Referaat HÜPPELIIGES Kool Koostaja Klass Aasta Hüppeliiges Ülemine hüppeliiges * Sarniirliiges: kahvel, harud on pindluu ja sääreluu ja koos hoiab sündesmoos * Kontsluu liigestuv osa tagaosas kitsam kitsam * Tagumine liigesserv allpool eesmist 4 6 mm 6 mm Alumine hüppeliiges * Kera +ratasliiges, mille telg tagant alt lateraalselt ette üles mediaalsele Hüppeliiges on koht, mida sageli vigastatakse. Luumurru korral pannakse jalg kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste vigastustest. Teadaolevalt on Skandinaavias erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunutest kümnendik vigastanud just hüppeliigest. Kuidas võib vigastada hüppeliigest?
• sääre-pindluu sideliidus – sidekoeline ühendus sääre- ja pindluu alumiste otsade vahel. 21. Jala skelett, luudevahelised ühendused Jala skelett: koosneb 3 jalalaba piirkonnast. • Kand – kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu, 3 talbluud → 7 lühikest luud. • Pöid – 5 pöialuud. • Varbad – varbalülid (suurvarbal 2 lüli, varvastel 3 lüli). Luudevahelised ühendused: jalaliiges koosneb ülemisest ja alumisest hüppeliigesest. • Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges Liikumine: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine + vähene külgliikumine. • Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb 2 liigesest: Liikumine: kuna need kaks liigest moodustavad ühtse liigese, siis on võimalik pöia sisemise ja välimise serva tõstmine. • Kandluu-kuupluu liiges – moodustub samade luude vahel. Liigesepinnad saduljad. Liikumine ümber sagitaaltelje – eemaldamine, lähendamine.
Koos hoidmine. 22. Jala skelett, luudevahelised ühednused Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli 1) Varbalülivaheliigesed: plokkliiges, frontaaltelg 2) Pöia-varbalülide liigesed: keraliiges, liikumine vähene 3) Kanna-pöialiigesed: lameliiges, amfiartroosid, jalavõlvi amortiseerimine 23. Hüppeliigesed, liikumisvõimalused 1) Ülemine hüppeliiges: plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Ümber frontaaltelje toimub pöia tõstmine (selgmine painutus – dorsaalflektsioon, seis kandadel) ja langetamine (taldmine painutus – plantaarflektsioon, tõus päkale) Sidemed: deltaside – takistab külgliikumist 2) Alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: a) konts-kandluuliiges - ratasliiges b) kontsluu-kandluu-lodiluuliiges - keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud
RaD-Käpõh;(amfiartroos)Pö(s)eem&läh,vast,ring;Kä-lülliig(k)lülvahliig(p) 12. Vaagnavöötme luud, nende ühendid (nimetus, tüüp). Vaagen tervikuna; ealised ja soolised iseärasused, naise vaagna tähtsamad mõõtmed. 2Puus+Rist/P-niud,häb,istm.Häbliid/sümf. 13. Alajäseme vabaosa luud (reie-, sääre- ja pindluu, kanna pöia ja varba luud ). 14. Puusaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 15. Põlveliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). 16. Jalaliiges: ülemine ja alumine hüppeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 17. Kanna-luudevaheliigesed (välja arvatud alumine hüppeliiges), kanna-pöia, pöia-faalanksi ja jala-faalanksitevahelised (nimetus, tüüp, funktsioon ). 18. Jalg tervikuna, piki ja ristivõlv; võlvi tugevdavad sidemed ja lihaste osatähtsus. 19. Luude ühendite jaotus: liidused, liigesed. Liiduste olemus, jaotus. Liigeste kardinaalsed tunnused ja abiaparaadid; jaotus, liigesepindade kuju liikumistelgede arvu alusel
moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi Sääreluu-pindluu liiges: lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga Sääreluu-pindluu sideliidus: sääre-ja pindluu sidekoeline ühendus 46. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöia luud 5 pöialuud Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli 47. Ülemine hüppeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Liikumine: Frontaaltelje päka tõstmine ja langetamine 48. Alumine hüppeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
Sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed Pöia liigse dorsaalfleksiooni (liigne paindumine ülespoole) ja eversiooni (liigne paindumine kehast väljapoole) korral rebeneb deltaside, mis asub hüppeliigese sisemisel küljel, sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed. Vigastuse põhjuseks on pöiaplantaarfleksioon (tüüpiline nikastus, keha poole) koos inversiooniga, millele kaasub supinatsioon. Peale traumat on hüppeliiges valulik, tekkib turse ja nahk muutub sinakaks. Põhjuseks on rebenenud veresoontest kudede vahele sattuv veri. Hiljem tekkiva paistetuse põhjuseks on lisanduv koevedelik. Hüppeliigese traumade ravi Kui hüppeliigese trauma tekib, siis kõige olulisem on võtta aeg maha ja anda jalale rahu, et see korralikult terveks saada. Kui hüppeliigese trauma on kord läbi tehtud, siis mitte mingil juhul ei tohi lapsed kandma hakata n.ö. igaks juhuks hüppeliigese
Pilt 11 8. Asetada patsiendile tekk peale. 12.15. Survepunktid. Selili asend: · Kukal · Õlgade tagumised piirkond · Küünarliiges · Nimme piirkond · Ristluu · Kannad Külili asend: · Pea Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm · Õla külgmine piirkond · Küünarliiges · Puusaliiges · Taljenõgusus · Põlveliiges · Hüppeliiges Poolkõhuli ehk Simsi asend: · Kõrv ja põsk · Voodipoolne õlg · Näopoolse käe küünarvars · Põlved · Sirutatud jala pöia välisserv Kõhuli asend: · Kõrv ja põsk · Õlgade eesmine piirkond · Rinnad · Mehel suguelundid · Naistel puusanukid · Põlved · Varbad Poolistuv ehk Fowleri asend: · Pea · Õlgade tagumine piirkond · Nimmepiirkond · Küünarliiges · Tuhara piirkond
Puusa artoskoopia Valuvaigistamine Murrud, venitused, rebendid Täieik puusaliigese vahetus Põlv Eesmise ristatisideme vigastus või operatsioon Külgsideme vigastus Meniski rebend või operatsioon Valuvaigistamine Põlve hemi-artroplastika Põlvekedra kõõluse põletik Patella rebend või operatsioon Täielik põlveliigese vahetus, põlve artroplastia Hüppeliiges ja säär Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus Talla sideirme põletik või kukekannus Seesamluu põletik Valuvaigistamine Kõõluse operatsioon Sääreluu operatsioon Sääre või peraneaal arteri bypass operatsioon Hüppeliiges Kannakõõluse osaline või täielik rebend
Anatoomia eksam: Liigesed: Eksamile kümme liigest 1. Lülisamba ühendused 2. Kuklaliigesed 3. Articulatio saproiliaca 4. Articulatio carpometacarpea (ainuke saudltüüpi liikumine) 5. Õlaliiges 6. Randmeliiges 7. Küünarliiges 8. Puusaliiges 9. Põlveliiges 10.hüppeliiges Lihased Eksamil: 2 küsimust lihastest Lihaste poolt moodustatud topograafilised piirkonnad (need on tomuski antud lehel olemas) Mõni suur lihas või lihasrühm Lihas: algus + kinnitus + funktsioon Lihasrühm: funktsioon + rühma algus + kinnitus Osa lihaseid peab ära tundma laiba peal Eksamile tulevad lihased: Mälumislihaste rühm Suupõhja lihased ---> 1 alapunkt siseelundite küsimuse juures M sternocleidomastoideus (laibal peab ka ära tundma)
See tähendab, et üks jalg paindub vähem kui teine ja sellest tulenevalt on biomehhaanikas häired ka mujal kehas. Tugevad ja elastsed hüppeliigese piirkonna lihased tagavad kindla toetuse ja aitavad püsti seista. Tagavad hea tasakaalu ja aitavad liigutusi sooritada. Harjutus hüppeliigese tugevdamiseks ( + foto): · seisa jalad koos (?), käed lõdvestunult külgedel · kõverda üks jalg põlvest, 20-30 cm kõrgusele taha · jälgi, kuidas reageerib selle jala hüppeliiges, millel seisad · korda teise jalaga Kordi: .. + kaua seista... Mõju: harjutus parandab hüppeliigeste stabiilsust. Kui edened harjutuses hästi ja see muutub igavaks. Lisa vürtsi, pannes ühel jalal seistes silmad kinni. Tunneta nüüd oma keha. Kui ühel jalal seistes tekivad hüppeliigeses (ainult?) värinad, külgsuunaline kõikumine, kaob tasakaal, on see märk nõrgast hüppeliigesest. Eriti vajame me tasakaalu sportides. Mida rohkem ebakindlam on hüppeliiges,
