1.6. Teostama maksude ja tulude, pangamaksete, kapitaalmahutuste finantseerimise vahendite, töötajate ja teenistujate töötasu, teiste maksete ja väljamaksete aga samuti ka ettevõtte töötajate stimuleerimise vahendite arvestust ja ülekandmist. 1.7. Varustama ettevõtte juhte, kreeditore, investoreid, audiitoreid ja teisi raamatupidamise andmeid vajavaid isikuid raamatupidamise arvestuse informatsiooniga. 1.8. Töötama välja majandusoperatsioonide arvete, sisemise raamatupidamise arvestuse ja raamatupidamise algdokumentide vormid, osalema raamatupidamisalase informatsiooni läbitöötamise tehnoloogia ja arvestuse meetodite määratlemises. 1.9. Osutama raamatupidamise arvestuse ja aruandluse esitamisega kaasabi ettevõtte majandusliku ja finants- majandusliku tegevuse analüüsi läbiviimisel ja sisemajanduse reservide, kokkuhoiureziimi ja dokumentatsiooniringluse
12)28.02. kantakse arveldusarvelt veebruarikuu palgad ( märtsikuus on firmas kollektiivpuhkus) NB! Märtsikuus majandustehinguid ei toimunud. Raamatupidaja täitis kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas vajalikud maksuülekanded tähtaja saabudes.. Kajastage pearaamatus tähtajaliselt maksuülekanded . Tähtaja peame ise välja nuputama. Kui palk kantakse nt märtsis siis maksud tuleb kanda järgmise kuu neljandal Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine: * sisestage algsaldod zurnaal-pearaamatusse ja looge varade, kohustuste, kulude ja tulude kontosid nii palju kui vajalikuks peate, üleliigsed kustutage * kontodele kandmisel võib ette tulla kahekordset lausendamist( näit. palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine) * tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmise kohta
* Indrek Ints - tükipalk 40 toodet a 12,5 EUR Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu 31.03.2011. 12.) Viidi kogu sularaha kassast arveldusarvele panka NB! Aprillikuus firma majandustegevus puudus. Raamatupidaja koostas kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas tähtaja saabudes vajalikud maksuülekanded Kajastage pearaamatus tähtajaliselt raamatupidaja poolt teostatud maksuülekanded . Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine: * sisestage algsaldod zurnaal-pearaamatusse ja looge varade, kohustuste, kulude ja tulude kontosid nii palju kui vajalikuks peate, üleliigsed kustutage * kontodele kandmisel võib ette tulla kahekordset lausendamist( näit. palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine) * tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmisese kohta
nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse, kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus,
Kontoplaan RMP-s Firmas toimuvate majandusoperatsioonide registreerimiseks ja andmete kogumiseks tekib vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse an...
majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. 5. Et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Mis selleks koostatakse ja kus neid kajastatakse? Koostatakse lausendid ja kajastatakse raamatupidamisregistrites. 6. Millises järjekorras käib majandusoperatsioonide kajastamine? Nimeta mõned registrid. N: Pearaamat ja Päevaraamat 7.Millised on algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid? 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku
mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel järgnevalt: -ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 4 Kontod Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja 10 kreedit, mille tähendus on aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kontode omavahelist
müügiga) tehtud investeering tagasi. Bilansi passivas kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital. Kohustused liigendatakse lühi- ja pikaajalisteks ( kriteeriumiks maksetähtaeg üks aasta ). Omakapital tekib ettevõtte asutamisel ja on sel hetkel võrdne omanike poolt tehtud sissemaksetega. Ettevõtte tegutsemisel omakapital suureneb või väheneb tekkinud kasumite - kahjumite võrra. 6 Muutused bilansis majandusoperatsioonide tulemusel: · Muutus varade sees (aktivas) bilansimaht ei muutu · Muutus kohustuste sees või kohustuste ja omakapitali vahel (passivas) bilansimaht ei muutu · Saadakse varasid väljastpoolt bilansimaht suureneb · Kaetakse kohustusi bilansimaht väheneb Kontod ja kahekordne kirjendamine Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks.
aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Bilansi aktiva ja passiva üksikuid positsioone nimetatakse bilansikirjeteks, sõltuvalt bilansi poolest on tegemist kas aktiva- või passivakirjetega. Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. 20. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; ohutusvaru.
