Auditeerimise kokkuvõte (2)

Tallinna Majanduskool - Majandus - Auditeerimine

5 VÄGA HEA

Auditeerimine
Aruandluse põhiprintsiibid
Majandusüksuse printsiip – majandusüksus arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid laekus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate jt isikute varadest, kohustustest ja tehingutest.

Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eelduses, et raamatupidamis kohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole kavatsust tegevust lõpetada ega ka sellele vahetust. Ettevõte peab olema suuteline täitma oma pikaajalisi kohustusi ning suutma põhivara normaalselt amortiseerida.

Arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruanded on avalikustatav info ja seetõttu tuleb esitada selliselt , et see oleks ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete lugejatele, kelle on selleks piisav eelnev haridustase(teadmised)

Olulisuse printsiip – aruannetes tuleb kajastada kogu info, mis võib mõjutada raamatupidamis kohuslase finantsseisundeid, majandustulemust või rahavoogusid. Oluline on see info, mille avalikustamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate tehtavaid majandus otsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult.

Järjepidevuse printsiip – aruannete koostamiselt tuleb kasutada järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid, arvestusviise ja arvestusskeeme. Nt: amortisatsiooni normide muutmine.

Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruande perioodi tuludest võib maha arvata nende samade tulude tekkimiseks vajalikud kulud. Väljaminekud millele vastavad tulud tekivad mõnel muul perioodil, kajastatakse samal perioodil kuludena kui tekivad nendega seotud tulud.

Objektiivsuse printsiip – aruannetes kajastatav info peab olema usaldusväärne ja neutraalne .

Konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on nimetatud hindamiste sihilik sooritamine.

Avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamise kohuslasest, tema finants seisundist, majandus tulemustest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate ( kalastamine vastavalt algdokumentidele). Õiglane kajastamine tähendab varade ja kohustuste kajastamist nende tegelikus vaatluses, mis tagatakse nende hindamisega.

Sisu ülimlikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses tuleb lähtuda nende sisust ka siis, kui nende juriidiline vorm sellele ei vasta. Nt: tööruumi rentimine eluruumiks.

Tekkepõhine arvestus – majandus toimingute kajastamine nende toimumise hetkel sõltumata raha liikumisest .
Kassapõhine arvestus – eeldab raha laekumist nö. väljamineku
Audiitortegevus
Uus audiitortegevuse seadus oli vajalik, kuna sellega tagatakse Eesti audiitorite suurem usaldus ja audiitortegevuse parem sisuline tase. Lisaks ei olnus kooskõlas mitmete rahvusvaheliste normidega, kuna need olid muutunud. Uus audiitortegevuse seadus on kooskõlas Euroopa Liidu 8nda direktiiviga. Uus seadus tõstab audiitortegevuse kvaliteeti ja muudab majandusarvestuse valdkonna toimimise usaldusväärseks. Audiitortegevus on majandusarvestuse üks liikidest.
Majandusarvestus koosneb järgmistest liikidest:

Finantsarvestus, mis annab infot ettevõte juhtkonnale ja ettevõte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, finantsasutused ehk pangad , riigi institutsioonid ehk registrid , maksu ja tolliamet jne). Ettevõte välistarbijad saavad valdava osa infost finantsaruannetest. Aruandlus selle kohta mis on toimunud eeldab, et informatsioon esitatakse, valmistatakse ette ja analüüsitakse eelnevalt, mis ongi finantsarvestuse peamised ülesanded. Tegevus on reguleeritud riiklike õigusaktidega (äriseadustik, raamatupidamisseadus, maksuseadused).

Juhtimisarvestus, mis seisneb raamatupidamise aruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõte tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõte siseste tulemuste arvestusega ja ta on suunatud rohkem tulevikku. Informatsioon valmistatakse ette eelkõige planeerimiseks ning majandusotsuste tegemiseks. Valdkonda reguleerivad ettevõte sisesed normatiivmaterjalid (eeskirjad, juhendid, käskkirjad) ja lisaks ka tuleb lähtuda planeerimis- ja aruandlusskeemidest.

Kuluarvestus , mis tegelikult on osa juhtimisarvestusest. Valdkond tegeleb ettevõte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Lisaks tegeletakse ka toote kulude kalkuleerimisega. Kuluarvestuse võib jagada kaheks grupiks : *Raamatupidamiseks vajalik kuluarvestus * Juhtimiseks vajalik kuluarvestus. Seega on kuluarvestus juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, andes mõlemale infot kulude kohta. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemise või kohustiste suurenemisega, seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on toimunud ja seda saab usaldusväärselt mõõta.

Maksudearvestus, mis hõlmab maksude arvestust , analüüsi ja planeerimist. Reguleeritud on riiklikult maksuseadusandlusega. Maksuseadustest tulenevad nõuded võivad mõneti erineda raamatupidamiseseaduse nõuetest ja sellisel juhul peab arvestuses lähtuma ka maksuseaduse nõuetest.

Finantsaruannete analüüs, mis kujutab firma antud momendi seisu hindamist möödunud perioodide andmete põhjal. Finantsanalüüsi sooritamiseks on vaja infot ettevõte finantsseisundist. Analüüsi eesmärk on kaardistada ettevõte tugevad ja nõrgad küljed ja tuleb leida võimalikult palju seoseid , et lõplikult mõista, millised tegurid mida mõjutavad kui muuta tegevuse suunda või strateegiat. Analüüsi oluliseks eesmärgiks on kindlustada nii olemasolevaid kui potentsiaalseid investoreid, kreeditore ning teisi ettevõttega seotuid isikuid.

Sisekontroll- see on organisatsiooni tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist , juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse . Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene.

Audiitorkontroll , mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast.

Eelarvestamine , mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku.
Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul. Audiitortegevus lähtub ja seda kontrollitakse Eestis järgmiste dokumentide alusel:

Audiitortegevuse seadus
Audiitorkogu põhikiri
Auditeerimiseeskiri
Audiitorkogu üldkoosoleku otsused
Audiitorkogu juhatuse otsused

Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kõik majandusaruannete seisukohalt ja olulised tegevusvaldkonnad .
Audiitortegevuse seadus sätestab:

Majandusarvestusalase audiitortegevuse õiguslikud alused

Vandeaudiitorile ja vandeaudiitorühingule esitatavad nõuded

Vandeaudiitori ja vandeaudiitorite ühingu tegevuse õiguslikud alused ja vastutus

Atesteeritud siseaudiitorile ja avaliku sektori audiitorile esitatavad nõuded

Siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused avaliku sektori ja avaliku huvi üksustes (Selle seaduseni reguleeris vana ainult välisaudiitorite tegevust).

Auditi ja ülevaatluse kohustus, auditi komitee tegevuse alused ja siseaudiitorite õigus kutsetegevuseks.

Audiitorkogu õiguslik seisund, pädevus ja vastutus ning tegevuse töökorralduse ja rahastamise alused.

Järelevalve teostamine siseaudiitorite, vandeaudiitorite vandeaudiitorite ühingute ning audiitorkogu üle.

Audiitortegevuse registri tegutsemise alused
Ajalugu
Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus Eestis väga jõudsalt arenema. 886ndal aastal alates, sest arvati, et nüüd saab kiiresti rikkaks ja teistel lihtsalt nahk õle kõrvade tõmmata) Probleemiks sai kontrolli puudus ettevõtluse üle. Riiklikul tasandil ei esitata praktiliselt ühtegi kontrolli süsteemi, kuidas ettevõtlust juhtuda, rahastada jne. Kuna riiklik huvi oli minimaalne, siis tekkis rühm majandusteadlasi, kes hakkasid uurima kontrolli vajadust ja asusid seda korraldama . Nad suhtlevad naaberriikide audiitoritega, kus saadakse esmane ettekujutus ja teadmised audiitortegevusest. Kuna uues majandussüsteemis olid töö kaotanud endised ministeeriumide revidendid, siis hakkavad nemadki aktiivsemalt orienteeruma auditeerimisele. 19. veebruaril 1990 võtab ENSV vastu audiitortegevuse ajutise põhimääruse ja samas moodustatakse rahandusministeeriumi juurde audiitortegevuse nõukogu. Viimane pidi tegelema audiitortegevuse välja arendamisega. Põhimäärus oli väga minimaalne ehk õhuke, sisaldas alla 40 paragrahvi, kuid suutis ära põhjendada auditi olemuse ja selle eesmärgid, lisaks auditeerimise põhiprintsiibid, audiitorite sõltumatus ja samuti selgitati auditeeritavate ettevõtete juhtkonna kohustusi auditeerimise käigus. Nimetatud dokumendi alusel hakati peatselt korraldama kvalifikatsiooni eksameid ja sellega oli alus pandud audiitortegevusele Eestis.
1992. aastast hoogustub oluliselt audiitorfirmade tegevus, kuna Eestisse jõuavad rahvusvahelised audiitorketi firmad. Nende esmane ülesanne oli harida Eesti audiitortegevust. Kuna aktiivne tegevus tuli välisfirmadelt, siis kujuneski Eesti audiitortegevus koheselt rahvusvaheliste nõuete kohaseks. Eestikeelsed auditeerimisjuhised töötati välja peamiselt 1994. aastal, ning kaks aastat hiljem avaldatakse auditeerimiseeskiri. Eeskiri lähtus rahvusvahelistest standarditest ning oli mahukam dokument. Esimene auditeerimise põhimäärus kehtis kuni 1999. aastani. 1998. aastal valmib audiitortegevuse seaduse eelnõu, mis võeti vastu Riigikogus 10. veebruaril 1999, seadus jõustus 1. juulist 1999. Audiitortegevust asub Eestis juhtima Audiitortegevuse nõukogu, mis oli rahandusministeeriumi haldusalas. Auditeerimiseeskiri kehtestati 15. juunist 2000. 11.novembril 2004 astub Eesti Audiitornõukogu rahvusvahelisse Arvestusekspertide föderatsiooni (IFAC) ja 16.detsembril 2004 Audiitorite föderatsiooni (FEE), mis tegutseb Euroopas. 19.veebruaril 1990 luuakse audiitori kutse. Kutsetunnistusi hakatakse väljastama alates sellest kuupäevast. Kõige rohkem on kutsetunnistusi on välja antud aastatel 1991-1996 ja 1997. aastast hakkab nende väljastamine aeglustuma. 2009.aasta lõpuks on Eestis välja antud 567 kutsetunnistust. Kokku muudeti audiitortegevuse seadust kaheksal korral, mis olid tehnilised muudatused. 8.märtsist 2010 jõustus uus audiitortegevuse seadus, mis lähtub kõikidest EL antud valdkonda reguleerivatest nõuetest.
Audiitoritele esitatavad nõuded
Audiitoriks võib olla füüsiline isik:

Kes on teovõimeline
Kellel on riiklikult tunnustatud bakalaureuse kraadile vastav haridus
Kes on laitmatu reputatsiooniga
Kes omab kutsetegevuseks vajalikku teoreetilist ettevalmistust ja 3aastast praktilist töökogemust audiitori käe all
Kes on sooritanud kutseeksami. Välisriigi kodanik võib tegutseda Eestis audiitorina, kes on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab kutsetegevuseks ja tal peab olema kehtiv tööluba.

Audiitorina ei saa töötada isik:

Kelle kutsetegevus on lõpetatud seaduse alusel
Kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos
Kes on pankroti võlgnik
Kelle reputatsioon on rikutud
Kes tegutseb valdkonnas, mis on kokkusobimatu hea audiitor tavaga

Audiitor peab käituma vastavalt kutse- eetika normidele.
Tegemist on praktilise eetikaga. Need on üldised moraali normid ning teooriad, mida kõik audiitorid on kohustatud jälgima. Tegemist on antud kutsealal tegutsevate inimeste eetikaga. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktilisele tegevusele. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Professiooni tähistab erialaste teadmiste kogum. Eetikal on ka mitu tähendust. Laiemas mõttes on ta suhteliselt sarnane mõistetega moraal ka kõlblus, kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Eetika võib jaotada teoreetiliseks ja rakendus eetikaks. Teoreetiline eetika on reeglina normatiiveetika, rakenduseetika on aga praktiline mingi eluvaldkonna või professiooniga. Eetika uurimisobjektiks on moraaliprobleemid st. mis on hea ja mis on halb, mis on õige ja mis vale.
Audiitori kutse-eetika põhimõtted:

Ausus- vandeaudiitor peab professionaalse teenuse osutamisel olema otsekohene ning toimima ausalt.

Objektiivsus - vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest, ega tohi kellelgi lasta mõjutada enda objektiivsust.

Ametialane kompetentsus- vandeaudiitor peab olema teenuse osutamisel kompetentne ja seetõttu tuleb tal keelduda töödest, mille täitmiseks pole tal piisavalt teadmisi või oskusi. Seetõttu peab ta end pidevalt täiendama nii täiendõppe kui enesetäienduse kaudu.

Konfidentsiaalsus - audiitortegevusega teatavaks saanud info on rangelt konfidentsiaalne. Infot võib avaldada ainult infoallika kirjalikul loal, seaduses ettenähtud juhtudel, tehniliste eeskirjade ja eetika reeglite täitmisel ning rahvusvaheliste audiitorühingute kontrollorganite koosseisu kuuluvatele institutsioonidele.

Professionaalne käitumine- vandeaudiitor peab kõikides situatsioonides käituma nii, et ei kahjusta vandeaudiitori kutsemainet. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest st. audiitor ei tohi sooritada tegusid , mis kuidagi diskrediteerivad audiitori kutsetegevust või selle head mainet. Nt: 1. kuritegu , mida karistatakse kriminaalkorras 2. tahtlik tuludeklaratsiooni mitte esitamine, kui audiitor füüsilise isikuna pidi seda tegema 3.tuludeklaratsioonis on esitatud valeandmeid 4.tahtlik kliendi abistamine valeandmete esitamisel kliendi tuludeklaratsioonis.

Tehnilised eeskirjad- audiitor peab osutama oma teenust kooskõlas tehniliste ja professionaalsete eeskirjadega. Ta peab täpselt järgima kliendi soove ning juhiseid kui need on kooskõlas aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse põhimõtetega. (nt kööki sisenemisel, kasutama kaitserõivaid vms)

Sõltumatus kutsetegevuses- suhetes kliendiga kutsetegevuses peab audiitor säilitama täieliku sõltumatuse. Olulisemad olukorrad, mille puhul on piisav põhjus väita, et audiitorettevõtja või seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitori kutsetegevuse sõltumatust ähvardavad märkimisväärsed ohud on:

Rahalised seosed kliendiga. Rahalised seosed võivad olla otsesed või kaudsed nt. *otsene investeering klientettevõttesse, mis laieneb ka audiitori abikaasale, lastele või ülalpeetavatele *investeering ettevõttesse, millel on olulise (üle20%) suurusega investeering klientettevõttes *laenu andmine kliendile või selle juhtkonna liikmele või olulisele aktsionärile või osanikule ning laenu võtmine nendelt *klientettevõttega, selle juhtkonna või kõrgema juhtorgani liikmega ühises tulu taotlevas koostööprojektis osalemine.
Ametid klientettevõttes. Kui audiitorettevõtja või seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor on või oli kontrollitaval perioodil või vahetult enne seda auditeeritava ettevõtte juhatuse liige või töötaja või juhatuse liikme või töötaja koostööpartner või nende palgal.
Kliendile muude teenuste osutamine. Kui audiitor osutab kliendile muid teenuseid, tuleb hoiduda juhtkonna või ettevõte töötajate funktsioonide ülevõtmisest ja juhtkonna kompetentsi kuuluvate otsuste langetamisest. Kui audiitor osutab kliendile raamatupidamisteenust, siis välistab see auditeerimise ja vastupidi. Klientettevõte juhtkond on vastutav raamatupidamise korraldamise eest, seega peavad firma juhid olema teadlikud ettevõte tegevusest ning raamatupidamise korraldamisest ettevõttes. Audiitor ei tohi koostada klientettevõte algdokumente.
Isiklikud- ja peresuhted. Audiitor peab olema auditeerimisel kindel, et isiklikud- ja perekonnasuhted ei mõjuta tema sõltumatust. Audiitor peab andma ise hinnangu oma tegevuse võimalikkusele, kui ettevõttes töötavad olulistel ametikohtadel tema sugulased või lähikondlased.
Kaubad ja teenused. Audiitor, tema abikaasa, vanemad või ülalpeetavad võivad klientide pakutavaid kaupu ja teenuseid vastu võtta ainult teiste ostjatega võrdsetel tingimustel. Audiitor ei tohi aktsepteerida liigset külalislahkust ja kingitusi, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või seada seda kahtluse alla.
Tasu. Auditeerimise eest võetav tasu ei tohi sõltuda töö lõpptulemusest. Tasu kokkuleppimisel tuleks lähtuda mõnedest üldpõhimõtetest (audiitori oskused ja teadmised, auditeerimisel osalevate isikute koolituse tase ning praktiline kogemus, iga spetsialisti poolt auditeerimisel kulutatav aeg, iga osalenu vastutuse suurus). Kui on tegemist väikesemahulise auditiga, siis on otstarbekas kasutada lepingutasu. Mahukama auditi korral, eriti kui osaleb ka mitu audiitorit, tuleks kokku leppida kõikide tunnitasud.
Suhtumine teistesse audiitoritesse. Audiitor ei tohi mingil moel halvustada või põhjendamatult kritiseerida teist audiitorit, erandina võib seda teha vastavates komisjonides või uurimisorganites, kus arutatakse mingi konkreetse audiitori eksimusi.
Reklaam. Audiitor ei tohi oma teenuste pakkumisel ja tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami.

