Esmaspäev - Rind, kõht Kaldpinnal kangi surumine 4 x 8 12 Negatiivse kaldega kangi surumine 4 x 8 12 Kaldpinnal hantlitega surumine 4 x 8-12 Ületõmbed hantlitega 4 x 8-12 Lamades hantlitega lendamine 4 x 8-12 Kõhulihased 3 x max Teisipäev - Selg Lõuatõmbamine lai haare 4 x 8-12 Ettekallutatult kangi tõmbed vastu kõhtu 4 x 8-12 Ploki tõmbed ülalt kitsas althaare 4 x 8-12 Ühe käega hantli tõmme küljele 4 x 8-12 Ploki tõmbed vastu kõhtu istudes 4 x 8-12 Alaseljale keretõsted pukil lisaraskusega 4 x 8-12 Kolmapäev-Biitseps, käsivars , kõht Istudes kangi surumine eest 4 x 8-12 Lendamine küljele istudes hantlitega 4 x 8-12 Lendamine ette lamades plokk 4 x 8-12
45-50a 1. Toetab pead 2. Muudab skeleti jäigaks 3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4. Pehmendab lööke 5. Töötab kui keha amortisaator 6. Kaitseb seljaaju 7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Vaagen: selja- ja kõhulihased Nimmeosa: selja- ja kõhulihased, reielihased 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? · Nõgusselgsus: reie- ja nimmelihased ülipinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses, võivad tekkida nimmevalud · Küürselgsus: lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, pea ettepainutus. Rinnaosa lihased ülipinges, selja ülaosa alatoonuses. · Lameselgsus: kõik l/s füsioloogilised kõverused, l/s liikuvus ja amortisatsioonivõime on
Millised noormehed mulle meeldivad? 1. Minust pikkemad 2. Peenike 3. Väiksed kõhulihased 4. Tumedate juustega 5. Iseseisev 6. Tark 7. Sõbralik 8. Heasüdamlik 9. Hea huumorimeelega 10. Armastab loodust 11. Laia silmaringiga 12. Edukus 13. Otsekohene 14. Kindel seisukoht (teab mida ta tahab oma elult) 15. Omab kindlat töökohta või käib koolis 16. Mõistev 17. Lahke 18. Täiskasvanulik 19. Kes ei piira vabadust 20. Sportlik, teeb sporti 21. Töökas 22. Valmis muutuma Siiri Paurson
suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes tehnikates. Tõusul rütm tiheneb- see tähendab, et tõusul, kui on vaja kiiresti üles minna, siis jalgade ja käte tõuked tihenevad ning lihased peavad tegema rohkem tööd. Uisustiili baastehnika ehk tõusutehnika. Baastehnikat kasutatakse tõusudel, kuid harrastajad kasutavad seda ka tasaselmaal. Tõukesuusa poolne kepp on natuke eespool. Baastehnikas keha ei pöördu, kõhulihased teevad tööd otse ettepoole. Hea baastehnika nõuab lihasvastupidavust. Kõige parem on treenida lihasvastupidavust ja tõusutehnikat mägisel maastikul. Tehnika põhipunktid: · Keha ei pöördu · Kõhulihased teevad tööd otse ettepoole · Suuskade V-nurk on üsna suur · Libisemissuusa tõukele annab effektiivsust põlve kõverdamine pingutusfaasis · Tõuke lõpus kasutatakse intensiivselt säärelihaseid · Kehaasend on ettepoole kaldus, et jõud viia ette poole
sünnitust muutub emakas jälle väiksemaks, kuid mitte päris nii väikseks kui see oli enne rasedust. Peale sünnitust kaalub emakas sama palju, kui see kaalus umbes 16. rasedusnädalal. Emaka kokkutõmmetele aitab kõige paremini kaasa imetamine. Lapse imetamine paneb naise keha oksüdotsiini tootma, mis aitab omakorda emakalihastel kokku tõmmata. Mõnikord soovitavad mõned sünnitusmajad hoida peale sünnitust mõnel korral päevas kõhu peal jääkotti. Raseduse ajal venivad kõhulihased koos kasvava kõhuga ning vajuvad veidi külgedele laiali. Loomuliku sünnituse puhul taastuvad need ajapikku. Kui kõht ei ole paari kuu jooksul taastunud, võiks appi võtta erinevad kõhulihaste harjutused. Alustada võiks umbes 6-8 nädalat peale sünnitust lihtsamate harjutustega. Pinguta kõhtu väljahingamisel, hingates maksimaalselt välja. Korda 10-15 korda. Enesetunde järgi võid seda harjutust juba kohe peale sünnitust vaikselt tegema hakata.
