Anatoomia 4 kt vastused (4)

Anatoomia 4 Kt.
LIIKUMISELUNDKOND
1.Liikumiselundkonna struktuur.
Inimese kehaosad – pea, kael , kere , ülajäsemed, alajäsemed.
Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks.
Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg.
Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks – rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks.
Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased.
Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus ,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire – mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi , spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad.
2. Orientiirid ,teljed ja tasapinnad .
Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orientiire – mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu ja telgi ning spetsiaalseid anatoomia- alaseid termineid.
Kehale tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed.
1.Sagitaalpind – vertikaalne, keha eest-taha suunas parem ja vasak pool.
Keskpidine e.mediaantasapind – sagitaalpind, mis läbib keha keskkohalt.
2. Frontaaltasapind – tasapind, mis läbib keha vertikaalsuunas, on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne laubaga.
Frontaaltasapind jagab keha 2: eesmiseks e.kõhtmine(ventraalne) ja tagumine e.selgmine( dorsaalne ).
3.Horisontaal-e.transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt , jaotab selle ülemiseks e.kraniaalseks ja alumiseks e.kaudaalseks osaks.
Eristatakse 3 telge(omavahel ristuvad):
1.sagitaaltelg(eest taha)
2. frontaaltelg (vasakult paremale)
3.vertikaaltelg(ülalt alla)
3.Luu kui organi ehitus( toruluu näitel)
epifüüs
metafüüs
diafüüs
Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.Täiskasvanu skelett e. toes : üle 200 luu.
Skeleti 2 funktsiooni: mehaaniline ja bioloogiline.
Mehaaniline – toestada, kaitsta, liikuda . Skelett toetab pehmeid kudesid, on neile kinnituskohaks. Luud moodustavad omavahel liigestega ühenduvaid ja lihaste abil liikuvaid luukange. Skeletis on luuliste seintega ruumid(lülisambakanal, koljuõõs, rinnaõõs, vaagnaõõs), et kaitsta seal asetsevaid elundeid.
Bioloogiline – osaleda mineraalainete(Ca2+, F) ainevahetuses ja vereloomes.
Luu on keeruka ehitusega iseseisev elund. Luu koostisosad: plinkaine ja käsnaine.Luu väliskate: luuümbris.(liigesepindadel puudub). Liigesepinnad on kaetud kõhrega. Luud on varustatud lümfi-ja veresoonte ning närvidega.Luu sisaldus: 50 % vesi, 16% rasv , 12% orgaanilised ained, 22% anorgaanilised ained. Orgaanilised ained – annavad luudele vetruvuse ja painduvuse . Noorukis rohkem, kui vanas.Anorgaanilised ained – Ca 2+ soolad annavad kõvaduse. Vananedes väheneb.
4.Nimeta luude liigid.Igale näide.
Pikad luud ehk toruluud – Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid.
Lühikesed luud ehk käsnluud – Näide: randme ja kanna luud.
Lameluud ehk plaatluud – Näide: rinnak , abaluu ja puusaluu
Segaluud- ülejäänud luud. Nt lülisambalüli keha ehituselt on lühike luu, kaared ja jätked kuuluvad lameluude/pikkade luude hulka.
5.Pidevühenduste liigid, alaliigid ,näited esinemise kohta.
Luudevahelised ühendused
Skeleti luud on omavahel seostatud 2 viisil: pidevate ühenduste(liiduste) ja mittepidevate ühenduste( liigesed ) abil.
1. Pidevad ühendused – luud on teineteisega ühendatud tiheda sidekoe/kõhre abil. Mõned luustuvad. Nt niude + istmiku + häbemeluude liitumisel luustumise tagajärjel moodustub ühtne puusaluu. Taoliste ühenduste puhul on luude liikuvus väga piiratud või puudub.
3 liiki ühendusi: fibroossed; luulised; kõhrelised ühendused.
Fibroossete ühenduste alaliigid:
Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled
õmblused koljuluude vahel
tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel
Kõhrühendite alaliigid:
kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena);
sümfüüs (liigeseõõne alge)
Luulised ühendused
Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu )
Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu
6.Liigese ehitus.
Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust . Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga , mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese őős.
1.Luu
2.Liigesevedelikuga täidetud liigeseőős
3. Liigesekihn(fibroosmembraan)-toodab liigesevõiet.
4. Kőhr
5.Sünoviaalmembraan
7.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta.
Liigesepindade täienduseks võivad liigeses esineda abiseadeldised.
Abiseadeldised – liigeseõõnsusemokk, liigesekettad, sidemed, seesamluud .
Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk ).
Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,)
Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed).
Seesamluud (põlvekeder)
8.Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemiste kohta.
1.) Plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus )-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed .
2)Plokkliigese eri variandiks on tigu - ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges).
3) Ratasliiges (liikumine toimub über vertikaaltelje)- lähimine ja kaugmine kodarküünarluuliiges.
9.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta.
Kaheteljelised liigesed – ellipsoid e-munaliiges ja sadul e-rübiliiges.
1.)Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal - (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). N: kodarluu -randmeliigeses.
2.)Sadul ehk rübiliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje.. Nt pöidla randme-kämbla liiges.
10.Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta.
Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges !
1.)Keraliiges-toimub liikumine mistahes telje umber(õlaliiges)
2.)Keraliigese erivarjant pähkelliiges( puusaliiges )
3.)Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges)
11.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud
33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa :
7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa
Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga.
Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas.
Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
Õndraluu – 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist. Inimese eelkäija saba rudiment.
12.Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks.
Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba.
13.Lülisamba võimalikud liikumised.
Lülidevaheliste ühenduste liikumisvõime ulatub kogu lülisambal, annab lülisambale ulatusliku liikuvuse .
Kõige liikuvam on lülisamba kaela-ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu liikumatu.
Lülisamba osas võivad toimuda liigutused ümber 3 telje.
1.)ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa)
2.)ümber sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas)
3.)pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.)
14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus.
Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela- nimmeosas , kumerus taha rinna-ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata.
Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ja suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu.
Vastsündinu lülisammas on dorsaalselt kumerdunud kaare taoline. Kõverdused kujunevad välja lihaste tegevuse ja keha raskuse toimel. Kaelalihaste arenemisel, kui laps tõstab pead, hakkab arenema kaelalordoos. Kui laps suudab istuda, rinnaküfoos. Püstiseismise ja kõndimisega kujuneb nimmelordoos koos vaagna kaldega ette, sellega viiakse ülakeha raskuskese puusaliigese frontaalteljest tahapoole.
15.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud(luude nimetus, arv)
Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak.
Roided: 12 paari. Pikad kaarjalt kõverdunud lamedad luud. Iga roie koosneb pikemast luuosast ja lühemast kõhrelisest osast.
Roided (12 paari)
Pärisroided – 7 ülemist paari, ulatuvad rinnakuni
Ebaroided – 3 paari, kinnituvad 7ndale roidele
Vallasroided – 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad
Rinnak
Rinnakupide (ülemine)
Rinnakukeha
Möökjätke (alumine)
16.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud.
Ülajäseme luud
Ülajäseme luustik : õlavöötme luud ja ülajäseme vabaosa luud.
Õlavöötme luud – 2 paarisluud – abaluu ja rangluu.
Ülajäseme vabaosa luud – õlavarre-ja küünarvarreluud ning käe luud.
Käe luud jagunevad omakorda randme ja kämbla luudeks, sõrmelülideks.
Õlavöötmeluud:

