Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria loodus- ja keskkonnakaitse - 14 õppematerjali

Loodus >> Loodus- ja keskkonnakaitse
0
jpg

Loodus- ja keskkonnakaitse

...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Keskkool
3 allalaadimist
0
jpg

Loodus- ja keskkonnakaitse KT

...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Keskkool
2 allalaadimist
3
doc

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE

ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari ala Eesti...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
19 allalaadimist
9
doc

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur

KESKKONNA- MINISTER 1 SISEAUDITI KANTSLER MINISTRI OSAKOND 7 2 NÕUNIKUD 5 AVALIKE SUHETE OSAKOND 4 MINISTEERIUMI NÕUNIKUD 6 RAHANDUSOSAKOND 4 ÕIGUSOSAKOND 4...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
20 allalaadimist
13
doc

Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot

Tartu Ülikool LOTE Sunda piirkonna bioloogilie mitmekesisuse hotspot Referaat Koostajad: X, Y, Z Õppejõud: ÕÕÕ Tartu 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus........................................................................3 Osalus rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonides................................... 3 Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
16 allalaadimist
17
doc

Bioloogia. Loeng 1

Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad,...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
13 allalaadimist
15
pptx

Natura 2000

Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
24 allalaadimist
2
doc

Berni konventsioon

Ülevaates peavad kindlasti olema: 1. Mille kohta konventsioon käib? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Lichtenstein, Leedu, Malta, Moldova, Monaco, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Senegal, Hispaania, Rootsi, Sveits, Tuneesia, Türgi,...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
23 allalaadimist
2
doc

Hoiumets, hoiualade eesmärk

Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks (3p)? a. Hundilundi hoiuala Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse ­ niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaits...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
17 allalaadimist
1
doc

Looduskaitseseaduse 6. ptk kokkuvõte

Ranna ja kalda kaitse eesmärk on looduse kaitsmine ja kahjuliku inimmõju vähendamine. § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused · Piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd · Kõrgveepiir on rannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. § 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; · tiheasustusalal 50 meetrit § 39. Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses § 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähen...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
21 allalaadimist
2
doc

Ülesanne 3 (küsimused, vastused)

Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala ­ Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala ­ Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.8) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
35 allalaadimist
13
doc

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kokku kõr...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
68 allalaadimist
1
rtf

Esimest korda matkale minnes

ESIMEST KORDA MATKALE MINNES Inimesi on alati huvitanud ümbritsev loodus - metsad ja mäed, sood ja rabad, vee kukkumine kõrgetelt kaljudelt, taimed ja loomad, rahvad ja inimeste elu-olu, mitmesugused huviväärtused, kultuuriloolised paigad jm. Kui Vaivaras käidud ja muudki lähemad paigad nähtud ning vajalikud kogemused olemas, võetakse ette rännuteed Põhjamaadesse, Karpaatidesse, Pariisi, Alpidesse jm. Kui tahtmist ja võimalusi jätkub, ootavad järge juba teised mandrid. Iga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks kasulik arvestada mõningaid lihtsamaid soovitusi. 1. Alustagem mõõdukalt. Põhimõte on - lihtsamalt keerukamale. 2. Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe, aga ka jalgratas, süst või suusad on igati sobivad vahendid. 3. Kui lähed, kutsu sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam. 4. Alusta ühepäevastest matkadest. Edasi võivad tulla nädalavahetuse p...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
11 allalaadimist
7
doc

Kuklased

Sissejuhatus Sipelgad on väga laia levikuga putukarühm, mis paljudes regioonides osutub erinevate koosluste üheks domineerivaks liigiks. Optimaalsetes tingimustes võib mõningate siipelgaliikide biomass ületada teiste loomarühmade oma. Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad föderatsioone ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg. Mitmetes Eesti suuremates metsakuklaseasurkondades võib sipelgate suurim biomass ulatuda aga isegi 300 kg/ha s.o. 1500-3000 is/m2. Siin pole arvestatud haudme (munad, vastsed, nukud) olemasolu pesas, mis annab suvel olulise biomassi lisa. Sellist sipelgate hulka p...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
17 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun