Pakri poolsaar (0)

Tartu ülikool
Referaat Eesti loodusgeograafias
Pakri poolsaar
Juhendaja : Arvo Järvet
Koostajad :Demis Voss,
Villu Lukk
Tartu 2003
Sissejuhatuseks
Poolsada aastat on Pakri poolsaare läänerannikul asuv Paldiski linn eestlaste kõrvus kõlanud kui terra incognita - tundmatu maa.1939. aastal sõlmitud Molotov – Ribbentropi pakti tõttu said Paldiski linn ja Pakri poolsaar kinnise ala staatuse. Eesti Vabariigile kuulub Pakri poolsaar taas 1995. aastast, kui anti üle viimane Nõukogude Liidu sõjaväeobjekt – aatomiallveelaevnike õppekeskus.
Esimesed tõendid inimasustusest pärinevad juba rauaajast.Teada on kivikirst ja tarandkalmeid Leetse ja Pakre külast. Hilisema Pakri poolsaare keskuseks kujunes Laoküla ( esmamainitud 1241. aastal). Märkimisväärne Paldiski ajaloos on see, et Peeter I otsustas Pakri poolsaarele rajada sõja – ja kaubandus - sadama ning kindluse, mis pidi algselt edu tooma sõjas Rootsiga . Projekt nägi ka veel ette poolsaare ja Väike - Pakri ühendamist muuliga.
Pakri poolsaare loodust on uuritud juba enne 1939. aastat. 1922 .aastal J.G. Granö määratles Eestis 16 veevaldkonda,millest viies oli „Hiiu – Paldiski looklaheline ja suuresaareline rannik “.Valdkond ulatub Kõpu poolsaarest Naissaareni, seda iseloomustavad suured look – ja kaarlahtede esinemine (nt. Kärdla , Keibu, Paldiski ja Lahepere laht) ning üksikud suured saared – Osmussaar ja Pakri saared. Pakri poolsaare loodust on käsitletud ka G. Vilbaste (1921,1924),A.Tammekannu (1940),V.Sirgo (1934,1935) jt. töödes.
Pärast Nõukogude vägede lahkumist avanes taas võimalus uurida Pakri poolsaare loodust. Vaatlused näitasid keskonna tugevat reostatust, mis tingis keskonnale tehtud kahjustuste hindamise ja nende likvideerimistööde kavandamise. Alates 1993. aastast on uuritud poolsaare geoloogiat, pinna - ja põhjavett, taimkatet, loomastikku ja endiste sõjaväeobjektide reostusohtlikkust. Viimasel ajal on Paldiski kujunenud tähtsaks kaubanduslinnaks, seda peamiselt transiidi valdkonnas.Arengule on kaasa aidanud sadama soodne geograafiline ja praktiline asend. Kerkima on hakanud kruntide hinnad, toimub aktiivne maa - tükkide müük välismaalastele ja Eesti eliitklassile ning seda niivõrd tormiliselt, et minnakse vastuollu nii ehitus – kui ka keskkonnaseadustega. Tulevikus võib Paldiskist kujuneda Tallinna eeslinn , sest looduskaunis ja rahulik piirkond on sobiv koht elamiseks ja vahemaa pealinnaga pole suur. Samuti on tõusvaks majandustegevuseks saanud turism .
Asend
Nii nagu heal lapsel on mitu nime, saab ka Pakri poolsaart ( varem ka Leetse poolsaare nime all) määratleda mitmeti. Üldiselt võib ju öelda, et ta asub Eesti Põhjarannikul Harju lavamaa lääneosas Paldiski ja Lahepere lahe vahel ning lõpeb Pakri (Pakerort) neemega.Teiseks saab öelda, et osa poolsaarest kuulub kindlasti Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni (Laheperest alates). Poolsaare pikkus on 12 km, laius keskmiselt 5 km ja pindala 40 km², kõrgus kuni 31 m, neeme otsas Pakri pangal 24-25 m.ü.m.
­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­ Geoloogiline ehitus
Pakri poolsaarel paljanduv paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Aluspõhja ülevaate aluseks on 1994. aastal koostatud Pakri poolsaare alus - põhjaline geoloogiline kaart 1: 50 000 ( koost . H.Stumbur, Eesti Geoloogia keskus). Lisas, joonisel 2, on välja toodud paekalda ehitus Pakri neemel.
