TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
Objektiivsus minu sees ja ümber. Sõna objektiivsus minu jaoks tähendab ausust, ausat suhtumist endasse kui ka oma kaaslastesse. Ootame ju kõik endasse ausat suhtumist ja peame ka andma teistele inimestele nende käitumisest tagasisidena objektiivseid hinnanguid. Objektiivne suhtumine on heade suhete aluseks. Kuid arvan, et liigne kriitiline objektiivsus alati , igal olukorral, ei tule kasuks. Mõnikord võib see olla solvav. Objektiivsuse puhul ei kaasne isiklikku arvamust või suhtumine eelarvamusega. Objektiivne suhtumine on eelkõige erapooletu. Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord. Objektiivsus on reaalsuses eksisteeriv tõde. Ei saa vaielda, meil on erinevad objektiivsed suhtumised. On olukordi ja seisundeid, kus inimene ei ole võimeline objektiivselt mõtlema, ega hindama oma olukorda. Ebameeldivate sündmuste puhul järelduste tegemine ja reageerimine. Lähenemine olukorrale ilma emotsioonide...
asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini hõlmab vähem isendeid · · mikroevolutsioonilised muutused seisnevad uute alleelide tekkes ;makroevolutsioonilised muutused aga uute geenide tekkes ja mutatsioonides regulaatorgeenides
(3) M A K R O E V O L U T S IO O N PRO G RESS D IV E R G E N T S KO NVERG EN TS ( t ä iu s t u m in e ) ( m it m e k e s is t u m in e ) ( s a r n a s t u m in e ) 2) Too välja mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ning erinevusi: a. Sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine aluseks on muutused pärilikus infos mitmekesistumine b. Erinevused mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 3) Selgita järgnevad mõisted. a. Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ehk progress. (täiumine) b. Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine ehk divergents. (mtmekesistumine) c. erineva päritoluga organismide sarnastumine samades
võimalikult hästi aru saada. Teine viis on ümbersõnastamine, kõike saab teiste sõnadega öelda ning tavaliselt jääb inimesele nii asjad paremini meelde. Kindlasti on suur roll teadmiste omandamises meelespidamisel ehk info säilitamisel. See on aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimuvad säilitava informatsiooniga muutused. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks, kaovad detailid ja meeles püsib vaid peamine, tekivat mõned lüngad, ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad, informatsioon muutub isikupärasemaks. Abinõusid õppimise efektiivistamiseks on mitmeid. Paremaks meeldejätmiseks teen mina õppimises vahepeal pause, tegelen millegi muuga. Näiteks lähen käin söömas või jalutamas. Materjali konspekteerimine on suurepärane lahendus minu jaoks edukaks õppimiseks, sest kui korra õppematerjal läbi kirjutada jääb see paremini meelde. Seda enam, et mul on piltmälu(nägemismälu). Mulle meeldib ka igasuguseid seoseid luua
Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle iformatsiooni tähtsused on uudis , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Info esitus on oluline. Info on kindlalt suunatud kelllelegi , kuid rahvapärast teksti pole hea kasutada ja info on uudiste edastamise vahend. Infos on kõigil asjadel mingi mote. Meediale on kahjuks vähe tagasisidet. Ette valmistatud kõne on kindla teavega , suunatud kindlale aadressile , edastatud spetsiaalsete vahenditega , mõeldud laiale kuulajaskonnale ja selle tagasiside on suhteliselt väike. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks.
Võib seisneda sigimisaegade või paikade erinevuses. 17. Võrdle mikro- ja makroevolutsiooni. Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 18. Makroevolutsiooni protsessi selgitamine progress (inimese aju), divergents (mitmekesistumine, selgroogsete teke), konvergents (sarnastumine, vaal ja hai), väljasuremine (mammut) 19. Võrdle inimest inimahvidega, imetajatega ja loomariigiga. Inimahviga: suurem ja arenenum aju, inimesel on lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus
omandanud, kogenud, näinud, kuulnud. Mälu protsessid: 1) Meelde jätmine e. omandamine e. õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne.
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). H...