Kindlust andev audit 15.09.10
Audiitor ettevõte peab audiitorteenust osutades ning oma otsustes arvestama kõigi nende infokasutajate vajadustega ning huvidega , kes teevad kliendi kohta järeldusi tuginedes raamatupidamisaruannetele ja kes eeldavad et auditeeritud raamatupidamisaruanded kajastavad finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt. Audit tuleb korraldada nii, et hõlmab adekvaatselt kõiki kliendi olulisi raamatupidamisaruannetes kajastatud olukordi või tegevusi. Audiitorettevõtja peab veenduma, et raamatupidamise algandmed ja muu lähteinfo on usaldusväärsed ja piisavad õigete ja õiglaste aruannete koostamiseks . Seetõttu peab audiitorettevõtja läbi viima kõik vajalikud kontrolliprotseduurid, et jõuda piisava kindlustundeni selles, et raamatupidamisaruanded on kvaliteetsed. Tulenevalt audiitortegevuse testiiseloomust või väljavõttelisest iseloomust ning sisekontrollisüsteemi tegevuse suhtelisest piiratusest säilib alati risk, et audiitorid ei avasta auditeerimise käigus kõiki olulisis vigu. Audiitor peab eristama riskivaldkonnad. Kui ettevõtte aruanded on auditeeritud, siis ei anna see alust hinnata ettevõtte juhtkonna tegevust ning samuti kinnitust sellele, et ettevõtte tegevus on jätkusuutlik.
Riskitüübid:

Tegevusrisk - risk seisneb selles, et raamatupidamisarvestuses tekivad tahtlikud ja tahtmatud vead, mis võivad moonutada tegelikku majanduslikku ja finantsseisu ja rahavoogusid. Peale kliendisisestest asjaolude sõltub tegevusrisk ka üldisest majandusolukorrast, sõltub ka muudest kliendi tegevustest ja mitmetest muudest asjaoludest. Vead võivad olla tekitatud ka välistest asjaoludest. Tegevusriski hindamisel peab audiitor kriitiliselt analüüsima erinevaid asjaolusid nt.:1) tegevjuhtkonna oskused ja tegevuse motivatsioon . 2) kliendi majandustegevuse iseloom 3) arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus.

Sisekontrollirisk - tegemist on riskiga , et sisekontrolli süsteem ei ole piisavalt tõhus ega efektiivne ega avasta olulisi vigu. Sisekontrolli süsteem peab tagama teatud eesmärkide saavutamise ja need eesmärgid võiks olla 1) majandustehingud sooritatakse vastavuses protseduuri reeglitega 2) kõik tehingud kajastatakse õiges väärtuses, õigetel kontodel ja tekkepõhiselt perioodil kui nad toimuvad 3) arvestusandmeid võrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate varadega ja hälvete ilmnemisel reageeritakse neile adekvaatselt.
Sisekontrolli süsteemi tase võib varieeruda suurtes piirides ja seetõttu säilib alati oht, et ta ei kõrvalda olulisi vigu. Sisekontrolli hindamisel peab audiitor selgitama välja, kas juhtkond mõistab selle olulisust ning väärtustab antud tegevust ja kuidas juhtkond reageerib sisekontrollisüsteemist laekuvale infole. Mida efektiivsem on audiitori arvates sisekontrollisüsteem seda suuremal määral võib ta oma tegevuses tugineda siseauditeerimise töötäitja tulemustele. Siseauditi tulemustesse tuleks siiski suhtuda kriitiliselt, sest ka tõhus sisekontrollisüsteem ei saa asendada sõltumatu audiitorettevõtja tähelepanekuid ja järeldusi. Auditi lõppjärelduste eest vastutab audiitorettevõtja. Sisekontrolli hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid nagu kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine ja muud meetodid. Infovooks nim. Auditeerimise seiskohalt majandustehingutest tulenevalt andmevoogusid mille lõpptulemuseks on kanne pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on väga töömahukas ja audiitor peab hindama millistes olulistes riskivaldkondades seda teha. Edukamad ettevõtted on selle töö sageli eelnevalt teinud. Kui audiitorettevõte avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi tuleb tal sellest juhtkonda informeerida ( kirjalikult), et see saaks puudused koheselt kõrvaldada.

Avastamisrisk - risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. See on ainus riskivaldkond mida audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada. Mida olulisemaks hindab audiitor kahte esimest riski, seda suurem on ka avastamisrisk ning seega tuleb audiitoril riski vähendamiseks põhjalikumalt korraldada auditeerimine.

Auditeerimisrisk e. Kogurisk – mis kujuneb nimetatud osariskide koosmõjust. Auditeerimisel võib selguda, et audiitorettevõte hindas tegevus või sisekontrolliriski ekslikult, sellisel juhul tuleb parandada audiitorteenuse osutamise plaani viia sisse muudatused, määrata vastavad kontrolliprotseduurid ja töömahud.
Olulisus ja auditeerimise risk
Kujundades oma arvamust raamatupidamisaruande kohta tuleb sooritada erinevaid kontrolli protseduure, et jõuda veendumusele, kas aruanne peegeldab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid olulises osas õigesti ja õiglaselt. Kuna tegevus on väljavõtteline võib olulisi vigu jääda avastamata. Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või üheskoos vaadelda
üheskoos vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule, mis arvestades taustsüsteemi loob tõenäosuse, et arukas rahandusinfo kasutaja laseb oma otsustes neist ebatäpsustest mõjutada.
Selgitanud välja kliendi tegevus ja sisekontrolli riskid ja seda tegevuse erinevates valdkondades tuleb auditi põhjal suunata sinna, kus audiitorettevõtte arvates on oluliste ebatäpsuste ja vigade risk kõrgeim. Olulisust võib määratleda ja planeerida näiteks: vea aktsepteeritava väärtusega kroonides mingit perioodi või tehingute arvu juures või vara kogumahu suhtes.
------------------
Kui audiitor tegeleb potentsiaalsete ebatäpsustega, peab ta hindama nende olulisust kahel tasandil kogu rahandusinformatsiooni ja üksikute raamatupidamiskirjete tasandil. Selgitanud välja kliendi tegevus- ja sisekontrolli riskid ja seda tegevuse erinevates valdkondades, tuleb auditi põhirõhk suunata sinna, kus audiitorettevõtte arvates on oluliste ebatäpsuste ja vigade risk kõrgeim. Olulisust võib määratleda ja planeerida näiteks vea aktsepteeritava väärtusega kroonides mingi perioodi või tehingute arvu juures või vara kogumahu suhtes.
Vandeaudiitori kutsetegevusega seotud dokumendid
Vandeaudiitor kutsetegevuse dokumendid on audiitorettevõtte omand. Kutsetegevuse dokumentidega tuleb hõlmata auditi protseduuri, audiitorettevõtja võib vandeaudiitori poolt tehtud järeldused ning kogu auditi tõendusmaterjal. Kutsetegevuse dokumendid peavad kajastama auditi planeerimist, selle kajastamist, soovitatud kontrolliprotseduuri ning kõiki olulisi järeldusi. Dokumentide sisu ja maht sõltuvad oluliselt audiitorettevõtja professionaalsest hinnangust, sest ilmselt ei ole võimalik ja vajalik dokumentides fikseerida kõiki üksikdetaile ja üksikjäreldusi. Dokumentide koostamise üldpõhimõttena tuleb arvestada, et need oleks koostatud sellise põhjalikkusega ning sellises mahus , mis võimaldab asjatundlikul lugejal saada täielik ülevaade auditist ja selle tulemustest. Seega on dokumendid abivahendiks kvaliteetse audiitorteenuse osutamiseks. Samas on audiitorettevõtjale esitatud pretensioonide korral dokumendid põhikriteeriumiks, et hinnata töö kvaliteeti ning järelduste põhjendatust. Audiitorteenuse võib osutada vastavalt auditeerimiseeskirjale, rahvusvahelistele standarditele ning järgides audiitortegevuse seadust. Ent kui see ei selgu kutsetegevuse dokumentidest, ei suuda audiitor end kaitsta pretensioonide eest. Kutsetegevuse dokumentide koostamise ja kogumise peaeesmärgid on:

