"rambo" (Teater NO99) 2009 "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" (Teater NO99) "Onu Tomi onnike" (Teater NO99) 2010 "Praht, linn ja surm" (Teater NO99) "Ühtne Eesti suurkogu" (Teater NO99) "Iha jalakate all" (MTÜ Kell Kümme) "(Untitled)" (Teater NO99) "Võtame uuesti!" (Teater NO99) 2011 "The Rise and Fall of Estonia" (Teater NO99) "Three Kingdoms" (Teater NO99) Näitlejana kinos ja televisioonis "Fender Bender" (2003) Rasmus "Kodu keset linna" (2004, teleseriaal) Silver "Sagedused" (2005) Oliver "Kõrini!" (2006) Hunt "Teine tulemine" (2008) Thomas "Mina olin siin" (2008) Rass "Tuulepealne maa" (2008, teleseriaal) Toomas Roo lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://epl.delfi
· Kakand ja kakand (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · Papagoide päevad (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · Hiired pööningul (lavastatud Pärnu Endlas 2001) Stsenaariumid · Setu vurle küüsis (1993) · Keegi veel (1997) · Tom ja Fluffy (1997) · Libarebased ja kooljad (1998) · Saamueli Internet (2000) · Lotte (2000) · Lepatriinude jõulud (2001) · 7-osaline teleseriaal Vabariigi valvur (19941995) Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
inglane ja isa pakistanlane. Tema raamatud lähtuvad multikultuurse ühsikonna probleeme. Tema teostest peegeldub Kureishi enda noorepõlvekogemusi. Autori raamatud on täis vaimukust ja irooniat, situatsioonikoomikat ja mahlakaid kirjeldusi. Ta ise peab enda maailmavaateks huumorit. Ta on pälvinud näidendi ja kirjanuduse auhindu, nimetatud veel lootustandvaimaks näitekirjanikuks. Tema teosest Äärelinna buddha on pälvinud veel parima debüütromaani raamatuauhinna ja sellest on tehtud teleseriaal. Raamatu peategelane on segarassist 17-aastane teismeline Karim, kes elab Lõuna-Londonis,tegevus ise toimub 70nadel. Peategelane igatseb minna elama ja töötama oma äärelinnast välja. Tema karjäär liikus näitlemise suunas, ei käinud koolis vaid keskenud näitemisele. Peategelase isa , otsustab bürokraatist hakata guruks, nähes, et gurusi on ühiskonda vaja. Peategelase probeemid olid bisekusaalsus, hädad pakistanlaseks olemisega, oli palju rassismi, armunälg.
"Tähevärav" on 1994. aastal lavastaja Roland Emmerichi käe all valminud ulmefilm, mille peaosades astusid üles Kurt Russell ja James Spader. Tähevärava all peetakse filmis silmas seadet, mille abil on võimalik musta augu teooriat rakendades liikuda ühelt taevakehalt teisele. Film oli plaanitud esimese osana triloogiast, kuid see plaan jäi esialgu katki, kuna selle loojad Emmerich ja Devlin jätkasid filmiga "Iseseisvuspäev". Küll aga kasvas filmist välja teleseriaal "Tähevärav SG1", millest omakorda said alguse veel kaks telesarja. 2005. aastaks oli tähevärava teemadel loodud peale selle filmi veel 3 telesarja, üks joonissari ning 2007. aasta sügisel lisandus veel 2 täispikka mängufilmi pealkirjadega "Kontiinum" ja "Tõe laegas".
