Aseri lademe leviala ulatub peaaegu üle terve Eesti terriotooriumi. Aseri lademe alumise piirina käsitletakse hästi väljakujunenud ebatasast väikeste soppidega ja enamasti pruunikaskollase impregnatsioonivööga katkestuspinda. Kõnealune piir tähistab olulist muutust kivististe koosluses. (1) Lademe paksus kõigub Põhja-Eestis 0.1- 4,2 m piires, Lõuna-Eestis aga 1,5 5,6 m piires. (1) Kivimiliselt koosneb Malla kihistik ooidlubjakivist ja merglist, Ojaküla kihistik ooidlubjakivist, Rokiskise kihistu kirjuvärvilisest ooidlubjakivist, Segerstadi kihistu punavärvilisest muguljast lubjakivist. (1) Aseri lademes võib eristada kahte litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi. Ülemise moodustab Aseri lademe Ojaküla kihistik, mis koosneb hallikast, beezika tooniga pisikristallilisest raudooididega lubjakivist. Tihedamalt on ooide kihistiku ülemises 1015 cm paksuses osas, vahetult Lasnamäe lademe all ja alumises, ca 40 cm paksuses osas.
Aseri Kivimiks on raudooide (1–2 mm rauahüdroksüüdidest kerakesed) sisaldav lubjakivi. Lademe paksus väheneb u 4 meetrilt klindi idaosas kuni 1–2 cm-ni Osmussaarel. Kunda Keerukaima ehitusega, kuigi valdavalt kuulub see Loobu kihistu hallile, rohkesti peajalgsete (nautiloidide) kivistisi sisaldavale lubjakivile. Idas on lademe ülaosas kuni 2 m paksune Napa kihistik. Klindi lääneosas on lade esindatud liiva ja kerogeeni (põlevkivi) sisaldava kuni 1,5 m paksuse liivalubjakivi lasundiga. Volhovi Glaukoniiti sisaldava lubjakiviga ja selle paksus suureneb Osmussaare 0,4–0,5 meetrilt 2,5 meetrini Narva lähistel. Toila glaukoniitlubjakivi on enamasti rohekashall, kuid klindi äärmises idaosas (Sillamäest idas) muutub see kirjuvärviliseks
· Millised on protsesside suhtelised kiirused?? 1.Kronostratigraafilised ühikud- ainsaks kriteeriumiks on aeg. Ühikute piirid isokroonsed st. Samaaegsed. Ideaalne juhus. Ladem- eooni vältel settinud; Ladekond- aegkonna vältel settinud; Ladestu- kujunenud ajastu vältel; Ladestik- kujuneb ajastiku vältel; Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel Kohaliku, lokaalse levikuga on lade, milline kujuneb ea vältel. 2.Litostratigraafilised ühikud- Kihtkond->kihistu->kihistik-> kiht. 3.Biostratigraafilised ühikud-(eraldatakse faunistiliste ja floristiliste tunuste alusel) põhiühik- TSOON. Stratigraafiline korrelatsioon- üksteisest eraldi asetsevate profiilide rööbistamine. Etalonpaljandid- stratotüübid. Uurimismeetodid: 1. bioloogilised meetodid põhinevad elusa looduse muutustel ajas 2. füüsikalised meetodid põhinevad kivimitel, mineroloogilistele, tektoonilistele 3. füüsikalis-keemilised
Leiukoht/ Lade Kihistu Kihistik Kukersiidikihtide indeksid Maardla
meetri kõrguste astangute ja paekühmude vööndi. Kesse pank(Kesselaid) on ligi 600 m pikk ja kuni 8,5 m kõrgune. Pank asub Muhu saare ja mandri vahel Kesselaiul. Kesse pank (pildi autor: Ivo Kruusamägi) 4 3.Kivimid ja kivistised Panga pangal on ulatuslikult ja illustratiivselt jälgitavad kivimite lasuvuskihid - no (alt ülespoole) Jaani lademe Mustjala, Ninase ja Paramaja kihistikud ning Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistik. Pea kõik kihid sisaldavad rohkesti käsijalgsete, trilobiitide, korallide, stromatopooride kivistisi. Kohati hakkavad silma suured kaltsiidikristallide pesad. Kivimikihte läbivad arvukad vertikaalsed lõhed, millede tõttu variseb pangalt aeg- ajalt suuri paelahmakaid. Ninase panga allosas paljanduvad Jaani lademe Mustjala kihistiku merglid ja nende peal Ninase kihistiku dolomiidistunud lainjakihilised kivististe purdosakestest koosnevad lubjakivid