Pealiskorra vanimaks üksuseks on vendi ladestu. Eristada on võimalik ainult ülemvendi Kotlini ladet. Uurimistel on selgeks tehtud, et ülemvendi setete paksus Pakri poolsaarel ja selle ümbruses kõigub 35 - 50 meetri vahel. Kivimiliselt on valdav liivakivi . Vendi alumine piir on maapinnast 180 kuni 205 m vahel.
Kambriumi ladestust on esindatud Dominopoli ja Lontova lademed. Esimeses ladestus paljandub Tiskre kihistu ainult Pakri neeme lähistel,selle paksus on u. 18 m.Kivimiliselt koosneb setend peeneteralisest tsementeerunud liivakivist ja rohekashallist aleuroliidist ning aleuroliitsavist. Lükati kihistu poolsaarel ei paljandu ent Põlluküla puuraugu andmetel on kihi paksus u 12 m. Lontova lademes samanimeline kihistu poolsaarel ei paljandu, küll aga mujal ümbruses on setendi paksuseks määratud 66 – 77 m. Kivimiliselt sisaldavad aleouriidikat savi ja liivakivi.
Alamordoviitsiumist on esindatud Pakerordi( tumepruun argilliit ), Varangu ( kivimites sisaldub aleuroliit ja glaukoniit. Lade esineb nii kirde – ja loodekalda paljandites ), Latropi (glaukoniitlubjakivi), Volhovi ( detriit – ja glaukoniitlubjakivi) ja Kunda (lubjakivi kukersiidiga) lademed.
Keskordoviitsiumi esindavad Aseri lade (pruuniteralised raudooiididega lubjakivid ), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni rohekashall, savikas lubjakivi), Idavere lade (detriitjas lubjakivi) ja Jõhvi lade, mille esinemine on kaheldav.
Pinnamood . Pinnakate .Arengulugu
Pakri poolsaar kerkis Läänemere vetest juba Antsülusjärve regressioonil, mille kõrgus oli 25 m. Seega langes veetase Pakri neemel sel ajal u. 16-17 m-ni ja lõunas u. 14 m-ni. Järgnenud Litoriinamere transgressiooni ajal tõusis meretase 24-25 m-ni ja suur osa poolsaarest jäi uuesti vee alla. Poolsaare keskosas tekkis loode – kagu - suunaline saar ühes seda piiravate murrutusastangutega.Litoriina- mere regressiooni ajal algas intensiivne paekalda murrutamine. Murrutusmaterjal teisaldati lainetusega piki randa kagusse või kuhjati lamedatesse ja suhteliselt laiadesse rannavallidesse. Hiljem, Limneamere ajal, sattus lainetuse mõjusfääri ka praeguse klindi alumine , terrigeenseist kivimitest koosnev osa, mille tõttu teisaldatava materjali hulgas suurenes liiva osa. Saare varjus maismaal tekkis tombulaadne setete kuhjeala, mis kiirendas saare ühinemist maismaaga ja kujundas poolsaare selle praeguse kuju.
Kvaternaarisetted katavad Pakri poolsaart peaaegu kõikjal, v.a ala poolsaare tipus , kus paas on otse maapinnal. Setete paksus on üldiselt väike(1 – 2 m). Suurem paksus on seotud Läänemere rannamoodustistega, mis sageli kulgevad rööbiti paekalda servaga. Mõnevõrra suurem on setete paksus klindiesisel tasandikul – poolsaare kirderannikul – ja ka poolsaare keskel kõige kõrgemal alal. Kvaternaarisetted on valdavalt esindatud Holotseeni Läänemere setetega. Ülem - Pleistotseeni kuuluva Järva kihistu Palivere staadiumi liustiku põhimoreen on säilinud ainult laiguti poolsaare keskosas, samuti põllküla- Kersalu vahelisel alal, väiksemate laikudena Lõunasadamast põhjas ja idas.
Läänemere setted pärinevad Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere staadiumist . Neist Antsülusjärve setted levivad poolsaare keskosas, kus need moodustavad loode – kagu – suunalise pikliku vööndi. Nii Antsülusjärve kui ka Litoriina- ja Limneamere setete levik on määratud nende absoluutkõrguse põhjal, sest mingit faunistilist ja palünoloogilist meetodit nende vanuse määramiseks ei ole.