aidata kaasa audiitorteenuse osutamise planeerimisele

aidata kaasa õigeaegsele ja kvaliteetsele audiitorteenuse osutamisele

luua eeldused auditeerimisrühma töö koordineerimiseks, kontrollimiseks ning tähelepanekute üldistamiseks

esitada vajadusel kutsetegevuse dokumendid sooritatud kontrolli protseduuride kohta, millele tuginedes audiitorettevõtja on sõnastanud vandeaudiitori aruande
Kutsetegevuse dokumentide sisu ja vorm sõltuvad:

audiitorettevõtja poolt kliendile osutava teenuse iseloomust

klienditegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest

kliendi raamatupidamise korraldusest ja sisekontrolli tõhususest

vajadusest juhendada, koordineerida ja kontrollida vandeaudiitori kutsetegevusse kaasatud isikute tööd
Kutsetegevuse dokumendid peavad sisaldama:

klienditegevust iseloomustavate juriidiliste dokumentide, lepingute, protokollide, üldkoosolekute jmt dokumentide koopiaid või väljakirjutusi.
Info kliendi, organisatsiooni, tegevuskohtade ja töötajate õiguste ja kohustuste kohta.
Koopia raamatupidamise sise-eeskirjast, kontoplaan ja raamatupidamissüsteemi ja sisekontrolli süsteemi tõhususe analüüsid ja hinnangud .
Audiitorteenuse osutamise plaan
Kasumiaruande ja bilansi kirjete kontrolli tulemus
Viited sellele, kes ja millal on kontrolli protseduure teostanud
Viited sellele, et audiitorettevõtja on tutvunud vandeaudiitori kutsetegevusse kaasatud isikute tööga ja aktsepteerib tulemusi
Audiitorettevõtja poolt kolmandatelt isikutelt kogutud materjalid (eksperdid, kliendi kostjad ja tarnijad , teised audiitorid)
Audiitorettevõtja ja kliendi vahelise kommunikatsiooni korraldamise ja seda iseloomustavad materjalid
Koopia raamatupidamise aruandest, mille kohta audiitorettevõtja arvamust avaldas

Auditi tõendusmaterjalid
Audiitorettevõtja peab koguma piisavad ja sobivad tõendusmaterjalid, mille alusel saab teha põhjendatud järeldusi aruannestes sisalduva info kohta. Tõendusmaterjalide sobivuse all mõeldakse nende usaldatavust ja olulisust. Piisavuse all nende kvantitatiivset mõõtu. Hinnates vajalike tõendusmaterjalide hulka ning sisu, tuleks arvestada järgmisi kriteeriume:

Risk, mida mõjutavad kontrollitava nähtu olemus, sisekontrollisüsteemi tase, kliendi tegevuse iseloom jne
Tegurid, millel võib olla oluline mõju kliendi juhtorganiliikme käitumisele
Ettevõtte finantsseisund ja selles toimunud muudatused
Kontrollitava nähtuse olulisus aastaaruande kui terviku seisukohalt
Varasemate audiitorkontrollide tulemused
Kättesaadava info olemus ( korrektsus , täpsus, asjakohasus, vajalikkus jne)
Usaldatavuse puhul on oluline, millisest allikast see saadi (kliendi sisene või väline allikas), milline on esituslaad (visuaalne, dokumentaalne või suuline). Tõendusmaterjalide usaldatavuse hindamisel on välja kujunenud teatavad hindamiskriteeriumid : *välistelt ehk kolmandatelt osapooltelt saadud tõendusmaterjalid või kinnitused on usaldatavamad kui sisesed tõendusmaterjalid *sisesed tõendusmaterjalid on suhteliselt usaldatavamad kui sisekontrolli süsteem on heal tasemel *audiitorettevõtja enda genereeritud tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui kliendi sisesed tõendusmaterjalid *kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldatavamad suulistest

Audiitorettevõtja kindlustunne kasvab kumulatiivselt kui sama nähtus on tõestatav eri allikaist saadud erineva olemusega tõendusmaterjalidega. Kui selliselt saadud tõendusmaterjalid on omavahel vastuolus , peab audiitorettevõte otsima täiendavaid võimalusi, et jõuda põhjendatud lõpptulemuseni. Täiendava info hankimisega kaasnevaid kulusid tuleb võrrelda saadava efektiga . Lähtuda tuleb otstarbekuse põhimõttest. Samas ei pea audiitor lähtuma kontrollimise keerukusest või kuludest , vaid sellest kui vajalik on tõendusmaterjal. Kui audiitorettevõtjal on põhjendatud kahtlusi mõne raamatupidamiskirje osas, tuleb hankida piisavad tõendusmaterjalid, et tekkinud kahtlused kõrvaldada. Kui see ei õnnestu, ei tohi audiitor anda märkuseta arvamust. Kliendi rahandusinformatsiooni kohta tõendusmaterjali hankides tuleks arvestada järgnevaga:

Majandustehingud on kajastatud sisuliselt ja aritmeetiliselt õigesti ning kantud õigetele kontodele
Varad ja võlad on antud hetkel olemas
Vara on kliendi omandis ja valduses ning võlad tema kohustus antud hetkel
Kajastamata vara võlgu ja majandustoiminguid ei eksisteeri
Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud
Varad ja võlad on nõuetekohaselt hinnatud
Informatsioon on aruannetes rühmitatud ja esitatud nõuete kohaselt

Tõendusmaterjalide hankimisel peab audiitor rakendama erinevaid meetodeid või neid omavahel kombineerida. Erinevaid meetodeid:

arvutused- eesmärk on veenduda, et majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti kajastatud. See tähendab, et audiitorettevõtja peab kogu raamatupidamise üle arvutama , vaid ta teeb seda valdkondades, kus hinnanguliselt on vigade tekkimiseks kõige suuremad võimalused. Valdkondade määratlemiseks tuleb tal teha pistelisi kontrolle.
inspekteerimine- seisneb arvestusregistrite, erinevate dokumentide ja materiaalsete varadega tutvumises. Dokumentide inspekteerimine annab võimaluse hinnata dokumentide olemust, nende korrektsust, säilitamist jne. Materiaalsete varade inspekteerimine annab ülevaate varade olemasolu kohta, kuid ei võimalda tuvastada vajalikke õigusi ega määrata varade väärtust.
vaatlus - selle meetodiga jälgitakse mingeid protsesse või töötajatega seotud tegevusi. Oluline on ka inventuuri vaatlus.
järelpäringud- eesmärk on saada vajalikku infot seda omavatelt isikutelt, nii firma sisestelt kui ka välistelt. Järelpärimised võivad olla formaalsed st. kirjalikud pöördumised, just välisinformatsiooni saamiseks, või ka suulised reeglina siseinformatsiooni saamiseks. Selline dokument tuleks osapoolte poolt viseerida.
analüütiline kontroll- seisneb põhimõtteliselt finantsnäitajate, nende hälvete ning muutuste analüüsis, et kindlaks teha aruande näitajate ebaloogilisi muutusi, või erinevate näitajate sisemisi vastuolusid.