küünarvarre nahk keskpidine närv – n. medianus kordamine randmepainutaja, pindmised ja süvad varbapainutajad. küünarluunärv – n. ulnaris eesjäseme painutajad, lat. & kaud nahka kaudaalne küünarvarre-nahk – n. küünarvarre kaud. osa nahk cutaneus antebrachii caudalis niude-alakõhu närv – n. iliohypogastricus kõhulihased, kõhu ja reie nahk niude-kubeme närv – n. ilioinguinalis kõhulihased, kõhu ja reie nahk suguelundite-reie närv – n. lat. kõhuseina lihased, reie med. lihased genitofemoralis & nahk, munandikott, munanditõstur, eesnahk, imetid lateraalne reienahanärv – n. cutaneus reie nahk femoris lateralis reienärv – n. femoralis reie piirkonna lihased & nahk toppenärv – n
on kindlasti oma lemmikharjutused ja omad veendumused, mis harjutused on kõige efektiivsemad. Aga igal juhul on soojendus oluline ja soovitan seda alati ka meeles pidada. (nike.jooks.ee) SOOJENDUS ERINEVATELE LIHASTELE Käte- ja õlavöölihased. Väike harkseis, sõrm-seongus käed ülal. Siruta käed ülespoole, vaata sõrmedele. Käte-, õlavöö- ja rinnalihased.Väike harkseis, käed sõrmseongus taga. Tõsta käed aeglaselt ülespoole. NB! Hoia selg sirge ja kõhulihased pingul! Seljalihased. Põlvitusiste, jalad põlvedest kõverdatud, tallad koos, kerekallutus ette. Siruta käed mööda põrandat võimalikult kaugemale, vaata otse ette. Reie sisekülje lihased. Iste, jalad põlvadest kõverdatud, tallad koos, käed hoiavad pöidadest kinni (kannad peavad olema reitele võimalikult lähedal.) Suru põlvi allapoole. Reie tagakülje lihased. Selililamang. Tõsta ülakeha kõverdatult käte toele, tõsta täisnurga
7 Kükid on jalalihaste jõu abil põlvede kõverdamine nii, et põlved ei läheks üle varvaste. Joonis 3. Kükk 8 Õlavarre kolmpealihase kõverdamine keharaskusel. Harjutust sooritatakse tavaliselt rööbaspuudel või paralleelselt kõrvuti olevate torude peal. Joonis 4. õlavarre kolmpealihase kõverdamine keharaskusel 9 Kõhulihased Joonis 5. kõhulihased 10 3. UURINGU KORRALDUS Kava valimise põhjuseks oli see, et töö autor oli kuulnud selle kohta väga positiivset tagasisidet. Autor muutis kava pikkust, et jõuda tulemused ja analüüsid õigeks ajaks valmis. Kava pikkus oli algselt 12 nädalat, aga 6 nädalat oli autorile sobivam aeg käesoleva uurimistööga valmis jõudmiseks. Treening toimus Lähtel maadlusmajas ning Lähte kooli territooriumil.
Mandunud elundid ehk rudimendid- Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. Kolmas silmalaug ÖÖKULL HOBUNE INIMENE õndraluu * kõrvalihased tarkuse silmahambad hambad * segmenteerunud kõhulihased * umbsoole ussripik b) Embrüonaalse arengu võrdlus c) Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Molekulaarkella printsiip Mitokondri DNA? Inimese ja simpansi genoomi üldjärjestuses on ainult 1,6 % erinev!
Sundasendid Valed asendid tegevustes Erinevate Nõrgad Raskuste Esi ja tagapoole seismisel ( näit. viiulimängul) kehapoolte tuhara ja kõhulihased kandmine erinev toonus vaagna vale asend istumisel ja töökoha asümmetria ühel õlal, käes l (õpilastel koolipinkide lamamisel kõrgus ) VALE JALATS
Lihased tagavad keha liikumise Lihaste ülesanded: Lihased liigutavad kehaosi Lihased annavad kehale kuju Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased kaitsevad kõhuõõnes asuvaid siseelundeid Lihased on ka vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri. Kui lihased töötavad eraldub osa energiat soojusena Lihaste liigid: 1. Skeletilihaseid on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi
Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugöökull,hobune,inimene;kõrvalihased;karvkate;tarkuseja silmahambad;kõhulihased;ussripik;õndraluu). Füs:galaktikate,tähtede,planeedisüst. areng; keem elementide mitmekesisuse teke. Keem:lihtsad>keerukad molekulid;O2 puudus,tekkisid N2,NH3,CO2,CH4. Bio:elu areng Maal. Ürg 4500:Maa.Maakoore tardumine.Meteoriitide pommitus.Atmosfäär.Ookeanid.Mandrid.Mandrite triiv.Elu teke.Kliima soe ja niiske.Ainuraksed(prokarüoodideeltuumsed). Agu 2500:Vaba hapnik.Osoonikiht.Meioos.Paljunemine.Jäätumine.Eukarüoodid.Hulkraksed(käsnad). Vana 550:Taimed ja loomad maismaale
vöötlihased 3)Silelihased Südamelihased · Töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased Asuvad siseelundite seintes (veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40%. Skeletilihased Skeletilihased · Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Skeletilihased · Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased Skeletilihaste ehitus · Lihased koosnevad lihaskiududest · Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele Luu Veresooned Lihaskiud Kõõlus Lihas Sirutajalihased ja painutajalihased · Lihased paiknevad enamasti teineteisele
11. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Piimhappe tekkimine lihastes 12. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihaskiudude pikkus muutub näiteks raskuse tõstmisel. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihakiudude pikkus lihasekokkutõmbe ajal ei muutu. 13. Selgitage mõiste hingamislihased . Lihased, mis võtavad osa hingamisest. 14. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased mis muuduvad kõhuõõne mahtu ja rõhku. 15. Mis on ja kus asub diaphragma? Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, vahelihas. 16. Mis on ja kus asub perineum? Lahkliha, suleb vaagnavöötme alt poolt. 17. Kirjutage lihase eestikeelne nimetus, lisage lihase asukoht ning funktsioon m. masseter - mälur, alalõual, teostab mälumist. m. biceps brachii - biitseps m. triceps brachii - triitseps m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m
Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40% keha lihased näo miimilised lihased Inimese skeletilihased Inimese skeletilihased Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Inimese skeletilihased Inimese pea lihased on mälumislihased ja miimilised lihased. Erinevaid näoilmeid esilekutsuvad lihased kinnituvad ühe otsaga koljule ja teise otsaga nahale. Skeletilihaste ehitus Lihased koosnevad lihaskiududest Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele luu veresooned lihaskiud kõõlus lihas
Looduslik valik – protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla Rudiment – inimesel esinevad mandunud elundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad ja tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, umbsoole ussripik (pimesool) 3. Evolutsiooni tõendid ja nende selgitused Kivistised ehk fossiilid – geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused; saadav info näitab mingi liiki võimalikku arengut, millised olid organismid enne. Paleontoloogia on teadus, mis uurib kivistisi. Sarnasused organismide ehituses – näiteks selgroogsetel enamasti
Venitusharjutused pingete lõõgastamiseks 5., 6., 7. klass Ain Pinnonen Viimsi Keskkool Alaselg · Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad vastu maad. Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased · Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali, selg ja kael normaalses asendis. Kummarduge aeglaselt ühele poolele, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, siis lõdvestuge.
Liikumatu seondus on näiteks Kolju seljalailihas viivad õla varre õmblused. Poolliikuv seondus- Nende luude ühendus ei taha ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid Rinnalihased Suur rinnalihas Viivad õlavarre ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e. liiges- on Kõhulihased Kõhusirglihas Hoiavad selline kahe või enama luu ühendus mis võimaldab neil siseorganeid liikuda. Liikuvad seondused on näiteks põlveliiges ja õiges asendis. puusa liiges. Painutavad 5.Kolju- Inimese aju koosneb aju ja näokoljust. keret. 1
(puusavöö viiakse toetuspunktist tahapoole). 2. Veere selili, haarata tugevalt säärtest ja tõmmata põlved õlgade juurde. 3. Kägarasendist sirutada jalad, nii paikneb raskuskese kiiremini ümber taha, kergendades liikumist otse üle pea taha. 4. Elemendi lõpetamisel tuleb tulla toengkägarasse põlvedele toetamata. Nimeta võimlemisvahendeid. Hüpits, rõngas, pall, lint , kurikad Selja- ja kõhulihaseid arendavaid harjutusi. Turiseisust keha aeglaselt alla langetamine ja nn kõhulihased Võimlemise alaliigid on: Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Sportvõimlemine Rühmvõimlemine on naiste spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele, ökonoomsele
· Silelihas (soolestikus, ei allu) · Südamelihas (ei allu) Lihaste põhiomaduseks on erutuvus. Lihassüsteemi funktsioon · Liikumisfunktsiooni tagamine · Soojustootmine ja soojustasakaal · Toonuse tagamine · Kaitsefunktsioon Lihased jagunevad · Pikad (jäsemetel) · Lühikesed (lülisambalülide ja roiete vahel) · Laiad (kerel, erineva paksusega plaadi kujulised) Lihased · Seljalihased · Rinnalihased · Kõhulihased · Vahelihas · Pealihas · Kaelalihas · ,,hingamislihased" (diafragma, roietevahelised lihased, kaelalihased, rinnalihased, trapetslihas) Lihase algosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga väikese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse tema kinnituskohaks.