o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje. 25.Jalalaba piirkonnad ja neid moodustavad luud. Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kand: 7 lühikest luud kahes reas. Proksimaalses kontsluu, kandluu. Distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöid: 5 pöialuud Varbad: (14 varbalüli), suurvarbal 2, ülejäänutel 3 26.Ülemine ja alumine hüppeliiges,liikumine. moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu- lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia
Jooks läheb oluliselt lihtsamaks, kui hüppeliigesest kallutada keha ettepoole. Edasi liikumine toimub puusast Keha sirgjoonelist liikumist segavaid liigutusi ei esine - Ei ole paremale- vasakule kõikumisi ega liiga hüplevat liikumist Sammupikkus Sääreluu ja vertikaaltelje vaheline nurk, hetkel kui jalg puudutab maad, peab olema minimaalne Ära tõsta varbaid! - Hüppeliiges jääb vahetult enne toefaasi maaga paraleelseks. Pigem sammusagedus tihedamaks kui samm pikemaks! Treening meetodid: Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. Paavo Nurmi jooksis kaks korda päevas pikka maad (talvel suusatas) ning tegi kordusjookse lühimaa distantsidel. Gunder Hägg leiutas sõidumängu (fartlek), mis koosnes vahelduvas tempos maastikujooksudest. Emil Zátopek kasutas intervallimeetodit, joostes näiteks 60 korda 400 meetrit
tuleks kanda kui vigastus on samas piirkonnas korduma kippuv. Näiteks jalatoed mis aitavad jalga toetada paremini kui seda teeb korvpallijalanõu, jalatugi hoiab jalga tugevalt kinni ning ei lase sellel väänduda kõrvale vaid ainult ette- ja tahapoole. 3.2. Levinumad vigastused Korvpallis on võimalik vigastada palju erinevaid lihaseid, liigeseid jäsemeid jms. Kahjuks peab tõdema et väga halvad on just need vigastused mis kipuvad korduma. Näiteks üks selline koht on hüppeliiges, kui hüppeliigest ühe korra korralikult vigastatakse, siis juba järgnevad korrad juhtub see palju kergemini, sest sidemed on nõrgenenud ning hüppeliiges ei ole enam nii tugev kui ennem vigastust. Hüppeliigest vigastatakse üldjuhul valesti astudes, või teise mängija jala peale maandudes/astudes. Väga levinud on ka näppude väänamised ning näpuluu murrud. Kui näpuluu on ühe korra murdunud, siis jällegi järgmine kord on see kergem juhtuma kuna näpuluu ei ole enam nii tugev. 3.3
Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel 3 lüli, suurvarbal 2 lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb 2 liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu(ratas, 2-teljeline), kontsluu-kandluu- lodiluu(keraliiges, 3-teljeline). Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumine ja ülemine kokku) 50.Kanna-Pöialiigesed:
On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekeder. 47. Sääreluude omavaheline seondus. Toe funktsioon. Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile; sääreluu-pindluu liiges, mis on lameliiges 48. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Jala luud jagunevad kanna, pöia ja varvaste luudeks. 49. Ülemine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad kaaskülgmised sidemed, mis kulgevad keskmiselt ja külgmiselt pekselt kanna luudele. Mediaalsel küljel paikneb lehvikukujuline deltaside. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. 50
sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad Kand: 7 lühikest luud kahes reas. Proksimaalses kontsluu, kandluu. Distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöid: 5 pöialuud Varbad: 14 varbalüli, suurvarbal 2, ülejäänutel 3 48. 51. Ülemine hüppeliiges Alumine Kanna Pöia varbalülide hüppeliiges pöialiigesed liigesed Liigenduvad Sääreluu ja pindluuu Kontsluu Kanna distaalse rea Pöialuud ja luud alumised otsad, kandluuliiges ja luud ja pöialuu proksimaalsete kontsluuplokk kontsluu- põhimikud varbalülide
suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 48. Jala prk ja luud Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. Pöid - 5 pöialuud. Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 49. Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. 50. Alumine hüppeliiges Koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese.
