Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 6. Võtta patsiendilt põlvede ja reite alt toed ära (pilt 9, 10) Pilt 9 Pilt 10 7. Asetada patsiendi käed kõrvale (pilt 11). Pilt 11 8. Asetada patsiendile tekk peale. 12.15. Survepunktid. Selili asend: · Kukal · Õlgade tagumised piirkond · Küünarliiges · Nimme piirkond · Ristluu · Kannad Külili asend: · Pea Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm · Õla külgmine piirkond · Küünarliiges · Puusaliiges · Taljenõgusus · Põlveliiges · Hüppeliiges Poolkõhuli ehk Simsi asend: · Kõrv ja põsk · Voodipoolne õlg · Näopoolse käe küünarvars · Põlved
kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel · Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars · Tõukeliigutus on kiirenev · Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist · Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast
küünarnukk kõrgemal kui käelaba • Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke • Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud • Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel • Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars • Tõukeliigutus on kiirenev • Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist • Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast • Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal
Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haarata tuleb kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Küünarnukki tuleb hoida kõrgel, tõmbe lõpus 90 kraadi all. Käelaba peab olema suunatud jalgade poole ja sõrmed peavad olema keha keskjoonel. Tõuke faasis paindub küünarliiges vastu külge ja käsi sirutub. Käelaba tuleb suruda kiirendavalt taha, küünarnukk vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba tuleb pöörata sisse. Kui käsivars on peaaegu sirge tuleb tõsta turi ja õlavöö ning alustada sissehingamist. Käsi tuleb lõdvalt üle viia. Küünarliiges tuleb kõrgele tõsta, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on:
● Kergematel ägenemistel piisab lokaalsetest salvidest. ● Õli- ja meresoola ravivannid ● Mõõdukas UVB või UVA ● Samuti võivad abiks olla mõõdukas päevitamine ja merevees suplemine Meetodid ravimiseks ● Mõnikord haarab psoriaas ka liigeseid. ● Psoriaatilist artropaatiat ehk liigesepõletikku esineb umbes 5%-l psoriaasihaigetest. ● Sagedamini haigestuvad sõrme-, varba-, hüppe- ja randmeliigesed, harvem põlve- ja küünarliiges ● Arst otsustab, kas tegu on psoriaatilise liigesepõletikuga, ja määrab siis ravi. Meetodid ravimiseks ● Mõnikord haarab psoriaas ka liigeseid. ● Psoriaatilist artropaatiat ehk liigesepõletikku esineb umbes 5%-l psoriaasihaigetest. ● Sagedamini haigestuvad sõrme-, varba-, hüppe- ja randmeliigesed, harvem põlve- ja küünarliiges ● Arst otsustab, kas tegu on psoriaatilise liigesepõletikuga, ja määrab siis ravi.
Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees, küünarnukk kõrgemal kui käelaba. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haara kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, hoida 90 kraadise nurga all, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel. Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub, käelaba suruda kiirendavalt taha, küünarnukk suruda vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba pöörata sisse, kui käsivars on peaaegu sirge tõsta turi ja õlavöö, alustada sissehingamist. Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on kõrge küünarnuki asend,
Epicondylitis lateralis ehk tennisisti küünarliiges Jaak Timberg Epicondylitis lateralis Extensor carpi radialis brevis stabiliseerib rannet kui käsi on küünarliigesest sirutatud. Etioloogia Epidemioloogia Tennise, lauatennise, sulgpalli harrastajad Maalrid, torumehed, puusepad, automehhaanikud, kokad, lihunikud 30-50 a Teadmata põhjusel Enamasti ei eelne traumat 1-3 %, N=M Sümptomid Valu küünarliigese välimisel küljel Alguses mõõdukas, tugevneb nädalate, kuude jooksul Valu tugeveb küünarvarre kasutamisel Nõrk haardejõud lihaste nõrkuse välja kujunemisel Diagnostika Anamnees Objektiivne uurimine: - randmeliigesest vastupanule sirutamisel tekib küünarliigesesse välisküljel valu - komplemisvalu õlavarreluu välimisel põndapealisel Lisaks: Rõntgen Ultraheli MRT EMG Cozen's test http://www.youtube.com/watch?v=futWq8mXzUo Ravi 80-95 % paranevad konservatiivse raviga Puhkus Sobiv reket NSAID Taa...
Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud. Luudevahelised ühendused: Liigesed kahe või enama luu liikuv ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Liigeste tüübid: Keraliiges võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda (nt. Õlaliiges, puusaliiges) Plokkliiges võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasitagasi (nt. Küünarliiges, põlveliiges) Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi (nt. Kaks ülemist kaelalüli) Koljuõmblused liikumatul on inimese kehas seotud nt. ajukolju luud (koljuõmblused). Luude tähtsus: Toestab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihastele kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaisteb siseelundeid Mineraalainete talletaja On rasvade talletaja On vereloomeelund
tegeletakse ainult ühekülgsete harjutustega. Paljudes spordiklubides puudub ka järelvalve selle üle, kui palju mõnda harjutust tehakse, selletõttu võib treenida absurdselt palju. Minu enda arvates ei seletata ka harjutusi põhjalikult läbi, et mille jaoks see täpne harjutus hea on või kuidas seda õieti tegema peab. USA noorsportlaste statistika alusel tunneb 45% 13-14 aastasest pesapalluritest hooaja jooksul valu küünarliiges. Paljud vanemad panevad oma lapse raskesse erialalisse treeningusse liiga varalt, tihti juba 9-10 aastaselt ning ootavad neilt sealjuures kohe liiga palju. Arstid aga leiavad, et kõige õigem oleks kuni umbes 15- aastaseks saamiseni tegeleda võimalikult mitme alaga ja mitmekülgsete treeningutega ning alles siis valida kõige meelepärasem. Muidugi on treenimine tippu jõudmiseks väga oluline, kuid ka sellega peab oskama piiri pidada
Anatoomia eksam: Liigesed: Eksamile kümme liigest 1. Lülisamba ühendused 2. Kuklaliigesed 3. Articulatio saproiliaca 4. Articulatio carpometacarpea (ainuke saudltüüpi liikumine) 5. Õlaliiges 6. Randmeliiges 7. Küünarliiges 8. Puusaliiges 9. Põlveliiges 10.hüppeliiges Lihased Eksamil: 2 küsimust lihastest Lihaste poolt moodustatud topograafilised piirkonnad (need on tomuski antud lehel olemas) Mõni suur lihas või lihasrühm Lihas: algus + kinnitus + funktsioon Lihasrühm: funktsioon + rühma algus + kinnitus Osa lihaseid peab ära tundma laiba peal Eksamile tulevad lihased: Mälumislihaste rühm Suupõhja lihased ---> 1 alapunkt siseelundite küsimuse juures
kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnituskohaks 4) Võimaldab liikumist PEALUUD 1) Näokolju- silmakoopad, ninaluu, 2) Sarnaluud-alalõualuu, ülalõualuu 3) Ajukolju-otsmiku e laubaluu,2kiirluud, 2oimuluud, kuklaluu KERELUUD 1) Selgroog-33 lüli-7kaelalüli,12rinnalüli,5nimmelüli,5kokkukasvanud
2 corpus, corporis, n. keha 3. 2 columna vertebrlis lülisammas 4. 2 costa, ae, f. roie 5. 2 processus xiphoideus mõõgataoline jätke 6. 2 vertebrae lumbls nimmelülid 7. 2 lumblis, e nimme-, lumbaal- , 8. 2 cubitus, , m. küünarnukk 9. 3 articulatio cubiti küünarliiges , 0. 3 crista, ae, f. hari 1. 3 iliacus, a, um niude- , . 2. 3 crista iliaca niudeluuhari 3. 3 os, ossis, n. luu 4. 3 lium, , n. niudeluu 5.
Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Õlaliiges: õlavarreluu ja abaluu * Puusaliiges: Puusaluu napp ja reieluu pea. 16. Nimetage kaks suurt liigest inimkehas, mille ühenduvad omavahel vähemalt kolm luud. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Põlveliiges: reieluu, sääreluu ja põlvekeder * Küünarliiges: küünarluu, kodarluu, õlavarreluu 17. Kuidas on omavahel ühendatud koljuluud? Koljuluud on omavahel ühendatud õmbluste ja kõhrliidusega. Alalõualuu on liikuvad ühenduses oimuluudega.