- Sümpatriline ehk samamaine- esineb rohkem taimeriigis, teke ühise levila piires, kui levila on ökoloogiliselt liigendatud. Makroevolutsioon Mikro- evolutsioonilised muutused liigi sees Makro- Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) Sarnasused (Makro- ja mikroevolutsioonis) 1) Toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine) 2) Aluseks muutused pärilikus infos 3) Mitmekesistumine Erinevused 1) Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon jaguneb: 1) Progress(täiustumine)- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp- oskab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku, vähendada sõltumist keskkonna teguritest. Ainuraksed-hulkraksed, prokarüoodid-ekuarüoodid
ribosoomidesse tRNA- toob ribosoomidesse sünteesiks vajalikud aminohapped rRNA- kuulub ribosoomi ehitusse Eeltuumsetel ehk prokarüootidel puudub rakutuum, ehk neil asub pärilikkuseaine tsütoplasmas. Päristuumsete ehk eukarüootide rakkudes on tuum, kus asub pärilikkuseaine ning mida ümbritseb tuumamembraan. DNA avastasid 1953.aastal J.Watson, F.Crick , M.Wilkins ja R.Franklind. Viimane ei saanud Nobeli preemiat, sest ei polnud infos kindel ja Wilkins kasutas ise tema uuritud materjale Watsonile ja Crickile (kaks ahelat). Nobeli auhnd 1962aastal. Esimest korda oli ajalehes artikkel sellest 25.aprill 1953. REPLIKATSIOON / 8h TRANSKRIPTSIOON EESMÄRK DNA-molekuli kopeerimine Päriliku info avaldumine ehk DNA'st tekib RNA
*taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik 1)valik, kohastumine 2)aluseks on muutused pärilikus infos 3)mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Liigiteke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Geograafiline liigiteke- liik jag. 2Ks geogr.-se isol. tõttu(mäeahelike teke, mandrite triiv) Geogr. Isol.-Erin. Liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest liiga kaugel. Tek. uus osa-areaal. nt.seemnete sattumine kaugetele ookeanisaartele.
Kogukulu analüüs nõuab... 1)Omandivorm- ladu (rendiladu või eraladu- kumb kasulikum) 5)Transpordikasutaja kulud- maksud mis ei ole tariifide sees ja on pandud ..tekkivate kulude vastastikkuse mõju ja sõltuvuse hindamist 2)Tsentraliseeritus- kas 1 või mitu ladu veovahendile selle kasutamise eest (peatused transiidisõitudel, külmveoki laotegevuses, laovarus, infos, tagastuses/korjes ja pakendamises 3) Ladude arv, mida mõjutab: *firma suurus *väikeste koguste ostjad lisakulu jne) 86. Mis on logistiline kogukulu? *klienditeenindustase *kulud (varud, laotegevus, transport, 78. Miks on transpordiliikide võrdlemisel vaja jaotada firma kulud Analüüsitakse kululiike: jaotuses muutuv- ja püsikulu (läbimüüki ja
(kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid mõni teema muutub valdavaks Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik
mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. o Inimese lühimälumaht on piiratud 7+-2 ühikuga. o Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku. o Meelespidamine ehk info säilitamine aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused: Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine" Tekivad teatud lüngad Infos tõusevad esile uued teemad Info muutub isikupärasemaks Loogikavastane info ununeb Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid Mõni teema muutub valdavaks o Endel Tulving maailma juhtivamaid mälu- uurijaid. o Unustamine vastupidine protsess meeldejätmisele. Unustamise omadused : 1 S
kärnkonn, lendorav, must-toonekurg) Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: elu üldhulk Maal on suurenenud. liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: Toimuvad sarnased protsessid : olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine. Aluseks on muutused pärilikus infos. Mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid.
