juhtkonda informeerima, et see rakendaks ajalikud abinõud, pöördumine peaks olema kirjalik, ja suunatud õigele juhtimistasandile. 3. Avastamisrisk mis seisneb selles, et kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu ei avasta audiitor olulisi vigu. See on ainuke risk, mida audiitor ise otseselt saab mõjutada. Mida suuremad on kaks esimest riski, seda suurem on audiitori töömaht riskideavastamisel. 4. Auditeerimisrisk ehk kogurisk mis kujuneb eelnevate osariskide koosmõju tulemusena. Mõisted 12.11.2010 Audiitor vandeaudiitor. Vandeaudiitori kohta sätestatud kohaldatakse ka audiitorettevõtjale. Vandeaudiitor on isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdi kutseeksami, raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa. Kellele rahandusministi otsusega on antud vandeaudiitori kutse, ning kes on andnud vande.
nõrgenenud ja ostujõud inglismaal on meil suurem. ?? 31. Erinevad hoiuse liigid (teha võrdlus) 32. Projekti tähendus finantsjuhtimises Saab paika panna eelarve: - Investeeringud - Tulud - Kulud - Rahavood Tasuvuse erinevad mõõdikud: - NPV raha - PI indeks - IRR protsent - MIRR protsent - PB aeg - Qbp klientide arv Riskianalüüs: - Äririsk - Finantsrisk - Kogurisk Finantsjuhtimises on teistmoodi see, et käsitletakse ka tavaprojektile järgenvaid tegevusi. Finantsjuhtimises vaadatakse igat aastat ja hinnatakse ka jätkutegevusi. 33. Nüüdispuhasväärtus (NPV) - Sisuliselt on tegemist lisandväärtusega, mis jääb omanikele, kui kõik kulud on ära makstud ja sealhulgas arvestatud ka juba selle osaga, mida omanikud nõudsid Kui NPV>0, siis võib projekti vastu võtta 34. Projekti sisemine tulumäär (IRR) - IRR ehk projekti sisemine tasuvuslävi ehk
informeerima kliendi juhtkonda, et see saaks võimalikult kiiresti sellised asju kõrvaldada. Eelistatud on kirjalik informeerimine. Edastada tuleb õigele juhtimistasandile. 3. Avastamisrisk seisneb selles, et audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride väljavõttelise iseloomu tõttu olulisi vigu. Audiitor saab otseselt mõjutada vaid avastamisriski. 4. Auditeerimisrisk ehk kogurisk kujutab endast eelnevate riskide koosmõju. Mida kõrgemaks hindab audiitor tegevus- ja sisekontrolliriski, seda mahukamaks ja põhjalikumaks kujuneb auditeerimine, et alandada kogurisk vastuvõetavale tasemele. Auditi käigus võib selguda, et audiitori esialgne hinnang teistele riskidele oli ebaõige ja need osutuvad suuremaks. Seetõttu tuleb tal suurendada tööde mahtu, mis ilmselt
avastata kõiki vigu. Sisekontrollis on üheks meetodiks oluliste infovoogude kaardistamine. Kuna see on mahukas, ei suudeta seda auditi käigus rakendada, kuid kui need on ettevõttes tehtud, tuleks naeid kasutada. 3. Avastamise risk ainuke risk, mida audiitor saab ise mõjutada. Mida suuremalt ta hindab teisi riske, seda suuremat tähelepanu tuleb pöörata avastamise riskile. 4. Auditi risk ehk kogurisk kõikide eelnevate riskide koosmõju. Audiitor ülesanne on läbi kõikide riskide maandamise vähendada võimalikku koguriski. Kui auditi käigus selgub, et tegevusriski või sisekontrolliriski hinnati valesti, tuleb teha auditi plaanis korrektuure. Auditi tõendusmaterjalid Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele toetdes saab ta teha põhjaliku järeldusotsuse. Sobivus tähendab nende olulisust ja piisavus kvanitatiivset hulka. Oluline on
Juhul kui audiitor avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi peab ta sellest koheselt informeerima juhtkonda. Soovitav on vormistada pöördumine kirjalikult ja valida õige juhtimistasandi adressaat. Avastamisrisk - mis seisneb selles, et audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride väljavõttelise iseloomude tõttu olulisi vigu. Audiitor saab ise mõjutada vahetult ainult avastamisriski. Auditeerimise kogurisk – mis kujuneb eelnimetatud osariskide koosmõju tulemusel. Mida kõrgemaks hindam audiitor tegevusriski ja sisekontrolliriski, seda põhjalikuma kontrolli peab ta ise sooritama et kogurisk võimalikult madalaks viia. Kui audiitor avastab auditeerimise käigus, et ta eksis egevuse sisekontrolli riski hindamisel, selleks tuleks muuta auditeerimise kava vastavalt uutele asjaoludele. Tuleks täiendada vastavate kontrolliprotseduuridega ja kindlaks määrata täiendavad töömahud
