Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Forell 2)Kaheksajalg Sissejuhatus Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt. Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe (Salmo), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus) Forellid Eestis Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm (morfa) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe. Bioloogia
kahesed toad Saunamaja Vaatega Sindi paisule Õlgkatusega palkmaja mahutab kuni 30 inimest Eesruum sobib väiksemateks seminarideks, pulmapidudeks ja sünnipäevadeks Ööbimisvõimalus Saunamaja Saun, WC Esimesel korrusel kaminasaal 25-30 inimesele Teisel korrusel saal 25-30 inimesele 4 tuba, igas toas 2 magamiskohta ja rõdu Forellipüük Kõik forellid on võimalik ise püüda, kellel aga pole aega või soovi, võib valida endale sumbast elusa forelli ja töötajad püüavad selle välja Forellipüük ühendab seltskonda ja jututeemat Soovitame püüdma panna naised- forelli välja sikutades on nalja kõigile Menüü Eluskala Vikerforell puhastamata- 7.00 Eluskala Vikerforell (küpsetatult)- 13.00
ojasilm.(kaitsekorralduskava) Porijõgi Porijõgi on väike vooluveekogu, milles on mitmeid kiviseid ja suure langusega lõike. Kuid Peeda jõega liitumise kohal muutub jõgi aeglase vooluga sügavaks mudapõhjaga veekoguks. Kuumematel suvedel soojeneb selle vesi üle kahekümne kraadi. Ülalpool Peeda jõe suudmest ülesvoolu asub kõrge pais, mis isoleerib kärestikud ülejäänud jõest. Ometigi on sellesse jõkke kolinud forellid, kellele justkui ei sobi sellised soojad-mudased-aeglase voolga tingimused. Forellid on kolinud sellesse jõkke ja laiendanud oma levikut kilomeetrite viisi. Mitteametlikel andmetel on tabatud forelle ka Peeda jõe suudmest 8km allavoolu. (E.Pihu) Peeda jõe ülemvool Aastal 1994 kevadel lõhkus suurvesi Suure-Kambja tehisjärve paisu ja veekogu jooksis tühjaks. Seega avanes kaladel võimalus liikuda ülesvoolu. Aastal 1996 taastati pais, ning ilmselt jäi siis ka osa kalu ülesvoolu lõksu
eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Teada on umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksikisiku geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse Transgeensed organismid ·Looma genoomi siirdatakse teise organismi geene ·Avalduvad uued tunnused, mis päranduvad ka järglastele ·Avalduv tunnus on omane liigile, kelle geen siirdati Nt: sebrakalad, forellid, lambad jms. GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid GM taimed (papaia, peet, mais, puuvill, lina, raps, riis, tomat, puuvill, kartul) GM toiduained (soja või sojajahu, -õli, maisitooted, kiirtoit, shokolaad, beebitoit, karastusjoogid, saleduspreparaadid) GM loomad (hiir; siga; lammas; lehm; kana; kala; ahv) GM mikroorganismid (bakterid) GM organismide ja GM toiduainete põhjalikuks hindamiseks nii
Joonis 1 kaart), see piirkond on looduskaitseala. Pirita jõgi on selles kohas rahuliku vooluga ning üsna lai. Jõe kallastel on selles piirkonnas tervisespordirajad. Vaatlused toimusid talve lõpus ning kevade alguses. Joonis 1 kaart Koht, kus vaatluseid läbi viisin asub mere läheduses, seega mõjutab sealset elukeskkonda ka meri. Veelinnud, kes merel on satuvad ka siia. Kalad, kes tulevad jõgedesse kudema lõhelised ning forellid on siin samuti esindatud kui mitte pidevalt siis kudemisajal kindlasti. Üheks oluliseks faktoriks on see, et merelisele kliimale omaselt on siin talved pehmemad kui sisemaal ning suved veidi jahedamad, see avaldab mõju kooslusele. Pirita jõgi voolab kohas, kus on ka inimasustus, seega mõjutavad sealset elukeskkonda ka inimtegevus. Näitetena võib tuua jõe kallastel olevad terviserajad ning jõe suudmes asuv väikelaevade sadam. Loodusvaatlused ja nende registreerimine