Agent on huvitatud sellest, et näidata end heas valguses, printsipiaal aga sellest, et saada tõest infot. Avaliku sektori puhul on printsipiaaliks rahvas, agendiks rahva esindaja võimuorganis. Riigieelarve rahade jaotumisel tuleb eeldada, et esineb informatsiooni amsümmeetria, mis võimaldab agendil ajada taga omakasu. Printsipiaal tahab aga tõest infot. Süsteemi toimimise efektiivsuse tagamiseks kasutatakse kontrolli-ja arvepidamissüsteeme. Informatsioon põhineb majandusoperatsioonide arvestusel. Raamatupidamisaruanded ja statistiline aruandlus võimaldab kokkuvõtteid teha. Agendi oportunismi vähendamiseks aitab hea kontrolli -ja arvepidamissüsteem. Võimalik varjata teatud kulutusi. Kontroll motiveerib SKP – aasta jooksul toodetud lõpphõvise koguväärtus. Riigivõlga mõõdetakse SKP suhtes ja taset üle 100 loetakse väga kõrgeks. Defitsiit – riigi kulud miinus riigi tulud.
Organisatsioonid eksisteerivad pigem inimeste, mitte inimesed organisatsioonide tarvis. Nende käitumine organisatsioonis on mõjutatud ka teistest allsüsteemidest. STRUKTUUR näitab inimorganisatsiooni ametlikke ehk formaalseid suhteid. Organisatsiooni tegevus eeldab erinevate ametikohtade olemasolu: töölised valmistavad toodangut, teenindajad müüvad või teenindavad, raamatupidajad peavad arvestust majandusoperatsioonide üle, juhid kindlustavad kõige selle häireteta tegevuse. Inimeste tegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks kujundatakse välja struktuur et pidada nõu, võtta vastu otsuseid ja paremini lahendada keerukaid probleeme. TEHNOLOOGIA tähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Paljaste kätega pole midagi võimalik ära teha. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju. Paremad töötingimused loovad küll
sellest kas süsteem on võimeline ennetama, vältima ja avastama vigu või mitte ning kas ta on piisav või mitte. Mitterutiinsete sündmuste auditeerimine Nende auditeerimise etapid on järgmised: 1. Klientettevõtte mitte rutiinsete majandustehingute väljaselgitamine ning nende olemuse mõistmine. 2. Riskide määratlemine sisekontrolli süsteemi hindamise ja töötajate mitterutiinsete majandusoperatsioonide ning nende kajastamise varasema kogemuse alusel. Hinnangute auditeerimine Tuginedes rahvusvaheliste rmp standartidele tõstab rmp seadus oluliselt hinnangute tähtsust aruandluses. Etapid on sellised: I etapp: Hinnangu protsesside mõistmine 1. Rmp aruandlust oluliselt mõjutavate hinnangute välja selgitamine 2. Hinnangute kujundamise protseduuride väljaselgitamine 3. Hinnangute kujundamise käigus esinevate võimalike veatüüpide kindlaks määramine.
allsüsteemist: · Inimesed · Struktuur · Tehnoloogia · Väliskeskkond Inimesed- moodustavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest ning suurematest või väiksematest rühmadest. Struktuur- näitab inimorganisatsiooni ametlikke ehk formaalseid suhteid. Organisatsiooni tegevus eeldab erinevate ametikohtade olemasolu: töölised valmistavad toodangut, teenindajad müüvad või teenindavad, raamatupidajad peavad arvestust majandusoperatsioonide üle, juhid kindlustavad kõige selle häireteta tegevuse. Tehnoloogia- tähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Väliskeskkond- organisatsiooni mõjutab otseselt mikro-ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro-ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond.
