Bioloogia. Loeng 1 (0)

Bioloogia TÜNK MV
Bioloogia uurimisvaldkond
Elusorganismide rühmad:
*Taimed
*Loomad
*Seened ja samblikud
* bakterid ja protistid
TAIMERIIK
ÕISTAIMED
(21 000 liiki)
PALJASSEEMNE-
Taimed (640 liiki)
SÕNAJALG- taimed (10 000 li)
SAMMAL- taimed (23 000)
VETIKAD
Lehtpuud
Põõsad
Puhmastaimed
Lilled
Rohttaimed
Eesti okaspuud (4):
Külmataluvad okaspuud (seedermännid, ebatsuugad, lehised)
Heitlehelised (lehis)
Soojalembelised (küpressid)
Troopilised okaspuud ( araukaaria )
Sõnajalad
Osjad
Kollad
Rohe-
Pruun-
Puna-
Sini-
(Plankton)
Turbasamblad , palu-, karu-, laanik , metsakäharik, tüvik-,
Juur , leht, vars , õis, vili, seeme ; Tolmlemine ja viljastumine ; üheaastased, kaheaastased ja püsikud
Okkad, igihaljad , käbid ja seemned; ühe- ja kahekojalised taimed
Eelleht , suguta põlvkond, eospesad, vegetatiivne paljunemine
Eelniit, risoid, rakis, eosed
Rootsuta taimed; tallus , veeõitseng
Maakera taimeriigi areng
LOOMARIIK
SELGOOGSED (hõimkond)
SELGOOTUD (hõimkond)
Imetajad (klass) (~4000 liiki, Eestis 65 liiki)
Seltsid (sõralised, kabjalised, kiskjalised, närilised, loivalised,...., esikloomad)
Sugukonnad ( koerlased , kaslased, karulased,...)
Perekonnad (kass, hunt,...) LIIGID
Putukalaadsed (klass) ( ~1 000 000)
( mardikad, liblikad , kiililised, sihktiivalised , kahetiivalised, tiivutud)
Ämblikulaadsed
(pärisämblikud, puugid, lestad , skorpionid,...)
Kalad (~20 000 liiki, Eestis 75 liiki)
Seltsid (lõhelised,...), Sugukond (lõhelased), Perekond (lõhed), Liigid ( kõhed, forellid ,...)
Vähilaadsed
(vähid, krabid , maismaavähid, mikroskoopilised kirpvähid,...)
Linnud (~8600 liiki, Eestis 340 liiki)
Seltsid (värvulised,...), Sugukond ( vareslased ,...), Perekond (vares,...), Liigid (ronk, künnivares, hallvares,...)
Limused (~130 000 liiki)
(teod, karbid , peajalgsed)
Ussid (33 800 liiki)
(väheharjasussid, hulkharjasussid, ümarussid, paelussid, imiussid )
Roomajad (reptiilid) (~6000 liiki, Eestis 5 liiki)
Seltsid (kilpkonnalised, soomuselised), Sugukond (sisaliklased, rästiklased,..), Perekond (sisalikud), Liigid ( arusisalik , kivisisalik)
Hulkraksed ainuõõssed (7 700 liiki)
(käsnad, hüdraloomad, karikloomad, õisloomad)
Kahepaiksed (amfiibid) (2100 liiki, E. 7-8 liiki)
Seltsid (päriskonnad, sabakonnad, siugkonnad,), Sugukonnad (kärnkonlased,..), Perekond (kärnkonn,..), Liigid ( harilik kärnkonn, kõre,...)
Ainuraksed (~39 000 liiki)
( viburloomad, kulendloomad, ripsloomad, eosloomad)
LOOMADE ORGANID ja organsüsteemid
selgrootud
selgroogsed
Katteelundid
Limane nahk, lihased, lubikoda , kitiinkoorik,...
Soomused , sarvsoomused, nahk, suled, karvad ,
Tugi- ja liikumiselundid
Lihased, lubikoda, kitiin-koorik, jalad, karvakesed (harjased), kombitsad ,...
Luustik (selgroog, kolju , jäsemeluud), uimed, tiivad, lestad,...
Hingamiselundid
Lõpused, nahk, limane nahk, raamatkopsud, trahheed
Kopsud , õhukotid
Süda ja vereringeelundid
Süda, lahtine vereringe
Süda (2-osaline, 3-osal, 4-osal.)
Suur- ja väike vereringe
Närvisüsteem
Närvitängud, närvikett
Seljaaju ja Peaaju (....5), närviniidid
Meeleelundid
Silmad, nahk, tundlad , kombitsad,
Silmad, kõrvad, haistmis-, maitsmis-, kompimisorganid, tasakaalumeel; maitsepungad, komperetseptorid, küljejoon, nahk
Paljunemisoranid
SEENED ( 50 000 liiki)