a tagasi (tardunud laava uuringute alusel). Pööre ise võib samuti kesta tuhandeid aastaid. Pooluste liikumine ei ole sünkroniseeritud ning toimub erinevas tempos ja suunas. Maa magnetvälja ajalugu kajastub ookeanipõhja riftivööndites tardlaavas, kus osad basaltkivimid säilitavad tardumisel välise magnetvälja suuna. Korduvatel pooluste vahetumisel tekib miljonite aastate lõikes erisuunaliste magnetväljadega tardkivimite kihistik. Magnetvälja kaitseülesanne Päikesetuul mõjutab Maa magnetvälja. Samas Maa magnetvälja mõjul kõverdub päikesetuule osakeste liikumise trajektoor nii, et osakesed kaotavad suure osa oma energiast ja edasisel atmosfääri sisenemisel (pms pooluste lähedal) ei mõjuta elu enam laastavalt. Need osakesed tekitavad ka virmalisi. Earts`s Magnetism in HD 7:39 http://www.youtube.com/watch?v=yEYy_nVC4L0 Maa magnetvälja inimesed ei tunneta.
suhteline kiirus.1)kronostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks aeg.a)Ladem- settinud.b)Ladekond-aegkonna vältel settinud(paleossoikum,mesosoikum jne) c)Ladestu- ajastu vältel settinud(kambrium,ordoviitsium,silur,devon,perm) d)Ladestik-vana,kesk ja hiliskambrium jne. e)ladejärk-väikseim globaalne ajaüksus. f)kohaliku levikuga lade.2)Litostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) 3)Biostratigraafilised ühikud-aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. 4)Kainosoikum-65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65- 35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t
Paleontoloogiline meetod paleontoloogiline meetod lähtub organismide evolutsiooni kodumatusest. Sarnaste iseloomulike tunnuste ja omadustega kivimkihid liigestatakse stratigraafilisteks üksusteks. Ühikute süsteemid: kronostratigraafilised ühikud(ainus kriteerium on aeg, ideaalne juhus) geokronoloogilised ühikud litostratigraafilised ühikud(eraldatakse kivimite litoloogilise koostise järgi) kihtkond, kihistu, kihistik ja kiht biostratigraafilised ühikud(eraldatakse faunistiliste ja floritstiliste tunnuste alusel) biotsoon, pime ala Kronostratigraafilistel ühikutel on ka geokronoloogiline vaste: Ladem ehk eoon Ladekond ehk aegkond Ladestu ehk ajastu Ladestik ehk ajastik Lade ehk iga Alamlade ehk alamiga 5. Geokronoloogiline skaala Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab Maa 4,6 miljardi aastase ajaloo
arengu põhisündmus sel ajal? kaalium päevakivi ja plagioklass vältel moodustunud kihistikud või kihistud. Kuidas see meisse puutub? Saharas peakski valdavalt kvarts olema. 4. Nimeta subtroopilise-troopilise Kihistik peamiselt ühtlase kivimilise koostisega paleobasseini ja seal kihtide kogum, kihistu alajaotus. (see siin on moodustunud setendite tegelt täiesti õige, nii ütleb eesti õigekeelsus
See levib umbes samal alal kui Kotlini kihistu, lääne suunas aga veelgi kaugemale ning tema paksuski on Eestis aukartustäratav: 50-70 m. Sinisavi on selgelt meresavi. Koostiselt on sinisavi illiit (75-85% savifraktsioonidest)-kloriit-kaoliniit savi. Sinisavi on üldiselt peendispersne. Sinisavide hulka arvatakse harilikult ka Lükati kihistu alumine savirikas osa. Kuid põhiosa moodustab siiski sellest allapoole jääv Lontova kihistu Kestla kihistik, mis on väga ühtlane ning parimate kaevandamisomadustega meie alal. Savimineraalid moodustavad tööstuslikult kaevandavas osas u. 60-70% kogukivimist. Muret tekitab rohke püriidilisand, mis põhjustab lahustuvate soolade valgeid kirmeid põletatud toodetel ja ühtlasi nende vastupidavust ilmale. Koostisest tingituna on sinisavi kergsulav (1200-1290ºC) ning suhteliselt kitsa paakumisintervalliga (60-120ºC). Sobib lihtsamate savitoodete valmistamiseks: telliste
