Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia. Loeng 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bioloogia, ussid, juur, kuusk, sugukond, vares, borealis, kask, mänd, puistu, samblikud, okaspuud, vähid, vereringe, mürgised, lepa, linne, ravimtaimed, hoov, taimkate, kohanemine, toitumispüramiid, toiduahel, vetikad, põõsad, rohttaimed, turbasamblad, vars, taimeriigi, hõimkond, lestad, linnud, kärnkonn, organid, limane, soomused, lubikodaHorisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (võrahorisont, võraalune tüvehorisont, põõsa-võrahorisont, puhma-rohuhorisont, pinnahorisont, mullahorisondid). Boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras). Liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). Katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil
Günodiöötsia (Selle puhul koosneb populatsioon kahest erinevast seksuaalvormist – hermafrodiitste õitega ja emasõitega taimedest. ) Günodiöötsilistel liikidel on emasisendid sageli “edukamad vanemad” kui hermafrodiidid - toodavad rohkem ja/või paremaid seemneid. 9. Hierarhiline süsteem, binaarne nomenklatuur Hierarhiline süsteem ja binaarne nomenklatuur Iga liik kuulub ainult ühte perekonda Iga perekond ainult ühte sugukonda Iga sugukond ainult ühte seltsi jne Binaarne ehk binominaalne nomenklatuur on liigi nimetamine kahe sõnaga Teaduslik ladinakeelne liiginimetus on binaarne, s.t. koosneb kahest sõnast: perekonna nimest ja liigiepiteedist. Nimetuse esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub ja epiteet ütleb, millise liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Perekonna nimi ladina keeles alati suure tähega
· Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) · Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad · Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) · Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) · Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas ühe varre otsas palju erinevaid õisi (ül vas), kännas lihtõisikute varred võivad olla erineva pikkusega, kuid moodustavad ühe tasapinna (ül kesk), korvõisik (ül par), liitsarikas lihtsarikate koondumine (all vas), pööris (all kesk), keeris (all par).
liigirikkad, taimekooslusi 4. Natura 2000 süsteemis 6210 – pool-looduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (olulised käpaliste kasvukohad) 3) pärisaruniitude tüübirühm tekkinud salu- ja laanemetsadest - sekundaarsed mullad karbonaadirikkad jagatakse kuivadeks ja niisketeks lagedad või enamasti puisniidud Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !) puude liituvus alla 0,3 peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas väga liigirikkad – ca 600 liiki soontaimi 56 kaitsealust soontaimeliiki 76 liiki 1m² - suur väikeseskaaline liigirikkus 12 taimekooslust mikromaastike vaheldumine
Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti – nt värvilised) Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad Diöötsiline e kahekojaline taim – emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas – ühe varre otsas palju erinevaid õisi (ül vas), kännas – lihtõisikute varred võivad olla erineva pikkusega, kuid moodustavad ühe tasapinna (ül kesk), korvõisik (ül par), liitsarikas – lihtsarikate koondumine (all vas), pööris (all kesk), keeris (all par). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad
Suurbritannia(12%) Makedoonia(12%) Metsa ajalugu eestis: 4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus 13.saj – 60% 17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine 1900. A – 14% 20.saj – X – metsade pindala suurendamine 20.saj lõpp – 47% Eesti metsade üldiseloomustus: • kuluvad segametsade vööndi • valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi • tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) • u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe • keskmine vanus 56 a. 2. Eesti metsavarud. (Test 3 küsimused) a) Eesti metsavaesem maakond on Tartumaa b) Soomes omadatakse kõige rohkem Eesti metsamaad c) Viimase 20.aasta jooksul on vähemalt poole võrra kasvanud: Haab, Sanglepp, Hall Lepp pindala.
· Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans Haeckel´ilt : ökoloogia uurib organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. · Ökoloogia on õpetus loodusmajandusest- definitsioon on inimesekeskne · Ökoloogia on bioloogia haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid tegureid. · Sõna ökoloogia tuleb kreeka keelest: - Logos-õpetus - Oikos- eluruum, maja, majapidamine · ÖKOLOOGIA ON ÕPETUS ELUSORGANISMIDE JA NEID ÜMBRITSEVA KESKKONNA VAHELISTEST SUHETEST. Põhimõisted: · Ökoloogia uurib loodust erinevatel organisatsioonitasemetel: - Ökosfäär - Ökosüsteem - Kooslus
· pikaajalised muutused (suktsessioon) · ökotüüp e. kasvukoht Kõrgemad Samblad taimed: (brüofloora) Sõnajalgtaimed } (sõnajalad, kollad, osjad) Paljasseemnetaimed soontaimed ( kuusk, mänd, kadakas) Katteseemnetaimed Alamad vetikad (algofloora) taimed: samblikud (lihhenofloora) ------------------ seened (mükofloora) seda enam ei tehta Ülevaade Eesti taimkatte uurimise ajaloost Esimesed andmed Eesti taimestikust Keskaegsest taimeteadusest Eesti alal on vähe andmeid, seda eelkõige kirjalike allikate vähesuse tõttu
mõistet ,,metsata metsamaa" = raiesmik. Metsa looduslik uuenemisdünaamika: Pidev areng - valdab viljakates kuuse- ja lehtpuurohketes kasvukohtades, enamasti on tegu häildünaamikaga (vanade puude väljalangemine, lokaalne tuulemurd ja tormiheide, putukarüüste jmt; 1 Rindeline areng looduslikud häiringud kiired ja/või ulatuslikud muutused metsamaastikul: tulekahjud, orkaanikahjustused, üleujutused. Põhjustavad eelmise puistu hukkumise. Looduslikud häiringud · tekitavad palju surevat ja surnud puitu (ka põlendikud!); · mitmekesistavad puurinde vanuselist ja liigilist struktuuri; · mitmekesistavad abiootilisi keskkonnatingimusi. on kasulikud ja loomulikud, vaadeldes metsa kui massiivset, monotoonset, segamatult arenevat metsamaastikku, kus mets läheneb ajas kliimakskooslusele; annavad orgaanilise aine kooslusesse tagasi (tuhk, surema ja kõdunema jääv puit);
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel.
helofüüte, mis elavad soodes ja liigniisketel muldadel; kserofüüte, mis on kohastunud ariidsetele tingimustele; efemeere, millel on lühike, enne pikka põuaperioodi lõppev elutsükkel. (kellegi konspekt netist) 17. SUGUKOND VESIROOSILISED: ERALDI EVOLUTSIOONIHARU * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi vesiroosilaadsed (siia seltsi kuuluvad veetaimed, primitiivsete katteseemnetaimede selts, vars üheiduleheliste tüüpi ataktosteeliga, arvatavasti on üheiduleheliste taimede rühm tekkinud vesiroosilaadsetest või nendega ühisest eelastest). * Sgk 60 liiki; põhiliselt troopikataimed, kuid mõned, näit vesiroosid, on kosmopoliitsed levivad kogu maakera ulatuses.
Vasemad: Island (0,3%),Iirimaa(11%),Holland(11%),Suurbritannia(12%) Metsa ajalugu Eestis: 4000-3000 a. tagasi 9% primitiivne maaviljelus. 17sajandil ulatuslik metsade laastamine.1900a 14%metsa 20saj metsade pindala suurendamine 20saj lõpp 47%. Eesti metsade üldiseloomustus: Kuuluvad segametsade vööndisse. Valitsevad okaspuu- enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe. Keskmine vanus 56 a. Eesti metsavarud.Kõdusoometsad(14,8%) Laanemetsad(23,5%) Loometsad(2,4) Palumetsad(22,5). Tagavara: Kuusk (23,4%) Haab(7,4%) Kask(22,9%) Mänd(30,3%) Metsade klassid n.arumets, selle alla kuuluv tüübirühm on n. palumets, kus asub pohla,
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud
Lahtised juhtkimbud on omased 2-idulehelistele Kinnised juhtkimbud on omased 1-idulehelistele Kallus-haavakude, tekib põhikudede baasil. Intertsellulaar-rakkude vahel tekkinud tühikud. Põllumajandustaimed. Juur on radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan. Ei kanna kunagi lehti, aga võivad areneda pungad. Orgaaniliste ainete sünteesi organ. Vee ja mineraalainete omastamine. Fotosüntees, hapniku omastamine, kinnitusorgan. Juur on säilitusorgan. Juurevöötmed: · kasvukuhik- aplikaalne meristeem. · Pikenemisvööde- rakkude kasv · Diferentseerumisvööde- püsikudede kujunemine · Külgjuurte vööde- peritsüklist saab alguse · Juurekael Juurte muudendid: säilitusjuured, tõmbejuured e. kontraktiiljuured,