Kutsetegevuse dokumendid tuleb süstematiseerida selliselt, et nad on ülevaatlikud ning kergesti leitavad. Kui on tegemist pikaajalise auditeerimissuhtega, on otstarbekas koostada kutsetegevuse dokumentidest, mis on pikemaajalise perspektiiviga püsiv dokumendimapp. Püsivus on suhteline, sest ka sellised dokumendid võivad muutuda ja seetõttu tuleb neid perioodiliselt analüüsida/uuendada.
Auditeerimisvahekorra kujunemine
Selleks, et audiitorettevõtja positsioon suhtlemisel kliendiga oleks üheselt ja korrektselt vormistatud , tuleb alati sõlmida kirjalik leping. Audiitorettevõtja peab nõudma, et tema nimetamine oleks dokumentaalselt tõendatud kliendi vastava pädevusega organi poolt. Kui audiitorettevõtja alustas auditeerimist enne vastava pädeva otsuse langetamist, siis tuleb seda nõuda töö teostamise käigus. Kui potentsiaalne klient pöördub audiitorettevõtja poole koostöö ettepanekuga, tuleb enne lepingu sõlmimist analüüsida kliendi tausta , põhjusi auditi tellimisel, tutvuma raamatupidamise seisundiga ja teiste asjaoludega, mis võivad mõjutada auditi läbiviimist (kliendi töömaht, tegevusala , suhtluskeel, kommunikatsioonidele ja aruannetele esitatavad nõuded jne). kui audiitor järeldab, et kliendi pöördumise ajendid on formaalsed või audiitorettevõtja poolt ei ole võimalik antud ajaga läbi viia nõuetele vastavat auditit, siis tuleb tal enesekriitiliselt hinnata, kas koostöö pakkumine vastu võtta või tagasi lükata. Audiitorettevõtja peab alati arvestama sellega, et tema ülesanne on tegutseda avalikkuse huvides ning osutada kõrgekvaliteedilist teenust.
Esmakordne audit
Esmakordne on audit kui klienti pole varem auditeeritud või on seda teinud teine audiitorettevõtja. Esmakordse auditi korral tuleb audiitorettevõtjal hankida piisavad tõendid selle kohta, et algbilanss ei sisalda vigu, mis võiksid oluliselt mõjutada auditiga hõlmatava perioodi raamatupidamisaruandeid. Algbilansiga tehtava töö maht ja iseloom sõltuvad eelkõige:

arvestussüsteemi üldine tase
sellest, kas varasematel perioodidel on raamatupidamise aruanded auditeeritud ning milliste tulemustega.

Kui audiitorettevõtja arvates on aruannetes kirjeid, mille sisu on ebaselge ja need võivad oluliselt mõjutada auditeeritava perioodi finantstulemusi, siis peab ta sellele selgelt vandeaudiitori aruandes viitama. Alustades tööd kliendiga aasta keskel, tuleb arvestada oluliste riskidega, sest küllaltki probleemne võib olla algsaldode kontrollimine nende puudumise tõttu ning seetõttu võib olla perioodi tulemus oluliselt moonutatud. Samuti tuleb tal ka aruandes viidata, et ta ei saa samadel põhjustel anda hinnangut kasumiaruandele, hinnates üksnes bilanssi . Analüüsides eelneva auditi tööd peab ta kriitiliselt hindama selle audiitorettevõtja kompetentsuse ja sõltumatust. Kui neis valdkondades tekib kahtlusi ja seetõttu võis esineda olulisi puudujääke töös, tuleks algbilanssi suhtuda nii nagu poleks seda kontrollitud. Audiitortava lubab eelneval audiitoril avaldada uuele vandeaudiitorile talle auditi käigus teatavaks saanud infot, dokumente, arvamusi , põhjendusi jmt, mida ei loeta konfidentsiaalsuse nõude rikkumiseks .
Audiitorteenuse osutamise planeerimine
Planeerimise eesmärk on luua eeldused audiitorteenuse tõhusaks, õigeaegseks ja kvaliteetseks sooritamiseks. Plaanis tuleb fikseerida protseduuride sisu, millele toetudes ta kavatseb avaldada oma arvamust. Kui lisaks audiitorteenuse osutamisele on kokku lepitud ka muude teenuste osas, tuleb need plaani lülitada eraldi. Planeerimisprotseduuride maht ning sisu sõltuvad eelkõige kliendi majandustegevuse sisust ja audiitorettevõtja varasema koostöö kogemusest kliendina. Hea audiitorteenuse osutamise planeerimine peab tagama selle, et:

määratakse kontrolli olulised ja kriitilised valdkonnad
kesksetele kontrolli valdkondadele pööratakse piisavalt tähelepanu
töö sooritatakse õiges järjekorras, koordineeritult ja kvaliteetselt

Plaan ei tohiks olla jäik ja muutumatu, sest kui muutuvad olud või selguvad ootamatud asjaolud , tuleb esialgset plaani korrigeerida . Plaan tuleb vormistada kirjalikult, plaani struktuur ja maht sõltuvad kliendi eripärast. Plaani koostamisel peab audiitorettevõtja kriitiliselt hindama, kas kasutatavad kontrolliprotseduurid on eeldatavalt piisavad oma arvamuse kujundamiseks. Kogu plaani koostamiseks peab audiitorettevõtja üksikute protseduuride vajalikku aja kulu ning selle alusel ostetakse üldine ajaeelarve. Et määratleda auditi kogumahtu võib ta seda enne lõpplikku vormistamist arutada kliendiga. Kontrolli olulised ja kriitilised valdkonnad on juhud , mille puhul on suur olulise vea tekkimise risk või millekohta on raske saada auditi tõendusmaterjale. Audiitorettevõtja enda koostatud varasemate kutsetegevuse dokumentide analüüsimisel, tuleb erilist tähelepanu pöörata valdkondadele kus on rohkem vigu esinenud , või mille kohta arvamuse avaldamine nõuab audiitorettevõtja olulisi kaalutlusi. Audiitorettevõtja jaoks on kindlasti probleem, kas samad valdkonnad võivad osutuda kriitiliseks ka antud perioodi kontrollimisel. Kutsetegevuse kvaliteet eeldab, et audiitor tunneb nii kliendi äritegevust kui ka antud valdkonda tervikuna .
Audiitorettevõtja peab hankima infot:

eri tegevusvaldkondade spetsiifilistest õigusaktidest
kliendi enda dokumentatsioonist ja kesksetest dokumentidest
tegevjuhtkonnaga vestlused või läbirääkimised/koosolekud
tutvumine ettevõtte struktuuriüksustega
audiitori poolt koostatud varasemate kutsetegevusega seotud dokumentidega tutvumine
üldise majandussituatsiooni hindamine ning selle võimalik mõju kliendi majandustegevusele

Planeerimise käigus peab audiitorettevõtja silmas pidama asjaolusid, mis mõjutavad auditi vajaliku mahtu meetodeid:

Kliendi lepinguga ettenähtud tingimused ja õigusaktidest tulenevad nõuded.
Audiitorettevõtja poolt esitatava vandeaudiitori avaldamise tähtaeg
kliendi poolt kasutatavad arvestuspõhimõtted ning nende muutused
arvestuse organiseerimine tsentraliseeritud või detsentraliseeritult
kas on fikseeritud olulisemad info vood, nende kvaliteet
oluliste ja kriitiliste valdkondade määratlemine
määratleda sisekontrolli süsteemi ja kogu arvestussüsteemi usaldusväärsus
kutsetegevuse dokumentide maht ja nende iseloom
teiste audiitorite või muude valdkondade ekspertide töökasutamine

Audiitorettevõtja peab valima milliseid kontrolli meetodeid kasutada kui ta on saanud ettevõttest tervikliku ülevaate. Arvestada tuleb sellega, et üheks oluliseks kriteeriumiks metoodika valikul on kasutada olev ajaressurss. Kui kliendi kontrolli keskkond on nõrk ja puuduvad selgelt eritatavad toiminguahelad, siis tuleb läbi viia ulatuslik esmadokumentide kontroll. Paralleelselt hinnatakse toimingu ahelate ümber moodustatud sisekontrolli süsteemi. Kui sisekontrolli süsteemi toime hinnatakse tõhusaks, on see oluliseks aluseks aruande koostamisel. Kuid ka tõhusa sisekontrolli süsteemi olemasolul , tuleb pisteliselt kontrollida esmadokumente.
Auditi audiitorteenuse osutamine
Andmete autentsuse tuvastamise all mõeldakse raamatupidamises kasutatavate infoallikate hindamist. Infoallikateks on:

korduvaid majandusoperatsioone ehk raamatupidamisrutiine kajastavaid raamatupidamise dokumendid. Nt. palgaarvestus , maksuarvestus

muid ehk mitte rutiinseid majandusoperatsioone kajastavaid raamatupidamisdokumendid. Nt: inventuuride andmikud, üleandmise-vastuvõtmise aktid

hinnangud. Nt: lootusetute võlgnevuste hindamine
Autentsuse tuvastamise on audiitorettevõtja peamine eesmärk oluliste vigade tõenäosuse väljaselgitamine, mille alusel saab täpsustada audiitorteenuse osutamise programmi. Kontrollide ja meetodite maht, nende ajastatus peaks olema kooskõlas raamatupidamises leiduvate vigade esinemise tõenäosusega. Audiitorettevõtja peaks jõudma järeldusele kas kliendi majandustegevuses esinevad andmevood on piisavalt dokumenteeritud ning kõik majandustehingud on kajastatud raamatupidamisregistrites. Audiitor ei peaks piirduma ainult aruande perioodi analüüsiga, vaid tuleks käsitleda ka eelnevaid ning ka järgnevaid majandusperioodi majandusoperatsioone, et selgitada välja nende õigsus ning õige periodiseerimine .
Korduvate majandusoperatsioonide ehk raamatupidamisrutiinide hindamiseks kasutatakse:

välja selgitada olulised rutiinid
põhitegevuse ja tähtsamate äritegevustega seotud andmevoogude kaardistamine
vigade tekkevaldkondade ja põhjuste väljaselgitamine
sisekontrolli süsteemi väljaselgitamine ja hindamine
riskide hindamine

