Bioloogia. Loeng 1 (0)

Bioloogia TÜNK MV
Bioloogia uurimisvaldkond
Elusorganismide rühmad:
*Taimed
*Loomad
*Seened ja samblikud
* bakterid ja protistid
TAIMERIIK
ÕISTAIMED
(21 000 liiki)
PALJASSEEMNE-
Taimed (640 liiki)
SÕNAJALG- taimed (10 000 li)
SAMMAL- taimed (23 000)
VETIKAD
Lehtpuud
Põõsad
Puhmastaimed
Lilled
Rohttaimed
Eesti okaspuud (4):
Külmataluvad okaspuud (seedermännid, ebatsuugad, lehised)
Heitlehelised (lehis)
Soojalembelised (küpressid)
Troopilised okaspuud ( araukaaria )
Sõnajalad
Osjad
Kollad
Rohe-
Pruun-
Puna-
Sini-
(Plankton)
Turbasamblad , palu-, karu-, laanik , metsakäharik, tüvik-,
Juur , leht, vars , õis, vili, seeme ; Tolmlemine ja viljastumine ; üheaastased, kaheaastased ja püsikud
Okkad, igihaljad , käbid ja seemned; ühe- ja kahekojalised taimed
Eelleht , suguta põlvkond, eospesad, vegetatiivne paljunemine
Eelniit, risoid, rakis, eosed
Rootsuta taimed; tallus , veeõitseng
Maakera taimeriigi areng
LOOMARIIK
SELGOOGSED (hõimkond)
SELGOOTUD (hõimkond)
Imetajad (klass) (~4000 liiki, Eestis 65 liiki)
Seltsid (sõralised, kabjalised, kiskjalised, närilised, loivalised,...., esikloomad)
Sugukonnad ( koerlased , kaslased, karulased,...)
Perekonnad (kass, hunt,...) LIIGID
Putukalaadsed (klass) ( ~1 000 000)
( mardikad, liblikad , kiililised, sihktiivalised , kahetiivalised, tiivutud)
Ämblikulaadsed
(pärisämblikud, puugid, lestad , skorpionid,...)
Kalad (~20 000 liiki, Eestis 75 liiki)
Seltsid (lõhelised,...), Sugukond (lõhelased), Perekond (lõhed), Liigid ( kõhed, forellid ,...)
Vähilaadsed
(vähid, krabid , maismaavähid, mikroskoopilised kirpvähid,...)
Linnud (~8600 liiki, Eestis 340 liiki)
Seltsid (värvulised,...), Sugukond ( vareslased ,...), Perekond (vares,...), Liigid (ronk, künnivares, hallvares,...)
Limused (~130 000 liiki)
(teod, karbid , peajalgsed)
Ussid (33 800 liiki)
(väheharjasussid, hulkharjasussid, ümarussid, paelussid, imiussid )
Roomajad (reptiilid) (~6000 liiki, Eestis 5 liiki)
Seltsid (kilpkonnalised, soomuselised), Sugukond (sisaliklased, rästiklased,..), Perekond (sisalikud), Liigid ( arusisalik , kivisisalik)
Hulkraksed ainuõõssed (7 700 liiki)
(käsnad, hüdraloomad, karikloomad, õisloomad)
Kahepaiksed (amfiibid) (2100 liiki, E. 7-8 liiki)
Seltsid (päriskonnad, sabakonnad, siugkonnad,), Sugukonnad (kärnkonlased,..), Perekond (kärnkonn,..), Liigid ( harilik kärnkonn, kõre,...)
Ainuraksed (~39 000 liiki)
( viburloomad, kulendloomad, ripsloomad, eosloomad)
LOOMADE ORGANID ja organsüsteemid
selgrootud
selgroogsed
Katteelundid
Limane nahk, lihased, lubikoda , kitiinkoorik,...
Soomused , sarvsoomused, nahk, suled, karvad ,
Tugi- ja liikumiselundid
Lihased, lubikoda, kitiin-koorik, jalad, karvakesed (harjased), kombitsad ,...
Luustik (selgroog, kolju , jäsemeluud), uimed, tiivad, lestad,...
Hingamiselundid
Lõpused, nahk, limane nahk, raamatkopsud, trahheed
Kopsud , õhukotid
Süda ja vereringeelundid
Süda, lahtine vereringe
Süda (2-osaline, 3-osal, 4-osal.)
Suur- ja väike vereringe
Närvisüsteem
Närvitängud, närvikett
Seljaaju ja Peaaju (....5), närviniidid
Meeleelundid
Silmad, nahk, tundlad , kombitsad,
Silmad, kõrvad, haistmis-, maitsmis-, kompimisorganid, tasakaalumeel; maitsepungad, komperetseptorid, küljejoon, nahk
Paljunemisoranid
SEENED ( 50 000 liiki)

KÜBARSEENED
*mükoriisa ( seeneniidistik koos taimejuurtega)
*sümbioos taimede juurtega
( osa taimi ilma seenjuureta elada ei saagi: kanarbik,käpalised,...)
*seeneniidid ja ”nõiaringid”
*Söögiseened ja mürgised seened
Väga head ja head, kupatada pole vaja
Väheväärtuslikud, süüakse kupatamata
Head,
kergelt kupatada
Head,
leotada ja tugevalt kupatada
Väga mürgised (surmavalt mürgised)

TORIKULISED (PUUSEENED) (трутовики)

ühist:* * *

eripära

näiteid
kasvukoht
tähtsus
näited
Elavad eluspuudel
tuletael , ebatuletael
Elavad surnud puutüvedel
Seintel , palkidel, põrandalaudadel
majavamm
kasekäsn

tähtsus ja kasutamine
*
*
*

Väikeseened
elupaik (kasvukoht)
Tähtsus ja kasutamine
PÄRMISEENED
HALLITUSSEENED
NUTTHALLITUS
ROHEHALLITUS
PARASIITSEENED
ROOSTESEENED
NÕGISEENED
JAHUKASTESEENED
KARTULI-LEHEMÄDANIK
Kõrreliste vartel, taimevartel
Kõrreliste teristel
Viljadel ( marjadel) ja lehtedel
Kartulil , tomatil
EPIDERMOFÜÜDID
( seenhaigused )
Inimese nahal, küüntel
nakkavad;
LAGUNDAJAD
PIGILAIKSEENED
Vahtra, lepa lehtedel
LIMASEENED
(~400 liiki)
TEESEEN
c) Samblikud (~13 600 liiki)
*poolseened-poolvetikad
KARL LINNÈ (E) ( Carolus Linnaeus)
(Rootsi loodusteadlane ja arst , eluaastad 1707- 1778)
* 1726 -1727.a. – K.L. I botaaniline töö Botaanika algetest : sisaldab taimede süsteemi illustreerivaid jooniseid, õie ehituse skeeme
I I töö “ Sissejuhatus taimede kihlumisse”: taimede seksuaalelust (õite tolmukate , emakate tähtsus ja ülesanne) ( trükiti Uppsalas alles 1908.a.)
* 1732 .a. – Ekspeditsioon Lapimaale – “ Lühike Lapimaa floora”
* 1733 .a. – “Õpetus botaaniliste nimetuste harmoonilisusest” –
Töötas välja looduse süstematiseerimise süsteemi ( taime-ja loomliigid, klassid, perekonnad….), jagas taimed rühmadesse suguorganite (õie kuju ja ehituse) järgi;
( praeguseks muudetud perekonna-, klassi- ja seltsi nimesid , samaks on jäänud vaid 1/10 K.L. poolt kasutuselevõetud nimedest , n. Homo Sapiens , Linné pandud ladinakeelsetele liiginimedele on ka tänapäeval lõppu lisatud L.´ )
Kujundas arusaama taime- ja loomaliigi ühtsusest ja arengust.
*1734.a. – Rootsi taime- ja loomaliikide süsteem täiendatud, lisandus ka
mineraalide kollektsioon ja nimetused;
Võttis kasutusele taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused
*1758.a. ilmus “Looduse süsteem”(“ Systema naturae ”) X väljaanne
(1384 lk teksti)
*1788- 1793.a. – ilmus XIII köidet ladinakeelseid seletusi ja tõlked mitmetesse Euroopa keeltesse.
Tööde vapililleks ja Karl Linnee lemmiklilleks HARAKKULJUS ( Linnaea borealis ) (algselt Põhjamaa kelluke (Campanelu borealis), praegu Rootsi rahvuslill .
______________________________________________
*K. Linne pani paika temperatuuriskaala, tänapäeval on kasutusel ümberpööratud variant - Celsiuse skaala. Rootsi füüsik Anders Celsius määratles 1742. a. Tempe-ratuuriskaala selliselt : vee keemistemperatuur 0° ja jää sulamistemperatuur 100°.
 * Linne klassifitseerib ka haigusi (Genera morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda. F. Boissier de Sauvages de la Croix aga (Nosologica medica, 1768) jagab haigused kümnesse klassi, 295 perekonda ning 2400 liiki.
* Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst.
Suure teadlase mälestuseks ehib K.Linné portree 1986.a. välja antud Rootsi 100- kroonist paberraha.
Harakkuljus ehk harilik harakkuljus (Linnaea borealis) on kuslapuuliste sugukonda kuuluv õistaim, perekonna harakkuljus (Linnaea) ainuliik.Harakkuljus on igihaljas poolpõõsas. Taime vars on peen, läbimõõt umbes 1 millimeeter. Harakkuljuse varred kasvavad enamasti 20–40 cm pikkuseks , harva ka kuni meetriseks. On levinud Euroopa, Aasia ja Põhja- Ameerika põhjaosa okas- ja segametsades. Harakkuljus on tuntud eelkõige rootsi loodusteadlase Karl von Linné lemmiklillena ja tema vapilillena, mida Linné on kasutanud mitmete oma tööde kaanel. K.L. nimetas selle alguses Põhjamaiseks kellukaks (Campanelu borealis), harakkuljus on Rootsi rahvuslill.
K. Linné töödel on tähtis roll bioloogiateaduse arendamisel. Nimeta 2 tähtsamat:
*
*
Narva Muuseumi Linné aed – rajatud 2009.a. kevadsuvel
NARVA KINDLUSE LINNÉ AED teeb kummarduse Linné taksonoomiale
– aias on kasutatud pea ainult Linné poolt nimetatud ja kirjeldatud taimi.
Kindluste juures kasvatatavad taimed on grupeeritud rühmadesse: Roosiline puhkehoov ( ilutaimed ), Loodusehoov ( ilu- ja ravimtaimed ), Rändav ürdiaed (maitse- ja ravimtaimed) ja Köögitaimede (söögiks) hoov.
Millised ravimtaimed on fotodel ?
A
B
C
D
Milliseid taimi tunned ära Linné aia peenardelt?
Eesti taimkatte kujunemine