Doctor Who on briti sci-fi teleseriaal, mis sai alguse aastal 1963 ning kestis esialgu kuni 1989. aastani, moodustades nii 26 hooaega (pluss üks film aastal 1996). Sari toodi tagasi teleekraanile aastal 2005. Praegu on käimas 33. hooaeg (uutest hooaegadest 7.). Sari on loodud Sydney Newman'i, C. E. Webber'i ja Donald Wilson'i poolt. Seriaalil on olnud läbi aastate kümneid produtsente ja direktoreid, kuid praegused produtsendid on Steven Moffat ja Caroline Skinner. Doctor Who sisuks on ajalordi, inimese välimusega tulnuka, kes on tuntud nime all Doctor, seiklustest. Ta rändab mööda kosmost ja ajaruumi oma ajamasina-kosmoselaeva T.A.R.D.I.S.'ega, mis on lühend nimest Time And Relative Dimension In Space. Väljastpoolt paistab see nagu vanaaegne briti politsei telefoniputka, mis oli tavaline aastal 1963, kuid seestpoolt on masin mitmeid kordi suurem, sisaldades juhtpulti, eluruume ning garderoobi võimaliku basseiniga. Koos oma...
Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994) "Seenelkäik" (2012) "Mandariinid" (2013) Rezisöör ja autor "Nimed marmortahvlil" (2002) Põhineb Albert Kivikase romaani "Nimed marmor-tahvlil" ainetel Rezissöör ja stsenaariumi autor "Meeletu" (2006) Jaan Tätte näidendi "Meeletu" põhjal Rezissöör "Nimed marmortahvlil" Süzee: Loo keskmes on grupp poisse, kes satuvad I maailmasõja ajal reziimivahetuse hammasrataste vahele
mina“, „Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti“, „Kasper ja viis tarka kassi“, „Õpetaja Kusti kummitab“, „Elle ja Kalle koduvideo“, „Sandri mikroskoop“, „Unelinnu pesa“, „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija“, „Nõianeiu Nöbinina“. Ta on illustreerinud enamus oma raamatutest, kuid "Nõianeiu Nöbinina", „Õpetaja Kusti kummitab" ja „Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits. „Nõianeiu Nöbininast“ on tehtud ka ETV teleseriaal. Kristiina Kass on võitnud palju auhindu oma raamatute eest ning tema jutte on avaldanud ajakiri Täheke. Ta on tõlkinud soome kirjaniku raamatu „Risto Räppar“ eesti keelde. Paljud on küsinud, mis teeb Kassi raamatud nii eriliseks. Taas kord tuleb tsiteerida Astrid Lindgreni, kes ütleb, et hea lastekirjaniku tunneb ära keelest. Ja et selleks, et kirjutada hüva lasteraamat, ei piisa sellest, et panna üheskoos jalutama plekk-kamin ja tädi Eulaalie. Lasteraamatu keel ja
"Romeo ja Julia" Tuntuimad raamatud · "Ivan Orava mälestused" · "Rehepapp" · "Mees kes teadis ussisõnu" Lasteteosed: · "Sirli, Siim ja saladused" · "Sibulad ja sokolaad" · "Leiutajateküla Lotte" · "Limpa ja mereröövlid" Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" · "Keegi veel" · "Tom ja Fluffy" · "Libarebased ja kooljad" · "Saamueli Internet" · " Leiutajaküla Lotte" · "Lepatriinude jõulud" · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" "Eesti matus" "Romeo ja Julia" "Teatriparadiis" "Syrrealistid" "Voldemar" jpt Lasteraamatutest "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest. See on umbes nagu söömisega kotletid on head, aga ega pannkoogidki halvemad pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse
"Romeo ja Julia" Tuntuimad raamatud · "Ivan Orava mälestused" · "Rehepapp" · "Mees kes teadis ussisõnu" Lasteteosed: · "Sirli, Siim ja saladused" · "Sibulad ja sokolaad" · "Leiutajateküla Lotte" · "Limpa ja mereröövlid" Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" · "Keegi veel" · "Tom ja Fluffy" · "Libarebased ja kooljad" · "Saamueli Internet" · " Leiutajaküla Lotte" · "Lepatriinude jõulud" · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" "Eesti matus" "Romeo ja Julia" "Teatriparadiis" "Syrrealistid" "Voldemar" jpt Lasteraamatutest "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest. See on umbes nagu söömisega kotletid on head, aga ega pannkoogidki halvemad pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse
mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused
Timur ja tema meeskond"(2004;koos Mart Juurega) ,,Leiutajate küla Lotte"(2006) ,,Mees,kes teadis ussisõnu"(2007) ,,Voldemar"(2007) Stsenaariumid ,,Setu vurle küüsis"(1993) ,,Keegi veel"(1997) ,,Tom ja Fluffy"(1997) ,,Libarebased ja kooljad"(1998) ,,Lotte"(2000) ,,Lepatriinude jõulud"(2001) ,,Vabariigi valvur"(1994; 7- osaline teleseriaal) Lavastatud näidendid ,,Vanamehed seitsmendalt"(1992) ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Jalutuskäik vikerkaarele"(1994) ,,Atentaat Caesarile"(1997) ,,Kakand ja kakand"(1998) ,,Hiired pööningul"(2001) ,,Rehepapp"(2001) ,,Eesti matus"(2002) ,,Adolf Rühka lühikene elu"(2005) ,,Aabitsa kukk"(2006) ,,Voldemar"(2007) Tunnustused 1993 Lutsu huumoripreemia
· Juriidilistes tekstides President suure tähega · Mõisted territoorium, jõed, piir, rahvaarv, hümn, lipp, vapp, kodanik, kodakondsus, seadusandlus, kroon, kaitseväelane on seotud riigi mitte rahvusega, seega nende ees kirjutatakse riiginimi suure tähega. · Teosed, dokumendid,sarjad, filmid, saated. Jutumärkides (,,Tõde ja õigus", ,,Vabariigi Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", teleseriaal ,,Kodu keset linna") · Ajaloo sündmuste püsikindluse näitamiseks (Oktoobrirevolutsioon, Teine maailmasõda, Jüriöö ülestõus, Tartu rahu, Verine Pühapäev, Suur Pauk, Juuniülestõus) Väike algustäht: · Nädalapäevad, tähtpäevad, pühad, aastanimetused, kuud · Keelte, keelkondade, rahvaste nimed (soome- ugri keeled) · Aunimetused, ametinimetused, tiitlid ja kraadid (president; esimees; härra)
Mäeots) "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid ·"Setu vurle küüsis" (1993) ·"Keegi veel" (1997) ·"Tom ja Fluffy" (1997) ·"Libarebased ja kooljad" (1998) ·"Saamueli Internet" (2000) ·"Lotte" (2000) ·"Lepatriinude jõulud" (2001) ·7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Tunnustused ·1993: Lutsu huumoripreemia ·1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia ·1998: Friedebert Tuglase novelliauhind ·2001: Virumaa kirjandusauhind ·2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") A. Kivirähk 2008 Vilde kirjandusauhinna laureaati Andrus Kivirähka ootasid Pajusti klubis tervitussõnad, auhinnamedal, vihmavari, väike kontsert, lavastatud romaanikatkend ning palju lugejate küsimusi. Kasutatud materjal
inimesed. Ta tahaks õnnelik olla, aga ei julge. Ka Theo tunneb teiste inimeste vastu teatud põlgust, need ei taipa ju midagi universumi sügavustest ega psühholoogiast. Tema, tõsi küll, tundub olevat romaani kõige värvikam ja elusam tegelane. Mõned inimesed kohtuvad lõpuks omavahel ja isegi abielluvad. Laura, kes on olemas vaid selle läbi, et on olemas televiisor ja seriaalid ( meenuvad emade-vanaemade mälestused Metsikust roosist ja Lihtsalt Mariast). Ta on ise teleseriaal ja luuletaja Eero mõistab, et nende kooselu ei kesta kaua, sest ,,Laura film hakkas ikkagi lõppema", nagu autor irooniliselt täheldab. Seriaali lõppedes potsatavad mõlemad maa peale. Kohtuvad ka Theo ja Laura poeg Peeter, seda küll ainult telefonis. Inimeste vahetud kontaktid on asendunud infokontaktidega. Tegelased on indiviidid ja omal kombel kõik veidi saamatud. Suur ja särav jääbki tulemata. Argipäevad, sündmused ja faktid reastuvad, moodustavad pildi ja kulgevad edasi