Audiitorettevõtja peab jõudma järeldusele, kas toimunud majandusoperatsioonid on dokumenteeritud ja kantud raamatupidamisregistritesse, kas sündmused on tegelikult toimunud, õigesti periodiseeritud ja majandustehingute kohta on koostatud õiged lausendid. Peale vigade tekkevaldkondade ja põhjuste väljaselgitamist tuleb hinnata sisekontrolli süsteemi, kas see väldib või avastab vigu või mitte. Raamatupidamisrutiinide ja sisekontrolli süsteemi hinnangu tulemusel saab audiitor määratleda nende omavahelised seosed.
Mitte rutiinsete sündmuste hindamine
Mitte rutiinsete operatsioonide hindamisetapid on:

selliste operatsioonid välja selgitamine ja nende olemuse selgeks tegemine
riskide määratlemine sisekontrollisüsteemi hindamise ja töötajate mitte rutiinsete toimingute ning nende kajastamine varasema kogemuse
kontrollimine ja kokkuvõtete tegemine

Hinnangute kontrollimine
Etapid:

kliendi hindamisprotsessi mõistmine sh raamatupidamise andmeid oluliselt mõjutavate hinnangute väljaselgitamine, hinnangute kujunemise protseduuride väljaselgitamine, hinnangute käigus esinevate veatüüpide kindlaks tegemine
riskide hindamine, mis seisneb tähtsamates hinnangutes oluliste vigade esinemise tõenäosuse määramist/hindamist
kontrollimine ning kokkuvõtete tegemine

Hinnangute puhul on eesmärgiks välja selgitada liiga kõrgete või madalate hinnangute olemasolu ja selliste hinnangute põhjused.
Analüütilise kontrolli protseduurid
Audiitorettevõtja peab nimetatud protseduurid välja töötama, et täielikult hinnata raamatupidamissüsteemi poolt väljastatavate andmete täielikkuse, täpsuse ja piisavuse määramiseks. Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad:

raamatupidamis lausenite, saldode ja käivete üksikasjalikku kontrolli

finantsnäitajate analüüsi kaasa arvatud analüüs lähtuvalt tehtud prognoosidest
Analüütilise kontrolli protseduuris sisaldavad järgnevaid elemente:

rahandusinformatsiooni võrdlemine. Võrdlus eelmise perioodiga, planeeritavate näitajatega, antud majandusharu sarnaste näitajatega, keskmiste näitajatega või võrreldavate konkurentide näitajatega

rahandusinformatsiooni sisemiste seoste analüüs. Võib näiteks sisaldada kulukirjete vahelisi suhtarvude analüüsi. Võrrelda rahandusinformatsiooni ja mitte rahandusinformatsiooni näitajaid ning analüüsida nende vahelisi suhteid. Palgafondi suuruse ja töötajate arvu vahelise suhte analüüs.
Analüütilise kontrolli käigus võib audiitorettevõtja kasutada mitmesuguseid meetodeid, mis võivad varieeruda lihtsa võrdlusmeetodi ja kompleksanalüüsi meetodite vahel. Kontrolli protseduure võib rakendada kliendi kui terviku, selle osa, rahandusinformatsiooni või rahandusinformatsiooni elementide käsitlemisel. Analüütilise kontrolli protseduurid aitavad audiitorettevõtjat:

kliendi äriidee mõistmisel

potentsiaalsete riskivaldkondade välja selgitamisel

raamatupidamis lausendite, käivete ja saldode kontrollmahu hindamisel

põhjalikku kontrolli vajavate valdkondade väljaselgitamisel

vandeaudiitori aruandes esitatud väidete kinnitamisel

rahandusinformatsiooni koondülevaate kujundamisel
Analüütilise kontrolli protseduure võib kasutada audiitorteenuse planeerimisel, teenuse osutamise käigus ning selle lõpetamisel. Analüütiliste protseduuride planeerimisel aitab audiitorettevõtjal mõista kliendi äriideed, määrata potentsiaalsed riskialad ning nende võimalikud põhjused, millest audiitorettevõtja varem teadlik polnud. Riskialade väljaselgitamine aitab kaasa järgnevate protseduuride kujundamisel, nende ulatuse määramisel ning ajastamisel. Aruande koostamise järgus võib analüüsi protseduuride kasutamine kinnitada vandeaudiitori aruandes esitatud väiteid. Audiitorettevõtja peab välja selgitama analüüsi protseduuride käigus vajaminevate andmete ning kliendi tehtud rahandusinfo analüüsi tulemuste kättesaadavuse. Analüüsi protseduuride kavandamisel tuleb audiitorettevõtjal lähtuda:

analüütilise kontrolli eesmärkidest, mida tahetakse näidata
kliendi organisatsioonilisest struktuurist
rahandusinformatsiooni ja mitte rahandusinformatsiooni kättesaadavus sh. eelarved ja plaanid
saadavate andmete usaldatavusest (plaanide põhjalikkus, plaanide koostajate kvalifikatsioon , varasemate perioodide tegelike ja plaaniliste näitajate ühtivus)
saadavate andmete asjakohasus (plaanid on koostatud arvestades maksimaalseid eesmärke)
saadavate andmete võrreldavusest

Audiitorettevõtja peab otsustama, kas analüüsi protseduurides kasutatava mitte finantsinfo ettevalmistamisel on sisekontrolli süsteem olnud tõhus. Mitterahandus informatsiooni sisekontrolli tõhususe üle võib otsustada raamatupidamisarvestuse ja rahandusinformatsiooni sisekontrolli hindamise käigus. Saadud analüüsi tulemuste usaldatavus sõltub:

üksikute analüüsi protseduuride eesmärkidest

näitajate olulisus rahandusinformatsiooni kui terviku suhtes,

teistes samas valdkonnas kasutatavatest auditeerimisprotseduuridest nt. hilisem arvete tasumine võib kinnitada või kahtluse alla seada raamatupidamisaruannete analüüsi tulemusi arvelduste osas ostjatega

sisekontrolli süsteemist
Väljavõtteline vaatlus
Väljavõttelise vaatluse kavandamisel peab audiitorettevõtja lähtuma:

audiitorteenuse osutamise eesmärkidest

andmete kogumi olemusest ja mahust

riskiteguritest sh. auditeerimisrisk

vastuvõetavast avastatavate vigade mahust

eeldatavast vigade mahust
Väljavõttelise vaatluse korral puutub audiitorettevõtja kokku mitmesuguste riskidega. Vastuvõetav vigade maht on maksimaalne vigade kogusumma, mida audiitorettevõtja võib aktsepteerida eeldades, et vaatluse maht on olnud piisav järelduste tegemiseks. Kui audiitor eeldab uuritavad andmevaldkonnas vigade olemasolu, peaks väljavõtt olema suurem. Vaadeldavad andmed valitakse põhimõttel, et väljavõtte kogum oleks valdkonna tüüpiline näide ja kõigil antud andmetel on võrdne võimalus olla valitud väljavõttu. Peamised väljavõtu meetodid on rajatud kas juhusliku või süstemaatilise väljavõtu põhimõtetele. Juhuväljavõtu korral on kõigil andmetel ühesugune tõenäosus sattuda väljavõttu. Süstemaatilise väljavõtu puhul satuvad andmed kogumisse mingite intervallide järel või mõne muu põhimõtte alusel. Intervall võib põhineda teatud andmete hulgal või väljendatud rahaliselt. Väljavõttelise vaatluse järel peab audiitorettevõtja:

analüüsima avastatud vigu

prognoosima vigade kogumahtu antud valdkonna andmekogumis

hindama väljavõttelise vaatluse riski
Avastatud vigade puhul tuleb otsustada kas need on olulised nt. ostja valed rekvisiidid arvel ei muuda tehingu sisu. Vaatluse tulemusel võib ilmneda, et sarnastel andmetel esinevad sarnased vead nt. pidevalt koostatakse vale raamatupidamiskanne. Seetõttu tuleb suuremat tähelepanu pöörata sarnastele andmetele. Järeldused tuleb teha avastatud vigade kvalitatiivsete aspektide osas. Vigade iseloom ja tekke põhjused aitavad hinnata sisekontrolli süsteemi ka teistes valdkondades.
Teiste audiitorettevõtjate ja ekspertide töö kasutamine
Teiste audiitorettevõtjate töö tulemuste kasutamine nõuab:

Info kogumist teise audiitorettevõtja professionaalsuse kohta, samuti kompetentsusest. Allikana saab kasutada erialaste organisatsioonide infot, vestlused teiste audiitorettevõtjatega, klientide info jne.

