Nad on sümbiontsed, leides rakendust õhulämmastikku siduvatele tsüanobakteritele, mis elutsevad koralli meenutavates pinnapealsetes juurekänkrates. Lõunadiksoonia Tüüpiline puusõnajalg. Kõrgeimad kuni 15m kõrgused. Kasvukiirus 3-5cm aastas. Mitmesaja aasta vanused taimed on võimelised raiutuna taas funktsioneerivad juured kasvatama ning seeläbi on ümberistutamine võrdlemisi lihtne. Bidwilli araukaaria Emakäbid võivad kaaluda üle 10kg! Iga käbi võib sisaldada kuni 100 kattesoomusega kokkukasvanud seemet. Bidwilli araukaaria käbid kukuvad puult tervetena ning haljastuses kasutatud puude tõttu on Austraalias esinenud mitmeid raskeid õnnetusi. Näitusel olnud taimed
ri) Itaalia Korgipuu Hispaania Oliivid Tsiili Viigipuu Tamm Niiske Hiina Mahagonipuu 15-20 m3/ha lähistroopiline(Florida) USA Eukalüpt Jaapan Kebratso Brasiilia Araukaaria Austraalia Bambus Ekvatoriaalne Brasiilia Sandlipuu Kuni 50 m3/ha vihmamets Indoneesia Punane puu Röövraie Kongo DV Dekapuu Mehhiko Herea Boliivia Palm
nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ,,suhkruvaher" (e. kanada vaher) LÄHISTROOPILINE Itaalia, Hispaania, Eukalüpt, (niisked metsad)
kirju kadakas flaky juniper 38. tulbipuu tulip tree 37. kaljukadakas Rocky Mountain juniper 39. türnpuu - buckthorn 38. sabiina kadakas savin 40. viigipuu fig tree 39. harilik elupuu northern white cedar 40. küpress cypress 41. jugapuu yew 42. tsiili araukaaria - monkey puzzle 43. hõlmikpuu - maidenhair tree
Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks. Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeriv hing). Hunt selles mehes ei lase tal elu elada ja nautida. Mõlemad poolel on teineteisega vaenujalal. Pidev eluvigade nägemine tekitab Harrys suitsiidimõtteid. Ta arvab, et on lihtsam vääratada habemenoaga ja piinad lõpetada (nii vaimsed kodanliku elu haledus kui ka füüsilised
inimesi, kes neist natuke erinevad, neist endist mingil moel madalamaks. Minu mäletamist mööda tegi ka Harry’le reaalsus haiget, täpsemalt öeldes tänapäeva inimeste pinnapealsus ja hoolimatus. Minu tänapäeva ja Harry tänapäeva vahele jääb küll aastakümneid, kuid teemad on ometi samad. Kodanlikkust Harry ei sallinud silmaotsaski. Samas oli ta suuteline kodanlikkuse ilu kaugelt imetlema. Mind kõnetas seik “Stepihundist”, kus Harry trepil istus. Tärpentinilõhn ja araukaaria tuletasid Harryle meelde lapsepõlvekodu ja puhtust. Hoolimata sellest, et Harry ei oleks selles täiuslikus maailmas, kus valitseb täielik kord, mitte kunagi elada suutnud, leidis ta sellegipoolest selle korra ja puhtuse täielikult imetlemisväärse. Ma ei oska öelda, kas Harry täielikult mõistab seda maailma, võibolla ei olegi võimalik midagi täielikult mõista, kuid fakt, et on võimalik midagi
saj esimesel veerandil Nulg · Kasvab põhjapoolkera mägimetsades · Käbid asetsevad püstiselt, lagunevad kui seemned valmivad · Pungad on tavaliselt vaigused Torkav kuusk (hõbekuusk) · Looduslik kasvukoht USA edelaosas · Hall värvus vahakihi tõttu Ebatsuuga · Kasvukohad Põhja-Ameerika, Aasia · Okkad kinnituvad ühekaupa madalale näsale, on lamedad, alumisel küljel asetseb 2 õhuriba · Võrsed vagudeta Araukaaria · Kasvukohad Austraalia ja Lõuna-Ameerika · suurimad seemned Volleemia · Austraalia · laiad okkad ja lehed · avastati alles 1994. aastal Okaspuud jagunevad ühe- ja kahekojalisteks. Ühekojalistel puudel on emas- ja isaskäbid ühel ja samal taimel. Kahekojalistel sama liigi eri isenditel, nt kadakas, jugapuu Rekordid Suurim metsamassiiv 1,1 mld ha, Siberis okaspuumets. Eesti vanim jäänuk- harilik jugapuu, pärast jääaega Kõrgeim puu ranniksekvoia
8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2. kliima(2): parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt) 3. mullastik: väheviljakad leetmullad 4. puud(2): kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasias; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerikas; araukaaria Lõuna -Ameerikas 5. aastane juurdekasv: 1 – 2 m3/ha ( väike) metsa kasutamine: tarbepuit, tselluloosi – ja paberitööstus, ehitusmaterjal Parasvöötme sega – ja lehtmetsad • Levivad parasvöötme merelise ja kontinentaalse vahemiku aladel • Levivad Lääne – Euroopa, Põhja – Ameerika Suure järvistu piirkonnas, Jaapani saared, Hiina idaosa • Segametsades kasvavad okas- ja lehtpuud
Parasvöötme põhjaosas - taiga; Euroopas Läänemere ja Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses - segametsad; Euroopa keskosas lehtmetsad Kliima valdavalt mandriline, kujunenud 4 aastaaega Tihe sisevetevõrgustik Väheviljakad leetmullad Inimmõju lõunapoolsetes lehtmetsades Keskkonnaprobleemid kohalikku päritolu Okasmetsad: Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika; araukaaria L.-Ameerikas Segametsad: kuusk, kask, pärn haab; Kaug-Idas amuuri korgipuu, korea seedermänd, amuuri pärn jne Lehtmetasd: kask, paju, jalakas, vaher, pöök, tulbipuu, suhkruvaher jne 27.12.12 Rohtlad 27.12.12 asuvad parasvöötme soojemas osas Rohtlate vööndit piirab ühelt poolt metsavöönd ja teiselt poolt poolkõrbete ja kõrbete vöönd Suvel on sooja 15°C kuni 25°C, talvel -5°C kuni 5°C
palisander, palm, tulbipuu ja kapokipuu. Chacot ilmestavad kuivad metsad, mis lõunapool lähevad üle põõsastikuks. Pampas kohalikke puid ei ole, kuid inimene on sinna istutanud vähenõudlikke liike: eukalüpte, kampripuid, plataane, papleid ja akaatsiaid. Andide nõlvadel kasvab tihe mets. Põhjas on see lähistroopiline- loorberipuude, kreeka pähklipuude, araukaariate ja lõuna-ameerika lehistega. Lõuna suunas aga on taimkate kohastunud külmema kliimaga- Patagoonias valitsevad araukaaria ning lõunapöök. Tulemaal näeb tihedaid kuuse-, männi-, küpressi- ja seedrimetsi, kasvab ka teisi puid. Loomastik Loomastik on piirkonniti erinev. Põhjas elavad säärased suured imetajad nagu puuma, otselot, sipelgkaru, taapir ja mitut liiki ahvid; seal näeb palju ka värvikirevaid linde nagu flamingod, papagoid, koolibrid. Pampas elab arvukalt
Toodetakse ka villa, puitu ja veise- ning linnuliha. Väga olulisel kohal on ka kalandus. Eksporditakse puu- ja köögivilju ning ka teravilju kuid kõige rohkem eksporditakse kala, liha ja veine. Põhilised keskkonnaprobleemid on metsade hävitamine ja sellest tulenev pinnase erosion. 9. METSAMAJANDUS 20.7% Tsiili aladest on kaetud metsadega. Metsad on väga muljetavaldavad, kuna Põhja-Tsiilis leidub nii palmimetsi kui ka okasmetsi ja Lõuna-Tsiilis võib leida araukaaria-, sekvoia- ja vihmametsi. Tsiilis võib leida peaaegu igat tüüpi parasvöötme metsi. Need metsad on suured looduskaitselised ja ökoloogilised väärtused, sest nad aitavad kaasa globaalse kliima reguleerimisele. Põlismetsad on olulised nii bioloogilisuse mitmekesisuse seisukohalt kui ka puidusaaduste tarvis. Tsiili ürgmetsad seisavad silmitsi suure ohuga ebaseadusliku metsaraiega. Metsanduse tähtsus järjest kasvab ning praegu moodustab see 3,5% sisemajanduse koguproduktist
Rohttaimed lehised) Kollad Turbasamblad, (Plankton) Heitlehelised (lehis) palu-, karu-, laanik, Soojalembelised (küpressid) metsakäharik, Troopilised okaspuud tüvik-, (araukaaria) Juur, leht, vars, õis, vili, Okkad, igihaljad, käbid ja Eelleht, suguta Eelniit, risoid, Rootsuta seeme; Tolmlemine ja seemned; ühe- ja kahekojalised põlvkond, eospesad, rakis, eosed taimed; tallus, viljastumine; üheaastased, taimed vegetatiivne veeõitseng kaheaastased ja püsikud paljunemine Maakera taimeriigi areng
valgete õitega sämplehikud(Bauhinia forficata), punaste õisikutega tulipuud (Spathodea campanulata) ja Megaskepasma erythrochlamys. Lähistroopika hoone Lähistroopika kasvuhoones on esindajaid kogu maailma lähistroopika vööndeist. Puudest väärib märkimist igihaljas iilekstamm (Quercus ilex), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamina) ja suurt kuuske meenutav okaspuu Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii). Kõrbetaimede hoone Taimi on seal erinevatest paikadest Vanast Maailmast ehk Aafrikast, Kanaaridelt, Madagaskarilt. Enim on esindatud piimalilleliste (Euphorbiaceae) ja aaloeliste Aloaceae sugukonnad ning kestvikute (Aeonium) perekonnad. 8 Kasutatud kirjandus Artikkel „Tartu ülikooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann“: http://www.loodusajakiri
Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas. Peamisteks muldadeks on puna- ja kollamullad, kohati esineb liigniiskust ja soostumist. Kolla- ja punamuldades on palju mineraale, kuid on huumusevaesed. Niisketes lähistroopilistes metsades kasvab igihaljaid kui ka heitlehiseid lehtpuid. Puud kaetud sageli paksult sammaldega. Levinumad on vaher, magnoolia, igihaljas tamm, palmid jt. Okaspuudest seeder, mänd, araukaaria jt. Asustus niisketes lähistroopilistes metsades on tihe. Põldudelt on võimalik saada mitu saaki. Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju (mandariin, apelsin, ananass, banaan, viinamari, greip), mäenõlvadel teed ja riisi. Kariloomadele on piisavalt sööta ning rannikumered on kalarikkad, seal püütakse merevähke, söödavaid karpe. Maavaradest kaevandatakse Hiina lõunaosas kivisütt ja metallimaake, Kagu-
ananass, suhkruroog, papaia, annoona jt. Foto 5: Palmihoone sisevaade 3.2 Troopikahoone Troopika ja lähistroopika hoones on kokku enam kui 600 taksonit taimi. Lähistroopika kasvuhoones on esindajaid kogu maailma lähistroopika vööndeist. Puudest väärib märkimist igihaljas iilekstamm (Quercus ilex), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamina) ja suurt kuuske meenutav okaspuu Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii). Valgete õitega pakuvad silmailu koolupõõsas (Carissa bispinosa) ja sarik-nõelsoomuk (Rhaphiolepis umbellata). Ebahariliku välimusega paistab silma lintpõõsas (Homalocladium platycladum) ja meeldivalt lõhnavad erinevad eukalüptid (Eucalyptus). Troopika kasvuhoones on eksponeeritud nii liaane kui puid, samuti troopilisi epifüüte -bromeelialisi ja orhideesid. Puudest väärivad märkimist palsamipuud (Myroxylon). 3.3 Sukulendid
Kõige kõvemad nendest on nn. Sansibaari kopaalid. Kõvu kopaale saadakse ka kopaiisapuudelt (Trachylolium Verrycosum). Kopaalid on olnud maalimises kasutuses alates XVII sajandist. Aga kõik iidsete kopaalide leiukohad olid selle sajandi alguseks ammendatud ja kui belglased okupeerisid Kongo siis ilmus turule kopaal Kongo. See vaik oli põhitooraine eriti hinnaliste õlilakkide jaoks. Dammaravaik Dammaravaik leiab kasutust alates 19 saj. teisest poolest. Toodetakse taimedest (Araukaaria), mis kasvavad Indoneesias, Malaisias, Indias. Sulab 80-100 oC juures ja on väga hügroskoopne. Taimi, mis eraldavad dammara tüüpi vaiku, on arvukalt: neid loendatakse üle 500 liigi ja nad kuuluvad perekonda Dipterocarpaceae. Puud kasvavad Uus- Meremaast Filipiinideni, kuid peamiselt Indoneesia saartel. Tööstuslikult sulatatakse dammara ümmarguseks kahvatukollast värvi massiks. Dammara lahustub white spirit'is, tärpentiinis, aromaatsetes solventides ja enamikes süsivesinikes,
o Oaasid puuvilja- ja viinamarjakasvatus. o Leidub naftat. · Andide eelmäestikes on poolkõrb. o Viigikaktused, puhmastel võivad puududa rohelised varred ja lehed selleks, et vett kokku hoida. o Mägede vahel tugevad tuuled, mis tõstavad õhku tolmusambaid. o Andides paari kilomeetri kõrgusel on taimkate vastu maad surutud. Leiduvad harvad rohututid. Padjanditena kaktused. o Argentina-Tsiili piiril leiduvad araukaaria metsad. Suuremate puude keskmine vanus on 400-500 aastat. Sellised kasvasid ka dinosauruste ajal. o Põlengud hävitavad järelkasvu. o Araukaariat asendatakse mändidega. Tenerife · Soodne kliima erisuguste taimede jaoks, mis pole tegelikult pärit Kanaaridelt: o Ameerikast päris viigikaktused ja agaavid. o Mehhikost pärit piimalill ehk jõulutäht. · Saare põhjaosa on lopsakalt niiske ja lõunaosa kõrbeliselt kuiv.
annaabi.ee 