periglatsiaalne taimkate (13 500- 10 000 a.tagasi) (jahe ja niiske kliima)
*Rohttaimed: pujud, maltsad, lõikeheinad, kõrrelised,...
*Põõsad: paju, astelpaju, lepad,...
*Tundrataimed: vaevakask , rabamurakas, kivirikud , ubaleht,...
* Soostumine : soosamblad jt. sootaimed
*Puud ja metsastumine kask , kuusk , mänd,...
*Siseveetaimed: kuuskhein, jõgitakjas, vesikupp
* Puistu muutumine: kuusk, mänd, kask, kadakas, haab

Varaholotseeni taimkate (10 000- 9000 a. tagasi) (kliima kuivem ja soojem)
*Puistu muutumine: kask, mänd, haab, saar, jalakas ,...
*Veetaimed: vesikupud, vesiroosid,...
* sood (turbasamblad, hundinuiad,...) ja lammid ( lepp , künnapuu,...)
* lubjalembesed taimed: leesikas , lõikeheinad,...
*metsamarjad: pohl, mustikas ,...
*samblikud

Keskholotseeni taimkate ( 8000 - 2500a. tagasi) (kliima niiskem ja soojem )
*rabade kujunemine
*puistu muutumine: lepp, kuusk, mänd, tamm, jalakas, pöök, vaher , pärn,
*niitude kujunemine (looalad, rannaniidud, liivikud, metsade asemele)

Hilisholotseeni periood (algas 2500 a. tagasi) ( kliima jahedam ja niiskem)
*rabade laienemine ja rabamännikud, sookased
*puistu muutumine: kuuskikud, lepikud, männikud, kaasikud , haavikud
*põõsastike ja võsastike kujunemine
*niitude laienemine ( soo- ja lammi -, loo-, rannaniidud ja liivikud)