loivalised,...., esikloomad) kahetiivalised, tiivutud) Sugukonnad ( koerlased, kaslased, karulased,...) Ämblikulaadsed Perekonnad (kass, hunt,...) LIIGID (pärisämblikud, puugid, lestad, skorpionid,...) Kalad (~20 000 liiki, Eestis 75 liiki) Vähilaadsed Seltsid (lõhelised,...), Sugukond (lõhelased), (vähid, krabid, maismaavähid, mikroskoopilised Perekond (lõhed), Liigid ( kõhed, forellid,...) kirpvähid,...) Linnud (~8600 liiki, Eestis 340 liiki) Limused (~130 000 liiki) Seltsid (värvulised,...), Sugukond (vareslased,...), (teod, karbid, peajalgsed) Perekond (vares,...), Liigid (ronk, künnivares, Ussid (33 800 liiki) hallvares,...) (väheharjasussid, hulkharjasussid, ümarussid, paelussid, imiussid)
1) Lokaalne 2) Globaalne: 95% taustväljasuremine väljasuremislained (77%-96%) Inimese põhjustatud hävimine- 20-50 tuhat liiki aastas Millistel liikidel on oht välja surra??? Suur kasv- megafauna on atraktiivne (mammut, mastodon). Aeglane sigimine-muudab kohanemise raskeks (hateeria) Kõrge spetsialiseeritud toiduvalik- hiidpanda Kõrge troofiline tase- tiiger, merikotkas Kitsas areaal- Mitsigani metssäälik 2000000ha/ 200 paari Kindlad rännuteed- vaalad, lõhed, forellid. Elutsükli iseärasused- merikilpkonnad, hiidalk Struktuuri iseärasused Käitumise erijooned- Põhja-Ameerika papagoi Ohtlikuks inimesele- mürkmaod, kiskjad Bioindikaatorid-väljendavad keskkonnas toimuvaid muutusi Nõuded indikaatoritele: Liik peab olema hästi laialt levinud Liik peab olema kergesti äratuntav Selgelt väljendunud sõltuvus keskkonnamõjust Kitsas või kindel taluvusala Liik peab alati reageerima kiirelt ja ühtmoodi!!!
talvel jää all nulli lähedal ja suvel (olenevalt veekogust) 15-25 soojakraadi, on temperatuuri mõju kalade elutegevusele eriti ilmne. Temperatuuri suhtes on parasvöötme kalade hulgas sooja- ja külmalembelisi liike. Enamik eesti vete kalu (särg, latikas, koha, merekaladest kilu, tuulehaug) on soojalembelised. Nad toituvad kõige intensiivsemalt soojal aastaajal ja koevad peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk, emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust. Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l.
kõht tihti lausa tahmast värvi ja nende alalõual areneb konks. Pea, selg, rasva- ja sabauim on tihedalt tähne täis. Maimude külgedel on lõhilastele tüüpilised tumedad tähnikulaigud, nn. näpujäljed. Euroopa tarbija soov näha forelli lõhesarnaselt hõbedasena ja kalakasvataja majanduslik huvi saada võimalikult kiiret juurdekasvu ning suurt lihasaagist on viinud selleni, et aretuse ning intensiivse söötmise tulemusena on kasvandustes peetavad forellid tüsedad, väljast vähe värvilised, kuid erepunase lihaga. Kasvatatud vikerforellile on väga iseloomulikud tugevasti kulunud uimed. Levik ja elupaik Vikerforell on igasuguste keskkonna-tingimustega üsna kergesti kohanev kala. Kõige kiiremini kasvab vikerforell 10-18-kraadises vees, kuid ta talub ka ajutist temperatuuri tõusu 23 kraadini. Optimaalne vee hapnikusisaldus on 9-11, ellujäämiseks vajalik alampiir 3 mg/l.