*välisrotatsioon M. coraco- pr. coracoideus corpus humeri -õlavarre fleksioon -õlaliiges musculo-cu brachialis -horisontaalfleksioon taneus -aduktsioon M. biceps -tuberculum supra- tuberositas radii -küünar- ja õlavarre -küünarliiges musculo- brachii glenoidale fleksioon -radioulnaarne liiges cutaneus -caput longum +pr. coracoideus -supinatsioon -õlaliiges +caput breve -õlavarre horisontaalfleksioon M. brachialis humeruse eesmise tuberositas ulnae -küünarvarre -küünarliiges musculo-
Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja ja üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Esmapilgul tundub, et rinnuli- või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda üles-alla liigutada. Brass (konn): Ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu
sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad tõmbavad märguande "Kohtadele!" peale oma keha veest välja, toetades jalgadega vastu seina. Harilikult on puki küljes
Õlavarre lähendamine: • Seljalailihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv • Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid Õlavarre sissepööramine: • Seljalailihas • Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid • Deltalihase eesmine osa- - innerveerib kaenlanärv Õlavarre väljapööramine: • Harjaalune lihas • Väike ümarlihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv 9. Küünarliiges, liikuvus. Küünarliiges on liitliiges – ühenduvad õlavarreluu, küünarluu- ja kodarluu. Siia kuulub 3 liigest: • õlavarre-kodarluu liiges – keraliiges. Liikumine ümber 3 telje. • õlavarre-küünarluu liiges – tiguliiges. Liikumine ümber 1 telje. • Lähim kodar-küünarluu liiges – ratasliiges. Liikumine ümber 1 telje.sisse ja välja. Liikuvus: valdav liikumine toimub ümber frontaaltelje – suure amplituudiga sirutamine ja painutamine. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine. 10
järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 106.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3
Ilma toetuspinnata pöörete sooritamine toimub... abil · puusavöö · pea · õlavöö 25.Tsenrifugaaljõud on seda suurem, mida ... · kaugemal on käed kehast · lähemal on käed kehale 26.Trampoliinil tahasaltos annab pöördejõu... · põlved · õlad · puusad 27. Mis tuleb teha kinnise põlvetrauma korral? ...külm...kõrgemale...kompress- 3 K süsteem 28. Milline neist on inimese keraliiges? · Põlveliiges · puusaliiges · küünarliiges 29.Kui suur on sotsiaalmaks? ...33% 30.Trampoliinil istesse hüpet sooritades peavad käed olema asetatud batuudile nii et · näpud on suunatud ette · näpud suunatud taha 31.Treeneri eesmärk treeningutel on... · õpetada tehnikat · tekitada motivatsiooni 32. Lihaskrambi korral on ... puudus. · Ts · Mg · K 33. Tervislikult toitudes peaks päevas tarbima rasva... · 5% · 10-15% · 15%-30% 34. Inimeses kõige väiksem organisatoorne üksus.
otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluu liiges : ,,": Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on inkongruentsed. Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine 28. Õlaliiges:"": Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29. Küünarliiges:"": Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2
Luud katab pealt luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi rakke moodustama. 4. Luude ehitus, tema osade ülesanded Vastus: Lk 14-15 5. Luudevahelised ühendused Vastus: Liikuv ühendus e liiges. 1)Keraliiges- võimaldab liigutusi igas suunas (õlaliiges, puusaliiges) 2)Plokkliiges- liigutused ühes tasapinnas (küünarliiges, põlveliiges) 3)Silinderliiges- pööravad liigutused (2 ülemist kaelalüli) Painduv ühendus- painutavad liigutused (selgroolülide vahel on kõhrest vahekettad) Liikumatu ühendus e liidus- (ajukoljuluud) 6. Liigese ehitus. Liigese tüübid Vastus: Kõhred- katavad luu pinda liigeses, need vähendavad hõõrdumist ja kaitsevad luud kulumise eest Liigesekapsel- hoiab liigesevõide liigeseõõnes Side- ühendab naaberluid ning on painduv ja elastne Lk. 19 7. Luustiku osad
4) Väike ümarlihas - õlavarrepõimiku kaenalnärv (n. axillaris) 5) Suur ümarlihas, harjaalune lihas - õlavarrepõimiku abaluualune närv (n. subscapualres) 6) Õlavarre-kolmpealihase pikk pea – õlavarrepõimiku radiaalnärv (n.radialis) 7) Selja lailihas - õlavarrepõimiku rindkere- seljanärv (n.thoracodorsalis) 8) Harjaülene lihas – õlavarrepõimiku abaluuüline närv (n.suprascapularis) 9) Abaluualune lihas – õlavarrepõimiku abaluualune närv (n. subscapulares) 9. Küünarliiges, liikumisvõimalused Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, liigesepinnad: õlavarreluu pähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), liigesepinnad: õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Plokisälgu hari ja ploki pilu suunavad painutuse mediaalsele (haaramine). 3)Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges
Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja ja üleviimine sirge käega, suunaga ülestahaalla. Kuid mis kõige tähtsam: voolujooneline asend käte vastassuunaline liikumine pöörlemine hästi liikuvad hüppeliigesed Kasutatud materjalid: http://lepo.it.da.ut.ee/~sert/artikkel.htm http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=4088 www.valgavg.edu
Väga paljud meist on olnud olukorras, kus pea-, kaela-, selja- või põlvevalud piinavad. Lampjalgsus ja rühiprobleemid ilmnevad juba lapseeas. Kas on olemas keegi, kes saab nende probleemide puhul aidata ja jagada nõuandeid, et neid vaevusi ennetada? Tule füsioterapeudi konsultatsioonile. Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab · Ägedad ja kroonilised alaselja- ja kaelavaegused; · Ägedad ja kroonilised liigesevaegused (õla-, põlve-, hüppe ja küünarliiges); · Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused; · Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused; · Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid); · Rühiprobleemid, lampjalgsus ja väikelapse kõnnimuster (ennetustöö, konsultatsioon ja ravikava) Esmasteks ravivõteteks meniski vigastuse puhul on: 1
funktsioon, lig.coracoclaviculare tähtsus ). Aba-3< lam,3serv,kaarnjätk,õlanuk;Rang-Skuj toru.ÕRliig-liigpin lam,kiudkõhr;A al < pöörd med v later; RRliig-liigpin inkongruent,kiudkõhr;(k)õlvööt et&ta viim;tõst&lan 7. Ülajäseme vabaosa luud (õlavarre-, küünar- ja kodarluu, randme, kämbla ja sõrmede luud). ÕV,Küün,Kod,Ran,Käm,Sõr.(8,5,14) 8. Õlaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). ÕL(k)-Ab liigauk&ÕVpea;liik et&ta,külg-eem&läh,pöörl. 9. Küünarliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). KL-liitliig,ÕV-Ko(k)ÕV-Kü(t/v)LähKoKü(r);siru&pain; 10. Käeliiges: kodarluu-randme liiges, kesk-randmeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon;). KäL-2-Proks:Ko-Ra(el)Dist:RaP&D(mod plokk),pain&sir;eem&läh 11. Randme-kämbla ja kämbla –faalanksi liigesed, käe-faalanksivaheliigesed (nimi, tüüp, funktsioon ). RaD-Käpõh;(amfiartroos)Pö(s)eem&läh,vast,ring;Kä-lülliig(k)lülvahliig(p) 12. Vaagnavöötme luud, nende ühendid (nimetus, tüüp)