kulgemine). Suu on, aga eraldi pärakut pole. Kahe epiteelikihi vahel võib olla rakkudevahelisest ainest mass – mesoglöa. Eluvormid:Hõimkond kõrveraksed (Cnidaria) esineb kahe eluvormina: kinnitunud polüüp (sageli nende koloonia) ja vabalt ujuv meduus. Tihti vahelduvad mõlemad sama liigi elutsüklis. Sümmeetria võib olla nelja, kuue, kaheksakiireline või enamgi. Kõrverakud kehaseinas. Kõva toest eritavate polüüpide kolooniad on korallid. 94. Alamad ussid: kes need on (põhilised hõimkonnad!), ja kas eluvorm või takson? lameussid (Platyhelminthes) kärssussid (Nemertea) ümarussid (Nematoda) ripsussid (Turbellaria) Mingitest ripsussidest põlvnevad parasiitsed ainupõlvsed (Monogenea), imiussid (Trematoda) ja paelussid (Cestoda). 95. Kõrgemad ussid: kes need on, ja miks neid nimetatakse kõrgemateks? Keha on nii seestkui väljastpoolt selgesti lülistunud – ka hästiarenenud tsöloomi jagavad osadeks lülivaheseinad ja pikupidine mesenteer
Paljasseemnetaimed paljunevad seemnetega, seemned paiknevad käbides. Kasutamine inimese poolt. Inimese jaoks on tähtsaim okaspuude puit. See on ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal. Noori vitamiinirikkaid kuusekasve kasutatakse rahvameditsiinis, toidu maitsestamisel ja parfümeeriatööstuses, okastest tehtud jahu ja pastat aga loomasöödaks. Näited: harilik mänd, harilik kuusk, harilik kadakas, harilik jugapuu, ebatsuuga, nulg, küpress. Käbi ehitus. Käbisid on kahesuguseid: isaskäbid ja emaskäbid. • Isaskäbides areneb väga palju õhupõitega varustatud tolmuteri, mis levivad tuulega. • Emaskäbides paikneb iga soomuse ülemisel pinnal üks või mitu seemnealget, nende sees munarakk. 5. Katteseemnetaimed e õistaimed. Ühe- ja kaheidulehelised taimed. Õistaimede
a Teispuit (1) Aastarõngad (2) Teissäsikiired (3) Malts- ja lülipuit b. Teiskoor (1) Fellogeen: felleem + felloderm (2) Korp (3) Lõved (4) Säsikiirte laiendid 3 Varre muudendid a Võsuastlad a. Säilitusvars b. Assimileeriv vars c. Köitraod d. Maa-alune vars = risoom (1) (risoom-)mugul e. Stoolon 19. Taime juur. Primaarne juur ja selle kudede kujunemine algkoest. Juure teiskasv. Milleks? Vee ja mineraalide hankimiseks; kinnihoidmiseks Juure esikasv 1 Kasvukuhik a. Differentseerumine nagu varre tipus: jagunemisvööde; lisaks: b. Kalüptrogeen juurekübar c. Pikenemis- e kasvuvööde d. Imamis- e differentseerumisvööde e. Juhtimisvööde 2 Epibleem: talitleb imikoena 3 Endoderm: läbilaskerakud, Caspary jooned
Metsa ajalugu eestis: 4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus 13.saj – 60% 17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine 1900. A – 14% 20.saj – X – metsade pindala suurendamine 20.saj lõpp – 47% Eesti metsad: kuluvad segametsade vööndi valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir,
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (juurerinded, samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne, puurinne). horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (mullahorisondid, pinnahorisont, puhma-rohuhor., võrahorisont, põõsahorisont, võraalune tüvehorisont, võrahorisont). liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime:
APG II Klass - Selts - Sugukond - Perekond Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased).
osatähtsus, eelisseisundis on kiirema regeneratsioonivõimega, kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lambad on rohkem valivad, eristades taimi liigilise täpsusega. Eelistatud on sarikalised, mitmed kõrrelised ja käpalised ning puittaimedest lodjapuu. Lambad söövad ka eeldatavasti mürgiseid liike, nagu tulikalisi ja jugapuud. Väldituks osutuvad ohakad, harilik mailane, lamba- ja punane aruhein, kadakas, kuusk, sarapuu. Veised on vähem valivad, eelistavad siiski kõrrelisi. Söödavaks osutusid ka toksiline maarja-sõnajalg ja maikelluke. Kui loomadele karjamaal lisasööta ei anta, siis üldine toitainete bilanss oluliselt ei muutu. Lisasöötmine toob toitaineid juurde ning suureneb pinnase viljakus. See vähendab rohustu liigirikkust, domineerima võivad hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid.
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik.
· Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni) · Takson - klassifitseerimisaste eluslooduses, põhiühik on liik · Liigist suuremad taksonid: perekond, Sugukond, Selts, Klass, Hõimkond, Riik · Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Ökoloogilised kooslused ühel alal enam vähem ühesugused liigid. · Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Uued kvalitatiivsed tunnused näiteks taime-, looma-, seene-, mikroobikooslused. · Ökosüsteemid erinevad troofilised tasemed koos. Biogeograafia jaotamine.
(enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask – 29,5 %; ja kolmandal kohal kuusk – 18,8%. Hall-lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 9%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 6 % ja 3,7% (Aastaraamat Mets 2017). Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine (1988. a. moodustasid hall-lepikud 4,5% ja 2016. a. 9% puistute koosseisust). Männikute osatähtsus on vähenenud ca 0,4% e. keskmiselt 3000 ha aastas. Samal ajal on aga kõikide nimetatud puuliikide puistute pind absoluutarvuliselt suurenenud. Näiteks kui ca 50 a.
Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik ilupuu, kasvatatakse jõulupuudeks ja pärgade tegemiseks. Väga varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, ei talu õhusaastet. Perekond kuusk: Kuused on igihaljad suured ühekojalised tuultolmlejad puud. Okkad teritunud või tömpjad, kinnituvad 1 kaupa tugevalt puitunud näsakestele. Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad. Puit valkjas, kerge, vaigukäikudega. Perekonnas umbes 40 liiki (harilik, kanada, must, torkav, serbia). Eestisse on introdutseeritud u. 15 liiki, looduslikult kasvab h. kuusk. Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks, ehituses ja paberi
Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.
sõkalsoomused ja alumisel küljel eoskuhjad mis koosnevad looriga kaetud eoslatest, eoslad on olulisteks määramistunnusteks, maapealset vart ei ole, võsu on mullas risoomina, eristatakse kolme võsutüüpi: koldadel palju pisikesi lehti, osjadel lehed taandarenenud, sõnajalgadel suured lehed). Looduskaitsebioloogia (lühendatult LKB) on teadus bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise võimalustest ja seega on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. LKB ei ole ainult bioloogia, sellesse on tänapäeval kaasatud ka majanduslikud ja sotsiaalsed argumendid, st tegu on interdistsiplinaarse teadusega. LKB ülesanne on teavitada rakendajaid ja kujundada ühiskonna hoiakuid, hinnata ja kritiseerida poliitikat, ning seeläbi suunata inimtegevust bioloogilist mitmekesisust puudutavates küsimustes
Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2-5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e
Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2- 5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e
Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: pohl, mustikas, öövilge ja kanrbik, kilpsõnajalad, samblad. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline – pohla. Ja mustika kkt- Laanemets- Kagu-Eestis, hajutatult. Üldised tingimused: kõrge kasvulised puud, tihedad metsad, hämarad, liivsavi-moreen, parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk, haavad, kuuse-männi segametsad. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas, leseleht, sõnajalad, laanelill, palju metsa samblaid. Sinilill ja jänesekapsa kkyt - Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Salumets- Kesk, Lääne- ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: viljakad mullad, parasniisked. Puu- ja põõsarinne: kuusk, haab, pärn, kuuse- ja lehtpuusegametsad, jalakad, tammed
2 peritsükkel, tipmine meristeem. Liigitamine: pea-, külg-, lisa, idujuur Vööndid - kasvukuhik, mida katab juurekübar pikenemis- e. kasvuvööde; eristumisvööde e. imamisvööde; juurekarvadega juhtimisvööde külgjuurtega Ehitus: epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena; esikoor - Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht - eksoderm - koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad, esikoore sisemine kiht on endoterm; kesksilinder - välimine kiht - peritsükkel (perikambium) - koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest
annaabi.ee 