leiduvate vigade esinemise tõenäosusega. Audiitorettevõtja peaks jõudma järeldusele kas kliendi majandustegevuses esinevad andmevood on piisavalt dokumenteeritud ning kõik majandustehingud on kajastatud raamatupidamisregistrites. Audiitor ei peaks piirduma ainult aruande perioodi analüüsiga, vaid tuleks käsitleda ka eelnevaid ning ka järgnevaid majandusperioodi majandusoperatsioone, et selgitada välja nende õigsus ning õige periodiseerimine. Korduvate majandusoperatsioonide ehk raamatupidamisrutiinide hindamiseks kasutatakse: · välja selgitada olulised rutiinid · põhitegevuse ja tähtsamate äritegevustega seotud andmevoogude kaardistamine · vigade tekkevaldkondade ja põhjuste väljaselgitamine · sisekontrolli süsteemi väljaselgitamine ja hindamine · riskide hindamine Audiitorettevõtja peab jõudma järeldusele, kas toimunud majandusoperatsioonid on
Nende käitumine organisatsioonis ehk sotsiaalse allsüsteemi toimimine on mõjutatud ka organisatsiooni teistest allsüsteemidest. Struktuur näitab inimorganisatsiooni ametlikke ehk formaalseid suhteid. Organisatsiooni tegevus eeldab erinevate ametikohtade olemasolu: töölised valmistavad toodangut, teenindajad müüvad või teenindavad, raamatupidajad peavad arvestust majandusoperatsioonide üle, juhid kindlustavad kõige selle häireteta tegevuse. Inimeste tegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks kujundatakse välja struktuur, et pidada nõu, võtta vastu otsuseid ja paremini lahendada keerukaid probleeme. Tehnoloogia tähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Paljaste kätega pole midagi võimalik ära teha. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju
Kõik dokumentide kontrolliprotseduurid peaks olema kooskõlas raamatupidamise dokumentide oluliste vigade riskiga. Audiitor peab veenduma kas kõik majandustoimingute andmevood on piisavalt dokumenteeritud. Suurema kindlustunde saavutamiseks tuleb pisteliselt kontrollida ka eelnevaid raamatupidamise dokumente ning hinnata tehtud prognoose, nende loogilisust. 2. Raamatupidamise rutiinide hindamine Korduvate majandusoperatsioonide ehk raamatupidamise rutiinide hindamisel tuleks toimida järgnevalt: 2.1 välja selgitada olulisemad rutiinid 2.2 kaardistada põhitegevuse ja tähtsamate majandustoimingute, äritehingutega seotud andmevood 2.3 vigade tekkekohtade ja valdkondade väljaselgitamine, nende põhjuste hindamine 2.4 tuleb hinnata sisekontrolli süsteemi toimimine ning seda analüüsides hinnata tema kvaliteeti 2
Kõik dokumentide kontrolliprotseduurid peaks olema kooskõlas raamatupidamise dokumentide oluliste vigade riskiga. Audiitor peab veenduma kas kõik majandustoimingute andmevood on piisavalt dokumenteeritud. Suurema kindlustunde saavutamiseks tuleb pisteliselt kontrollida ka eelnevaid raamatupidamise dokumente ning hinnata tehtud prognoose, nende loogilisust. 2. Raamatupidamise rutiinide hindamine Korduvate majandusoperatsioonide ehk raamatupidamise rutiinide hindamisel tuleks toimida järgnevalt: 2.1 välja selgitada olulisemad rutiinid 2.2 kaardistada põhitegevuse ja tähtsamate majandustoimingute andmevood 2.3 vigade tekkekohtade ja valdkondade väljaselgitamine, nende põhjuste hindamine 2.4 tuleb hinnata sisekontrolli süsteemi toimimine ning seda analüüsides hinnata tema kvaliteeti 2.5 hinnatakse riskid ning seatakse need pingeritta alates suurimast riskist
Kõik dokumentide kontrolliprotseduurid peaks olema kooskõlas raamatupidamise dokumentide oluliste vigade riskiga. Audiitor peab veenduma kas kõik majandustoimingute andmevood on piisavalt dokumenteeritud. Suurema kindlustunde saavutamiseks tuleb pisteliselt kontrollida ka eelnevaid raamatupidamise dokumente ning hinnata tehtud prognoose, nende loogilisust. 2. Raamatupidamise rutiinide hindamine Korduvate majandusoperatsioonide ehk raamatupidamise rutiinide hindamisel tuleks toimida järgnevalt: 2.1 välja selgitada olulisemad rutiinid 2.2 kaardistada põhitegevuse ja tähtsamate majandustoimingute andmevood 2.3 vigade tekkekohtade ja valdkondade väljaselgitamine, nende põhjuste hindamine 2.4 tuleb hinnata sisekontrolli süsteemi toimimine ning seda analüüsides hinnata tema kvaliteeti 2.5 hinnatakse riskid ning seatakse need pingeritta alates suurimast riskist
annaabi.ee 
