Auditeerimise alused (0)

AUDITEERIMISE ALUSED
07.09
RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIPRINTSIIBID
1. majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustes ja majandustehingutest.
2. jätkuvuse printsiip – raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal puudub kavatsus tegevus lõpetada või vajadus seda teha.
Jätkuvust kinnitab see: 1. kui ettevõte suudab tõrgeteta täita oma pikaajalisi kohustusi,
2. kui ettevõte suudab probleemideta amortiseerida oma põhivara
3. arusaadavause printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav info tuleb esitada selliselt , et see on ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale, kellel on aruande mõistmiseks piisavalt finantsalaseid teadmisi
4. olulisuse printsiip - raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info, mis võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult.
5. järjepidevuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse järjepidevalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruande skeeme
6. tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha samade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil tuleb kajastada kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud.
7. objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatava info peab olema neutraalne ja usaldusväärne
8. konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruanne tuleb koostada kaalutletult ja ettevaatlikult, et vältida varade ja tulude ülehindamist ja kohustuste või kulude alahindamist. Eriti taunitav on varade üle või alahindamine tahtlikult, kui selleks puudub alus
9. avalikustamise printiip – raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis on võimalik saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Antud informatsiooni alusel peab olema võimalik anda ettevõttele õige ja õiglane hinnang,
05.10
AUDIITORILE ESITATAVAD NÕUDED:

Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on bakalaureuse tasemele vastav haridus , mis on riiklikult tunnustatud;

Kellel on audiitori kutsetegevuseks vajalik teoreetiline ettevalmistus ja 3-aastane praktiline töökogemus kogenud audiitori juhendamisel;

Kellel on laitmatu reputatsioon;

Kes on sooritanud audiitori kutseeksami .
Välisriigi kodanik, kellel on seal omandatud audiitori kutse võib tegutseda Eestis audiitorina, kui on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba.
Audiitorina ei saa töötada:

• isik, kelle kutsetegevus on lõpetatud audiitortegevuse seaduse alusel;
  
• kes on kriminaalkorras süüdimõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos;
  
• kes on pankrotivõlgnik;
  
• või kelle reputatsioon on rikutud ning tegutseb valdkonnas, mis on vastuolus või kokkusobimatu hea audiitortavaga.
  

Audiitor on kohustatud järgima kutse- eetika põhimõtteid, mis on praktiline eetika ehk üksikutele tegevusvaldkondadele kehtivad moraalinormid ja teooriad, seega peetakse silmas mingi kutse alal tegutsevate inimeste eetikat.
Ametniku eetika ehk avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse valdkondadesse sõltuvalt sellest, millise ametnikuga on tegu.
Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ning praktikale.
Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne professiooni kutse-eetika.
Kutse- ehk professiooniesindajad on erialase teoreetilise ja praktilise teadmisega asjatundjad ning tavaliselt on erinevatel professioonidel oma eetikakogumid.
Eetikal on mitu tähendust – laiemas mõistes tähendab see sarnasust mõistetega: kõlblus ja moraal , kitsamas tähenduses mõistetakse eetikana teadust moraalist.
Eetika jaguneb:

• Teoreetiline eetika – võib olla näiteks normatiiveetika.
  
• Rakenduseetika – mingi eluvaldkonna või professiooni kutse-eetika.
  

Eetika uurimisobjektiks on erinevad moraaliprobleemid nagu: mis on halb, mis hea; mis on õige, mis väär.
Audiitori kutse-eetika põhimõtted:

Ausus – vandeaudiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ning toimima ausalt;

Objektiivsus – vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi laste teistel mõjutada oma objektiivsust;

Ametialane kompetentsus – teenuse osutamisel peab valdav audiitor olema kõrgel kompetentsuse tasandil ja seetõttu tuleb tal keelduda töödest, mille täitmiseks pole tal piisavalt teadmisi või praktilisi oskusi. Seetõttu peab audiitor tegelema pidevalt täiendõppega ja enesetäiendusega;

Konfidentsiaalsus – audiitortegevusega teada saadud info on rangelt konfidentsiaalne ja infot võib avaldada ainult infoallika kirjalikul loal või seaduses ettenähtud juhtudel või tehniliste eeskirjade ja eetikareeglite täitmisel ja rahvusvaheliste audiitorühingute kontrollorganite koosseisu kuuluvatele institutsioonidele.

Professionaalne käitumine – vandeaudiitor peab käituma selliselt, et tema tegevus ei kahjustaks audiitori ametit, selle head mainet ning ta peab hoiduma võimalikest diskrediteerivatest tegudeks (tahtlikult sooritatud ja kriminaalkorras karistatav kuritegu ; tahtlik tuludeklari mitte esitamine või valdeandmete esitamine deklaris; tahtlik kliendi abistamine vale tuludeklari koostamisel või ka muude aruannete koostamisel);

Tehnilised eeskirjad – vandeaudiitor on kohustatud osutama teenust kooskõlas tehniliste ja professionaalsete eeskirjadega ning ta peab täpselt järgima kliendi sellealaseid nõudeid, kui need on kooskõlas aususe, objekiivsuse ning sõltumatusega;

Sõltumatuse põhimõtted –

rahalised suhted – rahalised seosed kliendiga väljaspool teenuse osutamist on rangelt keelatud, sest võivad tekitada audiitori sõltuvuse kliendist . N: otsene investeering klientettevõttesse, k.a. audiitori abikaasa ja lapsed.
Investeering ettevõttesse, millel on oluline investeering klientettevõttesse.
Laenu andmine kliendile või selle juhtkonnaliikmetele või olulistele omanikele ning laenu võtmine nendelt.
Ühine äriprojekt kliendiga või tema juhtkonnaliikmetega või oluliste omanikega.

ametid klientettevõttes – kui vannutatud audiitor oli või on auditi läbiviimise ajal või vahetult enne seda klientettevõtte juhtivatel ametikohtadel või ka muudel ametikohtadel, siis peaks varasema töötamise ning auditeerimise vahe olema vähemalt 5 aastat esimesel juhul või väh. 3a. muudel ametikohtadel.