Jüri Gümnaasium Referaat Pilates Juhendaja: Ülle Uuemaa Koostaja: Agnes Anderson Jüri 2011 Pilatese põhimõtted · HINGAMINE loob vastupidavust ja energiat, hoiab hapnikku veres puhtana · KEHA ASETUS kõhulihased, alaselg ja tuharad moodustavad meie keha keskme. · KONTROLL keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks · KESKENDUMINE vajalik liigutuste kvaliteedi tagamiseks · SUJUVUS aitab säästa energiat · TÄPSUS tagab täiusliku kvaliteedi, mis on Pilatese tehnikas olulisem kui kvantiteet Pilatese meetodi olemus -arendab keha ühtlaselt. meie kontrollime vaimu ja vaim kontrollib keha;
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas
Palentoloogia tegeleb möödunud aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Palentoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid kivistisi e. fossiile Homoloogilised organid Organite homoloogsus Elundite põhiehituse sarnasus Rudimendid inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (kolmas silmalaug, silmhambad ja tarkusehambad, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik) Taimeriigi evolutsioon · Vetikad o 500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes o Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga · Ürgraikad o · Sõnajalad · Seemnetaimed Georges Cuvier (1769-1832) Väitis, et vanad elusorganismid on välja surnud. Põhjendas seda sügavatest kihtidest ilmuvate eriliste skelettide ja jäänustega. Palentoloogia rajaja.
lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased). 8. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 9. Mis on ja kus asub diafragma?
2. Lülisamba sirutusharjutused – sirge, kassi küür jne. 3. Harjutused õlavöötmele - Painuta pead ette ja küljele, siruta kaela taha, suru käega pea liigutamise suunale vastu – küljele, ette. 4. Harjutused jalgadele – pingile astumine 5. Harjutused kerele ja küljele – planking küljel 6. Harjutused kätele – Kätekõverdused. 7. Harjutused kõhule – kõhulihased. Jalad 90 kraadise nurga all, topispall/hantel jalgadel, tee kolmestes seeriates. 8. Harjutused seljale – lama selili, vaheldumisi tõmba jalad endale kõhu peale. 9. Venitusharjutused – Kerepöörded. Istukil, vastasjalg ja vastaskäsi. 10. Hüpped, so. üldkoormavad harjutused – hüppega kükid 9. Liikumismäng(ud) tunni põhiosas - kiiruse arendamine. Reguleerimine, varieerimine. LINNUKAUPMEES. Linnukaupmees e õpetaja paneb igale mängijale ühe linnu nime
Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid , roided ja rinnak moodustavad rinnakorvi mis kaitseb südant ja kopse. Vaagna moodustavad puusaluud mis liituvad äigalt ristluuga. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Lihased aitavad ka kehatemp. Säilitada , sest et lihastest eraldub osa eneriast soojusena. Osadel on ka kaitseülesanne (kehaõõnes siseelnidid kaitsevad kõhulihased). Lihased annavad kehale kuju. Kolme tüüpi lihaseid _ Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese kehas kõige rohkem. Nende talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad onn tugevad ja kiired. Südamelihased saranevad oma ehituselt ja talitluselt eelmistega. Ei allu nend talitlus meie tahtele. St tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata. Silelihased tõmbuvad kokku aeglased ja meie tahtest sõltumata nt soolestiku lainelised liigutused
lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 8. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest
vastupidavuse ja kasvõi jooksukiiruse tõusu või võimet visata palli kaugemale. See omakorda tõstab näiteks võetud õppuri lihasmassi mingil määral ja on selge, et läbi aegade on ühiskonnas pööratud kõrgendatud tähelepanu isikutele, kelle välimus vastab "ideaalile". Seega saab öelda, et liikumisõpetus viib õppuri konkreetselt lähemale teiste silmis kasvõi tema välimuse poolest kujutelmale ideaalsest või ideaali lähedasest isikust, kelle selg on sirgem ja kasvõi kõhulihased treenitumad. Taas võib see olla vaatenurga küsimus, kuid ma julgeksin öelda, et jällegi - jätavad enamusele parema esmamulje isikud, kes näevad tervemad välja. Siinkohal ei leia ma kahjuks konkreetseid näiteid teaduslikest uuringutest, et esmamulje kujunemisel mängib välimus suurt rolli ning inimestel on alateadlikult parem esmamulje isikutest, kelle välimusest loetakse välja hea füüsiline tervis (rüht, kehalise aktiivsuse korral parem verevarustus, ühtlasem jume jne).