dokumendi koostajale teada ning vajadusel piiran ise dokumendi nägemist. Samuti teavitan ja juhendan juurdepääsupiirangu märkimisel teenistujaid (sh komandopealikke, päästepiirkondade juhatajaid, inspektoreid ja spetsialiste), kes registreerivad avaldusi ning dokumente Deltas. Mina, kui personalispetsialist puutun kokku ka ametijuhenditega (nii käskkirjas kui ka ametijuhendis), pean pöörama tähelepanu nendes sisalduvas infos riigisaladuse registreerimise ja haldamise kohta, et need oleksid kindlasti ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Praeguse seisuga ei tohi olla Päästeameti kodulehel üleval paljude teenistujate ametijuhendite käskkirju, sest osade riigisaladusega tegelevate teenistujate ametijuhendites on kirjas riigisaladuse registripidamine või muu ülesanne RS-ga seotud. Kui dokumendiregistris on näha need ametijuhendid, siis saab väga lihtsalt teenistujad
14. Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: o toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine o aluseks on muutused pärilikus infos o mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: o mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähemisendeid 15. Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. o Progress ehk täiustumine – Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. Nt. prokarüoodid→eukarüoodid, ainuraksed→hulkraksed, inimahv→inimene
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Ärrituse minimaalselt toimivat tugevust nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve k...
tagajärjel). Alamliikide tekke 8000-15000 aastat (rohutirts, mardikas, linnud, hirved) Atlandi heeringas->räim 20000 aastaga. Makroevolutsioon Makroevolutsioon -liigist kõrgemate organismi rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) mikro ja makroevolutsiooni sarnasused: 1. toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine). 2. Aluseks muutused pärilikus infos 3. mitmekesistumine mikro ja makroevolutsiooni erinevused: 1. Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaguneb kolmeks: 1.progress(täiustumine) progress- uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega aoranismi tüüpide teke. prokarüoodid(bakterid)--> eukarüoodid(ülejäänud) ainuraksed--> hulkraksed kõigusoojased--> püsisoojased Iga uus organismi tüüp võimaldab: -paremini kasutada keskkonda
pikendada. See tähendab suutlikkust olla paindlikum ja valmisolekut teenindada ka neid 6 üksikuid turiste, kes soodsaid ilmastikuolusid ära kasutades hilissuvel ja sügisel Hiiumaad külastavad. Kokkuvõte. Turismi areng Hiiumaal on viimastel aastatel jätkuval tõusujoonel, kuid see ei anna põhjust rahuloluks. Peamisteks probleemideks on välisturgude väike osakaal, ebapiisav Hiiumaa esiletoomine riiklikus infos, vähene pakutav atraktiivsus, terviseturismi, kui praeguse trendi tähelepanuta jäämine, lühike hooaeg ning kvalifitseeritud tööjõu nappus. Puudub ka turismiarendaja töökoht Hiiumaal, kuna ei ole püsirahastust. MTÜ Hiiumaa Turismiliit, mis loodi 1999 aastal, on välja töötanud mõningased plaanid, mis peaksid lähitulevikus antud olukorda parandama. Peamisteks ülesanneteks on Hiiumaa ühise imago loomine, tuntuse suurendamine messide kaudu, materjalid
Need on: · kõneleja, · kõne, · kuulaja · tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud, siis jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni tähtsus on uudis, meelelahutus, arvamus ja ka inimeste veenmine. Kuid ka manipuleerimine inimeste või ühiskonnaga. Info esitlemine meedias on väga oluline. Info on kindlalt suunatud kelllelegi, kuid rahvapärast teksti pole hea kasutada ja info on uudiste edastamise vahend. Infos on kõigil asjadel mingisugune mõte. Meediale on kahjuks vähe tagasisidet. Ettevalmistatud kõne on kindla teavega , suunatud konkreetsele aadressile, edastatud spetsiaalsete vahenditega, mõeldud laiale kuulajaskonnale ja selle tagasiside on kahjuks suhteliselt väike. Massikommunikatsioon Ehk siis kommunikatsioon kui: · sõnumi siirdamine A-lt B-le inimeste vestlus, raadiosaade, keelepeks, lõhn jne. · Interpersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlus iseendaga
surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega
oluliselt kaasa.( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 118) 1.2 Meelespidamine Meelespidamine (ehk info säilitaimine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja pikemaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid ,,peamine"; tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul; loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; mõni teema muutub valdavaks. Meelespidamisele vastupidini protsess on unustamine. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see, et me praegu suudame meenutada mõnda fakti või sündmust, ei ole garantiiks sellele, et me suudame seda homme, järgmisel aastal või 30 aastat hiljem. Unustamise omadused:
nende väljatootmiseks vajalik stiimul [3]. 9 Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Selle käigus säilitava infomatsiooniga muutused: 1. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks 2. Kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" 3. Tekuvad teatud lüngad( midagi jääb meelde, midagi asendub) 4. Ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad 5. Info muutub isikupärasemaks 6. Loogikavastane info ununeb 7. Juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolud 8. Mõni teema muutub valdavaks[3] Äratundmine- meeldetuletamise ajendist on ülesandes meeldetuletava koopia antud. Konversioonis on üleandes tarvis hinnata tuttavlikkust [2]. Objekt millega oleme varem kokku puutunud [3]. Meenumine- Materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi,
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: · info muutub lühemaks ja lihtsamaks; · kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; · tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); · ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). 5 Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu
Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: 8 · info muutub lühemaks ja lihtsamaks; · kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; · tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); · ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi,
Seoses ärikeskkonna ja ärimudelite muutumisega on tekinud ettevõtte juhtide poolt. 15 VIIDATUD ALLIKAD:...............................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Tihenenud konkurents, lühenenud äritsüklid ning kaasaegsed juhtimismeetodid on tekitanud olukorra, kus arvestus, eelkõige juhtimisarvestus, omab aina olulisemat rolli juhtimisprotsessis. Vajakajäämised infos on tänapäeval organisatsioonile kulukamad võrreldes ajaga paarkümmend aastat tagasi. Arvestusinformatsiooni kasutamine juhtimisprotsessis on saanud aga võimalikuks eelkõige tänu infotehnoloogia tormilisele arengule viimastel aastakümnetel. Organisatsioonide juhid vajavad oma tööks mitmesugust infot. Neile kättesaadav info peaks kajastama organisatsiooni sees toimuvaid protsesse ning nende protsesside nii organisatsioonis kui ka väliskeskkonnas avalduvaid tulemusi
Atributsioon ütleb, et tõde on, et allikas seda ütles. Lugeja peab aru saama, mis on allika ja info suhe. Reporter peab avama, kes on allikas ja milline on tema kaugus infost: kas ta oli pealtnägija, osaleja, kuulis teistelt jne. ei tohi manipuleerida lugejaga – nimetada kuulujutte või jätta midagi esitamata. Jutu atributeerimine ei vabasta reporterit vastutusest laimavate seisukohtade eest tema loos – ajakirjanik esindab allikat. Millal allikale viidata? Kui pole põhjust infos kahelda, reporter ise nägi sündmust või on tegemist üldtuntud faktidega, siis pole atributsiooni vaja. Infoallikas tuleb alati anda järgmistel juhtudel: • Kui kedagi on tsiteeritud otse-kaudselt. • Kui ajakirjanik pole ise sündmuse pealtnägija ja info pole avalike allikate abil kontrollitav. • Kui on põhjust kahelda info täpsuses. • Kui materjal võib kedagi solvata vms.
Tallinna Polütehnikum It-Telekommunikatsioon Süsteemiarenduse elutsükkel Referaat Noorem Tarkvaraarendaja Rasmus Karm Ta-17E Juhendaja: Kaupo Nõlvak Tallinn 2017 Sisukord 1.Elutsükli üldised mudelid..................................................................................................3 2.Koskmudel.........................................................................................................................5 Kokkuvõte:.......................................................................................................................7 3.Inkrementaalne arendusmudel...........................................................................................8 Inkrementaalse arenduse eelised:...............................................................