2001. Aasta 24. detsembri määrus nr 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord", luuletus ,,Minu kass", muinasjutt ,,Tark talutütar", romaan ,,Tõde ja õigus", piibel, uus testam. 2. Saated, sarjad: saatesari ,,Käsi kullas", ,,Aktuaalne kaamera", telesejaal ,,Kodus ja võõrsil" 3. Filmid: film ,,Tegi pätti", Ladina-Ameerika teleseriaal ,,Maria õnn" 4. Mängude, tantsude pealkirjad: jooksumäng ,,Jänes põõsas", lauamäng ,,Reis kuule", kaardimäng ,,Linnade põletamine" 5. Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod: operett ,,Ainult unistus", maal ,,Tütarlaps kaevul", foto ,,Keskpäev", skulptuur ,,Hämarik" 6. Kultuurtaimede sordinimed: kartul ,,Jõgeva kollane", sügisõun ,,Liivi kuldrenett" 7. Pealkirjalaadsete ürituste nimed: matkavõistlus ,,Tere, kevad!", näitus ,,Eesti
Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks, järeljutt, följeton 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Online- kõik on segamini, tähelepanu illustreeritusel. Saab kommnteerida Leht-kõik järjestatult, tähelepanu pööratud kõige info ära mahutamisele 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid (TERA) Eesmärk- on aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta ning määratleda väljaande toon ja seisukoht ühtedes või teistes küsimustes
· "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) · "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid Fantaasia- ja huumoriküllased on tema laste animafilmide stsenaariumid. "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) "Tom ja Fluffy" (1997) "Libarebased ja kooljad" (1998) "Saamueli Internet" (2000) "Lotte" (2000) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) "Wremja: Zorro Märk" (2004) "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia
kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor. Ja sel ajal leiab Kivirähk ka oma stiili. Seda peegeldavad lühilood, mis ilmuvad kogumikus ,,Kalevipoeg"(1997). Peale seda hakkasid ilmuma Kiviräha järjelood Ivan Orava mälestustest Päevalehes, mis peagi raiuti raamatuks ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed''(1995), kõrvalsaaduseks seitsmeosaline teleseriaal ,,Vabariigi valvur''(1994-1995), milles Orav sai endale keha Andrus Vaariku abil. Võime ilma häbenemata öelda, et Eesti uus följetoniklassik oli oma 25. sünnipäevaks sündinud. 4 Looming Andrus Kivirähu tuntumad teosed : * ,,Ivan Orava mälestused" * "Kalevipoeg" (1997) * ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak) * ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) * ,, Mees, kes teadis ussisõnu''(2007)
või teema portaalid (mure) · Ajaveebid - blogid 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) · Tõsiasju rõhutavad reportaaz, olemuslugu, intervjuu jne · Arvamust rõhutavad juhtkiri (e päevakajaline uudis), arvamuslugu, kommentaar, portree, arutlussaated, karikatuur, väitlussaated, essee jne · Fantaasiat rõhutavad teleseriaal, telemäng, koomiks, järjejutt jne 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Paberleht kõvad uudised ees pool, pehmed taga, tähtsuse järjekorras üldjuhul järjestatud Veebileht uudised on segamini, rohkem reklaami, uudised on uuemad, saab kommenteerida 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid Arvamuslugu edastab kirjutaja enda seisukohti ja arvamust. Alaliigid: · juhkiri · kolumn · karikatuur · lugejakiri · küsitlus
Juhtimisega- juhtimise iseärasuste uuringud 5. Privaatsuse dimensioonid Informatsiooniline personaalne (varjata püütakse finantsilist ja meditsiiinilist infot) Füüsiline reiietus, nõuded kultuurist lähtudes Ekspressiivne (interaktiivne) näidatakse MINA oma tahte järgi suhtlemises (selle on piirid) 6. Aktuaalne ja tajutud privaatsus Aktuaalne teavad, et puudub privaatsus. Indiviid harjub, et kõik tema tegevus on avalikkusele nähtav (teleseriaal ,,Suur Vend") Tajutud Teadvustavad, et situatsioon on tulemas ja taju langeb. Kaamerad, mikrofonid ei heiduta enam. (Avanetakse kiiremini, kui reaalselt. Aususe aste enda suhtes kõrgem, huvide esilekerkimine) 7. Usalduse dimensioonid Võimekus- suudame hakkama saada kasteks situatsioonis Headus- usaldab teisi rohkem Ausameelsus- hindame väga palju asju läbi iseenda malli Elukogemus- kahtlused ja paanika on kiiremini tulema 8
norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Stsenaariumid “Setu vurle küüsis” “Keegi veel” “Tom ja Fluffy” “Libarebased ja kooljad” “Saamueli Internet” “Lotte” “Lepatriinude jõulud” 7 – osaline teleseriaal “Vabariigi valvur” Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) "Romeo ja Julia“ "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) “Mees, kes teadis ussisõnu” Raamat muistsest Eestist ,
· 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 3.2 Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) 5 · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) 3.3 Raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar)
· "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) [3] 6 2.3 Filmistsenaariumid "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) " Tom ja Fluffy" (1998) "Libarebased ja koolijad" (1998) "Saamueli Internet " (2001) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal " Vabariigi valvur" (1994-1995) [3] 3.Tunnustused/Preemiad Lutsu huumoripreemia 1993 Eesti kirjanduse aastapreemia 1995 ja 2000 Tuglase novellipreemia 1997 Virumaa kirjandusauhind 2001 Nukits- parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid" ) 2006 [3] 4. Minu valitud teosed Valisin omale uurimiseks kaks Andrus Kivirähki teost "Kaelkirjak" ja Lastenäidendite raamatu "Sibulad ja sokolaad", millest valisin näidendi "Kakand ja kakand". Valisin need,
Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) · "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid: · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Andrus Kivirähk on osaks saanud ka tunnustustele. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 4 Raamatust
a. Kuubal, Havannas. Ta alustas oma teatrikarjääri näitlejana ning on mänginud Broadway etendustes. 1984. aastal alustas José Fernandes koos David De Silvaga tööd "Fame'i" toomiseks muusikalilavale. Steven Margoshes helilooja. Jacques Levy laulusõnade autor. Muusikal "Fame" ("Kuulsus") on loodud järjena kahele edukale samanimelisele eelkäijale, milleks olid kaks Oscarit võitnud film ja kolm Kuldgloobust võitnud teleseriaal. Muusikal "Fame" esietendus 1988. aastal Miamis ning ta on aastate jooksul kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aastal esilinastunud muusikafilmi "Fame", kust on pärit ka muusikali tuntud, Oscariga pärjatud nimilaul. Muusikali lavastas Jüri Nael (ta on samuti ka koreograaf), kellele see on lavastajadebüüdiks. Jüri Nael on õppinud koreograafiat Londonis kuulsas Labani kaasaegse tantsu keskuses
Kostüümikujunduses on kasutatud 1930ndate stilistikat. oli läbimurre saavutatud. Krüssi tuntuim raamat on 1962. Näitlejate mängustiil on ekspressiivne ja karakteerne, aastal ilmunud „Timm Thaler oder Das verkaufte Lachen” mis rõhutab kontraste tegelaste isikuomadustes (mui- („Timm Thaler ehk Müüdud naer”), millest 1979 filmiti ka nasjutulik head ja pahade vastandus). Kõrvalosatäitjad samanimeline teleseriaal. Autorina, kes oli kogenud II mängivad palju eri rolle, tegelastegalerii on kirev ja vahel- Maailmasõda, kirjutas Krüss selle raamatu rõhutamaks dusrikas. rahu, vabaduse ja inimlikkuse vajadust. 1966. aastast kuni surmani elas James Krüss Tenerifel
