 
standardile (etalonile) vi tamiseks. Stratotüüp on 
kuuluvad mõlemasse, sest aluspõhi kuulub 
hilisematel perioodidel ainult Lääne- Eestist 
Hirnantia ja Sahara jäätumine on üks ja sama) 
kivimite kindel kihiline järjestus, mida on 
pealiskorda. 
(Saaremaa peamiselt). Devonis aga ainult 
jäämasside kujunemine poolusteel vi s 
kasutatud stratigraafilise üksuse või tema pi  ride  
 
lõuna- Eestist. 
eustaatilise alanemiseni. Madalmered tõmbusi 
defineerimiseks või iseloomustamiseks.  
Aluskord- alumine, kurrutatud, kuid juba 
 
mandrilavalt tagasi ja paljud organismid 
 
aguaegkonnas täielikult jäigastunud  tard -ja 
13. 
Mida näitab aluspõhja 
hukkusid. Eesti alal tõi Sahara jäätumine kaasa 
28. 
Miks eelistatakse tänapäeva 
moondekividest koosnev osa.Tard-ja 
geoloogiline kaart?  
territooriumi lühiajalise vabanemise mere alt, 
biostratigraafias mikrofossiile? 
moondekivimite kristal ilise ehituse tõttu 
 
mil e tulemusel mõned ülemordoviitsiumi 
Mikrofossiilide eeliseks on nende suur arvukus: 
nimetatakse sageli kristalseks aluskorraks. 
Aluspõhja geoloogilisel 
lademed allusid osalisele kulutusele ja 
1 grammis sette- või kivimiproovis võib 
Pealiskord - pealmine, valdavalt rõhtsatest 
kaardil kajastatakse 
aluspõhja kivimite erivanuseliste kivimkihtide ja 
ärakandele (Pirgu ja Porkuni lade)