kliendile muude teenuste osutamine – kui audiitor osutab kliendile peale auditi veel muid teenuseid, siis ei tohi ta üle võtta juhtkonna kompetentsi kuuluvate juhtimisotsuste tegemist. Kui ta osutab kliendile rp.teenust, siis ei saa ta seda firmat auditeerida. Kliendi juhtkond vastutab rp korraldamise eest ja audiitor ei tohi teenuse osutamisel üle võtta firma töötaja funktsioone, millega ta saab kasutada firma varasid või tekitada firmale kohustusi.
Muude teenuste osutamisel tuleb neid pakkuda kõrgel professionaalsel tasemel samuti nagu audiitorteenust.

pere ja isiklikud suhted – audiitor peab olema kindel, et isiklikud või peresuhted ei mõjuta tema sõltumatust. Audiitor ei peaks auditeerima ettevõtet, kus juhtivatel- või võtmepositsioonidel töötavad tema sugulased või lähikondlased.

kaubad ja teenused – audiitor, tema abikaasa ja ülalpeetavad ei tohiks kliendilt vastu võtta kaupu ja teenuseid muudel tingimustel, kui kõikidele teistele tarbijatele, samuti ei tohiks aktsepteerida liigset külalislahkust ning kingitusi, mis võiks tema sõltumatuse kahtluse alla seada.

Tasu - auditeerimise eest võetav tasu ei tohi sõltuda töö lõpp-tulemusest. Tasu määramisel tuleks arvesse võtta:

• audiitor oskusi ja teadmisi;
  
• auditeerimisel osalevate isikute koolitustasemest ja tööpanusest;
  
• iga spetsialisti poolt kulutatud ajast ja vastutusest, mis tööga kaasneb;
  
• mahukama auditi korral peaks töötasu kokku leppima tunnitasuna iga osaleja kohta, väiksema korral võib kasutada lepingutasu.
  

Suhtumine teistesse audiitoritesse – audiitor ei tohi põhjuseta mingil moel alustada või kritiseerida teiste audiitorite tegevust või nende isikut, erandiks on olukord, kui arutatakse konkreetse audiitori personaalküsimust.

Reklaam – audiitor ei tohi oma teenuse osutamisel kasutada pealetükkivat ning eksitavat reklaami.
AUDITEERIMINE
Auditeerimine on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni rp.aruannete ning nendega seotud info kontrollimine sõltumatu eksperdi poolt, et anda sellele infole hinnang.
Auditi objektiks võivad olla nii kasumit taotlevad kui mittetaotlevad jur.isikud sõltumata sellest milline on nende tegevuse juriidiline vorm ning ettevõtte suurus.
Audiitorettevõtja peab audiitorteenust osutades ning otsustuste tegemisel arvestama kõigi infokandjate vajaduste ja huvidega , kes teevad kliendi kohta järeldusi rp.aruannetele tuginedes ja kes eeldavad, et auditeeritud rp. aruanded kajastavad finants seisundit , majandustulemust ja rahavoogusid.
Audit tuleb korraldada nii, et ta hõlmaks adekvaatselt kliendi kõiki rp.aruannete seisukohalt olulisi valdkondi.
Audiitorettevõtja peab jõudma veendumusele, kas rp algandmed ning muu lähteinfo on piisavad ja usaldusväärsed rp aruannete koostamiseks .
A.ettevõtja peab sooritama vastavad kontrolliprotseduurid, et saada põhjendatud kindlustunne, et rp.aruanded kajastavad kliendi finantsseisundit, maj.tulemusi ja rahavoogusid, vastavalt kehtivale seadusandlusele , rp.sise-eeskirjale ning heale rp.tavale.
Auditi, kui kindlust andva tegevuse, testi iseloomu tõttu säilib alati võimalus, et olulised vead võivad jääda avastamata, kuna ka sisekontrollisüsteem võib oluliselt varieeruda.
RISKITÜÜBID

Tegevusrisk on risk, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead, mis võivad moonutada kliendi tegelikku majandusseisundit, maj.tulemust või rahavoogusid. Peale kliendi siseste asjaolude sõltub tegevusrisk ka kliendi tegevusvaldkonnast ning muudest välisteguritest. Tegevusriski hindamiseks tuleb analüüsida ning kriitiliselt hinnata erinevaid asjaolusid: tegevjuhtkonna oskused ning tegevuse motivatsioon ; kliendi majandustegevuse iseloom; arvestussüsteemi ülesehitus ja selle keerukus.

Sisekontrollirisk – seisneb selles, et kliendi sisekontrolli süsteem ei ole piisavalt tõhus, ega too olulisi vigu esile. Sisekontrollisüsteem peab tagama järgmiste põhieesmärkide saavutamise:

• majandustehingud sooritatakse vastavalt kehtestatud protseduurireeglitele
  
• kõik tehingud kajastatakse õiges väärtuses, õigetel kontodel ja tekkepõhiselt perioodil, mil need toimusid
  
• arvestuse andmeid võrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel reageeritakse neile adekvaatselt.
  

Sisekontrolli süsteemitase võib oluliselt varieeruda, kuid alati säilib teatud oht, et sisek .süsteem ei kõrvalda kõiki olulisi vigu.
Süsteemi hindamisel peab audiitor veenduma kuivõrd hästi mõistab sisekontrolli vajadust ettevõtte juhtkond ning väärtustab siseauditi funktsiooni ning kuidas reageerib siseauditi tähelepanekutele.
Mida tõhusam on audiitorettevõtte arvatse sisekontrollisüsteem, seda suuremal määral võib ta tugineda siseauditi töötulemustele.
Siiski tuleks alati kriitiliselt suhtuda siseauditi töötulemustesse, sest audiitorettevõtja vastutab oma töötulemuste eest ise.
Sisekontrolli süsteemi hindamisel võib kasutada erinevaid meetodeid, näiteks kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine ja muud.
Infovoogudeks nim audiitorkontrolli seisukohalt selliseid maj. tehinguid ja nendega kaasnevaid andmevoogusid, mille lõpptulemus fikseeritakse pearaamatus.
Infovoogude kaardistamisega õpib audiitorettevõtja tundma ettevõtte tegevust, tema arvestussüsteemi ning hinnates infovoogusid kriitiliselt saab anda hinnangu sisekontrollisüsteemile.
Kui audiitorettevõtja avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis arvestusi või puudusi peab ta klienti koheselt informeerima, et juhtkond saaks astuda vajalikke samme puuduste kõrvaldamiseks. Tehtud tähelepanekud tuleks esitada kirjalikult ja edastada need vastavale juhtimistasandile.
Kui audiitor edastab info suuliselt, siis peaks ta selle ikkagi fikseerima oma dokumentides .