TÖÖLEHT 1. Mis ühendab filme ,,Kevade" ja teleseriaali ,, Wikmani poisid" ? Kes on tegelased, kus ja millal toimub tegevus? Täitke tabel. Kevade Wikmani poisid Kes? Kus? Millal? Mison ühist? 2. Võrrelge õpetajaid ja tooge paralleele tänapäeva õpetajatega: mis on ühist, mis erinevat? Õpetajad Teleseriaal ,,Wikmani poisid" Mängufilm ,,Kevade" Kool Kool Wikmani Kool Paunvere Kool Tänapäeva kool Erinevused Sarnasused 3.Kirjeldage, millised olid karistus- ja kiitmisviisid Wikmani ja Paunvere koolis ning millised on need tänapäeva koolis. KARISTUSVIIS KIITMISVIIS Wikmani kool Paunvere kool 4
nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor. Ja sel ajal leiab Kivirähk ka oma stiili. Seda peegeldavad lühilood, mis ilmuvad kogumikus ,,Kalevipoeg"(1997). Peale seda hakkasid ilmuma Kiviräha järjelood Ivan Orava mälestustest Päevalehes, mis peagi raiuti raamatuks ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed''(1995), kõrvalsaaduseks seitsmeosaline teleseriaal ,,Vabariigi valvur''(1994-1995), milles Orav sai endale keha Andrus Vaariku abil. Võime ilma häbenemata öelda, et Eesti uus följetoniklassik oli oma 25. sünnipäevaks sündinud. Looming Raamatud: · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Jumala Lood"
5.2. Järeldused Lähte Ühisgümnaasiumi 3. kooliastme õpilane vaatab televiisorit keskmiselt pool tundi kuni tund aega päevas. Ka Lähte kooli gümnaasiumiastme õpilane jälgib telerit päevas keskmiselt pool tundi kuni tund. Populaarseim zanr on mõlemas kooliastmes meelelahutus. Lähte Ühisgümnaasiumi 3. kooliastme ning gümnaasiumiõpilaste saate-eelistused on samad. Kõige eelistatum on mõlemas kooliastmes ,,Selgeltnägijate tuleproov". Kõige populaarsem teleseriaal on nii kolmandas kooliastmes kui ka gümnaasiumiõpilaste seas ,,Padjaklubi". 23 Populaarseim telekanal Lähte Ühisgümnaasiumi 3. kooliastme ja gümnaasiumiastme õpilaste seas on TV3. Kõige eelistatum uudistesaade on telekanalis Kanal 2 näidatav ,,Reporter". 5.2.1. Küsitluse tulemuste võrdlus TNS Emori andmetega Võrreldes TNS Emori andmetega, on tulemused väga erinevad. TNS Emori
Alates 1730. aastatest kadusid kingad meeste jalanõude seast. 19.sajandil võtsid kontsad kasutusele Ameerika kauboid, et jalad paremini jalutsis püsiksid. 60. aastatel taasavastasid mehed kontsad. Eesotsas oli ansambel The Beatles, kes kandsid üsna kõrgete kontsadega saapaid. 1968.aasta seksuaalrevolutsioon ja unisex-mood muutsid kontsad meeste seas veel populaarsemaks. 70.aastate glamrock-tähtede tunnusmärgiks said sõjaväesaabastega sarnased tornikõrgused kontsad. Teleseriaal ,,Seks ja linn" tegi kontsaga kingadest naise sümboli. (Hansen. 2012: 84-85) 2012. aastal vallutas India moeringkondades uus trend- siletod meestele. Ka Pariisis on mõned aastad juba nähtud meeste jalas kontsaga kingi. (Naistekas 2012) KOKKUVÕTE Läbi sajandite on olnud kingad ja kingade sarnased jalavarjud inimeste igapäeva elus väga vajalikud asjad. Neid on olnud erinevate kujude, kontsa kõrguste ja värvidega. Nende kandjad olid nii mehed kui naised
nainen"(tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri"(tõlkija Iiris Heino). 1.3 Autori poolt kirjutatud tsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte reis lõunamaale" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · "Leiutajateküla Lotte" (2006) · "Lotte ja kuukivi saladus" (2011) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) 1.4 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2000: Tammsaare romaanipreemia · 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind · 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk · 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte")