rangluu-S kujuline toruluu

abaluu-kolmnurkne lameluu
Vaba ülajäseme luud:

õlavarreluud-pikk toruluu

küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu)
Käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid)
17.Õlaliiges:nimetage liigenduvad luud,liigesetüüp,liikumine.
Õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
Abiseadeldiseks :

liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb.
Liigutused toimuvad ümber 3 telje:

frontaaltelje ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha;

sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine;

vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine- pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine.
18.Küünarliiges: nimetage liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine.
Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest :

õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges;

õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning

kodar -küünarluu liiges on ratasliiges.
Abiseadeldiseks:

võruside.
Liikumistelgi on kaks:

ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus;

ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu
19. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine.
Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku;
Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon).
20. Käe piirkonna liigesed, liikumine.
Käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks.
Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust.

Kämmal-5 lühikest toruluud

Sõrmelülid-14 lühikest toruluud.

Käeliiges – proksimaalne ja distaalne käeliiges.
1.proksimaalne käeliiges e.kodarluu-randmeliiges – moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu ei osale, moodustub ellipsoidliiges.
2.distaalne käeliiges e.kesk-randmeliiges – moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges .
Liigutused: ümber frontaal-ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine-lähendamine.Liikumist piirab kodarluu-tikkeljätke.
21. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud.
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest.
Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga – vaagna.
Alajäseme vabaosa koosneb

reieluust,

sääreluust

labajalaluudest
Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust:

niudeluust,

häbemeluust

istmikuluust.
22. Nimetage vaagnat moodustavad luud. Ristluu-niudeliiges, häbemeliidus.Suur – ja väikevaagen.
Vaagna ehitus
vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad
suurvaagen – ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine
väikevaagen – alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmiku–ja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu’
kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv
Ristluu – niudeliiges
liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega.
Häbemeliidus
moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu . Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed
23. Puusaliiges: nimetage liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine.
Tegu on pähkel- ehk keraliigesega ( lihtliiges ). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp . Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o. reie ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje toimub reie eemaldamine ja lähendamine; ning vertikaaltelje ümber teostub sisse- ja väljapööramine ning koonusliikumine. Abiseadeldiseks liigesemokk.
24.Põlveliiges:nimetage liigenduvad luud,liigesetüüp,abiseadeldised,liikumine.
Põlveliiges on kombineeritud lihtliiges – nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas.  Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje.
25. Jalalaba piirkonnad ja neid moodustavad luud.
Jagunevad  kanna, pöia, ja varvaste luudeks.
Kand : 7 lühikest luud kahes reas. Proksimaalses kontsluu , kandluu . Distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud
Pöid: 5 pöialuud
Varbad: (14 varbalüli), suurvarbal 2, ülejäänutel 3
26.Ülemine ja alumine hüppeliiges,liikumine.
moodustavad jalaliigese . Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest  (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt.
27.Jala pikivõlvid ja ristivõlv. 
Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi; väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb -, kuup - ja pöialuude piirkonnas.Jalavõlvide tähtsus.:Nad annavad jalale vetruvuse, võlvi alla jäävad närvid ja veresooned , raskus jagatud ratsionaalselt.
28.Lihaskiu ehitus.
Vöötlihaskiudu katab sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad .Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid.( aktiin ,müosiin)(Kui lihaskiud saab närviimpulsi siis aktiini molekulid liiguvad müosiini molekulide vahele.)
29. Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid,lihase abiseadeldised.
Esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Iga lihas on varustatud kolme liiki närvidega: motoorsete (juhivad kokkutõmmet), sensoorsete (tundenärvid) ja vegetatiivsete närvidega (reguleerivad lihase ainevahetust). Luudele kinnitub lihas kõõlustega. Lihase abiseadeldised on sidekirmed, sünoviaalpaunad ja- tuped, plokid ning seesamluud.
30.Nimetage keha tähtsamad lihased ja nende funktsioonid(vt töövihiku lõpus olevat tabelit)