Abiseadeldiseks : 1. liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1. frontaaltelje ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha; 2. sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine; 3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 18.Küünarliiges: nimetage liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine. Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest: 1. õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; 2. õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning 3. kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2. ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu 19
Sirge parem jalg läheb kannale ette-maha. Samal ajal liiguvad sirged käed hoovõtuks hoogsalt taha. Kolmas samm tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda. Käed jätkavad liikumist taha-alla. Äratõuge: rullumine üle kandade päkkadele ja jalgade aktiivne sirutus põlve-, puusa- ja hüppeliigesest. Samal ajal sirgete käte aktiivne liikumine tagant-alt ette-ülesse. Löögikäsi kõverdub küünarliigesest nii, et küünarliiges on ees-ülal õlast kõrgemal, lõtv ranne õla kohal pea taga, sõrmed pööratud taha, peopesa üles. Hüppe kõrgus sõltub hoojooksu kiirusest, käte hoost ja jalgade jõust. Lennufaasis painutatakse õlavöö rindkerest taha, löögikäsi ja õlg liiguvad taha. Löök toimub hüppe kõrgpunktis käe ulatuskõrgusel. Liigutus toimub ümber küünarliigese. Palli tabamise hetkel ees-ülal on käe kiirus maksimaalne. Ranne katab palli. Peale kokkupuudet palliga liigub käsi
ümber rangluu pikitelje) 28. Õlaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Abiseadeldis on liigesemokk. Õlaliiges on keraliiges. Liikumine ümber kolme telje: Vertikaaltelje õlavarre pöörlemine Sagitaaltelje liikumine külgsuundades (eemaldamine ja lähendamine) Frontaaltelje õlavarre liikumine ette ja taha 29. Küünarliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar-ja kodarluu. Selle koosseisu kuulub 3 liigest: Õlavarre-kodarluu liiges keraliiges Õlavarre-küünarluu liiges tiguliiges Kodar-küünarluu liiges ratasliiges Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus ja painutus Vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu 30
Kõrvuti asetsevate luude käsnaine lamellide suunad ühtivad ja moodustavad ühtsed luukaared (nt kanna- ja pöialuud).Luu jaguneb epifüüsiks (otsmikud), epifüüsiplaadiks, metafüüsiks (vahepealsed osad) ja diafüüsiks ( luu keskmine osa).Luu kasvamine toimub pikkusesse epifüüsiplaadi arvelt, kasvab ka luuümbris. 3.SELGITAGE MÕISTE KANG, JÕUÕLG, JÕUMOMENT, KANGI TASAKAAL Kang vardakujuline jäik keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje (ümbertoetuspunkti). Nt küünarliiges Kangiõlg kangi toetuspunkti ja jõu mõju vaheline kaugus. Kangile võib toimida kaks või enam mõjurit: raskusjõud ja lihasjõud.Kangi tasakaal kang on tasakaalus siis, kui mõlema mõjuri jõumomendid on võrdsed. Kui jõumoment on ühel pool suurem, siis kang pole tasakaalus. Raskem pool peab jõuõlga vähendama, et saavutada tasakaal. Kui jõuõlg on lühike, siis tuleb palju lihasjõudu rakendada.4.SELGITAGE MÕISTE TASAKAALUKANG, JÕUKANG, KIIRUSKANG. TEHKE JOONIS
Kangivõtte ajal nihutab seljatagune abistaja patsiendi käe kehast veidi kaugemale, hoides kinni randmest ja õlavarrest, et see ei jääks kangivõtte sooritamisel keha alla. Pöördvõtte sooritamisel asetab seljatagune abistaja ühe käe patsiendi puusa alla ja teise käe asetab üle patsiendi ja haarab puusaliigesest. Oluline pöördvõtte sooritamisel on jalgade lähteasend ja puusaliigese all olev käe küünarliiges oleks voodil. Pöördvõtte sooritamisel tõstab abistaja üle patsiendi oleva käega puusa ja teise käega, mis on puusaliigese all tõmbab samaaegselt. Ülakeha nihutamiseks asetab näopoolne abistaja vasaku käe patsiendi padja alla ning parema käega haarab küünarliigesest. Seljatagune abistaja asetab parema käe patsiendi padja alla ja vasaku käe õla alla. Töö suunaks on patsiendi õla suund ja kasutada tuleb jalgade tööd.
suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis Vaba alajäseme luud: Õlaliiges articulatio (art.) humeri Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens
suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis kahehõlmne e. mitraalklapp valva Õlaliiges articulatio (art.) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens
ala sooritavatele omainimestele ning peagi unustas ta oma tervisehäda sootuks. Kuuli tõukas mees 14.04, kõrgust hüppas 1.90. Esimese võistluspäeva lõpus püstitas Aun veel isikliku rekordi 400 meetris (59,2) ning oli teisel kohal 4470 punktiga. Teist päeva alustas Aun isikliku rekordiga tõkkejooksus (15,5), ketast lennutas 44.00, teivashüpe lõppes tulemusega 4.10. 8000 punkti piir juba paistis ning selles oleks ära kulunud 60 meetrine odakaar, kuis suve läbi muret teinud küünarliiges vedas alt ning Aun saavutas odaviskes vaid 52.21. Enne 1500 meetri jooksu ennustati Aunale pronksi, kusjuures hõbemedal oleks ta kindlasti Tokiosse viinud. Rein jooksis välja oma elu tugevaima 1500 m aja 4.17,6 ning ootamatult katkestas kolmekordne Euroopa meister Vassili Kuznetsov. Uue Eesti rekordiga 7917 punkti saavutas Rein Aun Mihhail Storozenko järel teise koha ning sõidu olümpiamängudele. 4 Tokio olümpia
Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber
Lliikumine: 3 telge Abiseadeldised: liigesepindu sobitab kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. 29. Õlaliiges: (info õpikust) liigenduvad luud: moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluu-pea liigese pinnad: liigesepea on väiksem kui pool kera-pinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusmokk. liigese tüüp: keraliiges abiseadeldised: õlavarreluu mokk liikumine: hästi liikuv liiges, 3-teljeline liikumine 30. Küünarliiges: (info õpikust) liigenduvad luud: õlavarreluu, küünar- ja kodarluu õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk; õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges (plokkliigese alaliik), mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk; lähimine kodarluu-küünarluu liiges on ratasliiges, mille
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
Iseloomulik on faasilisus: 1. Ettevalmistav faas- käte liikumine pallile vastu. 2. Põhi-ehk tööfaas- palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo pidurdamine ja suuna andmine. 3. Palli saatmine kätega, minnakse üle uuele tegevusele. Tehnika: · Randmed- on söödu sooritamisel amortisaatorid ja regulaatorid. Peatatakse palli hoogu ning antakse nõrgale pallile hoogu juurde. · Küünarliiges- söödu sooritamise peamine vahend. · Ülaltsööt enda kohale- analoogne ettesööduga · Ülaltsööt selja taha- lähteasendis on käed pea kohal, kui tabatakse palli · Hüppelt sööt- hüpe analoogne ründelöögiga. Olulisim on söödu õige ajastamine. (hüpe, siis sööt) Ründesööt Ründesööt erineb ülaltsöödust, käte töö ja trajektoorist. Rõndesööt suunatakse ründajale, kes hüppab üles ega saa enam oma kohta muuta, sellepärast peab see ka
.................................................... 5 1.1Neljarattaline rulaator..................................................................................... 5 Rulaator pakub kõndimisel stabiilsust ning lihtsustab keharaskuse ülekandmist, mis on vajalik normaalseks kõnniks. Rulaator vähendab ka kukkumise riski. Rulaatori käepideme kõrgused saab kohandada vastavalt kasutaja kehapikkusele. Rulaator on optimaalse kõrgusega siis, kui käepidemetest hoides jääb kasutaja küünarliiges painutusse 20-30 kraadi.Rulaator võimaldab läbida ka pikemaid vahemaid, sest väsimuse tundemärkide ilmnemisel on võimalik peatuda ja rulaatori istmele istuda. Enne rulaatori istmele toetumist tuleb kindlasti fikseerida pidurid, et rulaator eest ära ei sõidaks. Rulaator on hea liikumisabivahend, mis parandab kasutaja kõnnivastupidavust...................5 1.2 Küünartoega harkkepp.................................................................................. 7
Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius) Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi) Puusaliiges puusaluu(os coxae) ja reieluu(femur) Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia) Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes)
41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48
41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48
3 Tallinn Abiseadeldiseks liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: ümber frontaaltelje toimub õlavarre liikumine ette ja taha; ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje toimub õlavarre pöörlemine- pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 26. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: küünarliiges on liitliiges, milles liigenduvad õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Abiseadeldiseks võruside. Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre- kodarluu liiges, mis on keraliiges; õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; ümber vertikaaltelje toimub
Abaluu Rangluu Vabaosa Õlavars Õlevarreluu Küünarvars Küünarluu Kodarluu Käsi Randmeluu Kämblaluu Sõrmelülid 26. 29. Õlanuki-rangluu Rinnaku- Õlaliiges Küünarliiges liiges rangluu liiges Liigenduvad Rangluu õlanukmine Rangluu Abaluu liigeseauk & Õlevarreluu põht & luud ots & abaluu õlenukk rinnakmine ots õlevarreluu pea küünarluu plokisälk & rinnakupide & kodarluupea ohk Liigese pinnad Lamedad, kaetud Inkongruentsed kiudkõhrega ehk ebasobivad,
sinna kinnitub? m. biceps brachii Missugust pildil olevat luustruktuuri ümbritseb lig. anulare? Kodarluu-võruside ümbr. kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m. biceps brachii ja missugune tagapoolt m. triceps brachii Näita joonisel, kus asub processus styloideus? Missugust liigutust ta piirab? abduktsiooni ja aduktsiooni Näita joonisel, kus asub insisura trochlearis (plokisälk). Missuguses liigeses ta asub? Küünarliiges Kas ta on peand või õõnsus? Õõnsus Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigesest eestpoolt m. flexor carpiradialis ja missugune tagapoolt m. extensor digitorum Näita joonisel, kus asub margo interosseus (luudevahemine serv)? Luudevahemine serv on terav, st suunatud kodarluu/küünarluu poole Mis kinnitub nendel? Küünarvarre –luudevahekile Missugust pildil olevat luustr. ümbritseg lig. anulare? caput radii Nimeta noolega pärisroided
• Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge 3-vasak tagajalg pöiani, parem tagajalg poole pöiani valge 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe 2-täpp 3-täht 4-laik 5-kriips 6-lauk 7-päits
flava b) Lülidevahekettade (discus intervertebralis) osad: nucleus pulposus ja anulus fibrosus c) Lülidevaheliigeste (artt. intervertebrales) liigestuvad pinnad ja tüüp pinnad: alumise lüli facies articularis superior’id + ülemise lüli facies articularis inferior’id tüüp: lameliiges (plana) - parem ja vasak kombineeritud d) nimeta 3 lühikeste sidemete rühma(rida), mis tugevdavad lülisammast: -ligg. interspinalia -ligg. intertrasversaria -ligg. flava ! 3. Art. cubiti (küünarliiges) ! a) osad ja nende pinnad 1. art. humeroulnaris, pinnad: trochlea humeri + incisura trochlearis ulnae 2. art. humeroradialis, pinnad: capitulum humeri + fovea capitis radii 3. art. radioulnaris proximalis, pinnad: circumferentia articularis radii + incisura radialis ulnae b) tüüp, teljed ja liikumised Tüüp: ülemine korrus - art. humeroulnaris + art. humeroradialis = plokkliiges alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges kogutüüp: plokk-ratas
Abiseadeldiseks : 1. liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1. frontaaltelje ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha; 2. sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine; 3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 29. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest: 1. õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; 2. õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning 3. kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2
Keraliiges (3teljeline liiges). 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. : 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje õlavöötme pöörlemine . 29. Õlaliiges Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 30. Küünarliiges Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised) 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised) 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised) Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 31
Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena).
- Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule b) Millist liikumist teostab puusaliigeses, milliseid põlveliigeses (2) - Puusaliigeses lähendab reit, põlveliigeses painutab ja roteerib säärt sisse 39. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2). Too kummagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. - Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed, põlveliigese ülemine korrus (frontaaltelg) - Ratasliiges küünarliiges, alumine kuklaliiges (vertikaaltelg) 40. Niude-nimmelihas: nimeta osad (2), algus, millisel spordialal on see lihas eriti oluline? a) Suur nimmelihas - algab nimmelülidelt b) Niudelihas algab niudeluu tiiva sisepinnalt F: 1. Painutab reit puusaliigeses ette. Oluline sprinteritel. 2. Seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast 41. Reie kakspealihas: Ladina keeles, nimeta osad (2), algus, kinnituskoht, funktsioon - m. biceps femoris
annaabi.ee 