tõusmine. 4.Antiikkultuuri kajastamise viisid ja võimalikud funktsioonid filmis.Näited. Troy, Helen of Troy, 300, Meet the Spartans, Ulixes, Percy Jackson jt. Mõõga ja sandaali filmid, sisutud, olid moes 60datel, arvatakse, et kui filmis on hõlst ümber siis järelikult on antiik, filmides kajastatakse väga palju Odysseust, Termopüülide lahing(300), spartiaatide faalanks. Herakles, Odysseus (multikas,film,teleseriaal) Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt, müütide elushoidmine. 1)Müütidel põhinevad filmid 2)ajaloosündmustel põhinevad filmid 3)müüte ja ajaloosündmusi põimivad filmid Tänapäeval pannakse hea kassamüügi nimel väga palju juurde, algsetes filmides oldi rohkem originaalitruud. 5.Klassitsismi põhimõtted kirjanduses. Klassitsim pidas iluideaaliks vana-kreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti
Tooge näiteid. Vastus: 300, Meet the Spartans, Ulixes jt Mõõga ja sandaali filmid, üsna sisutud teised, olid moes 60datel, arvatakse kohe, et kui filmis on hõlst ümber, siis järelikult on antiik, filmides kajastatakse väga palju Odysseust, ülimalt popp viimasel ajal on olnud Termopüülide lahing, näide vastupidavusest on spartiaatide faalanksi marssimine. 2.Mõõga ja sandaalifilmid spagettiwesternid, tänapäevased. Herakles, Odysseus. (multikas, pärisfilm, teleseriaal). Termopüülide lahing 300. (algul graphic novel 1998 frank miller); travestia meet the spartans. Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb). Veel filme: Gladiator, Clash of the titans, The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt. 5. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Vastus: kontrastide kaudu vormiselgus
Tooge näiteid. Vastus: 300, Meet the Spartans, Ulixes jt Mõõga ja sandaali filmid, üsna sisutud teised, olid moes 60datel, arvatakse kohe, et kui filmis on hõlst ümber, siis järelikult on antiik, filmides kajastatakse väga palju Odysseust, ülimalt popp viimasel ajal on olnud Termopüülide lahing, näide vastupidavusest on spartiaatide faalanksi marssimine. 2.Mõõga ja sandaalifilmid spagettiwesternid, tänapäevased. Herakles, Odysseus. (multikas, pärisfilm, teleseriaal). Termopüülide lahing 300. (algul graphic novel 1998 frank miller); travestia meet the spartans. Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb). 1)müütidel põhinevad filmid 2) ajaloosündmustel põh. Filmid 3) müüte ja ajaloosündmusi põimivad filmid Veel filme: Gladiator, Clash of the titans, The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt
tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odyssey“ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „Odüsseia“ lugu, mõned stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda;
Hukatud türklastelt nüliti nahk ja nad kuivatati muumiateks. 1699 sõlmitud Karlowitzi rahuga nihutati Türgi valduste piir Balkanil taas Doonaule, kus see oli olnud ka varauusaja alguses. Poola sai tagasi Podoolia ning Veneetsia Dalmaatsia rannikuala. Habsburgide valdustega liideti veel Horvaatia ja Slavoonia (tänapäeva Horvaatia). Ungari iseseisvust taotlevate kurutsite vabadusvõitluses Austria labatsitega 170311 (sündmused, millest räägib ka 1960. aastatel valminud Ungari teleseriaal ,,Kapten Tenkes") ei õnnestunud Habsburgide ülemvõimu kukutada. Pärast uut Austria-Türgi sõda 171618 sõlmitud Passarowitzi rahuga saavutas Austria oma ajaloo suurimad piirid, hõivates ka Põhja-Serbia ja Väike-Valahhia, mis pärast 173739 toimunud sõda sõlmitud Belgradi rahuga tuli türklastele tagasi anda. Kuni varauusaja lõpuni püsis Türgi piir Balkanil muutusteta. Poola ja Austria kõrval sekkus sündmustesse Kagu-Euroopas ka 1686. aastal Türgi-vastase Püha
annaabi.ee 