lateraalse põndaga. sääreluu-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48. Ülemine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. 49. Alumine hüppeliiges:
liigeseaugu ja põlve keder.(Glükosamiin, d-vitamiin) 108. Sääreluude omavaheline ühendumine. Sääreluudel on toe funktsioon ja seetõttu on nad teineteise suhtes liikumatult ühendatud. Ühendused on sääreluude vahekile, sidekoeline, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi Lameliiges sääreluu-pindluu liiges, praktiliselt liikumist pole. 109. Nimeta jalalaba piirkonnad. Joonis 25. Piirkonnad: 3 kand, pöid, varbad. 110. Ülemine ja alumine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigesetüübid, liikumine. Ülemise moodustavad pindluu, sääreluu ja kontsluu, nende vahel. Plokkliiges astumine, sirutus-painutus. Kaks luud võtavad kontsluu enda vahele ja võimaldavad plokkliigesel liikuda. Alumine hüppeliiges suunamuutus. Selle moodustavad konstluu-kandluu liiges ja kontsluu-kandluu- lodiluu liiges. Lodi on nagu paat. See on ratas-keraliiges see on eriline liiges. Toimub jalapöia
randmele ja labakäele. Liigese liikuvus Et suurendada liigese liikuvust ning tagada patsiendile kindlustunne, on igasuguse murru korral vigastuse akuutses faasis lihtsam sooritada juhendatud (assisteeritud) aktiivseid või passiivseid liigutusi kui aktiivseid harjutusi. Luusisese fiksatsiooni korral tuleb suurendada nii palju kui võimalik liikuvust ka nendes liigestes, mis olid esmalt kipsiga immobiliseeritud. Näiteks hüppeliigese murru korral, fikseeritakse hüppeliiges luusisese vardaga ning asetatakse elevatsioonasendisse ilma kipsita kuniks hüppeliigese ja labajala turse alaneb ning dorsaalfleksioon saavutab neutraalasendi (hüppeliigese null-asend). Kerged liigutused ja ajastatud surve vigastuspiirkonnas vähendab turset ning võimaldab suuremaid liigutusi. Võimalusel võib kasutada passiivse liikuvuse (continuous passive motion- CPM) aparaati, et parandada liigeste liikuvust teraapiasessioonide vahel.
sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 37. Jalalaba piirkonnad: jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 38. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts- kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges).
kopsupiirkonda. Trombi oht kasvab, kui jalalihaseid ei kasutata ja vereringe aeglustub.Voodis lamavad ja hiljuti opereeritud haiged on erilises ohus. Patsient saab verd vedeldavaid ravimeid ja veenisukad. Ennetamiseks- harjutuste tegemine ja võimlemine voodis, kasutatakse passiivset liikumist motorexiga. Vähendadapidevat survet jalgadele, näiteks patjade eemaldamine. Pes eguinus on hüppeliigese väärasend, mis tekib pikaajalisel lamamisel. Hüppeliiges muutub jäigaks ja varbad osutavad ette suunas, selleks kasutatakse ortroose. Neil võivad tekkida spastilisus (kõrgenenud lihastoonus) ja kontraktuurid (liigese kokkutõmbumine), eriti käe- ja õlaliigestes. Vajalikon harjutused voodis,võimlemine ja füsioteraapia. Seljaaju traumade ennetamine hõlmab kõrget liikluskultuuri ning muude traumade vältimist.
sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud. Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 48-49. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu- kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia
aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter
radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis
Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu- lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumina ja ülemine kokku)
Sageli vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed (valdavalt eesmine pindluu-kontsluuside). Järsk jalapöia rotatsioon väljapoole traumeerib aga hüppeliigese siseküljel paiknevat deltasidet. Vastavalt sellele, kas on kahjustatud lateraalset või mediaalset sidet, lokaliseerub ka valu, turse ja hematoom. Eristatakse sideme vigastuse 3 raskusastet: sideme venitust, osalist ja täielikku rebendit. Sidemete täieliku rebenemise korral on turses kogu hüppeliiges, jala üles-alla liigutamine tekitab väga suurt valu ja liiges on ebastabiilne. Turse puudumine viitab kergele vigastusele. Kui vigastatu pole võimeline käima ega jalale toetuma või esineb valulikkus peksete piirkonnas, tekib luumurru kahtlus – tingimata vajalik röntgenuuring. Kui paar-kolm nädalat peale kergemat traumat jalg ikka häda teeb, tuleb pöörduda traumatoloogi poole. Pärast vigastust taas sportima asudes peab kandma ortoosi või elastiksidet – korduvvigastuse oht on suur
otste vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud. · Kand (7 lühikest kannaluud. Proksimaalses reas 2 luud: kontsluu ja kandluu. Distaalses reas on 5 luud: lodiluu, kuupluu, 3 talbluud) · Pöid (5 pöialuud) · Varbad (varbalülid varvastel on 3 lüli, suurvarbal 2 lüli) · Joonis lk 49 48. Ülemine hüppeliiges (proksimaalne jalaliiges): · liigenduvad luud sääreluu ja kontsluu · liigese pinnad sääreluude alumised otsad ja kontsluuplok(k) · liigese tüüp - plokkliiges · abiseadeldised kaaskülgmised sidemed ja lehvikukujuline deltaside (???) · liikumine Liikumine kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. Ümber frontaaltelje toimu päka (varvaste) tõstmine ehk pöia selgmine painutus ja päka langetamine ehk pöia taldmine painutus
maandudes vigastada. Tänavu nägid Madridi koguneneud korvpalligurmaanid meie noort talenti juba uues rollis zalgirise algviisiklase ja liidrina. Esimeses mängus kohaliku Realiga kogus meie mees 10 punkti ja 8 lauapalli ning oli koos klubi suurima staari, 213 sentimeetrise Donatas Motiejünasega üks peamiseid võidu sepitsejaid. Siiski andis tunda paar nädalat varem Leedu meistriliiga üleminekumängus haiget saanud hüppeliiges. Sellepärast pidi Siim-Sander tänavuse U18 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri vahele jätma. Korralikult ravita jäänud hüppeliigesevigastus vajas operatsiooni. Selle teade tuli väga valel ajal. Taastumine võttis kaua aega, aga ta otsustas peale väikest pausi ikkagi mängida, kuid seevastu järgmine mäng Belgradi FMP-ga kukkus viletsasti välja. Siim-Sanderil oli tõeliselt must päev. 16 viskest sai ta ainult 2 sisse, milletõttu zalgiris kaotas ja jäi finaali ukse taha
ülemistel pindadel asuvad kaks nõgusat liigesepinda. (Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 115. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 116.Ülemine ja alumine hüppeliiges, liikumine. (Ülemine)Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. (Alumine) Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. 117. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule
46. Sääreluude omavaheline seondus: sääreluudel on toefunktsioon ja seepärast on nad peaaegu liikumatult ühendatud liigese ja kahe liiduse abil. Ühendus on vahekile,mis täidab kahe luu vahelise vahe(lameliiges). Sääreluu ja pindluu sideliidus, mis on distaalsete otste vaheline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 48. Ülemine hüppeliiges; liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. 49. Alumine hüppeliige "-:' Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline
Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius) Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi) Puusaliiges puusaluu(os coxae) ja reieluu(femur) Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia) Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus
Kui näpp on lihtsalt kergelt paistes, siis võib mängija vigastatud sõrme teipida teise sõrme külge ning lasta tal edasi jätata. Aga enne tuleb kindlasti asetada peale külmakott. 5. VÄSIMUSMURD Väsimusmurrud tekivad korvpalluritel ning ka teiste spordialade esindajatel järskude koormuste tõusmiste tulemusena treeningutel ning samuti ka ületreeningust. Kõige enam esineb väsimusmurde korvpallis jalalabas ning alajäsemetes (hüppeliiges). Kui väsimusmurd on diagnoositud, siis tuleb esmaabina kasutusele võtta mingi periood kus piirkond, kus väsimusmurd tekkinud, kinnitada liikumatusse asendisse ning ei tohi sellele asetada mingisugust raskust, muidu võib see vigastus veel suuremaks paisuda. Tagasilubamine korvpalli on lubatud siis kui väsimusmurd on täielikult paranenud ja mängija on valuvaba. KOKKUVÕTE Sporditraumasid esineb igal spordialal palju ning mitmesuguseid. Enda eriala korvpalli näitel
nahk on väljavenitatud ja läikiv. On võimalikud külmavärinad ja palaviku tõus 38-39ºC. Liigest on võimatu liigutada. Esmane atakk kestab 5-6 ööpäeva. 1-2 nädala pärast liigese funktsioon taastub. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused 1999, Sisehaigused 1996) Ägedast põletikust võib olla haaratud iga liiges. Kõige sagedamini kahjustub esimesena suure varba põhiliiges, sageduselt järgmised on jalapöid, kand, hüppeliiges ja põlv. Üldiselt on haaratud rohkem alajäsemed. (Reumatoloogia, 2000) Podagra ägeda hoo ajal esineb mõõdukas leukotsütoos, kiireneb SR. (Reumatoloogia, 2000) Intermiteeruv podagra. Haigushood korduvad ja sagenevad, alguses mõne aasta järel, siis 2-3 korda aastas. Haigushoo kestus on pikem ja iga uue hoo ajal haaratakse haigusprotsessi uusi liigeseid. Hoogude vaheajal taastub liigeste funktsioon täielikult. (Reumatoloogia, 2000)
seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Mis katab sääreluu substantia spongiosat seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Missuguses liigeses asub malleolus medialis (keskmine peks) Ülemine hüppeliiges ehk kontsluu- sääre liiges Kas ta on peand või õõnsus? Peand Nimeta lihas, mis liigeses teostab plantaarfleksiooni? ?? Nimeta piirkond ja lihased, mis seda ümbritsevad ja nende funktsioon. (4p) Fossa poplitea - õndlaauk.
Võimlemissussid ei ole lapse jaoks õiged jalatsid! Jalatsite valikul tuleb arvestada järgmist: 8 · Rohkem kui sentimeeter suuremaid jalatseid ei tohiks osta, sest see soodustab lampjalgsust. · Jalanõu sees peaks olema toestav sisevõlv, mis tõstab siseserva ülespoole. · Õige lastejalats on kinnise kannaga. · Kanna kapiosa peab olema kõrge ja kõva, et kannal ei oleks võimalust kalduda viltu, hüppeliiges peab olema toestatud. · Jalats peab tihedalt ümbritsema pöiavõlvi ja hüppeliigest ega tohi jalas loksuda. Jalg peab olema kindlalt pesas. · Jalatsi ninaosa peab olema lai või lahtine, et laps saaks varbaid liigutada. · Jalatsi tald peab olema vetruv ja kontsaplekk 0,5 cm. · Jalatsipealse nahk peab olema pehme ning jalats pealt nööritav või käristiga suletav, alt voodriga. Vale pöiaasend tekitab jala peale nahapaksendi (Sosaar 2007). 1