Avastamisrisk on risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada ainult avastamisriski.

Auditeerimisrisk ehk kogurisk , mis kujuneb osariskide koosmõjuna. Mida kõrgemaks hindab aud.ettevõtja tegevusriski ja sisek.riski, seda põhjalikumalt tuleb tal auditeerimine korraldada, et vähendada auditeerimisriski.
Kui auditi käigus selgub , et audiitor hindas valesti tegevusriski või sisekontrolliriski, siis tuleb tal muuta auditeerimisteenuse plaan, lisades vajalikud täiendavad kontrolliprotseduurid ning kooskõlastades muudatused kliendiga.
OLULISUS JA AUDITEERIMISRISK
Kujundades arvamust rp.aruande kohta peab audiitorettevõtja sooritama erinevaid kontrolliprotseduure, et jõuda küllaldase kindluseni selles, kas rp.aruanne kajastab finantsseisundit, maj.tulemust ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt.
Arvestades sisekontrollisüsteemi väljavõttelist iseloomu ning selle võimaliku piiratust, säilib alati risk, et avastamata jäävad ka olulised vead.
Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või üheskoos vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule, mis arvestades taustsüsteemi tekitab tõenäosuse, et arukas rahandusinfo kasutaja laseb end nendest ebatäpsustest mõjutada. Tegeldes potentsiaalsete ebatäpsustega peab audiitorettevõte hindama samaaegselt nende olulisust kogu rahandusinfo suhtes või nendes valdkondades, kus konkreetsed ebatäpsused avastati.
Olles välja selgitanud kliendi tegevusriski ja sisekontrolli riski suhtelise taseme tegevuse erinevates valdkondades, tuleb auditi põhirõhk suunata valdkondadele, kus audiitorettevõtja arvates on kõrgem oluliste vigade ja ebatäpsuste risk.
Auditeerimisel võib olulise riski planeerimisel määratleda aktsepteeritava veana rahaliselt, seda võib teha üksikute ebatäpsuste kaupa või mingi kogumi suhtes. Seega määratakse piirid, milleni viga või eksimust ei loeta riskantseks ning riskipiiri ületamisel loetakse viga oluliseks.
VANDEUDIITORI KUTSETEGEVUSE DOKUMENDID
V.audiitori kutsetegevuse dok-id on tema omandiks.
K.T.dok- idega tuleb hõlmata auditi protseduurid, v.audiitori või audiitorettevõtte poolt tehtud järeldused ning kõik auditi tõendusmaterjalid.
Dokumendid peavad kajastama kogu auditeerimistegevust alates selle planeerimisest, ajastamisest, sooritatud kontrolliprotseduuridest ning lõpetades järeldustega. Dokumentide maht ja sisu sõltuvad oluliselt audiitorettevõtja professionaalsusest, sest mida kogenum ja profim on v.audiitor, seda väiksem on vajadus fikseerida dokumentides kõikide protseduuride peensusi ning üksikjäreldusi.
Kutsetegevuse dok-ide koostamise üldpõhimõttena tuleb silmas pidada seda, et need tuleb koostada sellise üksikasjalikkusega ning sellises mahus , mis võimaldab asjatundlikul lugejal saada dok-idega tutvudes terviklik ülevaade auditeerimise käigus ning selle tulemustest.
K.T.dok-id on audiitori abivahendid kvaliteetse teenuse osutamiseks, alati tuleb arvestada sellega, et audiitorettevõtja vastu esitatavate pretensioonide korral on dok-id põhikriteeriumiks, mille alusel saab hinnata audiitorteenuse kvaliteeti.
Aud.teenuse osutamisel tuleb lähtuda: rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest, aud.tegevuse seadusest ning auditeerimise eeskirjast.
K.T.dok-id peavad andma kinnituse , et seda tegelikult on nii tehtud.
K.T.dok-ide koostamise ja kogumise põhieesmärgid on:
1) aidata kaasa audiitorteenuse planeerimisele;
2) aidata kaasa tähtaegsele ja kvaliteetsele aud.teenuse osutamisele;
3) luua eeldused auditeerimisrühma koordineerimiseks, kontrollimiseks ja tähelepanekute üldistamiseks;
4) esitada vajalikud kutsetegevuse dok-id sooritatud kontrolliprotseduuride kohta, millele tuginedes aud.ettevõtja on koostanud v.audiitori aruande.
K.T.dok-ide sisu-ja vorminõuded sõltuvad:

aud.ettevõtja poolt osutatava teenuse iseloomust

kliendi tegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest

kliendi rp.korraldusest ja sisekontrolli süsteemi tõhususest

vajadusest juhendada, koordineerida ja kontrollida v.audiitori tegevusega kaasatud isikute tööd.
K.T.dok-id võivad sisaldada :

väljakirjutusi, koopiaid , kliendi seisukohalt olulistest jur.dokumentidest, lepingutest, protokollidest ja must taolisest;

info kliendi organisatsioonilisest struktuurist, tegevuskohtadest ning töötajate kohustustest ja õigustest;

koopia rp.sise-eeskirjast ja kontoplaanist ning aud.ettevõtja hinnangud rp.süsteemi ja sisekontrollisüsteemi kohta;

audiitorteenuse osutamise plaan;

maj.aasta aruande kontrolli tulemused (k.a aruande lisade kontroll);

viited sellele, kes ja millised kontrolliprotseduurid on läbi viinud;

viited sellele, et aud.ettevõtjaon tutvunud kõigi auditisse kaasatud töötajate töötulemustega ning need aktsepteerinud;

materjalid, millest nähtub suhtlemine auditisse kaasatud 3ndate isikutega;

v.audiitori ja kliendi kokkulepped omavahelise kommunikatsiooni kohta;