Antsülusjärve ja Litoriinamere setete lõimises ei ole olulisi erinevusi, mõlemal juhul on valdavaks jäme kruus ja karbonaatveerised.Uhaku ja Kukruse lademe avamused haaravad enda alla suurema osa poolsaarest. Nende lademete kivimite murrutuse tulemuseks ongi suhteliselt kitsa ulatusega kruusa – veeristikulise materjali küllus meresetetes. Litoriinamere liiv levib paiguti endise Leetse mõisa ümbruses ja Kersalus. Liivafraktsioon valdab aga Limneamere setetes, mis levivad peamiselt klindiesisel tasandikul, s.o poolsaare põhja- ja kirderannikul ning ka Lõunasadama ümbruses. Liivade domineerimist Limneamere setetes võib seletada kahe asjaoluga. Esiteks, Litoriinamere regressiooni lõpul ja Limneamere ajal algas paekaldas paljanduvate ordoviitsiumi ja Kambriumi terrigeensete setete murrutamine, mis võis olla oluliseks liiva allikaks. Teiseks, see materjal teisaldati lainetustega piki randa lõunasse, poolsaart ümbritsevate lahtede pärasse või kuhjus valdavate tuulte eest rohkem kaitstud põhja- ja kirderannikul.
Teiste kvaternaarisetete tähtsus on väike. Põhja- ja kirderannikul võib kohata tuulesetteid ja poolsaarel väikeste laikudena soosetteid. Looderannikul on paiguti ka kolluviaal – ja allikasetteid (nõrglupja). Endise Nõukogude Liidu armee asukohtades ja nende ümbruses on rohkesti tehnogeenseid setteid.
Pakri poolsaar on paekalda läänepoolseim punkt Eesti maismaal. Pakri saartest läänes kaob klindiastang Läänemerre. Paekalda suurim kõrgus Pakri neemel on 24,8 m. Kagu suunas selle kõrgus järjest väheneb kuni kadumiseni pinnamoes. Paekallas ei ole igal pool ühtlaselt järsk. Neeme tipust kirdes jaguneb see kaheks, millest alumine on kujunenud ordoviitsiumi ja osalt kambriumi terrigeensetesse kivimitesse. Võimalik, et klindiesine tasandik kirderannikul võib endast kujutada aluspõhjakivimitesse moodustunud terrassi, sest need kivimid paljanduvad mitmel pool mere ääres, näiteks Leetse kohal.
Kuna kvaternaarisetete paksus on väga väike, siis tänapäeva pinnamood peegeldab üsna üksikasjalikult aluspõhjareljeefi. Viimane kujutab endast kagusse madalduvat paelava. Aluspõhjapinnamoe kõrgus väheneb 22-25 m-lt poolsaare tipust 10-12 m-ni Kersalus. Poolsaare keskel tõuseb aluspõhi 25 m-ni ü.m.p., moodustades seal loode – kagu suunas väljavenitatud kõlviku, mida kirdest ja osalt ka põhjast piirab selge astang . See on tekkinud suhteliselt pehmete Kukruse ja kõvemate Idavere lademe karbonaatkivimite kontaktil. Sellest astangust põhja poole jääb väiksem astang, mille kujunemine on seotud Lasnamäe lademe õhukesekihilise kui pehme ja Uhaku lademe kõvema ehituslubjakivi kontaktiga. Tekkeliselt on see kõlvik viimase jäätumise ajal kujunenud kaljuvoor.
Pinnamoes valdavad sellel Põhja – Eesti lavamaa kooseisu kuuluval alal Läänemere rannamoodustised . Need on esindatud rannavallidega, harvem murrustusastangutega. Viimased piiravad eelmainitud keskset aluspõhjakõlvikut. Kahjuks pole neist rannavallidest tänapäevaks peaaegu midagi säilinud. Suuremat osa neist on kasutatud ehitusmaterjalina mitmesuguste sõjaliste objektide ehitamisel . Muudest pinnavormidest väärivad tähelepanu joad. Teada on viis juga. Neist kolm, mis kõik on 2-3 m kõrgused, asuvad väikestel ojadel Kersalu küla juures. Pakri neeme tipus paikneva joa kõrgus on 5,5-5,8 m. G.Vilbaste kirjelduse järgi Paldiskis mitu juga, kus vesi langeb mitmel pool Peetri kindlust ümbritsevasse vallikraavi 4-5 m kõrguselt. Kõik need joad on veerikkad ainult kevadise ja sügisese suurvee ajal, suvel on need kuivad.