intensiivseks taimestiku arenguks, mis on eriti ohtlik seisvatele vetele. Lemlelised katavad kasvades mineraaliderikka vee pinna rohelise kihina, seetõttu ei ulatu valgus teiste taimedeni ning need hukkuvad. Lagunedes kasutavad hukkunud taimed ära vees leiduva hapniku jäägid, mis omakorda põhjustab kalade ja teiste vees elavate loomade lämbumise. MÕJU LOOMASTIKULE Veereostus puudutab esmajärjekorras erinevaid söögikõlbulikke kalaliike. Forellid ja lõhed vajavad külma, hapnikurikast vett. Mitmete Euroopa jõgedes on nende kalade arvukus peaaegu nullilähedane. Ka visad kalad karpkalad, haugid, linaskid ja latikad, kes on harjunud elama madalama hapnikusisaldusega ning soojemates vetes, hävitavad vees lahustuvate kahjulike ainete tagajärjel. Suurbritannias aeglase vooluga jõgedes läbi viidud uuringud näitasid, et veel viiekümnendatel aastatel oli latikas seal äärmiselt
Enne eemaldasin pudelitelt sildid ning valisin need võimalikult basseini põhjaga üht värvi. Täitsin need veega, et pudelid basseini põhjas püsiksid. Minu signaali peale asusid mõlemad võistkonnad võidu pudeleid 8 KIDSPOT. [www] http://www.kidspot.com.au/kids-activities-and-games/Pool--water+8/Sponge-pass+11815.htm- (11.02.2013). otsima. Võitja võistkond oli see, kes leidis kiiremini põhjast rohkem pudeleid. 9 (LISA 5) 3) Mündimäng (,,Forelli mäng"). Mängijad (forellid) rivistati madalas vees ühte viirgu nägudega veekogu suunas. Määrati kalakasvataja, kes viskas basseini põhja münte (söötasid). Pärast kalakasvataja stardikäsklust, ujusid mängijad söötade juurde ja püüdsid neid võimalikult palju põhjast sukeldudes kätte saada. Münt leitud, tuli ujuda stardipaika tagasi ja panna see enda võistkonna ämbrisse. Korraga oli lubatud basseinist välja tuua vaid üks münt. Kui kõik ,,söödad" olid leitud, loeti mõlema
Eesti taasiseseisvumisega aga lõpetati oma tegevus, sest elanike ostuvõime langes ja Venemaa seadis tollipiirangud (Viidik 2008). Loomakasvatuses kasvatatakse praegu kariloome, sigu, kanu jne. Paljud loomapidamisasutused on Vooremaa piirkonnas suletud, kuid siiski tegutsevad väiketalud. Kalanduse seisukohalt on oluliseks olnud ja on siiani Vooremaa järved. Kaiavere kalamajand tegeles Vooremaa järvede majandamisega, sumpades olid isegi forellid. Äksi kalakasvatusest tulid haugi ja peipsi siia vastsed ning vähimarjad (Koppel 1982 ). Saadjärve vähistik aga hävis katku tõttu 1949. aastal. (Mäemets 1977). Praegu on Vooremaa järved populaarsed harrastuskalapüügil. Kutselisel püügil on hinnatumad Saadjärv ja Kaiavere järv. Väärtuslikemaks kalaliikideks on angerjas, koha ja ahven. Saadjärves on mingil määral säilinud ka rääbist (Riiklik Looduskaitsekeskus).
Keegi ei ehmatanud, sest pidasid seda programmi osaks. Vulkaanid on ka liustike all. 1996. aastal pursanud vulkaan tekitas liustiku sulamise tagajärjel veevoo, mis lõhkus ümber saare kulgeva maantee ja viis kaasa silla. Jugade maa Nagu mägises piirkonnas ikka, on ka Islandil palju võimsaid jõgesid. Jõed on puhta veega ja kalarohked. Õhtul jõekaldale telki üles pannes arvasime end kuulvat, et keegi viskab kive vette. Tegelikult hüppasid forellid iga paari minuti tagant veest välja. Vulkaanide kõrval on Islandi turismimagnetiks joad. Siin asub Euroopa võimsaim, Detifossi juga. Kanjonisse kukub sekundis keskmiselt 200 tonni vett. Godafoss, tõlkes jumalate juga, võlub oma sümmeetrilisusega. Joa keskele jääb kitsas kahe sarnase kaljunukiga piirnev veeriba, mõlema kalju ja kalda vahele aga kaks võimast veevoogu. Juga sai nime aastal 1000, kui siin võeti vastu ristiusk ja kosest heideti alla ebajumalakujud.