Inimtegevuse mõju (~10 000 aastat)
*korilus (kalapüük ja jahindus )
*veeäärsete alade asustamine
*alepõllundus ja karjakasvatus ( ~4400- 2600 a. tagasi)
*niitude teke ja arenemine (90% metsa all, 10% niitude all)
*asustuse laienemine, sisealade asustamine
*põlispõllud ja väetamine ( ~2500 a tag., Rebalas isegi ~5000 a. tag.)
*niitude laienemine ja tuule tegevus ( luited , erosioon ) ( 900-800 a tagasi)
*Lõuna- Eesti kõrgustike erosioon (vesi), veekogude eutrofeerumine ( väetised)
*karjatamine ja niitmine (looalad ja rannaniidud)
*metsade vähenemine ( 90% – 60%– 1887.a. 24%) ( põllud ja tarbepuit)
*mõisate tekkimine ja arenemine ( +kloostrid) ( alates 13. saj.) ( hooned, aiad, pargid, veekogud)
* soode kuivendamine ( karjamaade ja põldude laiendamine)
*teedevõrgu rajamine (hobuseteed, rongiliiklus 1870.a., autoliiklus 1920.a.)
*asulate ja linnade laienemine
*tehaste rajamine ( tooraine, vesi, energiaallikad , maa) ( klaas, riie, paber)
*tallamine, ületallamine ja muldade kurnamine
*maapinna, õhu ja vee saatamine
*niitude kulu põletamine; metsade istutamine
*taimede naturaliseerimine ja introdutseerimine (võõrliigid, kultuurliigid)
*maavarade kaevandamine ja keskkonna saastamine (~20 sajandil)

Eesti fauna kujunemine
*sõltub kliimast ja taimestikust
* avatus ja sisseränne lõunast ja idast 13 000 aasta jooksul
*mereelustiku kujunemine ja muutumine
*seotud inimtegevusega: maastike kasutamine ja ümberkujunadmine
*karjakasvatus, kalapüük ja jahindus
*introdutseeritud ja metsistunud loomaliigid
Eestis on paljud taime- ja loomaliigid oma levikuala piiril.
Liigirikkuse võrdlus mõningates looduslikes vööndites ja riikides:
( põhjast lõunasse liikudes)
Piirkond
Looduslik vöönd
Taimeliike
Kasvab
vaid selles piirkonnas
Imetajaid
Elab
vaid selles piirkonnas
Soome
Tundra , okasmetsad
1040
0
60
0
Eesti
segametsad
1450
2
65
0
Filipiinid
mussonmetsad,
lähisekvat.mets
8000
40
166
90
Equador
Ekvator. vihmamets
20 000
4000
271
21
Madagaskar
Ekv.vihmamets, savann , mst
10 000
5000
105
67
Organismide tunnused, seosed, kooslused
* Produtsendid e.Tootjad -
* Konsumendid e. Tarbijad -
( primaarsed ( esmased),
sekundaarsed ( teisejärgulised)
ja tertsiaarsed (lõppastme) konsumendid
*Redutsendid e. Lagundajad
Taimede ja loomade kohanemine elukeskkonnaga
*Taimede kohanemine elukeskkonnaga
õie, lehe, varre kuju, suurus, värvus, kuju
*Loomade kohanemine elukeskkonnaga
kõrvad, jalad, karvad, kaitsevärvus; linnu noka ja jalgade kuju; veeimetajate iseärasused; talveuni ja talveuinak, suveuni; lindude ränded; Mimikri
RELIKTID
ENDEEMID ja NEOENDEEMID
Organismide kooseluvormid
olemus
näide
*OLELUSVÕITLUS
*Looduslik valik
* KONKURENTS
( liigisisene , liikidevaheline)
* KISKLUS
*Herbivoorid ( taimtoidulised )
*Koloonia ja linnulaat
Mikroorganismid
Loomad, linnud
*SÜMBIOOS
Taimeriigis
loomariigis
* Parasitism ja parasiidid
*Epifüüdid
TOIDUAHELAD (TOITUMISAHEL) ja TOITUMISVÕRGUSTIK TOITUMISPÜRAMIID
Toiduahel ALGAB ALATI ......................... ja lõpeb ............................, ................................... või ........................................
TOITUMISPÜRAMIID näitab paremini
*toidukoguse muutumist
*lõpplüli, tipporganismi sõltuvust ahela alguslülidega
*mürkide liikumist ja konsentreerumist toiduahela tipu suunas
*Täienda poolikuid toitumispüramiide
*Selleks et saaks elada üks hüljes ei piisa ..............................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
*Mis juhtub, kui ...püramiidist välja tõmmata üks keskmine „ sahtel “?
*Mis juhtub, kui põletame niidul kevadel kogu heina?
*Mis juhtub, kui merre satub õlireostus?
*Mis juhtub, kui merest välja püüda liiga palju kalu?
*Ühel suvel oli väga palju lepatriinusid ja nad ründasid ja isegi hammustasid inimesi. Mis võis olla juhtunud?
*Meenuta E.Raua raamatu „Naksitrallid“ tegevust, kus rikuti looduse tasakaalu, mis siis juhtus? Miks?
17