iliocostalis Erector spinae Seljasirgestaja - m. longissimus Erector spinae Seljasirgestaja - m. spinalis rotatores - Rotaatorlihased Multifidius semispinalis Quadratus lumborum - Nimme ruutlihas Rinnalihased Pindmised pectoralis major -Suur rinnalihas pectoralis minor - Väike rinnalihas serratus anterior Eesmine saaglihas Kõhulihased obliquus externus abdominis Välimine kõhu põikilihas obliquus intrnus abdominis Sisemine kõhu põikilihas Transversus abdominis Kõhu ristilihas Rectus abdominis -
LIHASED · Südamelihased ; skeletilihased e vöötlihased ; silelihased Südamelühased töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes(veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumata. Skeletilihased - erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400. Lihased mood inmese massist ligi 40 . Suurimad lihased on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja-, ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Inimese pea lihased on mälumis- ja miimilised lihased. Näoilmeid tekitavad lihased kinnituvad 1 otsaga koljule ja 2 otsaga nahale. Sirutajalihased ja painutajalihased · Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuste ajal 1 lihastest lõtvub ja 2 tõmbub samal ajal kokku. Skeletilihaste töö · Allub inimese tahtele lihased võivad kiiresti kokku tõmbuda ja lõdvestuda.
Ja lava peale oli paigutatud suurelt veel OMA JÕUL ja see läks kõik omavahel nii hästi kokku. Ei olnud erilisi elemente vaid selline rahulik ja neutraalne, mis omavahel tekitasid sellise hubase ja piduliku olemise. Kui sa tunned, et selles päevas ei ole enam mitte killukestki rõõmu ja naeru, siis ausalt, võta kätte ja mina Jan Uuspõllu kontserdile. Sa lihtsalt tunned kuidas energia sinus taas elule lööb ja naerulihased tööle hakkavad. Õhtu koju minnes tunned veel kuidas kõhulihased ja lõualihased on ikka veel haiged, sest täna sai tösist tööd tehtud naermisega. Tema etteasted on alati imelised. Isegi kui nendel läheb midagi valesti siis sellest ei ole võimalik aru saada, kuna ta suudab kõik nii prohvilt välja mängida. Andrea Ärmus 11B
2006 www.astma.ee/kopsud/ Hingamisprotsess jaguneb · VENTILATSIOON (väline hingamine) · GAASIVAHETUS KOPSUDES · GAASIDE TRANSPORT VERES · GAASIVAHETUS KUDEDES 1 VENTILATSIOON · Sissehingamine Välimised roietevahelised lihased Sisemised kõhrevahelised lihased Diafragma e. vahelihas · Väljahingamine Seesmised roietevahelised lihased Kõhulihased Kopsude ventilatsioon VE = VT x f Rahuolek 6 - 10 l/min Kehaline töö 120 ja enam l/min · Hingamise sügavus · Hingamissagedus e. hingamismahust Rahuolek 10 -18 Sissehingamismaht · Lastel 20 -30 Väljahingamismaht · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 · Rahuolek 500 600 ml · Kehaline töö (sõltub
Kaasaegne pilates aga lähtub Joseph Pilatese treeningkavast vaid osaliselt ning harjutusi ei järgita süsteemselt. Pilatese põhimõtted -Romana Kryzanowska õpilased Philip Friedman ja Gail Eisen on toonud välja kuus "pilatese põhimõtet", mis on üleüldiselt tunnustatud pilatese järgijate seas. Need on: jõujaam (keha asetus), keskendumine, kontroll, täpsus, hingamine ja sujuvus. Jõujaam (keha asetus)-Kõhulihased, alaselg ja tuharad on inimese kese. Selgroo ja jäsemete tunnetamine oma jõujaama kaudu õpetab teadlikult jälgima oma keha. Pilateses kasutatakse keha jõukeset mitmesuguste harjutuste kontrollitud ja sujuvaks sooritamiseks. Keskendumine-Pilates nõuab vaimset keskendumist, mis tähendab, et mõte töötab kogu treeningu jooksul. Keskendumine on vajalik, et tagada liigutuste kvaliteet. Pilates ei ole ainult
edasiarendajad. Eriti kuulsaks sai Pilates poksijate, võimlejate, tantsijate, politseinike ja näitlejate hulgas. Pilateses jälgitakse alati järgmisi põhimõtteid: õige hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus. Hingamist peetakse sealjuures väga oluliseks. Hingata tuleb teadlikult, sest see suurendab vastupidavust, varustades verd pidevalt hapnikuga. Keha asetuse all mõeldakse oma kese jälgimist, mille moodustavad kõhulihased, alaselg ja tuharad. Kontrollida tuleb, et keha ja vaim töötaksid üheskoos, sest nii sooritatakse liigutusi kõige tõhusamalt. Pilates nõuab ka keskendumist, mis aitab järgnevaid liigutusi ette mõelda. Samuti sujuvust, mis loob ühtlase voolava korduvuse ja täpsust, kus kvaliteet on tähtsam kvantiteedist, mis tähendab, et väiksem hulk täpseid harjutusi toob parem tulemuse. 2
• Pea langetatud või ettepoole suunatud Võimalikud tagajärjed: • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Inimene vajub küüru • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust Lordoos ehk nõgusselgsus Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on nimmenõgusus ja lihaskonna toonus on muutunud. Tekkepõhjused: • Ülekaal • Halb rüht • Nõrgad kõhulihased • Osteoartroos puusaliigeses ehk koksartroos • Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas
ANATOOMIA 2KT 57. VÖÖTLIHASTIKU EHITUS a- vöötlihas b- lihaskiud 58. LIHASE EHITUS Lihases on lisaks lihaskoele ka rohkesti sidekudet. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga- endomüüsiumiga. Lihaskiu kimbud on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega- siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest- välisperimüüsium (epimüüsium???) Iga lihas algab ja lõppeb kõõlusega. 59. LIHASTE ERINEVAD KUJUD Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. LIHASTE ABISEADELDISED Sidekirme- talla all Sünoviaalpaun- põlves Kõõlusetupp- üla ja alajäseme pikkade kõõluste ümber ( sõrmelülid) Sees...