mg/l. Ammoniaagi piirkontsentratsioon on 0,010,02 mg/l. Optimaalne pH väärtus on 78, siis ei ohusta kalu süsihappegaas ega ammoniaak (joonis 35). Karp kalalastele piisav vee hapnikusisaldus on 67 mg/l, lõhelastele on vaja 89 mg/l. Transpordiks sobivaks madalaimaks piirkontsentratsiooniks loetakse 4 mg/l karpkalale ja 6 mg/l vikerforellile. Surema hakkavad kahesuvised karpkalad (10 °C), kui hapnikusisaldus langeb alla 0,30,5 mg/l; kahesuvised forellid 2,22,8 mg/l, kuni samasuvised kalad aga juba 1,52 korda suurema vee hapnikusisalduse juures. Hapniku üleküllastus põhjustab kaladel hapnikujoobumust. Kalad teevad siis lühikesi sööste veepinnale ja on närvilised ning suremus suureneb.Vee aereerimisel arvestatakse kaubakala hapnikutarvet rusikareeglina järgmiselt: 10 °C juures vikerforellile 0,25 liitrit ja karpkalale 0,08 liitrit hapnikku 1 kg kala kohta tunnis. 18 °C
kloorühendite kasutamisel inimese poolt külmikutes. Isegi piirkonnad, mis inimtegevusest jäävad kaugele, ka nende toiduvõrgud on saastunud DDT jt mürkainetega. Mereandide kunstlik kasvatamine Jaapanlased ja koreaalased on alati kasvatanud kunstlikult. Siin kavatatakse kunstlikult lõhe. Kollased söövad vetikaid. Krevette kasvatakse Vietnamis ja mujal lõunaaasias. Kunstlik kalakasvatus: meil põhilised lõhnased ( lõhed , forellid). Vahemere ääres austrid. Kasvatatakse ka mitmesuguseid lehtadrusid. 16.04.2013 Sisserände suurus määrab liigi sünnipärase vagiidsuse ( vabalt kulgemise), piiravad liikumisi samuti looduslikud barjäärid ehk levimistõkked. Näiteks ookeanid maismaa massiiv, ekstreemsed temperatuuris ja tuuled. Spetasialisatsioon- evolutsiooniline muutus, millega kaasneb organismirühma ökoamplituudi
Suur magedavee sissevool, näiteks liustike sulavesi. Kui kliima edasi soojeneb, tuleb ookeani veel magevett juurde ja uuesti võivad käivituda vastupidised hoovused ja tulla uus jääaeg. Ka bioloogilist mitmekesisust on inimene suutnud kahandada – vihmametsad ja happevihmad. Uute liikide sissetoomine ehk inproduktsioon – Põhja - Ameerikasse toodi sisse karpkala – vallutanud kogu Põhja Ameerika ja tõrjunud välja kohalikud liigid – forellid jne. Röövtoidulised kalad hävitavad palju lepistoidulisi veeõitseng (Niiluse ahven). Bioloogiliste saasteainete lisamine ja looduslike kasvukohtade hävitamine ja ohjeldamatu jaht teatud liikidele on tõsiseimad ökoloogilisi mõjureid kogu globaalsete muutuste paketis. Mere- ja magevee kooslused Biootilised seosed on ka tähtsad. Konkurents on tähtsaim protsess, mis määrab koosluse liigilise koosseisu. Juhuslikud e stohhastilised faktorid ja süsteemis esinevad häired. N:
Ammoniaagi piirkontsentratsioon on 0,010,02 mg/l. Optimaalne pH väärtus on 78, siis ei ohusta kalu süsihappegaas ega ammoniaak (joonis 35). Karp kalalastele piisav vee hapnikusisaldus on 67 mg/l, lõhelastele on vaja 89 mg/l. Transpordiks sobivaks madalaimaks piirkontsentratsiooniks loetakse 4 mg/l karpkalale ja 6 mg/l vikerforellile. Surema hakkavad kahesuvised karpkalad (10 °C), kui hapnikusisaldus langeb alla 0,30,5 mg/l; kahesuvised forellid 2,22,8 mg/l, kuni samasuvised kalad aga juba 1,52 korda suurema vee hapnikusisalduse juures. Hapniku üleküllastus põhjustab kaladel hapnikujoobumust. Kalad teevad siis lühikesi sööste veepinnale ja on närvilised ning suremus suureneb.Vee aereerimisel arvestatakse kaubakala hapnikutarvet rusikareeglina järgmiselt: 10 °C juures vikerforellile 0,25 liitrit ja karpkalale 0,08 liitrit hapnikku 1 kg kala kohta tunnis. 18 °C juures on vastavad näitajad 0,7 ja 0,25 liitrit
annaabi.ee 