Tuleb piisavalt selgitada teisele audiitorettevõtjale, millisel eesmärgil tema töötulemusi kasutatakse. Seetõttu on soovitav oma tegevuste planeerimise käigus koordineerida neid teise audiitorettevõtjaga.

Tuleb jõuda selgusele, et teine audiitorettevõtja on arvestanud audiitorteenusele ja aruandlusele esitatavate nõuetega.

Välja selgitada teise audiitorettevõtja kasutatud protseduurid, nende piisavus ja hinnangute kvaliteet.
Audiitorettevõtja peab kutsetegevusdokumentides fikseerima , milline oli teise audiitorettevõtja tegevuse suunitlus, milliseid rahandus ja mitte rahandus infovaldkondi kasutati ning milliste meetoditega töötati. Audiitorettevõtja võib teenuse osutamisel kaasata vajadusel eksperte, et kujundada oma arvamus mingites valdkondades nt põhivara hinnangud, IT valdkond. Eksperdi töö kasutamisel arvestatakse:

Töö valdkonda ja eesmärki
Eksperdi tööks vajalikke infoallikaid
Eksperditöö ja selle tulemuse ning audiitorteenuse vaheline seos
Kliendi rahandusinfo konfidentsiaalsus
Eksperdi sõltumatust kliendist

Ettevõtte jätkuvuse põhimõtted
Klienti käsitletakse reeglina tegevust jätkavana st. lähtutakse seisukohast , et ei ole vajadust ega kavatsust klienti likvideerida või tegevusmahtusid vähendada. Sellest printsiibist lähtudes on ka ettevalmistatud raamatupidamisaruanne, kui puudub info, mis sunniks eeldama vastupidist. Varad ja kohustused on bilansis kajastatud selliselt, et normaalse majandustegevuse käigus suudab ettevõte oma kohustused täita. Kui tekib kahtlusi, et jätkuvuse printsiip ei toimi ning klient ei suuda varasid realiseerida nende arvestuslikus väärtuses ning seetõttu tekib probleeme kohustuste tähtaegsel täitmisel, siis võib tekkida vajadus hinnata ja klassifitseerida varad ja kohustused ümber. Viiteid sellele, et kliendi tegevus ei ole jätkuv võib saada raamatupidamisaruannetest ja teistestki allikatest. Nt. võivad sellisteks viideteks olla:

Kui kohustused ületavad varad või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid.
Ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste laenudega.
Kreeditoridele ei tasuta tähtajaks
Oluline kahju põhitegevusest
Probleemid laenude ja laenuintresside tagasimaksmisel
Seaduses sätestatud omakapitali nõude täitmise probleemid
Olulise turuosa kaotus
Kui ettevõttel on pooleli majandus- või kohtuvaidlus , mis võib kaasa tuua olulisi kohustusi, mida ei suudeta täita

Kui audiitorettevõtjal tekib kahtlusi jätkuvuse printsiibi täitmises, peab ta koguma piisavalt materjali kahtluste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Kui ettevõtte aruandlus on lähtunud jätkuvuse printsiibi täitmisest kuid audiitorettevõtjal on tekkinud selles kahtlusi, tuleks rakendada ühte järgnevatest võimalustest:

Juhtkond lisab aastaaruandele oma selgituse sellest miks tegevuse jätkuvus on küsitav ja mida kavatsetakse olukorra parandamiseks teha. Kui selgitus rahuldab audiitorit, võib ta anda märkuseta järeldusotsuse.
Kui juhtkond ei anna selgitusi või pole need audiitori arvates piisavad, peab ta esitama oma seisukoha põhjendused, mis säilitavad kahtlusi jätkuvuses.

Muu informatsioon raamatupidamisaruandeid sisaldavais dokumentides
Lisaks raamatupidamisaruandele avaldavad firmad üldsusele ka nn aastaraamatuid, kuhu koondatakse rahandusalane ja muu informatsioon. Audiitorettevõtja peab arvestama raamatupidamisaruannete kohta vandeaudiitori aruande avaldamisel kogu kättesaadava infoga, kuna võimalikud vastuolud raamatupidamise andmete ja muu info vahel võivad kahandada audiitorteenuse usaldatavust tervikuna. Kui audiitorettevõtja arvab , et aastaaruannete ja muu info vahel on olulisi hälbeid, peab ta selgitama kas ja milline info vajab korrigeerimist, millest operatiivselt informeerib klienti. Kui korrigeerimist vajavad aruanded ja klient ei nõustu neid korrigeerima, siis tuleks audiitorile avaldada märkusega või vastupidine arvamus. Kui korrigeerimist vajab muu info ja klient keeldub seda tegemast, siis tuleb audiitoril kaaluda vastava selgituse lisamist vandeaudiitori aruandesse või kaaluma muid võimalusi, kuni koostöösuhte lõpetamiseni kliendiga. Kui audiitor osutab teenust möödunud perioodide rahandusinfo osas, peavad kõik tegevjuhtkonna liikmed enne vandeaudiitori aruannet kinnitama oma vastutust. Kinnitus peaks sisaldama järgmist:

Et kõik aasta jooksul aset leidnus sündmused on korrektselt raamatupidamises kajastatud
Et bilansipäeva seisuga ei kajasta kliendi raamatupidamine varasid, mida tegelikult ei eksisteeri ja kajastab kõiki kohustusi, mis tegelikult eksisteerivad hinnatuna Eesti hea raamatupidamistava kohaselt
Audiitorettevõtjale on teatavaks tehtud kogu oluline info, mis on vajalik kliendi finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude õigeks ja õiglaseks hindamiseks.

Aruanded
Kutsetegevuse aruanne:
Audiitorettevõtja annab töötulemusest kliendile aru reeglina kirjalikult. Üldiselt nimetatakse seda kutsetegevuse aruandeks kuid konkreetsel juhul võib see olla:

Märgukiri
Arvamus
Kokkuvõte
Järeldus jne

See on audiitorettevõtja töö lõpptulemus ja tavaliselt peamine väljundvorm, mille alusel saab info kasutaja otsustada audiitorettevõtja töö sisu, taseme ja tulemuslikkuse üle. Seega peab audiitor väga hoolikalt suhtuma aruande koostamisse, kuna see on tema töö hinnangu alus. Kesksel kohal on aruande sisu, just see, mida klient audiitorilt töö tulemusena ootab. Seetõttu eeldab sisu mõtte- ja väljendustäpsust ning korrektset ja võimalikult lihtsalt terminoloogiat.
Vandeaudiitori aruanne ja auditi arvamus
Audiitorettevõtja koostab oma töö käigus tehtud tähelepanekutele tuginedes audiitorteenuste tulemuste kohta vandeauditi aruande, millega avaldatakse auditi arvamus ning sõltuvalt audiitorettevõtja sisulisest arvamusest raamatupidamisaruannetel, võib kasutada 5 erinevat arvamuse tüüpi:

Märkuseta arvamus- arvamuse avaldab audiitorettevõtja siis, kui ta on jõudnud auditiga arvamusele, et auditi koostamisel on järgitud kõiki reegleid ning aruanded tuginevad üldaktsepteeritavatele arvestuspõhimõtetele.