sest see hoiab hapnikku vereringesse lastes seda puhtana. Kuigi kõik Pilatese harjutused pole just hingamisharjutused, on treeningu ajal tähtis teadlikult hingata. Hingamine aitab teil ka teha paljusid keerulisemaid harjutusliigutusi. 2. põhimõte: Keha asetus Kõhulihaste tugevdamine toob kaasa vaagna õige asendi ning tasakaalus vaagen toetab nimmeluud ja hoiab pöiad ja jalad joondus. Kui keha pole enam joondus, ei toimi see enam nii tõhusalt, sest teie kese(kõhulihased, alaselg ja tuharad) aitab keha iga liigutuse tegemisel. Näiteks peab jooksja keha hoidma stabiilsena, et saavutada pikemate vahemaade läbimise kiirust. 3. põhimõte: Kontroll Pilatest on kõige parem kirjeldada kui kombinatsiooni kontrollitud painduvusest ja jõust. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, tehakse liigutust kõige tõhusamalt, kontrollides keha. Keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks. Kontrollita kasutame alati samu tugevaid
o sümptomid: valu randmes ja labakäes, käe tuimus/suremine, labakäe kohmakus ja nõrkus, o tekib: korduvliigutuste tegemisel, väheste puhkepauside korral, ergonoomiliste töövõtete mitte kasutamisel. Lisaks on veel olemas : Vertebral syndrome- lülisamba sündroom Respiratory/pulmonary syndrome- hingamisteede ja kopsu sündroom Thoracal Syndrome- rindkere sündroom Selgroog · Selgroo ülesanne: o Selgroo külge kinnituvad selja- ja kõhulihased, millede ülesandeks on sirutada ja stabiliseerida lülisammast, osaleda roiete tõstmisel, selgroo pööramisel. Seega on selja hoidmisel tervena oluline treenida nii selja- kui ka kõhulihaseid. Selgroo lülidevahekettad e diskid · Selgroolülide vahel paiknevad lülidevahekettad e. diskid. o tagavad lülisamba lülide omavahelise ühenduse, liikuvuse, kasvu pikkusesse ja täidavad amortisaatori funktsiooni.
*Luutikus talletatakse rasvasid 15. Mis ülesannet täidab liigesevedelik? Liigesevedelik hoiab liigesevõide liigeseõõnes 16. Mis on nihestus? Nihestus on luuotste paigast nihkumine liigeses 17. Mis on nikastus? Nikastus on liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine 18. Lihaste ülesanded *Lihased liigutavad kehaosi *Lihased annavad kehale kuju *Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased *Lihased on vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral *Lihased aitavad säilitada khetemperatuuri 19. Kuidas mõjutab treenimine lihaseid? Treenides paraneb lihaste verevarustus, luustik muutub tugevamaks ja skeletilihased suurenevad 20. Lihaste liigid *Skeletilihased e. vöötlihased- nende tähtsaim ülesanne on liigutada luud, need talitlevad
PILT 2 Allikas: Internet Google search Valgustus puudub, tööobjekt peab olema hästi nähtav, kohandades üldvalgustuse konkreetsele tööle, lisavalgustuse võimaldamisega; PILT 3 Allikas: Internet Google search Pildil olev mees ei istu õigest, esiteks on ta pool lamavalt diivanil, arvuti süles. Jälgida tuleb rühti: pea keskasendis, lõug horisontaalpinnal või veidi madalamal, õlavööde taga ning pisut allpool, kõhulihased pingul, keharaskus peab langema võrdselt mõlemale jalale. PILT 4 Allikas: Internet Google search Pildil on valesti mehe istumis asend ja tooli asend- õige peaks olema : Nurk keha ja reie, reie ja sääre vahel peab olema suurem täisnurgast; töötooli põhi võiks olla veidi kaldu ning serv peaks olema kumer. PILT 5 Allikas: Internet Google search Pildil on kõik valesti, esiteks väike laps on süles,arvuti kuvar liiga lähedal, töölaud on kõrgel.