Kuid lisaks sisaldavad sellised trükised mitmesugust muud infot, mis ei pruugi olla auditeeritud. Kui audiitor leiab, et auditeeritud ja auditeerimata info ei lange kokku, tuleb tal jõuda järeldusele, kumb info on ebaõiglane. Kui avastatakse, et aruannetes on vead, peab audiitor nõudma, et juhtkond need parandaks. Kui viimased keelduvad, tuleks kaaluda edasise koostöö võimalust. Kui avastatakse vigu auditeerimata infos, peaks audiitor nõudma juhtkonnalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid, millele nende seisukohad põhinevad. Kui põhjendused on veenvad, võib audiitor koostööd jätkata, kui selline info saadakse ennem audiitori lõpparuande valmimist, peaks ta selle lõpparuandes siiski kajastama. Hinnangud perspektiivsele finants infole Perspektiivne finantsinfo tugineb mitmesugustele oletustele tulevikus aset leidvate sündmuste kohta
(10) 2.1.2 Info säilitamine Info säilitamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: · info muutub lühemaks ja lihtsamaks; 11 · kaovad detailid ja meeles püsib vaid see, mis on kõige tähtsam; · tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); · ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks; · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. (10) 2.1.2.1 Endel Tulving (1927) Endel Tulving (vt. joonist 3) on Kanadas elav Eesti psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid. Ta on sündinud 26. mail 1927. aastal Petseris. Tulving on tuntud kui episoodilise mälu (mälu, mille abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine) avastaja ja uurija
Noormees ei lase ennast harimatusse suruda, vaid astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima, ning teeb seda hästi. Umbes sel ajal külastab ta tihti Tartu Tähetorni, kus talle meeldib teleskoobiga vaadelda Kuu mägesid erinevates suurendustes. Lähenedes ja suurenedes ilmuvad fraktaaljoone seest ootamatult nähtavale aina uued ja uued detailid, kusjuures needki tunduvad inimsilmale alati lõplikud, teravate ja selgete äärjoontega olevat. Kunstnik märkab selles infos palju ühist oma sisetunnetusega. Ülikooli ajal loeb ta ka filosoofilist- ja ilukirjandust, õpib keeli (hiina ja hispaania keelt). 7 Paraku ei meeldi tema välimus Tartu sõjakomissarile, kes otsustab ta sõjaväeprokuratuuri abil Nõukogude armeesse saata. Ainus pääsetee viib läbi hullumaja. Hea õpinguraamat aitab arste veenda, et seda meest tasub aidata. 1989. Kolmas katse saada ametlikku kunstiharidust ei õnnestu. Seejärel lahkub noor kunstnik pärast
Makroevoltusioon: Progress ehk täiustumine, regress ehk mandumine Divergents ehk mitmekesistumine paljusus: · Eukarüoodid seenteks, taimedeks loomadeks · Õistaimed korv-, huul- ,liblikõielisteks · Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal Konvergents ehk sarnastumine - nt. vaalal ja kalal voolujooneline keha Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · Aluseks on muutused pärilikus infos · Mitmekesistumine Erinevused: · Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid
mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. - Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. 2. Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: - info muutub lühemaks ja lihtsamaks; - kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; - tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); - ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; - loogikavastane info ununeb; - juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; - mõni teema muutub valdavaks; - info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. - Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. - Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes
Majandusaasta trükised sisalduvad koos auditeeritud infoga ka sellist teavet, mida audiitor ei ole hinnanud. Reeglina lisatakse trükisesse audiitori järeldusotsuses, mis näiliselt laieneb kogu materjalidele ja seetõttu võib tekkida probleeme. Kliendi lepingus võib kokkuleppida muu info hinnangu osas, kui seda pole, tuleb audiitoril nimetatud materjaliga ikkagi tutvuda. Kui ta avastab erinevusi auditeeritud ja auditeerimata infos, peab ta jõudma järeldusele kumb on vale. Kui ebaõigeks osutub muu info, tuleb nõuda selle parandamist või välja jätmist. Kui juhtkond ei nõustu, ei sa anda puhast järeldusotsust. Kui vead tulevad aruannetest, tuleb nõuda nende parandamist. Kui juhtkond keeldub saab audiitor anda negatiivse järeldusotsuse või märkustega järeldusotsuse ja võib tekkida küsimus edaspidisest koostööst.