hüppeliigese anatoomilised struktuurid: sidemed, liigesekapsel, kõõlused, kõhrkude, sündesmoos sääre-ja pindluu vahel, luu kasvuplaat (lastel). (Männik 2008) Autori mängijakogemus on näidanud, et sulgpallis on palju hüppeid ja pöördeid ning vale tehnika ja hooletuse puhul võib see vigastus tekkida väga kergesti. Näiteks ülevalt löögil hüppel on tõuge sooritatud valesti või võrku minnes astutakse valesti, näiteks jalg sissepoole. ( Foto 2, 3) Hüppeliiges on väga hea tugi-liikumisaparaadi amortisatsioonilüli hüppamise ja jooksmise ajal, hoides niiviisi ära liigset koormust lülisambale. Kui hüppeliiges on kange, eriti pärast skeletiluu või sidemete purunemist hüppeliigese piirkonnas, on ülekoormusvigastuste oht jalgades ja seljas väga suur. (Männik 2008) 11 1.1.4 Tennise küünarnukk
Külgliikumine lälistatud. 47) Sääreluude omavaheline seondus----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. 48) Jala piirkonnad Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 49) Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. 50) Alumine hüppeliiges 9 Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges
Art. Tibiofibularis proximalis (proksimaalne sääre-pindluu liiges) Moodustavad caput fibulae ja sääreluu condylus lateralis. Art. Tibiofibularis distalis (distaalne sääre-pindluu liiges) Moodustavad malleolus lateralis ja sääreluu incisura fibularis Side - Membrana interossea cruris on sidekoeline moodustis (fibroosühendus), täidab luudevahelise ruumi. Selles on avaused veresoontele ja närvidele. Sääre luude ühendused Art. Talocruralis (ankle joint, hüppeliiges) - Moodustavad sääreluu facies articularis inferior, malleolus medialis (sääreluul) ja malleolus lateralis (pindluul) ning trochlea tali. - Plokkliiges - Üheteljeline - Liigutused: Jala dorsaalfleksioon/ plantaarfleksioon (frontaaltelg, sag tasa) Sidemed: - Liigesekapsel õhuke, pakub vähest stabiilsust, mistõttu on kollateraalsidemed olulised frontaaltasapinnaliste liigutuste piiramisel - Mediaalne kollateraalside e lig
2.6.4 Vaagnavööde, jala luud ning liigesed Ühenda omavahel laused õigete lõppudega. Luuline vaagen koosneb pindluu, sääreluu, reieluu Liigesed hulka kuuluvad varbaluu, kannaluu, pöialuu Jala luud on niudeluu, istmikuluu, häbemeluu Puusaluu koosneb puusaluu, ristluu, õndraluu Jalalaba luud on hüppeliiges, põlveliiges, puusaliiges 2.6.5 Tallavõlv Joonista normaalne jalavõlv ning kirjuta miks on tallavõlvi kuju oluline ja mis võib kaasneda vale tallavõlvi kujuga. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2.7 Mõisted Kirjuta mõistele seletus. Fleksioon Ekstensioon Abduktsioon Adduktsioon Internaal-rotatsioon
lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud 1)Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud 5 pöialuud 3)Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 45) Ülemine ja alumine hüppeliiges? Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts-
lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 45) Ülemine ja alumine hüppeliiges? Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts-
lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud 1)Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud 5 pöialuud 3)Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 45) Ülemine ja alumine hüppeliiges? Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts-
abduktsioon, aduktsioon randme-kämblaliiges -- pöidla randme-kämblaliiges: abduktsioon, aduktsioon, ringliig, vastand. teistele sõrmedele (ülejään. väikese liik.) puusaliiges -- frontaaltelg: ette, taha (reis), sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon, vertikaaltelg: pöör. sisse- ja väljapoole, koonusliik. põlveliiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: sise- ja välisrotatsioon (pain. põlv) jalaliiges (alum. ja ülem. hüppeliiges) -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon, sagitaaltelg?: supinatsioon, pronatsioon kanna-pöialiigesed -- jalavõlvi elastsus pöia-varbalülide liigesed -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon varbalülidevaheliigesed -- painutus, sirutus 2. Lihased sarkomeer - väikseim kontrakteeruv lihasüksus aktiin, müosiin - kontraktiilsed valgud, filamendid paikn. vöötidena - vöötlihas pea-- painutus - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas
peaaegu liikumatult ühendatud sääreluude-vahekile sääreluu-pindluu liiges sääreluu-pindluu sideliidu 47. jala(laba) piirkonnad- kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu, dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud) Pöia luud- 5 pöialuud varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges- koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges) liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50
peaaegu liikumatult ühendatud sääreluude-vahekile sääreluu-pindluu liiges sääreluu-pindluu sideliidu 47. jala(laba) piirkonnad- kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu, dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud) Pöia luud- 5 pöialuud varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges- koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges) liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50
kannaköber.Kiiruskang lihasjõud asun toetuspunktidele väga lähedal, raskusjõu rakenduspunkt aga väga kaugel. Lihasel on liigutust raske sooritada. Sellepärast saavadki harjutused toimida suure amplituudi ja suure kiirusega, kuid jõudlus harjutustel on väike. Liigutuste kiirus ja amplituud on suhteliselt suur. Nt õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges 5.TASAKAALUKANGI, JÕUKANGI JA KIIRUKANGI ESINEMINE INIMKEHAS Tasakaalukang ülemine kuklaliiges, ülemine hüppeliiges, puusaliiges, lülidevaheliigesed. Jõukang - päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges. 6.SELGITAGE PAINDUVUSE MÕISTE Painduvus on tugiliikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse. Üksikliigest iseloomustades kasutatakse mõistet liikuvus.
Selgub, et enamusel elukutselisel sportlasel on vigastusi olnud. 4.Kui teil on olnud spordiga seotud vigastusi siis palun nimetada neid Joonis 14. Millised vigastused teil on olnud? Kuuel sportlasel on olnud hüppeliigese vigastus, kahel mehel põlveliigese vigastus, ülejäänutel on ninaluu, sõrmede venitus, seljavigastus, säärelihaste trauma ja põrutus olnud. Selgub, et kõige rohkem on vigastada saanud hüppeliiges. 5.Kuidas vältida vigastusi, mis tulevad treeningutel igapäevaselt? Joonis 15. Kuidas vigastusi vältida? Kuus meest vastasid, et venitused on väga olulised, nelja mehe arvates on oluline soojendus ja puhkus, kolm meest vastasid, et ka lõdvestus on oluline. Joonise põhjal järeldame, et venitus, soojendus, puhkus, lõdvestus on treenimisel olulised. 6.Kas teil tekib tihti treeningutel, võistlustel vigastusi?(kasvõi pisemaid) Joonis 16
sirglihas, kõhu põikilihased; tuharalihased; reie tagumise külje lihased 16. Rüht. Harjumuslik, pingevaba, tasakaalustatud kehahoid seismisel, istumisel või liikumisel. Rüht peab olema õige, et ei tekiks liigseid lihaspingeid, liigset koormust liigestele ja siseelunditele. Staatiline või dünaamiline. Normaalrühi saavutamiseks tuleb rakendada lihaspinget. Nimetage normaalrühi kriteeriumid: - Vertikaalselt ühel joonel: väliskõrv, õlanukk, puus, põlv ja hüppeliiges. - Horisontaalselt (kummalgi kehapoolel): õlad, puus, põlved, hüppeliigesed 17. Motoorika põhimõisted: Motoorika - organismi liikumise ja kehahoiakuga seoses olevate nähtuste kogum Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta
Erinevus TA -8,51 -16,97 9,3 13 - GM Töö nr 3 Paigalt üleshüpete biomehaaniline analüüs Registreerida dünamograafilisel platvormil erinevatest lähteasenditest sooritatud paigaltüleshüpete kõrgus, hüpetel arendatud võimsus ning amortisatsiooni- ja tõukefaasi jõuimpulss. Hüppeliiges Dorsaalflektsioon par/vas 16/15 Plantaarflektsioon par/vas 40/46 Lülisamba flektsioon 62 kaelaosa Ekstensioon 85 Lateraalflektsioon par 56 Lateraalflektsioon vas 49 Rotatsioon par 78 Rotatsioon vas 75
annaabi.ee 