koopia rp.aruandest, mille kohta aud.ettevõtja avaldas arvamust.
26.10
Audiitorteenuse osutamine
Audiitorteenus sisaldab 3 subjekti: tegevusloaga audiitorettevõtja, omanik või avalikkus, vastutav osapool (nt: juhatus).
Vandeaudiitori kutsetegevus ehk audiitorteenus on kutsetegevusena kindlust andva või seonduva audiitorteenuse osutamine. Kindlust andev audiitorteenus on: audit, ülevaatus või muu kindlust andev auditi teenus.
Seonduv audiitorteenus on audiitorteenus rahandusinfo koostamiseks või kokkuleppeline toiming rahandusinformatsiooni osas.
Vandeaudiitor saab kutseteenust osutuda vaid audiitorettevõtja kaudu.
Vastavalt seadusele on audiitorteenuse osutamise õigus audiitorettevõtjal oma nimel kui tal on tegevusluba . Audiitorettevõtjal kui temal või teda esindaval isikul on avaliku sektori vandeaudiitori õigused, siis võib ta oma nimel osutada kindlust andvaid audiitorteenuseid avaliku sektori üksuses. Selline õigus rakendatakse jaanuarist 2011.a. Tegevusloa väljastab rahandusministeerium . See on tähtajatu ja elektrooniline .
Vande andnud vandeaudiitor peab tegevusloa saamiseks esitama avalduse, millele lisatakse nõutavad dokumendid ning täiendavad andmed.
Tegevusloa kehtivus lõpeb vastavalt seadusele, audiitori surma korral, täiendava kutseeksami mittesooritamisel ning kutse äravõtmise korral. Samuti audiitorettevõtja pankroti korral, audiitorkogu liikme väljaarvamisel audiitorkogust, tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ning audiitorühingu tegevuse lõpetamisel.
Tegevusloa lõpetab rahandusministeerium, samuti peatab ja taastab kehtivusloa audiitorettevõtja avalduse alusel.
Audiitorteenuse osutamiseks peab audiitorettevõtja sõlmima kliendiga kirjaliku lepingu, milles tuleb kajastada vähemalt järgmist:

• auditi objekt
  
• audiitorteenuse olemus
  
• teenuse eeldatav ajakulu
  
• vandeaudiitori või tema kutsetegevuse aruande allkirjastaja
  
• tasumine ja tasumise kord
  

Kõik vana seaduse ajal kehtinud lepingud tuleb viia kooskõlla uue seadusega 31.detsembriks 2010.a. Enne vandeaudiitori aruannet peavad kliendi juhtkonna liikmed kinnitama kirjalikult tegevjuhtkonna vastutuse. Kliendilepingu võib katkestada ainult mõjuvatel põhjustel.
Klient peab audiitorile väljastama kogu auditiks vajaliku info ja peab võimaldama tutvuda kõigi vajalike dokumentidega. Vandeaudiitori töödokumente tuleb säilitada 7 aastat kui seadus ei näe ette teisiti, ükskõik millisel infokandjal.
Audiitorettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud varalise kahju eest. Vastutuse ülempiiriks on 10 kordne kliendilepingu tasu. Ja kui on tahtlik rikkumine , siis ülempiir puudub. Antud nõuete aegumistähtaeg on 5 aastat.
Audiitorettevõtja peab sõlmima kutsekindlustuslepingu varalise kahju hüvitamiseks kogu kutsetegevuse ajaks. Kutsekindlustus sisaldab ka teatud omavastutuse.
Seadusest tulenevalt laienevad audiitorühingule tegutsemisvõimalused kas täisühinguna, usaldusühinguna, osaühinguna, aktsiaseltsina ja Euroopa äriühinguna.
Audiitorühing peab olema hea mainega ja usaldusväärne. Enamus ühingu aktsiatest või osadest või häältest peab kuuluma mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitoritele või audiitorühingutele.
Tegutsedes osaühinguna on osakapitali miinimumsuurus 12 000 EUR. Audiitortegevuseks võib olla äriühingus auditeerimine või mõni muu sellega sarnane äritegevus.
Audiitorühing, mille struktuur ei võimalda saada järelvalveks vajalikku ja piisavat infot ei või kuuluda vandeaudiitorite võrgustikku.
Vandeaudiitor võib esindada ainult ühte audiitorühingut.
Audiitorühingule, mis oli audiitorite nimekirjas 8.märtsil 2010.a kui jõustus praegu kehtiv seadus anti tegevusluba alates samast päevast. Kuid selline tegevusluba kehtis 1.juulini 2010.a, kui audiitorühing ei suutnud end kooskõlla viia uue seadusega.
Auditikomitee on äriühingu juhtimisstruktuuri osa, kes tegeleb sise- ja välisauditi protsessi äriühingu kontrolli keskkonna, finantsaruannete kvaliteedi ning seadusele vastavuse jälgimise ning valdkonna täiustamisega.
Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida audiitorettevõtja ning seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tema tegvuse vastavust audiitortegevusega.
Auditikomitee alluvus, liikmete arv ja konkreetsed ülesanded sõltuvad iga ettevõtte olukorrast, vajadustest ja sisemisest kultuurist. Auditikomitee on tavaliselt nõukogu valitud organ. Seega on ta organisatsioonist eraldi seisev, omaette struktuur, kes annab aru nõukogule.
Auditikomitee aitab parandada ettevõtte kontrolli keskkonda, sekkuda äriühingutest väljasuunatud aruandluse koostamise ja esitamise protsessi, et tagada ettevõtte kooskõlastatud tegevus, vastavus seadusandlusele, parandada juhtkonna suhtumist eetika probleemidesse ning parandada info vahetust ja koostööd omanike, nõukogu, juhatuse ning sise- ja välisaudiitorite vahel.
Auditikomitee on ennetav struktuuriüksus. Seega tõstab finantsaruannete usaldusväärsust ning tugevdab suhteid audiitorite ning juhtkonna vahel, mis omakorda parandab turule esitatava info kvaliteeti.
02.11
Vastavalt seadusele tuleb moodustada auditi komitee KOV üksuses ja selle moodustavad volikogu revisjoni komisjoniliikmed ja õiguse, rahanduse või aruandluse asjatundjad, kelle valib volikogu.
Auditi komiteed juhib revisjoni komisjoni esimees.
Liikmeks ei tohi olla siseaudiitor, omavalitsusüksuse liige ega audiitorkontrolli teostav isik.
Auditi komitee peamised ülesanded on:

rahandusinformatsiooni töötlemine ja analüüs

riskijuhitimise ja sisekontrolli tõhususe hindamine

jälgida rp aastaaruande koostamise ja audiitorkontrolli protsessi

audiitorettevõtja ja audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatuse hindamine ning tegevuse jälgimine
Auditi komitee tuleb moodustada äriühingul, mille:

väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud vp turul

mis on krediidiasutus vastavalt krediidiasutuste seadusele

mis on kindlustusandja kindlustustegevuse seadusest lähtuvalt
Komitee peavad moodustama jur.isikud v.a riik, mille rp aastaaruande näitajatest vähemalt 2 ületavad järgnevaid:

müügitulu või tulu 66 milj EUR

varad bilansipäeva seisuga kokku 33 milj EUR

keskmine töötajate arv 1000 inimest
AUDIITORKOGU
Audiitorkogu tegutseb kutseühenduse pm-l korraldades audiitorite tegevust ning kaitstes nende huvisid.
Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüs.isikud, vandeaudiitorid vande andmise kuupäevast ja audiitorettevõtjad tegevusloa andmise kp-st.
Audiitorkogu on avalikõiguslik jur.isik, kes juhindub kõigist tegevust reguleerivatest õigusaktidest, audiitorkogu organite otsustest, oma põhikirjast, rahandusministeeriumi otsustest ning heast audiitortavast.
Juhatus koostab maj.aasta aruande ning esitab selle 75 päeva jooksul järelevalve nõukogule ja revisjonikomisjonile.
Rev. komisjon vaatab selle läbi ning esitab oma arvamuse ning järelevalveNK esitab oma aruande. Kõik nimetatud dok-id esitab juhatus 6 kuu jooksul peale maj.aasta lõppu üldkoosolekule kinnitamiseks.
Rahandusministeerium teostab audiitorkogu üle järelevalvet, audiitorkogu tegevus rahastatakse kahest allikast:

• Audiitorkogu liikmete kohustuslikust liikmemaksust
  
• Riigi eelarvest
  

Audiitorkogu liikme koh. liikmemaks on kahe osaline: vandeaudiitori liikmemaks ja tegevusloaga liikme liikmemaks.
Audiitorkogu pädevus:

• audiitorite kutsetegevuse koordineerimine
  
• metoodiliste materjalide väljatöötamine ja tutvustamine
  
• audiitorite kutsetegevuse jälgimine ja järelevalve auditeerimiseeskirja täitmise üle
  
• audiitorkogu vara valitsemine
  

Audiitorkogu organiteks on: üldkoosolek, juhatus, revisjonikomisjon , president ja järelevalvenõukogu.
Esimesena valitakse juhatus ja president, seejärel revisjonikomisjon ja järelevalvenõukogu.
Kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kuhu kuuluvad kõik füüs.isikust audiitorid. Üldkoosolek on pädev sõltumata osavõtjate arvust.
Otsus on vastuvõetud kui hääle annab üle poole kohalolijatest.
Üldkoosoleku pädevused:

Kinnitab põhikirja

Määrab juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu ja valib liikmed

Kinnitab eelarve ja maj.aasta aruande

Valib audiitorkogu esindajad kutsekomisjoni
Korralise üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma vähemalt kord aastas, hiljemalt 6-kuu jooksul peale maj.aasta lõppu.
Juhatus on alaliselt tegutsev organ ja moodustatakse 7-11 liikmelisena.
Valitsemisaeg 3 aastat ja juhatuse liige ei tohi kuuluda revisjoni komisjoni ega järelevalvenõukogusse.
Juhatuse koosolek ei ole avalik.
Koosolek on pädev, kui osaleb üle poole liikmetest ja otsus on vastuvõetud, kui poolt hääletab üle poole osalenutest.
Juhatuse pädevused:

Juhib audiitorkogu

Valitseb audiitorkogu vara

Koostab audiitoreksami programmi ning esitab rahandusministrile kinnitamiseks

Koostab ja esitab üldkoosolekule kinnitamiseks eelarve ja maj.aasta aruande

Korraldab raamatupidamise

Otsustab audiitori täiendavale eksamile saatmise ja määrab tähtaja

Otsustab audiitori kutsetegevuse peatamise , taastamise ja lõpetamise
Audiitorkogu president esindab audiitorkogu kõigis õigustoimingutes, valitakse kolmeks aastaks ja kedagi ei tohi valida järjest üle 1 valitsemisaja
Presidendi pädevused:

Juhatada juhatuse tööd

Juhatada üldkoosoleku ja juhatuse istungeid
Revisjoni komisjon on 3-liikmeline ning valitakse kolmeks aastaks.
Liige ei tohi olla järelevalveNK koosseisus ega töösuhtes audiitorkoguga ega rahandusministeeriumiga.
Otsus on vastu võetud 2/3 poolthäälega.
09.11
SISE- JA VÄLISAUDIT NING JÄRELEVALVE
SISEAUDIT
Siseauditi vajadus on tavaliselt seotud tootmismahtude suurenemisel ja ettevõtte laienemisel. Sellises olukorras väheneb omanike ning juhtkonna informeeritus ettevõttest st. kas tegutsetakse vastavalt eesmärkidele, kas ettevõtte varad on hästi hoitud ning püütakse suurendada ettevõtte väärtust.
Kui puudused avastatakse hilinemisega tekitab see täiendavaid kulutusi nii ettevõttele kui omanikele.
Seega on siseauditi oluliseks funktsiooniks ennetav tegevus. Parimaks võimaluseks antud funkts rakendamisel on kasutada siseaudiitoreid. On oldud arvamisel, et antud funktsiooni võib edukalt täita ka konsultantide või analüütikute kasutamine, kuid antud teenus on suhteliselt kallis.
Lisaks oldi seisukohal, et erasektoris on piisavaks turu kontroll ning seetõttu siseauditit ei vajata. Seetõttu peeti vajalikuks reguleerida eelkõige avaliku sektori kontroll ehk siseaudit. Eestis rakendas Riigikogu ja Valitsus avaliku sektori auditi aastast 2000.
Siseauditi funktsiooni rakendatakse selleks, et saada ülevaade ettevõtte seespool toimuvast. Avaliku ja erasektori toimimine on mõneti erinevatel alustel ning see nõuab ka siseauditi funktsiooni erinevaid rakendusi.
Toime alusel on nad aga mõlemas sektoris suhteliselt sarnased, siis üldpõhimõtteid on võimalik rakendada mõlemas.
Siseaudit on asutuse funkts, mille käigus uuritakse asutuse sisekontrollisüsteemi. Nimetatud kohustus lasubki siseaudiitoril, kes on oma tegevuses objektiivne ja sõltumatu, see on kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mille tulemusel peab ettevõtte tegevus täiustuma ning lisanduma ettevõtte täiendav väärtus.
Avaliku sektori asutuse juhtidel lasub vastutus moodustada siseauditi funktsioon asutuses ning täita see vastava kvalifikatsiooniga personaliga. Samas võib siseauditi funktsiooni ka teenusena sisse osta.
Avalikus sektoris võib siseauditi funkts sõltuda juhtkonna tahtest või valdkonna konkreetsetest vajadustest, kus tuleb lahendada erinevaid sisemisi probleeme.
Siseauditi peamised ülesanded on:

Analüüsida riske, mis võivad organisatsiooni mõjutada ning takistada eesmärkide saavutamist või sisekontrolli efektiivsust .