Keskmine DOL oli 26,06 ja standardhälve oli 17,49. DOL näitab mitu korda on kasumi protsentuaalne juurdekasv kiirem müügikäibe protsentuaalsest juurdekasvust. DFL-s on näha varieeruvust, kuid ta on küllalt stabiilne võrreldes koguvõimendusega. Samuti on ka tegevusvõimendus küllalt stabiilne võrreldes koguvõimenduse varieeruvusega vaadeldavatel aastatel. Kuna koguvõimendus on küllaltki ebastabiilne, siis sellest tuleneb, et ettevõtte kogurisk on üsnagi suur. 16 Tegevusalad kokku aast 199 199 199 199 200 200 200 200 200 200 200 200 200 Keskmin Standard a 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 e - DFL 1,69 1,20 1,81 4,47 1,07 1,19 0,94 0,86 0,89 0,89 0,87 0,90 1,12 1,38 0,98 DO -
informeerima kliendi juhtkonda, et too saaks astuda vajalikke samme puuduste kõrvaldamiseks. Eelistatav on, et sellised tähelepanekud fikseeritaks kirjalikult ja valida õige juhtimistasand kelle need edastatakse. III. Avastamisrisk audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitor suudab vahetult mõjutada vaid avastamisriski IV. Auditeerimisrisk ehk kogurisk kujuneb mainitud osariskide koosmõju tulemusena. Mida kõrgemaks audiitor hindab tegevusriski ja sisekontrolli riski, seda põhjalikuma kontrolli peab ta sooritama, et läbi avastamisriski vähendada eelnimetatuid. Auditeerimise tõendusmaterjalid Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele tuginedes saab teha põhjendatud järeldused raamatupidamisaruannetes sisalduva informatsiooni kohta, tõendite sobivus tähendab nende olulisust.
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load. Audiitori ameti jaoks tuleb läbida vastav eksam. Audiitorid võivad osutada ka muid teenuseid peale auditeerimise. 4 PRINTSIIPI, MIS ENAM EI KEHTI 1. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestus- FIE-d võivad kasutada kassapõhist arvestust. ...
seedeelundite vähkkasvajate korral · Kui esineb üks või mitu eelnimetatud teguritest, siis ei tähenda see kohe möödapääsmatult maovähi tekkimist, küll aga on tõusnud tõenäosus sellesse haigestuda. 11. AJUKASVAJA Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse Eestis igal aastal keskmiselt 90 uut pahaloomulise peaaju- ja kesknärvisüsteemikasvaja juhtu. Kuigi haiguse esinemissagedus tõuseb vanusega, on kogurisk ajukasvaja tekkeks elu jooksul vähem kui 1%. Samas on ajukasvajad ühed lapseea sagedamini esinevad kasvajad (kuni 10 juhtu aastas). Healoomulised ajukasvajad ei sisalda vähirakke. Tavaliselt on võimalik healoomuline kasvaja eemalda: tagasi kasvab ta harva. Healoomulise kasvaja äär või serv on selgelt nähtav. Healoomuliste kasvajate rakud ei tungi ümbritsevatesse kudedesse ega levi keha teistesse osadesse. Samas võivad
kõrvaldamiseks. Tehtud tähelepanekud tuleks esitada kirjalikult ja edastada need vastavale juhtimistasandile. Kui audiitor edastab info suuliselt, siis peaks ta selle ikkagi fikseerima oma dokumentides. 3) Avastamisrisk on risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada ainult avastamisriski. 4) Auditeerimisrisk ehk kogurisk, mis kujuneb osariskide koosmõjuna. Mida kõrgemaks hindab aud.ettevõtja tegevusriski ja sisek.riski, seda põhjalikumalt tuleb tal auditeerimine korraldada, et vähendada auditeerimisriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas valesti tegevusriski või sisekontrolliriski, siis tuleb tal muuta auditeerimisteenuse plaan, lisades vajalikud täiendavad kontrolliprotseduurid ning kooskõlastades muudatused kliendiga. OLULISUS JA AUDITEERIMISRISK
