Anatoomia I KT ( ilma lihaste osata ) (0)

Tallinna Ülikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Koe mõiste

Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit.

Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus.

Epiteelkude
katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on ühendatud selle all oleva sidekoega basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel.
Lihaskudede
ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid (st neil on kokkutõmbevõime).
Eristatakse kolme liiki lihaskudet:
silelihas-,
vöötlihas- ja
südamelihaskude.
Sidekoele
on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kuidudest koosneva rakuvaheaine sisaldus (vähe rakke, palju rakuvaheainet). Rakuvaheaine märab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
Sidekoed jaotatakse:
toitefunktsiooniga sidekoed ( veri , lümf, rasvkude , kohev sidekude, retikulaarne sidekude),
tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude).
Närvikude
koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulssidena edasi (st need on võimelised muutuma ja kandma edasi erutust). Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni.

Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. (info õpikust)

EPITEELKUDE
Katteepiteelkude -nahk
Näärmeepiteel-kehanäärmed
Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal)
LIHASKUDE:
Silelihaskude nahas, veresoonte ja siseelundite seintes
Vöötlihaskude: skeletilihased , keelelihased
Südamelihaskude: südames
SIDEKUDE:

Tihe sidekude - kõõlused, sidemed

Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlm

Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve

Kõhrkude- kõrvalestad

Luukude - kogu skelett

Veri – vedel rakuvaheaine

Lümf - lümfisõlmedes lümfoplasma

Rasvkude – nahaaluskoes
NÄRVIKUDE (närvikoes).

Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus.

Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre.

Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.

Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa , millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on süda, maks, erinevad luud , lihased jt.
Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud (skelett), luudevahelised ühendused (liidused, liigesed ) ja skeletilihased.

Anatoomilise vaatluse orientiirid : teljed, tasapinnad . (info õpikust)

Vertikaaltelg - ülalt alla
frontaaltelg vasakult paremale
sagitaaltelg – eest taha

Teises konspektis oli nii:
Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas - sirutus , painutus ) frontaaltasapind
Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind
Vertikaaltelg (ülalt alla- ( pöörlemine ) horisontaaltasapind.

Liigutuste liigid telgede suhtes. (info õpikust)

Ümber vertikaaltelje liikumine – pööramine .
Liikumine ümber frontaaltelje – sirutus ja painutus
Liikumine ümber sagitaaltelje: eemaldamine-lähendamine

Luukoe ehitus. (info õpikust)

Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest . Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, need paiknevad põhiaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse. Luukoes esinevaid kollageenikiude nimetatakse osseiinkiududeks. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks.
Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud, mis koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine
*** Muu allikas
Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi aineid, mis annavad elastsuse. Orgaanilistest ainetest on tähtsamad valgud , mis moodustavad luukoes elastseid kiudusid ja rasvad , mis on põhiline toitainete tagavara . Mineraalainetest on kõige rohkem kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi

Luu kui elundi ehitus ( toruluu näitel). (info õpikust)

Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa (epifüüs, epifüüsiplaat ja metafüüs) ja silindrilist keskosa – keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust – käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga . Luu on kaetud luuümbrisega.

Nimeta luude liigid, igale näide! (info õpikust)

1. toruluud e pikad luud (õlavarreluu, reieluu , sõrmelülid)
2. käsnluud e lühikesed luud (randme ja kanna luud)
3. lameluud (koljulae luud, rinnak, abaluu , puusaluu )
4. segaluud (lülisambalülid)
5. pneumaatilised luud (nt koljus otsmikuurge ja ülalõuaurge)

Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide! (info õpikust)

Fibroossed (kiulised) ühendused:
1. sideliidused , mille hulka kuuluvad sidemed (päka vahel) ja luudevahekiled
2. õmblused koljuluude vahel
3. tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel
Luulised ühendused:
1. ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu
2. niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu
Kõhrelised ühendused:
1. kõhrliidus (esimese roide ühendus rinnakuga, lülivahekettad)
2. sümfüüs (häbemeluude vahel olev liidus)

Liigese ehitus. (info õpikust)
Liigese osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesekõhrega kaetud liigesepindadest üks on tavaliselt kumer (liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk). Liigesekihn koosneb sisemisest liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja välimisest fibroosmembraanist. Liigesekihn ümbritseb tihedalt liigestuvate luude otsi ja tagab liigese hermeetilisuse. Liigeseõõs on luu otste ja liigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet.

Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta! (info õpikust)

Liigeseõõnsusemokk
on kiudkõhreline ääris liigeseaugu servas (nt õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk), mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks.
Sidemed
võivad asuda kas liigeseõõnes (nt puusa - või põlveliigeses) või väljaspool liigesekihnu. Sidemed tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. Nt sõrmede lülidevaheliigestes esinevad kaaskülgsed sidemed takistavad sõrmelüli külgmisi liigutusi, kuid võimaldavad nende painutamist ja sirutamist.
Liigesekettad
on fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad , mis paiknevad kujult mittesobivate liigesepindade vahel (nt lülisambalülide, alalõualuu vahel); liigesekettad suurendavad liigese liikumise võimalusi ja amortiseerivad tõukeid ja põrutusi. need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks.
Seesamluud
kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. Suurim seesamluu on põlvekeder ( patella ), mis asub põlveliigese kihnus , selle liigesepoolne külg on kaetud hüaliinkõhrega.

Nimeta üheteljelised liigesed, näited! (info õpikust)

Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu)
Ratasliiges (nt küünarliigese üks osa)

Nimeta kaheteljelised liigesed, näited! (info õpikust)

Ellipsoid - ehk munaliiges (randmeliiges)
Sadul liiges (nt pöial)

Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited! (info õpikust)

Keraliiges (nt õlaliiges), pähkelliiges (nt puusaliiges ) ja lameliiges (nt randme-kämblaliiges)

Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud! (info õpikust)

Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: kaelaosas 7, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5 ja õndraluuosas 4-5 lüli.

Lülisambalüli ehituse põhimõte. (info õpikust)

Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju .
Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei kahjustaks seljaaju!

Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus! (info õpikust)

Kaelalülide lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne.
Rinnalülide lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas.
Nimmelülid on kõige massiivsemad.

Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: (info õpikust)

Sidemete, liigeste ja lülidevaheketaste abil.

Lülisamba lülidevaheketta ehitus. (info õpikust)

Lülivahekettal on sees säsituum ja perifeerselt fibroosvõru.

Nimeta lülisamba võimalikud liikumised! (info õpikust)

Kõige liikuvam on kaela- ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu ja õndraluu on täiesti liikumatud. Lülisamba osas võivad toimudaliigutused ümber kolme telje.
Frontaaltelje on painutus ja sirutus.
Sagitaaltelje, s.o külgmine painutus (kallutus)
Pöörlemine ümber vertikaaltelje
Lülisamba vetrumine on võimalik kõverduste ulatuse muutumise teel.

Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus!

kumerus ette:
kaela- ja nimmeosas s.o kaela- ja nimmelordoos
kumerus taha:
rinna- ja ristluuosas rinna- ja ristluuküfoos.
Suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna- ja vaagnaõõne mahtu.

Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid, nende arv).

Rinnakupide , rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided , pärisroided.
Roideid on 12 paari:
7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased 2 on vallasroided.

Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine.

Roided ühenduvad lülisamba rinnaosaga kera- ja ratasliigese abil.

Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. (info õpikust)

Õlavööde(abaluu ja rangluu )
Ülajäseme vabaosa luud : õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud (randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)

Õlanuki-rangluu liiges: (info õpikust)

liigenduvad luud: rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
Liigese tüüp: Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges
Liikumine: väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje
Abiseadeldised:

Rinnaku-rangluu liiges: (info õpikust)

Liigenduvad luud: rangluu ja rinnakupideme ühendumisel.
liigese tüüp: Funktsionaalselt läheneb keraliigesele
Liigese pinnad: Liigesepinnad on inkongruentsed , kaetud kiudkõhrega.
Lliikumine: 3 telge
Abiseadeldised: liigesepindu sobitab kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks.

Õlaliiges: (info õpikust)

liigenduvad luud: moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluu-pea

liigese pinnad: liigesepea on väiksem kui pool kera-pinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusmokk.

liigese tüüp: keraliiges

abiseadeldised: õlavarreluu mokk

liikumine: hästi liikuv liiges, 3- teljeline liikumine

Küünarliiges: (info õpikust)

liigenduvad luud: õlavarreluu, küünar- ja kodarluu

õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk;
õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges (plokkliigese alaliik ), mille moodustavad õlavarreluu- plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk;
lähimine kodarluu-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk.

liigese pinnad: vt eelmine küsimus

liigese tüüp: Küünarliiges on liitliiges

abiseadeldised: puuduvad

liikumine: Küünarliigese võimaliku liikumise suuna määravad õlavarre-küünarluu ja kodarluu-küünarluu liiges. Liikumistelgi on kaks: ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus, mille amplituud võib ulatuda kuni 150 kraadi. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörleb kodarluu pöörlemine ümber küünarluu.

Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine. (info õpikust)

Kodarluu küünarluumine sälk ja ja küünarluupea. Küünarvarre luid ühendab omavahel veel küünarluudevahekile. Lähimine ja kaugmine kodarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitlevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 kraadi ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida kuni 300 kraadi ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha ( pronatsioon .

Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud. (info õpikust)

Randme, kämbla luud ja sõrmelülid.

Käeliiges koosneb: (info õpikust)

Kodarluu-randmeliiges. e proksimaalne – ellipsoid. Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.
Kesk-randmeliiges e. distaalne – moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel – modifitseeritud plokkliiges.
Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine.

Kodarluu-randmeliigese ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub elllipsoidliiges, kusjuures hernesluu liigese koossseisu ei kuulu. Sagitaal - ja frontaaltelje ümber toimub liikumine.

Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine.

Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liikumine toimub ümber frontaaltelje.

Amfiartroosi mõiste.

Amfiartroosid ehk pingulliigesed on lamdedate liigesepindade ja paksu pingul liigesekihnuga vähelikuvad liigesed (nt randme-kämblaliigesed).

Randme-kämblaliigesed ( randmeluud ja II-V kämblaluud).

Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid).

Pöidla randme-kämblaliiges.

Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges , milles on võimalikud mitmekesised liigutused – pöidla sirutamine ja painutamine , eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistelesõrmedele ja ringliigutused.

Kämbla-lüliliigesed. (sõrmenukid)

Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on plokkliiges. sagitaal- frontaal -vertikaaltelje ümber liikumine.

Sõrmelülide vaheliigesed.

Lülidevaheliigesed on plokkliigesed. Lülidevaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. Sagitaal-frontaaltelje ümber liikumine

Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud.

Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre ja jala luudest.

Häbemeliidus.

Häbemeliidus ühendab teineteisega puusaluud. Häbemeliidus moodustub ees keksjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu (liigeseõõne alge). Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.

Ristluu-niudeliiges

Ristluu- niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötmega (kus ühenduvad mõlemad puusaluud). Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega.

Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine.

Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndraluu. Vaagnal esinevad soolised iseärasused: mehe vaagen on kõrgem ja kitsam (vähem ruumikas), naise vaagen madalam ja laiem.

Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine

On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje). Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk

Põlveliiges: Liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine.

On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekeder.

Sääreluude omavaheline seondus.

Toe funktsioon. Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile; sääreluu-pindluu liiges, mis on lameliiges

Jala( laba ) piirkonnad, neid moodustavad luud: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine.