KÜBARSEENED
*mükoriisa ( seeneniidistik koos taimejuurtega)
*sümbioos taimede juurtega
( osa taimi ilma seenjuureta elada ei saagi: kanarbik,käpalised,...)
*seeneniidid ja ”nõiaringid”
*Söögiseened ja mürgised seened
Väga head ja head, kupatada pole vaja
Väheväärtuslikud, süüakse kupatamata
Head,
kergelt kupatada
Head,
leotada ja tugevalt kupatada
Väga mürgised (surmavalt mürgised)

TORIKULISED (PUUSEENED) (трутовики)

ühist:* * *

eripära

näiteid
kasvukoht
tähtsus
näited
Elavad eluspuudel
tuletael , ebatuletael
Elavad surnud puutüvedel
Seintel , palkidel, põrandalaudadel
majavamm
kasekäsn

tähtsus ja kasutamine
*
*
*

Väikeseened
elupaik (kasvukoht)
Tähtsus ja kasutamine
PÄRMISEENED
HALLITUSSEENED
NUTTHALLITUS
ROHEHALLITUS
PARASIITSEENED
ROOSTESEENED
NÕGISEENED
JAHUKASTESEENED
KARTULI-LEHEMÄDANIK
Kõrreliste vartel, taimevartel
Kõrreliste teristel
Viljadel ( marjadel) ja lehtedel
Kartulil , tomatil
EPIDERMOFÜÜDID
( seenhaigused )
Inimese nahal, küüntel
nakkavad;
LAGUNDAJAD
PIGILAIKSEENED
Vahtra, lepa lehtedel
LIMASEENED
(~400 liiki)
TEESEEN
c) Samblikud (~13 600 liiki)
*poolseened-poolvetikad
KARL LINNÈ (E) ( Carolus Linnaeus)
(Rootsi loodusteadlane ja arst , eluaastad 1707- 1778)
* 1726 -1727.a. – K.L. I botaaniline töö Botaanika algetest : sisaldab taimede süsteemi illustreerivaid jooniseid, õie ehituse skeeme
I I töö “ Sissejuhatus taimede kihlumisse”: taimede seksuaalelust (õite tolmukate , emakate tähtsus ja ülesanne) ( trükiti Uppsalas alles 1908.a.)
* 1732 .a. – Ekspeditsioon Lapimaale – “ Lühike Lapimaa floora”
* 1733 .a. – “Õpetus botaaniliste nimetuste harmoonilisusest” –
Töötas välja looduse süstematiseerimise süsteemi ( taime-ja loomliigid, klassid, perekonnad….), jagas taimed rühmadesse suguorganite (õie kuju ja ehituse) järgi;
( praeguseks muudetud perekonna-, klassi- ja seltsi nimesid , samaks on jäänud vaid 1/10 K.L. poolt kasutuselevõetud nimedest , n. Homo Sapiens , Linné pandud ladinakeelsetele liiginimedele on ka tänapäeval lõppu lisatud L.´ )