Märkuseta arvamus koos teatud asjaolude RÕHUTAMISEGA- rahandusinformatsioon sisaldab mingeid asjaolusid, mis viitavad probleemidele jätkuvuse printsiibi täitmisel. Audiitor peab kaaluma, kas probleemid on olulised või mitteolulised ning sõltuvalt sellest ei koosta märkusega arvamust. Seega lähtub ta teadaolevatest faktidest ja sündmustest, mis lubavad eeldada, et ettevõte suudab jätkuvusprintsiipi tulevikus täita. Samasuguse otsuse võib ta teha ka siis, kui kliendi jätkuvus võib sõltuda mingitest tuleviku sündmustest, mis ei ole otseselt kliendi kontrolli all, kuid mis võivad mõjutada tema raamatupidamisaruandeid.

Märkusega arvamus- Tuleks avaldada siis, kui audiitorettevõtja arvates märkuseta arvamust ei saa avaldada, kuid mis tahes eriarvamuse mõju juhtkonnaga või auditi ulatuse piiratud võimalikkuse mõjul, ei ole sedavõrd olulised, et tuleks teha vastupidine arvamus või loobuda arvamuse avaldamisest. Märkusega arvamust tuleks avaldada väljendiga „väljaarvatud eelmises lõigus toodud asjaolu mõju või võimalik mõju mida märkus puudutab“.

Vastupidine arvamus- Tuleks avaldada siis, kui eriarvamuse mõju on raamatupidamisaruannetele niivõrd oluline ja läbiv, et audiitori arvates märkuse lisamine aruandesse adekvaatne, avalikustamaks raamatupidamisaruannete eksitavat või puudulikku olemust. Sellise arvamuse korral näidatakse põhjused ja kui neid on palju, siis tähtsamad neist, mis ajendasid audiitorit andma just sellist arvamust.

Arvamuse avaldamisest loobumine- Tuleks loobuda, kui ulatuse piiratuse võimalik mõju on sedavõrd oluline, et audiitorettevõtja ei ole olnud võimeline hankima piisavat asjakohast tõendusmaterjali ning seega pole ta võimeline avaldama arvamust aruannete kohta. Selline olukord võib tekkida juhul, kui audiitorile ei antud piisavalt aega auditi läbiviimiseks või oleks tal objekti kontrollimiseks tulnud sooritada mingeid kindlaid protseduure, kuid mis ei osutunud võimalikuks.
Vandeaudiitori aruande struktuur
Vandeaudiitori aruanne, millest sõltumatu audiitorettevõtja avaldab auditi arvamuse peab sisaldama järgnevaid elemente:

Pealkiri ja termin „sõltumatu audiitori aruanne“ viitab lugejale üheselt, mis laadi infoga on tegemist ja millist infot aruandest võib saada. Termin viitab sellele, et dokumendis on koondatud ja formuleeritud audiitori arvamus, mis lähtub audiitori enda kujunenud seisukohtadest aga ka juhtkonna poolt koostatud finantsdokumentidest rahandusinfo kohta.
Adressaat. (Üldjuhul on adresseeritud omanikele)
Sissejuhatav osa/lõik, milles peab selguma klient, kelle raamatupidamisaruandeid auditeeriti, millist perioodi ja milliste aurannete kohta on arvamus koostatud. Samuti viide sellele, milliseid raamatupidamispõhimõtteid aruannete koostamisel kasutati. Otstarbekas on lisada ka mõned aruandluse põhinäitajad.
Juhtkonna kohustused. Audiitori aruanne peab sisaldama viiteid, et aruannete koostamine ning koostamise raampõhimõtted on kooskõlas kehtivate nõuetega ja nende õiglane esitus on kliendi juhtkonna kohustus.
Audiitorettevõtja kohustused. Aruanne peab sisaldama viidet, et audiitorettevõtja kohustus on avaldada sõltumatu ja objektiivne arvamus. Kindlasti tuleb märkida, et audit viidi läbi vastavalt kehtivale eeskirjale ja audiitortegevuseseadusele. Audiitorettevõtja peab kinnitama, et audit on planeeritud ning osutatud viisil, mis võimaldab anda kinnituse sellest, et raamatupidamisaruanded ei sisalda või sisaldavad olulisi vigu või ebatäpsusi.
Auditi arvamus. Arvamuses tuleb selgelt väljendada, kas raamatupidamisaruanded kajastavad õigesti ja õiglaselt kliendi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid ning on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
Audiitorettevõtja nimi.
Tema tegevusloa number.
Tema asukoha aadress.
Vandeaudiitori aruande kuupäev. Kuupäev kinnitab millise ajahetkeni on audiitorettevõtja oma arvamuse andmisel võtnud arvesse ka need bilansipäeva järel aset leidnud sündmused, millel on raamatupidamisaruannetele oluline mõju ja mis on audiitorettevõtjale teatavaks saanud töö käigus.
Allkiri . Ka digitaalne . Viimasel juhul lisada märge „ allkirjastatud digitaalselt“.

Kui vandeaudiitor avaldab muu aruande, siis tuleb pealkirja lisada termin „muud aruandluskohustused“.

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 165 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

165 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karinah Õppematerjali autor

auditeerimine jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip objektiivsus avalikustamise printsiip kassapõhine arvestus audiitortegevus eelarvestamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Auditeerimise alused

Laenu andmine kliendile või selle juhtkonnaliikmetele või olulistele omanikele ning laenu võtmine nendelt. Ühine äriprojekt kliendiga või tema juhtkonnaliikmetega või oluliste omanikega. 2) ametid klientettevõttes kui vannutatud audiitor oli või on auditi läbiviimise ajal või vahetult enne seda klientettevõtte juhtivatel ametikohtadel või ka muudel ametikohtadel, siis peaks varasema töötamise ning auditeerimise vahe olema vähemalt 5 aastat esimesel juhul või väh. 3a. muudel ametikohtadel. 3) kliendile muude teenuste osutamine kui audiitor osutab kliendile peale auditi veel muid teenuseid, siis ei tohi ta üle võtta juhtkonna kompetentsi kuuluvate juhtimisotsuste tegemist. Kui ta osutab kliendile rp.teenust, siis ei saa ta seda firmat auditeerida. Kliendi juhtkond vastutab rp korraldamise eest ja audiitor ei

Auditeerimine

docx

Auditeerimine, Viktor Arhipov

Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip

Auditeerimine

doc

Auditeerimine

kindlustunde nii töötajatele kui juhtidele, et ettevõtte püstitatud eesmärgid saavutatakse parimal viisil, ning kooskõlas väliste ja siseste normatiivaktidega. Samuti kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene. 7) Audiitorkontroll sõltumatu eksperdi hinnang, ettevõtte finantsarvestusele. Vandeaudiitor on välisauditi läbiviija, kes kontrollib ja hindab raamatupidamisaruannete kvaliteeti, lähtuvalt auditeerimise eeskirjast. Siseaudiitor on funktsioon, mis tegutseb organisatsiooni sees ja ta on kõike hõlmav. 8) Eelarvestamine mis tähendab majandusnäitajate prognoosimist, ing eelarvete koostamist, eelarvestamise protsessis. (Eelarve protsess viiakse läbi eelarve koostamise, info kogumise, metoodika, arvestusvalemite valimise, praktiline tegevuse, lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis

Auditeerimine

docx

Auditeerimine

juhtival kohal või võtmepositsioonil on tema pereliikmed, lähikondlased, head tuttavad jt sarnased isikud. 5) kaubad ja teenused vandeaudiitor, tema abikaasa ja ülalpeetavad võivad kliendilt kaupu või teenuseid vastu võtta kõigi teiste ostjatega võrdsetel alustel. Vandeaudiitor ei tohi aktsepteerida liigset külalislahkust ja kingitusi, mis võiks kahtluse alla seada tema sõltumatuse. 8. Tasu auditeerimise eest võetav tasu ei tohi sõltuda töö lõpptulemusest. Auditeerimise tasu arvestamisel tuleks lähtuda: 1) audiitori oskustest ja teadmistest. 2) auditeerimisel osalevate inimeste koolituse tasemest ja kogemustest. 3) iga auditis osalenu kulutatud aeg. 4) töötasu võib olla lepingujärgne, kui on mahukamad auditid, siis tuleb kokku leppida tunnitasu. 9. Suhtumine teistesse audiitoritesse vandeaudiitor ei tohi mingil viisil halvustada või

Auditeerimine

pdf

Auditeerimine

10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril

Auditeerimine

doc

Auditeerimine - Arhipov

Raamatupidamine

doc

Auditeerimine

pdf

Auditeerimise alused

AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load

Auditeerimine

Rohkem sarnaseid