Poolsaarel on palju suuri rändrahne. Nii on Litoriinamere murrutusastangu jalamil ja aluspõhja kõviku nõlval, Leetse küla kirdeserval, kaks suurt 4-5 m kõrgust rabakivist rändrahnu ja hulk väiksemaid. Suuremaid kivikülve asub metsa all endise Ubaniidi talu varemete juures. Kivikülv koosneb 20-30 suurest kivist. Suuremate kõrgus küündib 1,5-2,0 m-ni. Kokku on poolsaarel vähemalt 14 üle kahe meetri kõrgust rändrahnu.
Kliima
Pakri poolssare kliima on sarnane Lääne – ja Loode – Eesti kliimaga . Poolsaar ja selle ümbrus on küllaltki päikesepaisteline. Päikesepaiste kestus on u. 1800 tundi, suurem on see juunis – 290 – 310 tundi. Aasta keskmine õhutemperatuur on 5 ° C, kõige soojemaks kuuks on juuli (keskm. õhu - temperatuur 16,5 °C),külmeim on jaanuaris – veebruaris (keskm. t° kuni – 5 °C). Äärmuslikud temperatuurid on mõõdetud + 33 °C ja – 34 °C. Mere soojendav mõju tuleb esile sügisel – õhutemperatuur langeb alla 5°C oktoobri lõpus ja alla 0 °C novembri lõpus. Ka soojemad ilmad saabuvad varem, kui mujal mandri sisemuses. Aasta keskmine saemete hulk on 550 – 600 mm, sellest soojaperioodile (aprill kuni oktoober) langeb 400 mm ja külmale ajale (november kuni märts) 200 mm. Enam on sademeid augustis, märtsis on neid minimaalselt. Lumikate (vähemalt pool on lumega kaetud) tekib novembri teisel poolel, püsiv lumikate tekib jaanuaris ja kaob märtsi lõpus. Paksem lumikate tekib varjatud aladel – kuni 30 cm. Aasta keskmine tuulte kiirus on 5-6 m/s.Valdavalt puhuvad lõuna-edela-suunalised tuuled.Suvel, juulis puhuvad läänetuuled,mis toovad ka sademeid.Detsembris domineerivad tuuled lõunast ja kagust. Üle 15 m/s puhuvaid tuuli on aastas 20 – 30 päeva. Seoses poolsaarel puhuvate soodsate tuultega rajatakse lähiajal Pakri tuulepark . Kavas on ehitada 8 tuulikut, mis peaksid rahuldama kuni 35 000 pere elektrivajaduse. Mujal Lääne– Eestis on elektrivõrgud ülekoormatud ja halvad energia läbilaskjad, siis Pakri poolsaarel seda muret ei ole.Esialgne tasuvusuuring näitas, et projekt tasub ennast ära kuni 10. aastaga. Maksumuseks on hinnatud umbes 360 miljonit krooni.
Veestik
Kogu Pakri poolsaare valgla pindala on 34,87 km2. Pakri poolsaar on mandrist "ära lõigatud" Pakri lahte suubuva Vasalemma jõe, Klooga järvede ja Tuulna ojaga, mis suubub Lahepere lahte. Pinnavee vooluvõrgu moodustavad lühikesed 1-2 km pikkused ja väikese valglaga (pindala 1-3 km2) ojad ja kraavid . Vetevõrgu tihedus on väike-0,2-6,0 km/km2 (Eestis keskmiselt 7,2 km/km2). Vetevõrgu väike tihedus on tingitud poosaare aluspõhja ülemist osa moodustavate karbonaat –kivimite tugevast karstumisest ja lõhestumisest. Sademeteveed infiltreeruvad seal kiiresti põhjavette. Sellele on kaasa aidanud ka inimene karjääride rajamisega, pinnakatte eemaldamisega aluspõhjalt, kaevikute ja mitmesuguste kaevete tegemisega. Kuna Pakri poolsaarel pinnakatte paksus ei ületa tavaliselt 2 m, siis pinnakattes ei ole põhjaveekihti. Pakri poolsaarel saadakse vett kolmest aluspõhjakivimites asuvast põhjaveekihist. Esiteks Ordoviitsiumi karbonaat - kivimitest e. paest (kihi paksus 7m poolsaare tipus ja kuni 25 m Põllkülas); teiseks, ordoviitsiumi – kambriumi liivakivist 50 m sügavuselt; kolmandaks, Kambriumi - Vendi põhjaveekiht, mis on maapinnalt 90-200 m sügavusel ja seda eraldab lasuvast põhjaveekihist kuni 40 m paksune sinisavikiht. Tänapäeval kasutab väiketarbija maapinnalt teise põhjaveekihi vett kuni 50 m sügavuselt ja seda eriti Kersalu ja Põllküla piirkonnas.
Taimkate
Pakri poolsaare saatus on eriline, sest traditsiooniline maakasutus katkestati siin üle poole sajandi tagasi : hävisid külad ja hooned, kadusid põllumaad. Asemele kerkisid sõjalise otstarbega ehitised.
Pakri maastikuline eripära seisneb aluspõhja reljeefist ja õhukesest pinnakattest. Aluspõhja lubjakive katavad õhukesed huumusrikkad loomullad – rendsiinad . Looduslikult kasvasid siin kunagi lootammikud ja salukuusikud. Sajandite vältel asendusid need põllu-,heina – ja karjamaadega. Kujunesid puisniidud ja looniidud . Praegu on suurimad alad looniitude all, eriti paekalda lähedal. Metsadest on levinud salu – ja loometsad, aga ka pohla – ja mustika - männikud . Loometsades kasvad palju orhideelisi – kärbesõis (Ophrys insectifera) ja balti sõrmkäpp (Daactylorhiza baltica). Loometsade omapäraks on hästi rikkalikult kasvav laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine). Pakri poolsaare neemest kuni Kersaluni saab uudistada pangametsa, kus puurindes kasvab hall lepp, maapinnal sõnajalgtaimed, sinilill, võsaülane jt.Väga liigirikkad on poolsaare sõnajalgtaimed. Nii pangaaluses metsas kui ka poolsaare siseosas loometsas esineb rohkesti habrast põisjalga (Cystoperis fragilis), müürraunjalga (Asplenium ruta-muraria; (II kategooria kaitsealune liik) ja laanesõnajalga. Soid on vähe, laiguti leidub soostunud rohumaid, mis enamasti on võsastunud. Samuti on Paldiski - Pakri, Leetse ja Põllküla pank huvitava ja liigirikka sammal - taimestikuga. 1994. aastal leti Pakri poolsaarelt 89 liiki samblaid. Võttes arvesse varasesemaid leide , on Pakri poolsaarelt tänaseks teada 107 liiki, millest 9 on Eestis haruldased. Näiteks lubi – niithammas (Didymodon tophaceus). Poolsaare haruldasemaks samblaks võiks pidada kalju – silekupart, kuna peale Pakri poolsaare on seda leitud veel vaid Väike - Pakri saarelt.
Pakri poolsaare lubjarikas pinnas, mereäärne asend ja inimtegevusest suhteliselt vähe mõjutatud loodus võimaldab mitmete haruldaste taimeliikide esinemist . Nii loodi 1998. aastal haruldaste taimede ja lindude (krüüsel) kaitseks Pakri maastikukaitseala .
Kasutatud kirjandus
H. Kink , A. Miidel 1996. Pakri poolsaar – Loodus ja inimtegevus
U.Ratas.1999. Pakri maastikukaitseala maastikud ja taimkate. – Eesti Loodus nr8, lk 323-324
H.Kink,H.Hansumäe 1999.Vesi Pakri ümber,peal ja sees. – Eesti Loodus nr 8, lk 319-320
A.Miidel 1999. Pankrannik ja joad. – Eesti Loodus nr 8, lk 320
V. Pesur 2003. http://www.epl.ee/artikkel_245221.html
P.Ernits 2003. http://www.postimees.ee/081103/esileht/siseuudised/114199.php
Joonis 2.
Paekalda ehitus Pakri neemel.
Koostanud A.Tammekann
1 – meresetted; 2 – karbonaat
kivimid; 3 – gaukoniitliiv ja glaukoniitliivakivi; 4 – liivakivi ja aleuroliit; 5 – kobe aleuroliit ja savi; 6 – diktüoneemaargilliit
7 – konglomeraat ;8 – rusukalle
Indeksid tähistavad lademeid
O1Pk – Pakerordi; O1Cr – Varangu;O1Lt – Latorpi; O1Vl – Volhovi; O1Kn –Kunda; O2As – Aseri ;O2Ls – Lasnamäe; mQ4 – kvaternaari meresetted
9