Jala luud jagunevad kanna, pöia ja varvaste luudeks.

Ülemine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine.

Sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki.
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad kaaskülgmised sidemed, mis kulgevad keskmiselt ja külgmiselt pekselt kanna luudele. Mediaalsel küljel paikneb lehvikukujuline deltaside.
Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu.

Alumine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine.

Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu- kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist on ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või eelmisele vastupidine liigutus – pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga).

Kanna-pöialiiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine.

Kanna-pöialiigesed asuvad kanna distaalse rea luude (talbluud ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel (anatoomiliselt kolm iseseisvat liigest). Neid liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Kanna-pöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust .

Pöia-varbalülide liigesed: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine.

Pöia-varbalülide liigesed moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Need liigesed on ehituse ja talitluse poolest keraliigesed, mis on analoogilised käe vastavate liigestega. Erinevalt käe vastavatest liigestest on nende liikuvus piiratum. Nendes toimuvad valdavalt liigutused ümber frontaaltelje, kuid ka ümber sagitaaltelje.

Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine.

Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed, neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus)

Nimeta jala toetuspunktid.

Jala toetuspunktideks on ristivõlvil 1. ja 4.-5.pöialuu pead ja kandluuköber. Pikivõlvil toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele.

Jala pikivõlvid, ristivõlv.

Pikivõlv on sagitaalsuunaline ja ristivõlv on frontaalsuunaline. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kandluuköbrul. Ristivõlv paikneb talb-, kuup - ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud ka pöialuude peade piirkonnas, siis on jala toetuspunktideks 1. ja 4.-5. pöialuu pead ja kandluuköber.

Jalavõlvide tähtsus.

Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned , närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamenemisel (lampjalgsus) satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. Jalavõlv on omane ainult inimesel ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu.

Vöötlihaskiu ehitus, vt vöötlihaskude.

Vöötlihaskude e skeletilihaskude koosneb keeruka ehitusega silindrilikujulistest vöötlihaskiududest. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid.

Lihase ehitus.

Lihas ( musculus ) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit , mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abilI. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest.

Nimeta lihaste erinevad kujud

Kujult jagunevadlihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel , lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes.

Nimeta lihaste abiseadeldised.

Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda,
Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.
Seesamluud – Soodustavad lihase tööd

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

241467 Õppematerjali autor

Eriti hästi saab selle materjali põhjal aru liigeste erinevatest tüüpidest

anatoomia KT 1 Epiteelkude Sidekude Närvikude Lihaskude vöötlihas südamelihaskude Anatoomia

Sarnased õppematerjalid

docx

Anatoomia - koed, organid, organisüsteemid, skelett, liigesed

Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiils

Füsioloogia

docx

Koed, elundid, elundkonnad

Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel e. tundeepiteel

Anatoomia

docx

Esimene kontroll töö

Anatoomia konspekt 1. Koe mõiste: Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus: Epiteelkudedele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel, side- ehk tugikudedele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( nahaaluskoes), kohev sidekude(?

Anatoomia

doc

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus. Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19.Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3). Lülid ühenduvad üksteisega: 1. lülivaheliigeste 2. lülivaheketaste 3. lülivahesidemete 4

Anatoomia

docx

Anatoomia 1-69 vastused

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse.

Anatoomia

docx

I KT

iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Kaelalüli - keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Ogajätked hargnenud Rinnalüli - suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelüli - kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Eriliselt tugev luukude. 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülvaheketaste, sidemete ja liigeste abil 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus

Anatoomia

docx

Anatoomia küsimused 1-69

ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga - endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega - siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest - välisperimüüsium. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasosa sabaks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. a) Käävjas lihas.

Bioloogia

doc

Anatoomia

Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 16. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus: Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. . 2 Tallinn 17. Selgroolüli vaheketta ehitus: lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha

Anatoomia

Rohkem sarnaseid