·Rollid, rollikäitumise internaliseeru mine Stanfordi eksperi ment (Zi mbardo, 1971) Töö näitlejatega (P. Brook , 1969) ·Väidete muutumine hoiakuks, veendu museks (Higgins & Rholes, 1978, Higgins & Rholes, Kognitiivne dissonants · Mitteküllaldase tasu efekt · Dissonants pärast otsuse vastuvõtmist Hoiakute muutmine ·Kognitiivne dissonants, kuid sageli m o onutatakse infot: Infoallika diskrediteeri mine Teistsuguse tähenduse näge mine infos Valivus info teatud osade suhtes. ·Veenmise mudel Keskne töötlustee infot m ärgatakse Perifeerne ·Teateallika o madused Usaldusväärsus Magaja efekt, eksperdi arvamus "Juhuslikult" kuuldud info Edastaja veetlus ·Teate o madused Teate esitamise kindluse m äär Emotsionaalne m õju, "hir mu tingi mus" ·Teate saaja Assi milatsioon, o maksv õtuala Konformsus
konverentsikeskus garanteerivad eduka merereisi, kus töö saab sujuvalt ühendada puhkusega. M/S Baltic Queen on suurepärane ujuvhotell, mis võimaldab üheaegselt reisida ja samas meeldivalt lõõgastuda. 2.1 Töökorraldus ja tööohutus Igale uuele laevapere liikmele antakse esialgu kontoris lugeda laeva eeskirjadest, mida võib teha ja mida mitte ning ka ohutusest. Laevas uutele laevapereliikmetele infos lugemiseks häirete signaalidest ning ohutusreeglitest poes ja restoranides ja igal pool mujal. Järgmisena tegi purser meile kiire ülevaate asjadest mis tohib ja mis ei tohi, andis ühe lühikokkuvõtte ,,Tere tulemast Baltic Queeni" lugeda ning küsis vajalikumad asjad üle, mis olid eelnevalt loetud. Igal töötajal on häirete korral oma ülesanne ning ka vastav kogunemiskoht. Iga nädal toimub üldhäirete õppused. Ilusate ilmade korral toimub väljas paadiõppus.
Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. II Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: o info muutub lühemaks ja lihtsamaks; o kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; o tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); o ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; o loogikavastane info ununeb; o juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; o mõni teema muutub valdavaks; o info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. o Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu.
2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles 2014 aastal. 1.1.1 Andmete vastavus 2010 aastal oli töötajate arv 7, mis langes 2015 aastal viie peale. Tegevusaruandes on kirjas, et asutati 2002 novembris aga ettevõtja infos oli asutamisaeg sama aasta detsember. Kasum tekkis alles 2015. aastal ning eelnevatel aastatel oli ettevõte kahjumis. Tegevusaruandes toodi iga aasta ära, et nad jätkavad oma senist majandustegevust ning meretranspordi turg on 3 endiselt keerukas, aga 2014. aasta aruandes märgiti, et on näha paranemise märke ja loodetakse saada kasumit. 2016. aastaks prognoositakse jällegi kasumi langust, kuid 2015 aasta oli esmakordselt ettevõtte kasumis
elavdada turgu. Arenes ka veetransport, Languedoci kanal (Atlandist Vahemerre), Suessi kanal, Panama kanal. 1880ndatest laevaliinid Inglismaalt USAsse. Aurulaeva tõttu langes kandmise hind ja suurenes maht. Auto kasutuselevõtt – 19.saj lõpp, võimaldas individuaalset liikumist. Õhutransport – vendade Wright’ide lennuk 1903, võimaldas läbida pikki vahemaid veel kiiremini, kuigi sobis väiksema koguse transpordiks. Uuendused infos ja teabelevikus: telegraafiaparaat 1837 USAs, veidi hiljem Euroopas, ühendas riike ja ka üle ookeani; telefon 19.saj II poolel, kuigi ei muutunud päris pikalt igamehe tarbeesemeks; traadita telegraaf, väärtuslik vahend meresõidul. 17.Põllumajanduse moderniseerimine ja tööstuspööre. Olid kaks olulisimat muudatust esimesel globaliseerumisperioodil, käivitusid esmalt Euroopas ja lääne siirderiikides, kus rahvas oli uuendustele rohkem avatud. Järk-järgult oldi kaotatud nii