Praktikas on korrelatsioon positiivne, kuid harva väga lähedane ühele. Korrelatsiooni arvutamiseks on vaja teada kovariatsiooni. 25. Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine. Beeta mõõdab väärtpaberi süstemaatilise riski taset. Beetat kasutatakse siis, kui investoril on hajutatud portfell. Standardhälve mõõdab portfelli kogurisk. 26. Mida näitab efektiivsuspiir? Efektiivne portfell? Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid. Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud. 27. CAPM võrrand, selle kujunemine ja komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia) CAPM mudel kirjeldab, millist tulumäära on investoril mõtet oodata väärtpaberilt, kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli
Passiivne investeerimine ehk riskide hajutamine tähendab seda, et risk on minimaalne portfellis leiduvate mitmete aktsiate tõttu. Ehk siis on investeeritud erinevatesse väärtpaberitesse. 31. Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine. Beeta mõõdab väärtpaberi süstemaatilise riski taset. Beetat kasutatakse siis, kui investoril on hajutatud portfell. Standardhälve mõõdab portfelli kogurisk. 32. Mida näitab efektiivsuspiir? Efektiivne portfell? Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid. Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud. 33. CAPM võrrand, selle kujunemine ja komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia) CAPM mudel kirjeldab, millist tulumaara on investoril motet
3. Avastamisrisk - risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. See on ainus riskivaldkond mida audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada. Mida olulisemaks hindab audiitor kahte esimest riski, seda suurem on ka avastamisrisk ning seega tuleb audiitoril riski vähendamiseks põhjalikumalt korraldada auditeerimine. 4. Auditeerimisrisk e. Kogurisk mis kujuneb nimetatud osariskide koosmõjust. Auditeerimisel võib selguda, et audiitorettevõte hindas tegevus või sisekontrolliriski ekslikult, sellisel juhul tuleb parandada audiitorteenuse osutamise plaani viia sisse muudatused, määrata vastavad kontrolliprotseduurid ja töömahud. Olulisus ja auditeerimise risk Kujundades oma arvamust raamatupidamisaruande kohta tuleb sooritada erinevaid kontrolli
Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning...
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning...
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning...
Ehk siis on investeeritud erinevatesse väärtpaberitesse. 31. Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine. 9 Beeta mõõdab väärtpaberi süstemaatilise riski taset. Beetat kasutatakse siis, kui investoril on hajutatud portfell. Standardhälve mõõdab portfelli kogurisk. 32. Mida näitab efektiivsuspiir? Efektiivne portfell? Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid. Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud. 33. CAPM võrrand, selle kujunemine ja komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia) CAPM mudel kirjeldab, millist tulumäära on investoril mõtet oodata väärtpaberilt, kui ta lisab selle
väljaselgitamiseks, siis ka oodatav kasu tehtud uuringust on seda suurem, mida tõsisem on haigus. Mis on mitmete sagedaste röntgeniuuringute tagajärg? Iga üksik radioloogiline uuring kannab endast lisariski. Et hinnata mitmete uuringute koguriski, lihtsalt liidetakse erinevete uuringute riskitasemad. EI ole tähtis, kas uuringud tehakse lühikese ajavahemiku või mitme aasta jooksul, tehtud uuringutest tulenev kogurisk ei muutu. Kui on juba tehtud mitmeid uuringuid ja tekib mure, et iga järgnev uuring võib riskitaset liiga suureks paisutada, tuleb edasisi uuringuid väga hoolikalt kaaluda. Enne uuringule saatmist peab raviarst olema kindel, et teist moodust diagnoosi ja ravi seisukohalt olulise informatsiooni saamiseks ei ole. Veendu, et raviarst on teadlik eelnevalt tehtud uuringutest, see väldib uuringute asjatut kordamist. Vanadusest väeti, noorusest nõrguke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