Tuvastada ja hinnata juhtimis- ja kontrolli abnõud, mida rakendatakse ning hinnata nende efektiivsust.

Juhtkonna teavitamine tehtud avastustest ning vajadusel esitada soovitused, ettepanekud olukorra parandamiseks.
VÄLISAUDIT
Välisauditi viib läbi auditeeritavast täielikult sõltumatu audiitor.
Välisauditi peamine funkts on hinnata finantsaruandluse kvaliteeti, kuid välisauditit võib rakendada ka mingites konkreetsetes tegevusvaldkondades. Nt tellida hinnang kvaliteedi, keskkonna, ohutuse või muude standardite nõuete täitmisele.
Välisauditi käigus võib hinnata, mil määral täidetakse kvaliteedi, keskkonna, ohutuse või mõne muu juhtimissüsteemi standardite nõudeid, kas organisatsioonis tervikuna või selle allüksustes.
Välisauditi võib jagada kaheks:

Teise osapoole audit, mille korraldab organisatsiooni klient, et kontrollida tema nõuete täitmist. Sellise auditi algatajaks on klient ning eduka tulemuse saavutamisel võib ta välja anda vastava taseme tunnistuse, millega kinnitatakse, et auditeeritav suudab pakkuda nõutaval tasemel toodet või teenust.

Kolmanda osapoole audit, mis on sõltumatu asutuse audit ja eesmärgiks on standardite nõuete täitmise kontroll. Auditi algatajaks on auditeeritav ja viib läbi välisaudiitor.
Seega on antud välisauditite 2 peamist eesmärki:

Kinnitada ning tõendada, et organisatsiooni juhtimissüsteem vastab nõuetele

Saada sõltumatu hinnang, et kehtestatud nõudeid organisatsioonis ka täidetakse
Välisaudiitorid juhinduvad oma tegevuses rahvusvah standarditest, mille peamiseks väljatöötajaks on Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC).
Praegu tegutsevad audiitorid peavad läbima kõik IFACi testi 2010a. lõpuks.
JÄRELEVALVE
Vastavalt kehtivale seadusele on järelevalvenõukogu audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan. Selle eesmärk on korraldada järelevalve avalikes huvides ning rakendada abinõusid audiitortegevuse arendamiseks vandeaudiitorite kompetentsuse tõstmiseks ja seega lõpptulemuste parema kvaliteedi saavutamiseks.
Järelevalvenõukogu rakendatakse audiitortegevuses esmakordselt.
järelevalveNK moodustatakse 7-9 liikmelisena, tema töökorralduse määrab rahandusminister, kõik audiitorid, kes kuuluvad audiitorkogusse on allutatud järelevalvele, mis muuhulgas hõlmab kutseühenduse sisest kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust ning laekunud kaebuste menetlemist ja uurimist .
JärelevalveNK moodustamiseks esitavad ettepanekud rahandusministrile: finantsinspektsioon – 1 liige, riigi kontroll 1 liige, justiitsministeerium – 1 liige, audiitorkogu – 2 liiget.
Rahandusminister moodustab ka kuni 5-liikmelise nõuandva komisjoni, mis lahendab siseaudiitorite kutsetegevuse ja järelevalvega seotud küsimusi. Kui komisjon tuvastab karistatava teo tunnused, teeb ta järelevalveNK-le ettepaneku, kas:

Audiitorkogu juhatusele algatada distsiplinaarmenetlust;

Rahandusministeeriumile ettepaneku ettekirjutuse tegemiseks või väärteomenetluse algatamiseks;

Prokuratuurile ettepaneku kriminaalmenetluse algatamiseks.
Oma ülesannete täitmisel eetika või muude normide rikkumisel või mitte nõuetekohasel täitmisel võib audiitorkogu juhatus määrata audiitorkogu liikmele distsipl.karistuse: märkus, noomitus, rahatrahv , kutsetegevuse peatamine 3-12 kuud, kutsetegevuse lõpetamine.
Trahvi alammäär ei tohi olla väiksem, kui trahvi määramise ajal kehtiv kuupalga alammäär. Trahv ei või olla kõrgem, kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust .
Kohtuväline menetleja on rahandusministeerium ja väärtegude menetlemisel kasutatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
16.11
AUDIITORTEGEVUSE SEADUSE MUUDATUSED
Uus audiitortegevuse seadus on oluliselt mahukam. Varasemas seaduses oli 53 paragrahvi, uues üle 200. Uutes sätetes on palju täpsustavaid muudatusi, mis hõlbustavad aruandluse koostamist ja selle kontrolli.
Rakendati palju uusi mõisteid, näiteks: vandeaudiitor, audiitorettevõtja, ülevaatus jne.
Auditi läbiviimise kohustus ning selle nõutavad piirtasemed on rp.seadusest üle viidud audiitortegevuse seadusesse.
Kohustuse määrasid on oluliselt tõstetud ja lisaks auditeerimisele on ühe kontrolli vormina lisatud ülevaatus kui kindlust andev audiitorteenus. Kõik audiitorid, kes soovivad oma tegevust jätkata peavad ettenähtud tähtajaks läbima korduvatesteerima.
Oluliselt on tõstetud järelevalve funktsiooni. Järelevalvet teostatakse riikliku järelevalvena, audiitorite tegevuse järelevalvena ning järelevalve toimib ka distsiplinaarmenetluse ja -vastutuse kaudu. Seega on järelevalvega hõlmatud audiitortegevuse kõik peamised tasandid alates sise- ja vandeaudiitorist, vandeaudiitorite ühingust kuni audiitorkogu järelevalveni.
Oluliselt on karmistatud vandeaudiitorite kvalifikatsiooninõudeid ja nõudeid kutsetegevusele, mis peaks parandama audiitorteenuse kvaliteeti ning muutma usaldusväärsemaks majandusarvestuse valdkonna.
Täiesti uueks kontrollorganiks on järelevalve NK, mis on audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan ja kes teostab järelevalvet audiitorite kutsetegevuse üle selle kvaliteedi tõstmiseks.
Audiitorkogu liikmete järelevalve on 3-astmeline. Esimesed 2 on audiitorkogu organite pädevuses, milleks on juhatus ja audiitortegevuse järelevalve NK. 3 aste on rahandusministeerium.
Muudetud on ka audiitorite nimekirja struktuuri. Varasemas seaduses kanti sinna füüs.isikust audiitorid ja audiitorühingud, uue seadusega on rakendatud audiitorite register , kus on esitatud peamised isikuandmed vandeaudiitori kutse saanud audiitorite kohta ning audiitorettevõtjad, kelle kaudu vandeaudiitorid kutsetegevust teostavad.
Rahandusminister moodustab järelevalvenõukogu ning kehtestab selle töökorra.
Siseaudiitorid ja audiitorkogu on allutatud rah.ministeeriumi järelevalvele.
Ministeeriumi pädevuses on:

Korraldada registri pidamist

Teostada audiitorkogu riiklikku järelevalvet

Vandeaudiitori kutse andmine, sellest keeldumine või äravõtmise otsustamine

Audiitorettevõtja tegevusloa andmise, andmisest keeldumise, teatamise ning kehtivuse lõpetamise otsustamine

Vandeaudiitori kutse samaväärsuse tunnustamise otsustamine

Järelevalve siseaudiitorite tegevuse üle

Järelevalve audiitorite täiendõppe metoodilise juhendamise ja kutseeksamiga seotud küsimuste osas
Rahandusministeeriumi ülesanne on töötada välja või muuta:

Siseaudiitori kutsetegevuse aluseks olevad standardid

Tunnustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise kord

Siseudiitori tegevusaruande koostamise ja esitamise kord

Siseaudiitori täiendõppe programm
Järelevalve NK pädevus on üpris lai. Mõned näited pädevuse osas:

Korraldab ja juhib järelevalve tegevust

Juhatuse poolt väljatöötatud standardite ja nende tõlgenduste heakskiitmine

Kutseeksamiküsimuste ja näidisvastuste avalikustamine

Järelevalve kvaliteedikontrolli üle ja distsiplinaarmenetluste üle

Audiitorkogu juhatuse distsiplinaarkaristuse määramise asja lõpetamise või algatamata jätmise otsuse kooskõlastamine

Uurimistoimingute läbiviimine audiitorkogu, selle liikme, residendi, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikme ning kolmandate riikide vandeaudiitorite osas, kes on kantud Eesti registrisse . (volituste andmine uurimistegevuseks audiitorkogu liikmele)

Audiitorkogu juhatusele ettepanekute tegemine ja korralduste andmine

Peab korraldama kutseeksami ning rahvusvaheliste standardite ja muude dokumentide tõlkimise
Järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik. Järelevalve NK ja rah. ministeerium võivad täielikult või osaliselt avalikustada haldusakti või asja lahendi, kui see on vajalik klientide kaitseks või audiitortegevuse õiguspärase toimimise tagamiseks. Samuti võivad nad avaldada järelevalve kohta koostatud süstemaatilisi andmeid, mis ei võimalda kindlaks teha konkreetset järelevalve subjekti.
Iga aasta 15. oktoobriks tuleb järelevalve NK-l üldkasutatavas arvutivõrgus kättesaadavaks teha järelevalve aasta raamat, milles avaldatakse tööplaanid, tegevused ja tulemused.
Järelevalve üks oluline osa on kutseühenduse sisene kvaliteedikontroll . Kontrolli eesmärgiks on kvaliteedikontrollile allutatud isiku tegevuse hindamine vandeaudiitorile kehtestatud õigusaktidest ja standarditest lähtuvalt.
Kvaliteedikontrollile allutatakse audiitorettevõtja ja avaliku sektori vandeaudiitor. Kontrolli korraldab audiitorkogu juhatus järelevalve NK juhtimisel ja selle kontrolli all.
Kui kontrollile allutatakse kutseeksami sooritanud kolmanda riigi vandeaudiitor või lepinguriigi v.audiitor siis võib kvaliteedikontroll hõlmata ainult Eestis läbiviidud audiitortegevust.
Audiitorkogu võib teostada korralist või erakorralist kvaliteedikontrolli. Kontrolli läbiviimise aluseks on eelnevalt kogutud andmed ja teostatud riskianalüüs.
Kvaliteedikontrollile allutatud isiku korraline kontroll teostatakse vähemalt kord 6a. jooksul.
Peale tegevusloa väljastamist teostatakse kvaliteedikontroll 2a. jooksul.
Erijuhud : teatud tingimustel tuleb kv.kontroll läbi viia kord 3a. jooksul.
Kutseühenduse sisese kv.kontrolli käigus hinnatakse:

Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite ja nõuete täitmist

Audiitorteenuse osutamiseks kasutatud ressursside kogust ja kvaliteeti

Sisekontrolli kui süsteemi ja selle toimivust

Muid protseduure ja toiminguid, et saavutada järelevalve eesmärgid või täita püstitatud eesmärgid.
23.11
Järelevalve teine tegevusvaldkond on kutseühenduse sisene distsiplinaarmenetlus.
Dis.menetluse alustamise aluseks võib olla kas uurimine , kvaliteedikontrolli tulemused, rahandusministeeriumi ettekirjutus või muu dokument või info, mille alusel saab arvata, et audiitorkogu liige on toime pannud distsiplinaarsüüteo.
Menetluse aluseks olevate asjaolude kohta nõuab audiitorkogu juhatus audiitorilt kirjaliku seletuse ja menetluse alustamiseks teeb juhatus otsuse.
Distsiplinaarmenetluse läbiviimise korra kinnitab järelevalve NK.
Audiitorite register on riiklik register, mis sisaldab infot isikute kohta, keda käsitletakse audiitortegevuse seaduses.
Registri pidamise eesmärk:

Informatsiooni kättesaadavaks tegemine avalikkusele

Registreerida isikud vastavalt audiitortegevuse seadusele, et pidada nende arvestust ja teostada järelevalvet

Info ja dok-ide elektrooniline edastamisvõimalus.