Mimikri – elusolend, kellel endal ei ole kaitsevahendeid, tänu oma sarnasuse loomaga, kellel on kaitsevahendid olemas, saavutab kaitstuse. Olukord peab olema pidev – juhuslikku sarnasust mimikriks ei nimetata. Liigid on püsivad ja seega satub vastuvõtja pidevalt vastastikku ühesuguste, kuid erisuguste omadustega liikidega – iga põlvkond värvulisi peab uuesti hakkama õppima, millised on sirelased. Mimikrisüsteemid – koevolutsioonilised kehalised sarnasused geneetilises infos kinnistunud ja seeläbi püsib äratundmissuhe põlvkondade jooksul ja areneb. Väga oluline semiootika seisukohast – valiku teostaja on elusolend, informatsiooni vool Sebeok seostab mimikri Peirce’i ikoonilisusega, mis puudutab esmast tajumist. Mimikri semiootiline käsitlemine võimaldab tähele panna aspekte, mille bioloogia tahaplaanile jätaks – seotud nt sellega, kuidas üks olend oma ümbrust tajub. Uexküllilik vaade mimikrile:
· Meelespidamine ehk info säilitamine- Kõik närvierutused jätavad püsivaid jälgi ajukoorde. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Selle käigus toimuvad säilitatava informatsiooniga muutused: 1) Info muutub lühemaks ja lihtsamaks 2) Kaovad detailid ja meeles püsib vaid ,,peamine" 3) Tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) 4) Ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad 5) Info muutub isikupärasemaks 6) Loogikavastane info ununeb 7) Juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid 8) Mõni teema muutub valdavaks · Unustamine- on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused
meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: · info muutub lühemaks ja lihtsamaks; · kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; · tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); · ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused:
Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik. Ontogenees inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke. Areng on põlvest põlve suure täpsusega korduv (geneetiliselt determineeritud), sügoodi organisatsiooniga eeelkujundatud e. preformeeritud. Ainus, mis organismist täielikult olemas juba sügoodis, on genotüüp. Genotüüpi annavad oma osa mõlemad gameedid (sugurakud). Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades. Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks, et arengupsühholoogia üldse kuulub
Kõik päästevahendid on rahvusvaheliste standardite järgi oranzi värvi, mis on merel väga hästi silmapaistev, veel on kõikidel vahenditel helkurid küljes, et pimedas oleks kergemini märgatav. Päästevestid- Asuvad 6 teki mõlemas pardas neid on kokku 3500 millest 70 imikute 280 laste ja 3150 täiskasvanute, inimestele kelle ümbermõõt koos päästevestiga on suurem kui 175 cm on olemas eraldi päästevestid, mis asuvad 6 tekil Charlie kogunemiskohas infos. Päästevestid on varustatud vilega ja tulega, mis hakkab plinkima veega kokkupuutel. Päästerõngad- Asuvad kuuendal, seitsmendal ja kümnendal tekil mõlemas pardas. Mõlemal haalamistekil on üks päästerõngas tulega. Veel on päästerõngad kümnenda teki ahtris ja roolimaja tiibadel. Päästerõngad jagunevad neljaks: tulega, liiniga, suitsusignaaliga ja tavaline. Laevas on kokku 24 päästerõngast. Päästerõngal on kirjas laeva nimi ja kodusadam.
7) transport haiglasse. Kohalejõudmine ja vaatlus Päästmine algab hädaabikõnele vastamisega. Päästmise edasise kulu jaoks olulised otsused langetatakse juba helistaja esmase küsitlusega. Kiirabi jaoks on igasugune teave oluline, et saaks juba sõidu ajal end mõttes olukorraks ette valmistada. Juhtiv kaebus või õnnetuse liik ja õnnetuse mehhanism annavad kiirabitöötajale juba olulisi vihjeid sündmuskohal eesootavast olukorrast. Samuti peavad kiirabile antavas esmases infos sisalduma patsiendi vanus (laps, täiskasvanu), kannatanud isikute arv, teadvusaste, hingamine, erinevad detailid (ohtlikud ained, tulekahju …) 450 sündmuskoha asukoha või juurdepääsutee kohta. Ka tuleks teada anda, milliseid abijõudusid on teavitatud või kes on veel teel sündmuskohta. Nende teadete põhjal tuleb valida sõidumarsruut ja juurdepääsutee. Selle teabe põhjal saab ka ohtusid ette näha ja läheneda sellele sündmuskohale sobiva kiirusega. Esimesed meetmed ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
