DNA ja RNA võrdlus DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) 6.Leidumine päristuumses a)tuumas a)tuumas rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides
lämmastikalused(A, C, G) · Leidub rakkudes samades struktuurides · Denatureeruvad, hüdrolüüsuvad · Kõrgmolekulaarsed e suure molekulmassig Erinevused DNA RNA Pentoos Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G Nukleotiidijääkide ärv Suurem Väiksem Denatureeruvus Aeglasemalt Kiirem Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas Ribonukleaas (RNA- (DNA-aas) aas) Ülesanne Päriliku info säilitamine Päriliku info ja edasikandmine realiseerimine valgusünteesi käigus Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c)
Vesilahustuvatel vitamiinidel varud paari kuu piires. Erand vitamiin B12, mille varu on aasta. Rasvlahustuvatel varukohtadeks maks ja rasvkude. Vesilahustuvatel kehavedelikes ja veres valgulised osad REK: Vitamiinide kohta praktiliselt küsimusi ei esitata Ensüümid: Ensüümid on spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, mis organismi omastel tingimustel viivad läbi biokeemilisi reaktsioone. Ensüümidel kahelaadsed omadused: Ensüümide valkudele omased omadused: kõrgmolekulaarsus, denatureeruvus, bioloogiline aktiivsus, spetsiifilisus jne Ensüümide katalüsaatoritele omased omadused: muudavad reaktsiooni kiirust (valdavalt kiirendavad), taastuvad reaktsiooni lõppedes, nende hulk on enamvähem püsiv Ensüümide eriomadused: 1) Ensüümid on katalüsaatorid 2) Iseloomustab spetsiifilisus: a) suurem [üks ensüüm-ük reaktsioon] b) väiksem [seedeensüüm- pole eraldi ensüüme nt vorsti jne jaoks] 3) Kõrge molekulaarne aktiivsus (ajaühikus väga palju reaktsiooniakte)
keratiinid, fibroiinid ja müosiinid. Näiteks kollageen on vees lahustumatu fibrillaarne valk, mis moodustab loomsete sidekudede (nahk, luud, kõõlused) põhimassi. Kollageeni mudelit on võimalik näha joonisel 3.1.1. (Zilmer jt 2001: 96). Joonis 3.1.1. 8 3.1.2. Globulaarsed valgud Globulaarsed valgud on ellipsoidilise kujuga ja on arvukaim valkude rühm. Neile on tüüpiline lahustuvus füsioloogilises lahuses , kolloidolek, denatureeruvus, alfa-heeliksi prevaleerumine sekundaarstruktuuris ja isovormide rohkus. Globulaarsete valkude põhirühmad on: albiumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid ja gluteliinid. Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud
Mitme erineva ehitusüksuse seostumine ruumiliseks ehituslikuks ja talitluslikuks tervikuks. Sidemed samad mis kolmandat järku struktuuride puhul. Ensüümkompleksid, membraansed transportkompleksid. Valkude omadused: 1) kõrgmolekulaarsus: vabalt membraane valgud ei läbi. Urniini analüside puhul kontrollitakse, kas uriinis on valku, kui on, siis on põletik või muu haigusnäht. 2) Laeng tuleb aminohapete radikaalide laengutest, mis annavad valgule summaarse laengu. 3) Denatureeruvus valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine, alles jääb primaarstruktuur. a) organismi omastest teguritest põhjustatud. (esimesel kohal). Palavik-et denatureerida vaigust tekitavad valgud. Toiduvalgud mao soolhappe toimel. b) organismi välised tugevatoimelised faktorid: kiirgused, happed/alused, vibratsioon, temperatuurid. Denaturatsioon võib olla pöördumatu. Muna keetmine, praadimine, vahustamine. Pöörduvad denaturatsioonid esialgne molekul taastub:
Leidub rakkudes samades struktuurides Denatureeruvad, hüdrolüüsuvad Kõrgmolekulaarsed e suure molekulmassig Erinevused DNA RNA Pentoos Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G Nukleotiidijääkide ärv Suurem Väiksem Denatureeruvus Aeglasemalt Kiirem Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c) hemoglobiin d)
t., et ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega, üks ahel kulgeb suunas 5' 3' ja teine suunas 3' 5'. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos (lihtsuhkur, mille molekulis on viis süsinikuaatomit) 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide Suurem Väiksem arv 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini (biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel) 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas Ribonukleaas (DNA-aas) (RNA-aas) 6.Leidumine a)tuumas a)tuumas päristuumses rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis
Esimene sisemisest, teine keskmisest ja kolmas viimasest ringist. 22. Mille poolest erineb RNA DNA-st? 5 DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) 6.Leidumine päristuumses rakus a)tuumas a)tuumas b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis
- väikesed ümmargused struktuurid, mis liiguvad vabalt tsütoplasmas või on kinnitunud tsütoplasmavõrgustiku külge, nad koosnevad rRNA-st ja valkudest, nendes toimub valgu süntees. DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos (lihtsuhkur, mille molekulis on viis süsinikuaatomit) 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkid Suurem Väiksem e arv 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini (biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel) 5.Lagundav ensüüm DesoksüribonukleaasRibonukleaas (DNA-aas) (RNA-aas) 6.Leidumine a)tuumas a)tuumas päristuumses rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides
hajutab/peegeldab valgust]; amfoteersus; puhverdusvõime; opt aktiivsus ja adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed(kollageenid, elastiinid, keratiinid) – ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed(albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) – lahustuvad füs lahustes, kolloidolek, denatureeruvus, alfa- heeliksi domineerimine; ja liitvalgud – valgulistest ja mittevalgulistest osadest: (kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). • Füsio-keemiline klassifikatsioon: • Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud) • Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud) • Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja
3. Sekundaarstruktuur | Biheeliks | Molekul üksik ja kaksikahelaliste piirk. 4. Molekulmass | Suurem | Väiksem 5. Ülesanne rakus | Päriliku info säilitamine | Päriliku info kasutamine 6. Leidumine rakus | Tuum, mitokondrid,kloroplastid | Ribosoomides, tuumas, kloroplastides, | | Mitokondrites, tsütoplasmas. 7. denatureeruvus | aeglaselt | kiiremini 8. Lagundav ensüüm | Desoksüribonukleaas | Ribonukleaas DNA ja RNA võrdlus(ühised tunnused) : 1. lämmastikalused. 2. koosnevad nukleotiididest. 3. negatiivne laeng. 4. mõlemad denatureeruvad. 5. suur molekulmass. Kokkuvõttev tabel staatilisest biokeemiast: 1. süsivesikud 2. lipiidid. 3. valgud. 4. nukleiinhapped. Sidemetüüpide tabel : Ehitusüksused Keemilise sideme tüüp 1
annaabi.ee 