Eelduste ja võimaluste loomine elektrooniliseks asjaajamiseks.
Registrikaardi andmed on avalikud v.a need, millele on seadusega kehtestatud piirangud. Registrikaardiga võivad tutvuda ja teha sellest koopiaid kõik isikud. Registri koosseisu kuuluvad ka menetlustoimikud, mis ei ole avalikud. Reg.kaardile kantakse ka audiitori karistused ning tehtud ettekirjutused , mis on avalikkusele nähtavad 3a jooksul kanda tegemisest.
Audiitorkogu liige on kohustatud koostama ja registri infosüsteemi kaudu esitama audiitorkogule tegevusaruande ar.perioodile järgneva 50 päeva jooksul. Aruandes tuleb anda selge ja põhjalik ülevaade praktilise tegevuse kohta ar.per-l (01.07 – 30.06).
Audiitori aruanne avaldatakse hiljemalt 31. augustiks kas audiitori koduleheküljel või selle puudumisel audiitorkogu kodulehel üldkasutatavas arvutivõrgus.
Uus kord muudab audiitortegevuse oluliselt läbipaistvamaks, sest võimaldab kõikidel huvilistel audiitori kutsetegevust jälgida.
Siseaudiitor on kohustatud esitama siseaudiitori tegevusaruande. Vandeaudiitor läbipaistvusaruande.
VANDEAUDIITORI TEGEVUS
V.audiitor on füüsiline isik, arvestusekspert ning audiitorkogu liige.
Kutse saamiseks tuleb sooritada kutseeksam , mille viib läbi kutsekomisjon. Eksami positiivsel sooritamisel antakse talle sellekohane vastus audiitorkogu ettepanekul rahandusministri otsusega. Rahandusministeerium peab otsusest teatama 5 tööpäeva jooksul peale otsuse tegemist.
Erinevate audiitori kutsete taotlejatel tuleb sooritada ka eksami erinevad eriosad.
Uus seadus sätestab kutseeksamite eriosad sõltuvalt kutse tasemetest. Vandeaudiitor saab kutseteenust osutada ainult audiitorettevõtja kaudu, kas füüs.isikust ettevõtjana või audiitorühingu kaudu!
Kutse kinnitus kantakse registrisse rahandusministri otsusega peale vande andmist.
v.audiitori kutse taotleja annab vande järelevalve NK-le, see on kirjalik ja kinnitatud taotleja allkirja ja kuupäevaga.
V.audiitor on oma kutsetegevuses sõltumatu ja erapooletu juhindudes kutse-eetika nõuetest, audiitorkogu organide dok-dest ning seadusest.
Audiitoritele kehtib kutsesaladuse hoidmise kohustus, mis ei lõpe kutsetegevuse lõppemisega. Kohustus laieneb kõikidele audiitortegevusse kaasatud isikutele. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta andmete avaldamist audiitori kutse säilitamisel, distsiplinaarmenetluses , andmete avaldamisel kohtu- ja uurimisorganitele nende kirjaliku taotluse alusel, samuti riigikontrollile ja finantsinspektsioonile nende ül-de täitmiseks.
Kui audiitor ei täida oma ülesandeid, rikub eetika või muid norme, võib juhatus määrata distsip.karistuse.
V.audiitori aruanne on dok-ina vormistatud kutsetegevuse aruanne, milles sõltumatu audiitorettevõtja või avaliku sektori üksus, kus täidetakse seaduses ettenähtud v.audiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid, avaldab v.audiitori kutsetegevuse objekti kohta auditi, ülevaatuse või muu kindlustandva kokkuvõtte.
AUDIT JA ÜLEVAATUS
Audit on vastavalt seadusele kindlustandev audiitorteenus, mida teostatakse kooskõlas audiitortegevuse standarditega.
Auditi objektiks on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumite alusel koostatud möödunud perioodi rahandusinfo.
Auditeerimise eesmärgiks on kogutud tõendusmaterjalide põhjal v.audiitori aruande koostamine jaatavas vormis.
Uue seadusega on oluliselt tõstetud audiitorkontrolli kohustuse taset ja uued määrad hakkavad kehtima 1.jaan 2011.
Kui nimetatud auditi piirmäärad ei ole täidetud, rakendatakse kas ülevaatuse kohustust või puudub kontrollkohustus üldse.
Ülevaatus on samuti kindlustandev audiitorteenus, mida teostatakse vastavalt ülevaatuse standarditele. Objektiks samuti kliendi poolt koostatud fin.info ja ülevaatuse eesmärgiks on võimalik kogutud tõendite alusel avaldada üldistav kasutada ettenähtud eitavas vormis kokkuvõte.
Mõlema aruande vormid peavad vastama nii rp seaduses kui audiitortegevuse seaduses sätestatud nõuetele.
AUDITI KOHUSTUS
Audit on kohustuslik kõigile AS-dele, riigi rp kohuslastele, KOV üksustele, avalik-õiguslikele jur.isikutele, SA-dele ja riigi eelarvest eraldist saavatele erakondadele.
Kui seaduses ei sätestata teisiti on rp.aruande audit kohustuslik neile, kelle rp.aruandes toodud näitajatest vähemalt 2 ületavad alljärgnevaid tingimusi:

Müügitulu või tulu 2 milj. eurot

Varad bilansipäeva seisuga kokku 1 milj eurot

Keskmine töötajate arv 30 inimest
Rp.aruannete audit on kohustuslik ka siis, kui aruannetes toodud näitajatest 1 ületab järgmisi tingimusi:

Müügitulu või tulu 6 milj eurot

Varad bilansipäeva seisuga kokku 3 milj eurot

Keskmine töötajate arv 90 inimest
Kui seadus ei sätesta teisiti, on aastaaruande ülevaatus kohustuslik, kui a.aruandes toodud näitajatest väh 2 ületavad tingimusi:

Müügitulu või tulu 1 milj eur

Varad 500 000 eur

Töötajate arv 15 in
Ülevaatus on kohustuslik kui a.aruande näitajatest väh 1 ületab:

3 milj EUR

Varad 1,5 milj EUR

Tööt. arv 45 in