vaalalised, delfiinid, närilised. Viimane suur merepealetung. b)Neogeen, N 35,5-1,75miljonit aastat tagasi loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale. Olid karud, koerad, lambad, kaelkirjakud. Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar, Q viimased 2miljonit aastat - kujunes välja inimene. 19. Litostratigraafilised ühikud. Kriteeriumiks on kivim(kihtkond, kihistu, kihistik, kiht). 20. Biostratigraafilised ühikud. Aluseks on tsoon. Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. *Makrofossiilid...nähtavad silmaga *Ihnofossiilid...organismide liikumise jäljed *Mikrofossiilid...nähtavad mikroskoobiga *Kemofossiilid...elutegevuse keemilised jäljed 21. Mõhn. Ehk siis Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm. 22. Alluviaalsed setted
a)Paleogeen-E,65-35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelkirjakud.Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene *Litostratigraafilised ühikud Kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) *Biostratigraafilised ühikud Aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine.* Makrofossiilid ... nähtavad silmaga*Mikrofossiilid ... nähtavad mikroskoobiga*Ihnofossiilid ... organismide liikumise jäljed *Kemofossiilid ... elutegevuse keemilised jäljed *Mõhn Ehk siis Igikelts kui jää taandub,jäävad maha jäänukmäed,millest settib välja settekühm *Alluvhjuiaalsed setted Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel.
Jäävaheaeg jääaegade vaheline soe aeg. Jääpaisjärv järv, mille liustik on paisutanud oma serva ja maapinnal oleva takistuse vahele. Kaljuvoor mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm. Karjäär ehk avakaevandus maavara pealmaakaevandamise koht. Kerogeen kivistunud orgaaniline aine. 21 Kihistik kihistu alajaotus. Kihistu enam-vähem ühtlase koostisega kivimikeha, mille nimetus on tuletatud kohanimest, kus kihistu on esindatud oma tüüpilisel kujul. Klindilaht klindiplatoosse või terrassi lahekujuliselt lõikunud nõgu. Klindineemik klindiplatoosse neemena eenduv osa. Klindiorg klindiplatoosse või terrassi lõikunud org. Klindiplatoo klindiastangu pealne aluspõhjaline platoo. Klindipoolsaar poolsaare kujuliselt klindiplatoosse eenduv osa.
● Kemofossiilid-elutegevuse keemilised jäljed 25. Mõhn on mandrijää sulavee poolt tekitatud positiivne pinnavorm, mis koosneb peamiselt liivast ja kruusast, harvem veeristest või munakatest. Rühm mõhnasid moodustab mõhnastiku. Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm 26. Litograafilised ühikud Eraldatakse kivimite litoloogilise (teke, mineraalid jne) koostise järgi. Ühikute süsteem: kihtkond, kihistu, kihistik, kiht 27. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused Puurimine. Rekord on 19 272 400m. Põhjused, miks sügavamale ei suudeta puurida on sellest, et vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval on 200ºC ning nii kuumas on gaasid ja vedelikud ning seetõttu lendab puur õhku. Praegu on normaalne sügavus 10 km, üle selle on haruldane. Maapeal muutub kättesaadud materjali struktuur.
annaabi.ee 