Treeningtunni lõpuosas tuleks teha venitus-, lõdvestus- ja hingamisharjutusi. Harjutusi peaks kordama 8-16 korda, vastavalt enesetundele ja treenitusele, kindlasti tuleb kõiki harjutusi teha vasaku- ja parema kehapoolega. Vaagnapõhjalihaste harjutused on väga tähtsad. Kolm põhilist lihaste gruppi, millele peab raseduse ajal tähelepanu pöörama on selja-, kõhu- ja vaagnapõhjalihased. Seljalihaseid treenides on võimalik ennetada seljavalusid raseduse ajal. Treenitud kõhulihased aitavad kaasa sünnitusele ja aitavad ära hoida kõhuseinte väljavenimist ja kõhukoopa allavajet pärast sünnitust. Vaagnapõhjalihaseid tugevdavad hästi Kegeli harjutused. Harjutuste lähteasend võib olla erinev, raseduse lõpupoole on soovitatav teha harjutusi istudes või seistes. Pingutada tuleb vaagnapõhjalihaseid, hoida 10 sekundit ja lihased aeglaselt lõdvestada. Soovitav on korrata sea harjutust 30-50 korda päevas. Rasedus iseenesest on muutuste aeg, beebiootel naine
Seega tulekski ennast raseduse käigus hoida heas füüsilises vormis, et vältida võimalikke hädasid ning, et sünnitus kulgeks libedamalt. (Lember, 2005) Raseduse jooksul ei tohi oma keha erinevate treeningutega üle koormata. Treeningute pikkus ei tohiks ületada poolt tundi ning põhiliselt tuleks keskenduda kolmele peamistele lihaste grupile selja-, kõhu- ja vaagnapõhjalihased. Treenides seljalihaseid on võimalik ennetada seljavalusid. Treenitud kõhulihased aitavad kaasa sünnitusele ja hoiavad ära kõhuseinte väljavenimist. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata ka rühti ja hingamist parandavatele harjutustele, sest nendega on võimalik ennetada jala- ning samuti ka seljavalusid. (Perekool. Beebiootel naiste liikumisaabits.) Enne sünnitust oleks end hea kurssi viia ka erinevate sünnitamisasenditega. Need tulevad abiks kui valud muutuvad ühes asendis talumatuks. Siis aitab tihtipeale mõne teise asendi proovimine
tähelepanuta jäänud. See on hea 4)Kartmatus vaheldus väsinud ja kurnatud Ujumine võib tõsta ka sinu enesekindlust. puusaliigestele, põlvedele ja Uue oskuse õppimine ja harrastamine pahkluudele. ning veega kohanemine on väga hea 2) Suurepärased kõhulihased tunne. Kui sead omale teatud On teada, et ujumine võib tugevdada sinu eesmärgi, näiteks ujuda 25 meetrit käsi, jalgu, õlgu ja tuharaid. korraga, ning sul õnnestub see täita, Vähemlevinud on teadmine, et see on siis tunned end suurepäraselt. See hea ka sinu kõhulihastele. Vesi on väga mõjub hästi sinu enesekindlusele ja
Evolutsiooni tõendid 1. Paleotoloogilised tõendid fossiilid, kivistised, skeletid, jäljed 2. Erinevad vahevormid ürglind Archaeopteryx 3. Rudimendid mandunud elundid · Kolmas silmalaug · Kõrvalihased · Keha osaline karvkate · Tarkuse- ja silmahambad · Ussiripik ehk pimesool · Kõhulihased · Sabakont 4. Divergents liigiline mitmekesistumine, ühest liigist lahkneb teine, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Saab seletada Darwini vintidega. 5. Konvergents Mingi KK tingimuse tõttu on mitmed liigid muutunud sarnasteks. Makroevolutsioon Liigist kõrgemate (klass, sugukond, riik, selts) taksonite teke. Eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1)organismide
teaduslikke leide viitab tõsiasjale, et positiivsed emotsioonid mõjuvad tervisele hästi. · Uuringut juhtinud Michael Miller soovitas südamehaiguste ennetamiseks regulaarselt trenni teha ja iga päev 15 minutit naerda. 6 soovitust tervise loomulikuks edendamiseks: NAERMINE Koos naermine vabastab lihased pingest ning lõõgastab meeli, tekib lahe ja reibas olek. Mõnus naer võib avada tee ummikust välja. Naermise ajal teevad kõhulihased aktiivseid liigutusi, paraja trenni saavad ka süda ning kopsud, aju toodab heaoluhormoone ning stressihormoonide hulk veres väheneb, tugevneb immuunsüsteem. LIIKUMINE Pool tundi liikumist päevas loetakse parajaks stressimaandajaks. Veerandtunnine ühine võimlemispaus võib olla töö juures põnevaks vahelduseks. Kiire tööaeg ja edasilükkamatud asjatoimetused pole mingi tõsiselt võetav põhjus, et liikumispausist loobuda. Pärast väikest
*Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks *Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. Kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed *On kinnituskohaks lihastele ja roietele *Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator *Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised. 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Vertikaalselt 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Nimmeosanõgusust mõjutavad kõhulihased, reielihased, seljalihased. Vaagna asendit mõjutavad kõhu- ja seljalihased. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist,
Just selles kihis paikneb lihas, mis keha püstiasendisse tõstab. Kõhulihaste toime on seljalihaste toimele vastupidine painutades keha ettepoole. Niudelihas on sügaval paiknev kõhulihas, mis saab alguse nimmelülidelt, kulgeb puusaliigese eest läbi ning kinnitub reieluule. Lihase kokkutõmbumisel surutakse nimmepiirkonna lülivahekettad kokku. See toimub näiteks lamavast asendist istuma tõusmisel. Teised suured kõhulihased on seljaga kaudselt seotud. Nende kokkutõmbumisel suureneb rõhk kõhuõõnes, mis omakorda vähendab lülisambale langevat koormust. Kui kõhulihased on lõdvad, kandub koormus, eriti raskuste tõstmisel, esmajoones lülisambale ja seljalihastele.3 2. Kes ja kuidas haigestuvad Seljavalu on arenenud riikides üks sagedasemaid kaebusi, millega arsti poole pöördutakse. Neis, kes pidevalt või ajuti ebameeldiva tuima valu all kannatavad, tekitab see pahameelt, et arstid
Kuna tunnen huvi kesk- ja pikamaajooksu vastu, , siis järgnevalt keskendun nende jooksudistantside üldkehalisele treeningule. 3 1. JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED On ilmselge, et jooksja keskendub treenimisel rohkem jalgade jõu ja vastupidavuse arendamisele. Jooksmisel on suurim tähtsus reie kaks- ja nelipealihastel, tuharalihasel. Abistavad lihased, mis aitavad liigutust stabiilsemaks ja tehniliselt sujuvamaks muuta, et näiteks selja- ja kõhulihased. Olenevalt distantsi pikkusest muutub ka ülakeha lihaste roll, kuid jooksmise juures on väga tähtis käte töö. Seega on vaja treenida ka deltalihast, et muuta käed liikuvamaks. Jooksja lihastreeningu edukaks tagamiseks peab jälgima treeningu olemuse ajalist järjestust. Ettevalmistaval perioodil domineerivad lihasvastupidavust arendavad harjutused. Seejärel tuleb tõsta organismi võimekust kestvaks tööks, seda optimaalsel kiirusel.
9. Too välja inimesel esinevaid mandunud organeid ehk rudimente (6). Uuri, mis funktsiooni need täidavad/täitsid teistel loomadel ning miks meil neid enam tarvis ei ole? Tarkusehambad - loomadel, et paremini purustada toitu. Silmahambad - kiskjatel jõhkraks purustamiseks. Piimanäärmed (meestel) - loomade seas on ka mehed imetanud. Kolmas silmalaug - mingites tingimustes kaitseb paremini silmi (nt liivatorm). Õndraluu - loomadel kasvas selle koha pealt saba. Segmenteerunud kõhulihased - loomadel on see esi ja tagakäppade sujuvaks koos liigutamiseks vajalik, nt kassil. Karvkate - teistel loomadel on see soojahoidmiseesmärgiga. 10. Joonisel on kujutatud Stanley Milleri katseaparatuuri, mis jäljendas algseid tingimusi Maal. Millise hüpoteesi võis püstitada teadlane enne katse läbiviimist? Mida tõestas teadlane selle katsega? Millise ainelise koostisega oli varase Maa atmosfäär? Ta
Organite homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus. Ehitus ja põhiehitus on sama aga ülesanne võib olla erinev. Analoogilised elundid Päritolult ja ehituselt erinevad aga täidavad sarnast ülesannet. Linnu tiib ja putuka tiib, inimese silm ja putuka silm. Rudimendid Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt silmahambad ja tarkusehambad, õndarluu ehk sabalüli, kolmas silmalaug, kõrvaliigutaja lihas, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, ussripik ehk pimesool Biogeneetiline reegel isendi looteline areng kopeerib liigi ajaloolist arengut Fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsetel loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid