Referaat Tugi ja liikumiselundid Luustik. Tugi- ja liikumiselundite hulka kuulub luustik liigeste ja teiste liiduste , sidemetega ning luustikulihased , kõõluste ja lihasekestadega .Luustik on organismi tugisammas , millele kinnituvad lihased .Inimesel on 206 luud . Luul on kude ja oma vereringe . Luustikul 5 põhifunktsiooni .Tugi lülisammas hoiab pead . Kaitsefunktsioon elundid kaitseta . Liikumisfunktsioon paneb keha liikuma...
Bioloogia kordamine Kalad 1. Milline on enamasti kala kehakuju? Miks selline kehakuju on kaladele elukeskkonnas vajalik? Voolujooneline, liigub vees kiiremini edasi. 2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid . Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid...
1 Võrdlustabel................................................................................................................................2 5 põhilist erinevust: ..................................................................................................................4 Ristsõna.......................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 1 ...
_____________________________________________________________ 2.______________________________________________ 3._______________________________________ 4.____________________________________ 8. Koosta kaks toiduahelat, millest esimeses on üheks lüliks seitsetäpp-lepatriinu valmik, teises aga maipõrnika vastne. ________________->____________->______________->_____________ ________________->____________->______________->_____________ B 1. Nimeta putuka kehaosad ja liikumiselundid . 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Tundlad, kobijad, suised, liitsilmad._____________________________________________ ________________________________________________________________________ Suu, pugu, magu, eritusava.____________________________________________________ ____________________________ Vastne, kukrik, röövik, tõuk.___________________________________________________ _________________________________ 3. Kuidas areneb kapsaliblikas...
), Perekond eosloomad) (kärnkonn,..), Liigid ( harilik kärnkonn, kõre,...) LOOMADE ORGANID ja organsüsteemid selgrootud selgroogsed Katteelundid Limane nahk, lihased, Soomused, sarvsoomused, lubikoda, kitiinkoorik,... nahk, suled, karvad, Tugi- ja liikumiselundid Lihased, lubikoda, kitiin- Luustik (selgroog, kolju, koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,... Hingamiselundid Lõpused, nahk, limane Kopsud, õhukotid nahk, raamatkopsud, trahheed...
Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus liikumiselundid meeleelundid Oht, stress, pinge tasakaal Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS Silmapupillid laienevad Sülje eritus väheneb- "suu kuivab" Südame töö kiireneb, veresooned ahenevad...
ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, ro...
Sageli on tööasendid ja võtted valed. Seda eriti juhul, kui personal ei ole enne tööleasumist erialaõpet saanud. Valedest tööasenditest tingituna haigestuvad töötajad mitmesugustesse kutsehaigustesse. Oskamatusest tulenevalt võivad uued tööasendid esialgu ebamugavad tunduda ja seetõttu eelistatakse vanu. Tagajärjeks on ebaefektiivne töö. Ka inimese kehaline väsimus sõltub sellest, kui palju vereringe- ja liikumiselundid tööd teevad. Töö ühekülgsus ja lokaalne lihastepingutus mõjuvad halvasti skeletile ja lihastele. Ülepingutuste vältimiseks ja vereringe ergutamiseks tuleb vahetada töövõtteid ja asendeid, pauside ajal teha soovitavalt venitusharjutusi. Töökoormus on paras, kui organism kohaneb töösooritusega kohe töö algul ja pöördub tagasi puhkeseisundisse pärast töö lõpetamist. Peamiselt muudab koristustöö väsitavaks halb tööasend. Koristajad...
1 Veeõitsengud.................................................................................................... 5 Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on teha selgeks planktoni olemus, levik, tähtsus veekogudele ning uurida erinevaid planktoni liike, alaliike ja nende omadusi. 2 1.Plankton Plankton ehk hõljum on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide – plankterite – kogum. Nende liikumiselundid on nõrgalt arenenud ning seega on liikumisvõime väga piiratud, mis tähendab, et plankterid hõljuvad vees passiivselt ja liiguvad edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid, kuid horisontaalselt määravad nende liikumist siiski hoovused. (1) Planktonil on oluline osa veekogu aineringetes ning gaasirežiimi ja mineralisatsiooni kujunemisel...
Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate...